1.Aksel Puust (hageja) esitas 26. augustil 2014 hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2014/2171. Hagiavalduse kohaselt on hageja täitemenetluse aluseks oleva nõude tasaarvestanud. Kostja rikkus käenduslepingu sõlmimisel oma seadusest tulenevaid kohustusi, millega tekitas hagejale kahju. Kostja peab hagejale kahju hüvitama. Hageja tasaarvestas oma kahju hüvitamise nõude kostja vastu kostja kohtuotsusest tuleneva nõudega, mille tulemusena on kostja nõue hageja vastu täies ulatuses lõppenud. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palus peatada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2014/2171.
2.Tartu Maakohus rahuldas 19. septembri 2014 määrusega hagi tagamise taotluse ning peatas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses oleva täitemenetluse nr 084/2014/2172 kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
3.Swedbank AS esitas 7. oktoobril 2014 hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada hagi tagamise määrus, lubada jätkata täitemenetlust nr 084/2014/2172, tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ning jätta kõik menetluskulud A. Puusti kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt on hageja kahju hüvitamise nõue aegunud ning hageja esitas tasaarvestusavalduse hilinenult.
4.A. Puust vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus rahuldas 18. novembri 2014 määrusega Swedbank AS-i määruskaebuse
19.septembri 2014 määruse peale, tühistas 19. septembri 2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise, jättis hagi läbi vaatamata, tagastas Swedbank AS-ile määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagi tagamise puhul üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust. Maakohus, arvestades hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid, kaebaja vastuväiteid ning hagi lubatavust, on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hagil selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldada ja TsMS § 386 lg 2 alusel tühistada Tartu Maakohtu
19.septembri 2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus märkis, et esitatud hagi nõudeks on tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2014/2172. Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2013 otsus on jõustunud 5. mail 2014. Hageja on esitanud 7. juulil 2014 kostjale tasaarvestusavalduse, millest nähtub, et kostja rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju vähemalt summas 245 420,73 eurot, s.o tsiviilasjas nr 2-09-15316 kohtuotsusega väljamõistetud summas, mille hageja tasaarvestab kostja nõudega. Täitemenetlus on algatatud 11. juulil 2014. Tulenevalt TMS § 221 lg 2 ja 3 koostoimest on tasaarvestuse vastuväide sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis lubatud siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist. Seega on hagejal iseenesest õigus esitada tasaarvestus. Alus, millel millele hageja tasaarvestus põhineb, on juba tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, mida ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada (TMS § 221 lg 2). Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 150 lg 1 p 5
alusel tagastas maakohus Swedbank AS-ile määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot ning jättis TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.A. Puust esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. novembri 2014 määruse tühistamist, Swedbank AS-i määruskaebuse rahuldamata jätmist ja asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei saa kohus hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hinnata tõendeid ega otsustada keerukate õiguslike küsimuste üle. Maakohus on hinnanud tõendeid, sh varasemas, tsiviilasjas nr 2-09-15316, tehtud ringkonnakohtu otsuse. Maakohus oleks pidanud lähtuma hageja esitatud faktiväidetest ning eeldama nende õigsust; 2) on õige maakohtu seisukoht, et hageja on esitanud tasaarvestusavalduse õigeaegselt ning hagejal on TMS § 221 lg 2 alusel õigus vaidlustada täitemenetlust. Maakohus on nõustunud käendajaga, et isegi kui käendajal oli õigus esitada tsiviilasjas nr 2-09-15316 vastuväitena hagile tasaarvestusavaldus, ei tähenda see, et käendajal ei ole õigust esitada täitemenetluses nr 084/2014/2172 tasaarvestusel tuginevat vastuväidet; 3) on ekslik maakohtu seisukoht, et käesolev kohtuasi vaidlustab jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaolusid. Tsiviilasjas nr 2-09-15316 oli vaidluse esemeks panga nõue käendaja vastu, vaidlus keskendus sellele, kas panga nõudel on õiguslik alus ja millises summas tuleb käendajal põhivõlgniku kohustus täita. Vaidluse sisuks ei olnud käendaja poolt panga vastu esitatud kahjunõude lahendamine. Käesoleva vaidluse esemeks on hageja nõue kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Üksnes asjaolu, et käesoleval juhul on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus, ei välista sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamise õigust ega alust. Tegemist on lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva nõudega. Ringkonnakohtu lahendist tuleneb, et menetluses ei ole analüüsinud asjaolu, kas pank laenuandjana hindas käenduslepingu sõlmimisel apellandi krediidivõimekust. Käendaja nõue tugineb ka seisukohal, et pank ei ole kooskõlas VÕS § 14 lg-ga 2 teavitanud käendajat kõigist laenulepinguga seotud asjaoludest; 4) puudub alus hagi tagamise tühistamiseks. Hageja nõue on õiguslikult perspektiivne ning selle nõude tagamiseks esineb vajadus. Hagi tagamise menetluses võib kohus vaid hinnata, kas hageja poolt väidetud asjaolude esinemise korral oleks hagil edulootust.