Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2014. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-58017
Tsiviilasi
XXXhagi XXXOsaühingu vastu töövaidluses
Hagihind
1754,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX), elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Malmberg, (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, asukoht Gonsiori 7, 10117 Tallinn, telefon 660 3800, faks 660 3801, e-post: [email protected]) Kostja: XXXOsaühing (registrikood XXX, asukoht XXX, eXXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Päts, (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, tel 6691 801, faks 6691 802, e-post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX hagiavaldus osaliselt.
2.Tuvastada, et XXX Osaühingu ja XXX vahel 25.11.2013 suuliselt sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine XXX Osaühingu poolt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel 28.08.2014 avaldusega on tühine.
Lugeda XXX Osaühingu ja XXX vahel 25.11.2013 suuliselt sõlmitud tööleping lõppenuks alates 01.09.2014.
4.Mõista XXX Osaühingult välja XXX kasuks töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitis summas netosummas 494,75 eurot (nelisada üheksakümmend neli eurot ja 75
senti).
5.Jätta rahuldamata XXX hagiavaldus töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks summas 989,50 eurot.
6.Mõista XXX Osaühingult välja XXX kasuks töölepingu seaduse § 100 lg 5 alusel hüvitis summas netosummas 269,86 eurot (kakssada kuuskümmend üheksa eurot ja 86 senti).
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX(hageja) esitas 25.09.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ XXX(kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamiseks ning töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 ja § 109 lg 1 järgse hüvitise saamiseks. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 25.11.2013 suuline tööleping, mille alusel XXX töötas OÜ-s XXX disainerina. XXX igakuine töötasu oli 494,75 eurot (neto), mida tõendab asjaolu, et XXXOÜ tasus igakuiselt XXX494,75 eurot pangakontole selgitusega töötasu. 28.08.2014 esitas OÜ XXX kirjalikult töölepingu erakorralise lõpetamise avalduse TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel alates 01.09.2014. OÜ XXX arvates moodustasid TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 rikkumise järgmised asjaolud: • XXX on korduvalt jätnud tööajal tööle ilmumata; • XXX on tööajal osutanud oma tööülesannetega analoogseid teenuseid XXXOÜ konkurentidele ja/või isikutele, kes ei ole XXXOÜ klientideks, kusjuures XXX on hageja väitel keeldunud selgitamast asjaolusid, mis seonduvad tööajal kolmandatele isikutele teenuste osutamisega ega eitanud teenuste osutamist; • XXX on hageja väitel kasutanud p-s 2 nimetatud teenuste osutamisel XXXOÜ vara (ruume, töövahendeid ning muid ressursse) ilma XXXOÜ nõusolekuta.
01.09.2014 esitas XXX nimetatud avaldusele kirjalikud vastuväited. Vastuväidete kohaselt ei ole XXX jätnud korduvalt tööle ilmumata. OÜ XXX seisukoht on töölepingu ülesütlemise teates täielikult arusaamatu. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teates ei ole nimetatud väidet kuidagi konkretiseeritud. XXXOÜ ei ole XXXt informeerinud TLS § 5 lg-s 1 sätestatud andmetest, millest tulenevalt ei ole tööandja XXX kehtestanud kohustuslikku tööaega, mille täitmist oleks võimalik järgida. XXX ei ole tööajal osutanud oma tööülesannetega analoogseid teenuseid XXXOÜ konkurentidele ja/või isikutele, kes ei ole XXXOÜ klientideks. Esiteks, kuna tööandja ei ole leppinud XXX kokku konkreetses tööaja korralduses ega ka teavitanud XXXt tööaja korraldusest, siis on alusetu väide, et XXX on osutanud teenuseid kolmandatele isikutele just tööajal. Teiseks, töölepingu ülesütlemise teates nimetatud projektides ei ole XXX osalenud. XXX valduses on küll olnud projektidega seotud materjale, kuid XXX ei ole projektidesse panustanud. Seega, kuna XXX ei ole nendesse projektidesse panustanud, siis ei ole ta ka kasutanud kolmandate isikute huvides OÜ XXX vara. Töölepingu ülesütlemise teates on väidetud, et XXXOÜ pöördus 14.08.2014 XXX poole selgitustaotlusega selle kohta, miks XXX puudus töölt 10.-11.07.2014. Nimetatud asjaolu vastab tõele. XXX vastas selgitustaotlusele samal päeval. Seonduvalt 10.