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.Swedbank AS vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa kohus eeldada hageja faktiväidete õigsust. Isegi kui eeldada hageja faktiväidete õigust, tuleks hagi jätta läbi vaatamata. Hageja on ka ise hagiavalduses möönnud, et samade asjaolude kohta on poolte vahel juba olemas kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-15316, ehk asjaolud on juba tuvastatud. Samuti on hageja möönnud, et ta ei esitanud tsiviilasjas nr 2-09-15316 kahjunõuet ega tasaarvestuse avaldust ehk hageja ei ole kahjunõuet õigeaegselt esitanud; 2) nõustub vastustaja määruskaebuse esitajaga selles, et üldiselt on võlgnikul õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjusel, et sissenõudja nõue on tasaarvestatud;
3) on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, nagu oleksid vaidluse esemed käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-09-15316 oluliselt erinevad; 4) on arusaamatu määruskaebuse esitaja väide, et kui lähtuda kohtu 18.11.2014 määrusest, ei oleks TMS § 221 kohaselt üldse võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine, kui täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend; 5) on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, nagu ei oleks tsiviilasjas nr 2-09-15316 tuvastatud, kas hagejal oli kostja vastu kahjunõue või mitte.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 18. novembri 2014 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab Swedbank AS-i määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. septembri 2014 määruse peale rahuldamata ja Tartu Maakohtu
19.septembri 2014 määruse muutmata ning saadab A. Puusti hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2014/2172 Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
9.Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hagi on maakohtu hinnangul õiguslikult perspektiivitu. TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatu, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, on ka hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt. Riigikohus on 5. juuni 2007 määruse nr 3-2-1-56-07 p-s 10 selgitanud, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kehtib kohtule kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Järelikult eeldab ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine hagi sisule hinnangu andmist ja kohtul on kõrgendatud põhjendamis- ning kaalumiskohustus.
10.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et nõue on tasaarvestatud. Täiteasjas nr 084/2014/2172 on täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu
24.jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-09-15316 (jõustunud 5. mail 2014). Hageja saatis 7. juulil 2014 kostjale kahju hüvitamise nõude ning tasaarvestusavalduse. Hageja hinnangul on tasaarvestuse tulemusena kostja nõue hageja vastu lõppenud. Maakohus asus seisukohale, et alus, millele hageja tasaarvestus põhineb, on juba tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, mida ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Tsiviilasjas nr 2-09-15316 esitas Swedbank AS hagi A. Puusti vastu käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. A. Puust esitas muuhulgas vastuväite, et pank laenuandjana ei hinnanud käenduslepingu sõlmimisel käendaja krediidivõimekust ning on rikkunud omapoolset teavitamiskohustust, kuid samas ei esitanud ta kahju hüvitamise nõuet vastuhagi või protsessuaalse tasaarvestuse näol. Kuna tsiviilasjas nr 2-09-15316 ei ole A. Puusti kahju hüvitamise nõuet Swedbank AS-i vastu menetletud, siis on ebaõige maakohtu seisukoht, et alus, millele hageja tasaarvestus põhineb, on juba jõustunud kohtuotsusega tuvastatud.
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist.
Tasaarvestamise puhul on tasaarvestaval poolel kujundusõigus ehk õigus otsustada, millal ta nõude tasaarvestamiseks vastavasisulise avalduse esitab. Iseenesest oli tasaarvestuseks esitatud nõue hagejal olemas juba tsiviilasja nr 2-09-15316 menetluse ajal. Seega oli hagejal võimalik oma nõue kostja vastu panna maksma ka varasemalt, sh esitada tsiviilasjas nr 2-09-15316 tasaarvestusavaldus. Samas ei välista tsiviilasjas nr 2-09-15316 tasaarvestusavalduse esitamata jätmine hageja õigust esitada tasaarvestusavaldus jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasaarvestamiseks ja selle alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 2 mõttes. Eeltoodud ringkonnakohtu seisukohta kinnitab Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-104-10, mille p-s 11 on Riigikohus asunud seisukohale, et „TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmiseteate kättetoimetamist.“. Samuti tuleneb Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 p-st 9, et „Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväite kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga.“ Käesoleval juhul on väidetav tasaarvestus tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmiseteate kättetoimetamist ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei ole vaidlustatud neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Lähtudes eeltoodust on ebaõige maakohtu seisukoht, et alus, millele hageja tasaarvestus põhineb, on juba tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, mida ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada (TMS § 221 lg 2) ja maakohus on põhjendamatult jätnud hagi läbi vaatamata.
12.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineb hageja asjaolule, et Swedbank AS on rikkunud käenduslepingu sõlmimisel seadusest tulenevaid kohustusi, millega tekitas käendajale varalist kahju (pank ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid). Antud juhul on hageja kostjale Tartu Maakohtu 5. juuni 2013 otsusest tulenevat nõuet tervikuna soovinud tasaarvestada talle väidetavalt kuuluva kahjuhüvitise nõudega. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-136-12 punktis 25 asunud seisukohale, et „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda.“ Käesoleval juhul ei ole hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mis on seotud sellega, et kostja krediidiandjana rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet hageja kui käendaja suhtes, sellisteks asjaoludeks, mis saaksid olla viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt hageja kahjunõude aluseks. Vastutustundliku laenamise põhimõte puudutab krediiditaotlejat (põhivõlgnikku) ning tema suhtes on kohustus krediidiandjal läbi viia n.ö krediidivõimekuse analüüs, mitte aga käendaja suhtes. Sama Riigikohtu lahendi punkti 26 järgi „VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese
kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17).“ Seega peaks hageja oma hagiavalduses esitatud nõuet täpsustama ning tooma esile need asjaolud, mis oleksid käendaja omaenese kahju hüvitamise nõude aluseks. Samuti peaks hageja konkretiseerima väidetavat kahju suurust ning põhjuslikku seost tekkinud kahju ja krediidiasutuse väidetava rikkumise vahel. Kindlasti ei saa olla hagejal tekkinud kahju suuruseks talt Tartu Maakohtu 5. juuni 2013 otsusega väljamõistetud summa.
13.Praegu esitatud hagi on perspektiivitu osas, milles hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et krediidiandjal oli kohustus läbi viia n.ö krediidivõimekuse analüüs käendaja suhtes. Samas aga kuna Riigikohtu viidatud lahendi kohaselt võib käendajal olla omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu ning praegusest hagiavaldusest ei selgu sellise nõude olemasolu ja suurus, siis on ennatlik jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kui täpsustub hageja nõude suurus, siis on võimalik muuta Tartu Maakohtu 19. septembri 2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ning peatada täitemenetlus osaliselt, lähtudes hageja täpsustatud nõude suurusest.
14.Maakohus on vaidlustatud määrusega rahuldanud Swedbank AS-i määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. septembri 2014 määruse peale ning tühistanud vaidlustatud määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamise), kuivõrd maakohtu hinnangul ei ole hagil selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust. A. Puust on määruskaebuses vaidlustanud ka maakohtu 19. septembri 2014 määruse tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult leidnud, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust (käesoleva määruse p-d 10,11). Järelikult on maakohus ebaõigesti rahuldanud Swedbank AS-i määruskaebuse ning tühistanud hagi tagamise korras kohaldatud täitemenetluse peatamise.
15.Ringkonnakohus leiab, et Swedbank AS-i määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu 19. septembri 2014 hagi tagamise määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et 1) hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud; 2) hageja on tasaarvestusavalduse esitanud hilinenult; 3) hageja saaks tasaarvestada üksnes krediidist tekkinud negatiivseid tagajärgi (viivist, leppetrahvi), kuid neid kostja ei nõua hagejalt. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 6 on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine. TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohtu arvates on hageja oma taotlust hagi tagamiseks piisavalt põhistanud ning maakohus on 19. septembri 2014 määruses õigesti leidnud, et olukorras, kus on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine) on kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4. Swedbank AS-i määruskaebuses esitatud väited seonduvad nõude sisulise põhjendatusega, kuid nõude sisulist põhjendatust ei hinnata hagi tagamise menetluses.
Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kui tühistatakse maakohtu määrus, millega on hagi tagamine tühistatud, taastub endine olukord, st hagi tagamise abinõude kohaldamine.
16.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 18. novembri 2014 määruse ning jätab Swedbank AS-i määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Maakohtu 19. septembri 2014 hagi tagamise määruse muutmata, puudub alus Swedbank AS-ile määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot tagastamiseks.
17.Vastavalt TsMS § 390 lg 1 teisele lausele saab maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Käesolevas asjas on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mille hagihind on TsMS § 132 lg-dest 1 ja 5 tulenevalt 3 500 eurot. Seega ei ole määrus edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega maakohus rahuldas Swedbank AS-i määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. septembri 2014 hagi tagamise määruse peale, tühistas hagi tagamise ja tagastas Swedbank AS-ile määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Määrus ei ole samuti TsMS § 427 alusel edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus saadab tsiviilasja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
18.Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.