-11.07.2014 töölt puudumisega vastas XXX, et ta viibis puhkusel. Töölepingu ülesütlemise teates väitis OÜ XXX, et puhkuse võtmine oli omavoliline. Nimetatud väide ei vasta tõele. XXX oli puhkuse kokku leppinud XXXOÜ juhatuse liikme XXX. Tööandja väidab oma avalduses samuti, et XXX keeldus oma vastuses XXXOÜ päringule selgitamast asjaolusid, mis seonduvad tööajal kolmandatele isikutele teenuste osutamisega. Nimetatud väide ei vasta tõele. XXX ei ole keeldunud asjaolude selgitamisest ning see nähtub ka XXX vastusest XXXOÜ-le. Tööandja on väitnud töölepingu ülesütlemise teates, et väidetavad rikkumised on olnud pikaajalised ja olulised. XXX juhib tähelepanu asjaolule, et tööandja ei ole teinud mitte kunagi ühtegi etteheidet XXX tegevusele, millest tulenevalt ei ole nimetatud tööandja väide ka eluliselt usutav. Kuna XXX ei ole oma töökohustusi rikkunud, siis on alusetud ka tööandja viited mistahes kahjunõudele. OÜ XXX ei vastanud XXX01.09.2014 vastuväidetele. XXX on seisukohal, et OÜ XXX ütles töölepingu üles ilma õigusliku aluseta. Vastavalt TLS § 104 lg-le 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise alusena olukorra, kus töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. XXX ei ole teinud ühtegi tegu, mis oleks saanud põhjustada OÜ XXX usaldamatuse enda vastu. Kolmandate isikute dokumentide enda valduses hoidmine ei ole XXX arvates käsitletav niisuguse teona, kuna ta ei ole kolmandate isikute heaks tööd teinud. TLS § 88 lg 1 p 6 sätestab tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise alusena olukorra, kus töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. OÜ XXX tuginemine TLS § 88 lg 1 p-le 6 jääb XXX täiesti arusaamatuks. Ei ole arusaadav, milline XXX tegu on põhjustanud kolmanda isiku (ja kelle) usaldamatuse OÜ XXX vastu. TLS § 88 lg 1 p 7 sätestab tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise alusena olukorra, kus töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, siis on OÜ XXX tuginemine nimetatud sättele arusaamatu. XXX ei ole teinud ühtegi tegu, mis oleks objektiivselt ja olulisel määral tekitanud
kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu. TLS § 97 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Arvestades asjaolu, et tööleping sõlmiti 25.11.2013 ja öeldi üles 28.08.2014, siis kohaldub TLS § 97 lg 2 p 1, mille kohaselt oleks pidanud tööandja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 päeva. OÜ XXX teatas töölepingu ülesütlemisest ette ainult kolm kalendripäeva. TLS § 97 lg 3 sätestab, et TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. XXX arvates ei esinenud antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis oleksid õigustanud töölepingu lõpetamist ilma etteteatamise tähtaega järgimata. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Eeltoodust tulenevalt on XXX õigus saada töötasu 12 päeva eest, mille võrra teatati talle töölepingu lõpetamisest vähem, s.o 494,75 eurot/22 tööpäeva kuus*12 päeva=269.86 eurot neto. TLS § 107 lg 1 sätestab, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et TLS § 107 lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. XXX taotleb, et kohus lõpetaks töölepingu alates 01.09.2014. TLS § 109 lg 1 sätestab, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. XXX taotleb TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise välja mõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 494,75 eurot*3=1484,25 eurot neto. Hageja nõue on kokkuvõtlikult alljärgnev:
1.Tunnistada OÜ XXX poolt 28.08.2014 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teade tühiseks;
2.Tunnistada OÜ XXX ja XXX vahel 25.11.2013 sõlmitud tööleping lõpetatuks alates 01.09.2014;
3.Mõista OÜ-lt XXX XXX kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel 269,86 eurot (neto);
4.Mõista OÜ-lt XXX XXX kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 1484,25 eurot (neto). Harju Maakohus võttis hagiavalduse 01.10.2014 kohtumäärusega menetlusse.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja oma 21.10.2014 ja 31.10.2014 vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et töölepingu lõpetamise hagejaga tingisid pikema perioodi jooksul TLS § 15 lg 1 tuleneva lojaalsuskohustuse rikkumine ja ka TLS § 15 lg 2 p-des 1, 2, 8 ja 9, VÕS § 620 lg 2 ja § 625 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumine on põhjustanud kahju kostjale. Osaliselt on hageja ka oma töökohustuste rikkumise omaks võtnud. Kostja seisukohad hageja faktiväidete suhtes ja täiendavad faktilised asjaolud on alljärgnevad.
Hageja ja kostja sõlmisid 25.11.2013 töölepingu, mille alusel hageja asus tööle kostja büroos sisekujundusdisainerina. Kirjalikku töölepingut ei vormistatud. Töölepingu sõlmimisel leppisid kostja ja hageja kokku kõikides olulistes töösuhte tingimustes, sealhulgas tööle asumise aeg, töö sisu, tööaeg, töötamise koht ja töötasu. Hageja asus faktiliselt tööle töölepingu sõlmimise päeval s.o. 25.11.2014. Tema töökohustuste sisuks oli teostada sisekujundus- ja disainiprojekte ning nõustada vastavates küsimustes kostja klientideks olevaid kolmandaid isikuid. Lisaks hagejale töötas samas kostja büroos veel 3 töötajat. Hageja töötas kostja juures täistööajaga ja kostja tavapärane tööaeg oli igal tööpäeval alates 9.00 – 17.00. Hageja igakuine töötasu oli 494,75 eurot (neto). Ebaõige ja ka vastuoluline on hageja seisukoht, mille kohaselt ta oli küll teadlik oma tööülesannetest ja muudest töötamise tingimustest, kuid teda ei teavitatud tööaja korraldusest. Kostja esitas kohtule hageja ja kostja juhataja XXX22.01.2014 kirjavahetuse, millest nähtub, et hageja oli teadlik nii kostja büroos kehtivast tööajast, kui ka puhkuse taotlemise formaalsusest. Antud kontekstis väärib tähelepanu ka asjaolu, et oma 14.08.2014 kirjas (hagiavalduse lisa 2) väidab hageja, et ei teadnud, et reede on tööpäev ja seetõttu ei ilmunudki 08.08.2014 tööle. Nimetatud asjaoludel nii eraldi kui kogumis jääb kostjale arusaamatuks hageja väide selle kohta, et kostja ei teavitanud teda piisaval tööaja ja -korraldusega seonduvast. Hageja vastav käsitlus on otsitud ja selle eesmärgiks on vaid enda õigustamine. Hagejal ja kostjal tekkisid tööalased lahkhelid juba mõned kuud pärast hageja tööle asumist, kuivõrd hageja rikkus korduvalt töödistsipliini ning viibis omavoliliselt eemal töökohast. Hageja põhjendas eemalolekut hiljem puhkusel viibimise või mõne muu analoogilise põhjusega. Viitega p-le 2.2 põhjendas hageja hiljem oma puudumist töölt ka teadmatusega töökorralduse osas. Vaatamata nimetatud asjaoludele kostja siiski lootis, et kõnealused osapoolte erimeelsused on ületatavad ja probleemid lõpuks lahenevad. Seda ei juhtunud ja hageja ei ilmunud tööle ajavahemikul 10.- 11.07. ning 08.08.2014 ega teavitanud oma puudumise põhjustest kostjat kui tööandjat (hagiavalduse lisad 1 ja 2). Järjest pingestunud suhteid ja hageja järjest vähenevat tööpanust arvestades, viis kostja käesoleva aasta suvel läbi hagejaga seotud töömaterjalide (hageja poolt tööandja serverites ja ITsüsteemis salvestatud materjalid, tööalane kirjavahetus ja töötaja tegevusega seotud raamatupidamisdokumendid) pistelise kontrolli. Kontrolli tulemusel tekkis kostjal põhjendatud kahtlus, et hageja tegeleb tööajal ja kasutades kostja vahendeid (IT-süsteem, sisekujundust puudutavad materjalid/ kataloogid jms) oma tööülesannetega analoogsete teenuste osutamisega isikutele, kellel puudus lepinguline suhe kostja kui tööandjaga. Eelnevalt käsitletud asjaolude tõttu pöördus kostja 14.08.2014 kirjaliku järelepärimisega hageja poole, millele hageja samal päeval vastas. Oma vastuses hageja leidis, et puudus 10.- 11.07.2014 (neljapäev ja reede) töölt puhkusel viibimise tõttu, kuigi puhkusele minemiseks ta avaldust ei esitanud ja lahkus omavoliliselt. Töölt 08.08.2014 (reede) puudumist põhjendas hageja sellega, et ei olnud teadlik tavapärasel tööpäeval töökohal viibimise kohustuslikkusest. Hageja pidas arusaamatuks kostja küsimust selle kohta, mis puudutas kostja klientideks mitteolevatele isikutele tööajal kostja poolt pakutavate teenustega analoogsete teenuste osutamist. Samas hageja ka ei eitanud nimetatud asjaolu. Hageja leidis vaid, et selline tegevus ei ole keelatud, kuivõrd poolte vahel väidetavalt puudus kokkulepe konkurentsipiirangute kohta. Kostja jätkas hagejaga seotud ja kostja serverites salvestatud materjalide analüüsi, mille käigus avastas kostja oma serverites erinevaid materjale ja viiteid kostja osalemisele järgmistes sisekujundusprojektides: XXX, XXX, XXX ja XXX (lisa 2). Kostjal puuduvad lepingulised suhted klientidega nimetatud objektide suhtes ja ühegi nimetatud objektiga seotud teenuste eest kostja raamatupidamise
andmetel arveid klientidele esitatud ei ole. Oma hagiavalduses hageja ei eita seotust nimetatud objektidega, kuid leiab, et ei ole nimetatud projektidega seonduvalt kasutanud hageja vara, kuna ei ole nendesse projektidesse „panustanud“. Hageja vastavad selgitused on ebamäärased ja vastuolulised. Ühelt poolt hageja väidab, et ta ei osutanud vaatlusalustel juhtudel kostja vara kasutades tööajal teenuseid kolmandatele isikutele, ainuüksi seetõttu, et tema tööaja korraldus ei olnud piisavalt täpne. Sellest seisukohast võib järeldada, et hageja küll osutas kõnealuseid teenuseid, kuid väljaspool tööaega. Teiselt poolt väidab hageja, et ta üldse ei panustanud kõnealustesse projektidesse. Isegi kui oleks võimalik nõustuda hageja käsitlusega selles, et hagejal puudus üldse tööalane seos vaatlusaluste projektidega, jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja üldse salvestas kostja serverisse/IT süsteemi vastava detailse ja mahuka kolmandatele isikutele kuuluva materjali. Kuivõrd hageja oma 14.08.2014 kirjas kostjale ei eitanud seda, et on korduvalt ja tahtlikult rikkunud töödistsipliini, jättes mõjuva põhjuseta ja ette teatamata tööajal tööle ilmumata ning ei eitanud seda, et on tegelenud ja kavatseb ka edaspidi jätkata tööajal kostja vara kasutades kostja klientideks mitteolevatele isikutele oma tööülesannetega analoogsete teenuste osutamist, ei jäänud kostjal muud üle, kui tööleping erakorraliselt ülesse öelda TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 sätestatud alusel. Vastava teate, milles kostja põhjendas oma positsiooni, edastas kostja hagejale 28.08.2014 ja teatas, et loeb töölepingu lõpetatuks alates 01.09.2014 (hagiavalduse lisa 3). Kostjale jääb ebaselgeks hageja käsitlus tulenevalt TLS § 100 lg-st 5. Ühtegi vastavat asjaolu tõendavat tõendit hageja hagiavaldusele lisanud ei ole. Kostja on täiendavalt tuvastanud, et hageja osutas tööajal oma tööülesannetega analoogseid teenuseid kostja klientideks mitteolevatele kolmandatele isikutele juba 2014 veebruarist alates. Käesolevale hagivastusele lisatud materjalid tõendavad seda, et hageja on lisaks kostja poolt 28.09.2014 esitatud töölepingu ülesütlemise avalduses esile toodud projektidele teostanud töid ka XXX OÜ-le, XXX, XXX, ja XXX. Ükski nimetatud isikutest ega vastavates materjalides sisalduvatest projektidest ei ole seotud kostja äri- ja majandustegevusega ning vastavate materjalide loomine ja asumine kostja serveris jääb vähemalt arusaamatuks. Hhagivastusele lisatud 06.05.2014 kirjavahetusest J. Petroviga selgub, et lisaks sisekujunduse ja disainiteenuste osutamisele on hageja kasutanud kostja serverit ka kolmandatele isikutele kinnisvaraäriga seotud konsultatsiooni- ja muude vastavate teenusete osutamiseks. Kostja vastuväited hageja poolt esitatud hagiavalduse põhjendustele on veel järgnevad: Kostja leiab, et kostja poolt 28.08.2014 esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel on eeltoodud asjaoludel põhjendatud ja õiguspärane. Kostja vaatlusalune tegevus on käsitletav muu teona, mis põhjustas tööandja usaldamatuse hageja kui töötaja suhtes. Arvestades seda, et hageja on osutanud teenuseid kolmandatele isikutele kasutades kostja IT süsteemi ja jättes mulje, et teenuseid osutatakse kostja poolt või teenuse osutaja on temaga vähemalt äriliselt seotud on vaatlusalune tegevus paratamatult põhjustanud ka kolmandate isikute usaldamatuse kostja suhtes. Kuivõrd hageja on kasutanud vaatlusalustel asjaoludel kostja vara oma kõrvaliseks tegevuseks, on ta sellise tegevusega kahtlemata põhjustanud kostjale nii otsest varalist kahju kui ka saamata jäänud tulu. Eespool mainitut arvestades on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu õiguspäraselt üles öelnud. Põhjendatud ja õige on kostja seisukoht, et antud asjaoludel kogumis on hageja pikema aja jooksul tahtlikult ja oluliselt rikkunud TLS § 15 lg 1 tulenevat töötaja lojaalsuskohustust. Lojaalsuskohustus on sisustatud VÕS § 8 lg 1 ja § 76 lg 1 ja 2. Lojaalsust eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumise kohustus TLS § 15 lg 2 p 9 sätestab töötaja kohustusena hoiduda sellistest tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet. Lojaalsuskohustus seondub eelkõige usaldusega ja tähendab töötaja ustavust ja truudust. TLS § 16 lg 1 märgib, et töötaja peab
töökohustusi täitma lojaalselt oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades. Lojaalsuskohustuse täitmine on töösuhte olemuslikuks osaks, mis ei eelda eraldi kokkulepet. Samuti on hageja nimetatud asjaoludel rikkunud TLS § 15 lg 2 p-dest 1, 2, 8 ja 9, VÕS § 620 lg 2 ja 625 lg-st 1 tulenevaid töötaja peamisi kohustusi ning põhjustanud varalist kahju kostjale. Kuivõrd kõik hageja vaatlusaluse tegevuse detailid ei ole veel selgunud, ei ole ka kostjal võimalik määratleda hageja poolt tekitatud kahju lõplikku suurust. Kostja leiab, et antud asjaoludel on tõendatud hageja poolt ulatuslik kostja IT süsteemi ja muude vahendite (kostja büroo, erinevad sisumaterjalid, kataloogid jms) kasutamine kolmandatele isikutele hageja töökohustustega analoogsete või samasse valdkonda kuuluvate teenuste osutamiseks kolmandatele isikutele. Eelduslikult selliseid teenuseid ei ole hageja esitanud tasuta või mitteärilistel motiividel. Arvestades analoogsete teenuste keskmist hinnataset on hageja poolt kostjale tekitatud hinnanguline kahju vähemalt suurusjärgus 15 000 - 20 000 eurot. Eeltoodut arvesse võttes on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on tervikuna alusetu ning põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kui kohus ei pea võimalikuks nõustuda kostja seisukohtadega töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse suhtes, palub kostja juhindudes TLS § 109 lg-st 1 vähendada hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist kohtu vastavalt äranägemisele ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust palus kostja jätta täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt vähendada XXXTLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist.
POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD
3.Hageja esitas 18.11.2014 oma täiendavad seisukohad ja tõendeid. Kostja esitas 27.11.2014 oma seisukohad hageja 18.11.2014 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite osas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt selgitab kohus lihtmenetluse normide kohaldamist (I); järgnevalt käsitleb kohus hagiavalduse nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt (II); seejärel võtab seisukoha hageja nõude kohta töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 ja 109 lg 1 alusel hüvitise saamiseks (III); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (IV). I
5.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja ja teeb käesoleva otsuse lihtmenetluse normide järgi. Kohus on pooltele selgitanud käesolevas asjas lihtmenetluse normide järgi otsuse tegemist (tl 1819; tl 76). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Siiski kasutab kohus oma TsMS § 444 lg 1 tulenevat õigust jätta otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata kõik nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
6.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus ka TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Lähtuvalt kostja kostja kirjalikus vastuses hagile väljendatud soovist suuliste selgituste andmiseks (tl 36) helistas kohus 05.12.2014 kostja lepingulisele esindajale ja viis läbi ärakuulamise telefoni teel vastavalt TsMS § 405 lg-le 2. Kostja lepinguline esindaja jäi oma seniste seisukohtade juurde. Kohus informeeris esindajat, et soovi korral võib ka kostja seaduslik esindaja helistada kohtusse ja anda täiendavaid selgitusi. Kostja lepinguline esindaja informeeris kohut 05.12.2014, et kostja jääb tsiviilasjas 2-14-58017 esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning ei pea menetluse käesolevas seisus vajalikuks midagi lisada.
II
8.Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 25.11.2013 suuline tööleping, mille alusel hageja töötas kostja juures disainerina. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on 28.08.2014 teatega hagejaga töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel alates 01.09.2014 (tl 9-11). Kostja arvates moodustasid TLS § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 rikkumise järgmised peamised asjaolud: hageja on korduvalt jätnud tööajal tööle ilmumata; hageja on tööajal osutanud oma tööülesannetega analoogseid teenuseid kostja konkurentidele ja/või isikutele, kes ei ole kostja klientideks, kusjuures hageja on keeldunud selgitamast asjaolusid, mis seonduvad tööajal kolmandatele isikutele teenuste osutamisega ega eitanud teenuste osutamist; hageja on kasutanud kolmandatele isikutele teenuste osutamisel kostja vara (ruume, töövahendeid ning muid ressursse) ilma kostja nõusolekuta. Kostja arvates on hageja pikema aja jooksul tahtlikult ja oluliselt rikkunud TLS § 15 lg 1 tulenevat töötaja lojaalsuskohustust, samuti kuid töötaja kohustusi ning põhjustanud kostjale varalise kahju.
9.Hageja vastuväited kostja etteheidetele põhinevad eelkõige asjaolule, et kostja tööandjana ei ole leppinud hagejaga kokku konkreetses tööaja korralduses ega muudes kostja väidetud töötingimustes. Hageja leiab, et pooled ei olnud kokku leppinud kostja poolt väidetud töötingimustes, välja arvatud tööle asumise aeg ja töötasu suurus; pooled ei olnud leppinud kokku ka selles, et hageja tööaeg olnuks igal tööpäeval alates 09:00 – 17:00. Hageja väitel tema tööülesanne ei olnud abstraktselt sisekujunduse- ja disainiprojektide teostamine ja kostja klientide nõustamine, hageja tööülesanneteks kostja juures oli kostjale kuuluva XXX Tallinn asuva kinnisvaraobjekti sisekujunduse teostamine ja Sankt Peterburgis arendatava elamurajooni XXX sisekujunduse teostamine ja autorijärelvalve (tl 79).
10.TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.Kuna töölepingu hagejaga on üles öelnud kostja (tl 9-11), siis peab kostja olema võimeline
tõendama ülesütlemisavalduses märgitud asjaolude õigsust ja kostjale etteheidetud rikkumisi. Seejuures saavad töölepingu kui lepingulise suhte ülesütlemise faktilised alused põhineda eelkõige pooltevahelisele töölepingule ja selles sätestatud kostja kohustuste rikkumistele. Kohtu hinnangul ei piisa töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja 7 alusel abstraktsetest viidetest töötaja lojaalsuskohustusele. TLS § 4 lg 2 kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult ning kohtu hinnangul on eelkõige tööandja (kostja) kohustatud tagama töölepingu kirjaliku sõlmimise. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kuigi kirjaliku vormi nõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust, võtab tööandja kirjalikku töölepingut sõlmimata jättes endale mh riski ja tõendamiskoormuse juhuks, kui tööandja hilisemalt soovib töölepingu üles öelda ja tugineda töölepingus (väidetavalt) kokku lepitud kohustuste rikkumisele. Tulenevalt TLS § 5 lg 5 on sätestatud, et just tööandja peab säilitama töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
12.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole poolte esitatud tõendite alusel tuvastatavad pooltevahelise suulise töölepingu täpsemad tingimused. Poolte vahel puudub vaidlus üksnes selles, et hageja töötas 25.11.2013 sõlmitud töölepingu alusel disainerina ja hageja igakuise töötasuna oli kokku lepitud 494,75 eurot (neto). Tõendamata on kostja väide, et töölepingu sõlmimisel leppisid kostja ja hageja kokku kõikides olulistes töösuhte tingimustes, sealhulgas töö sisu, tööaeg ja töötamise koht. Kostja vastusele lisatud hageja 22.01.2014 e-kirjast ja 22.01.2014 avaldusest puhkuse saamiseks (tl 42-43) ei ole võimalik sellist järeldust teha. Pooltevahelise suulise töölepingu tingimuste tõendamatuse tõttu ei ole kohtu hinnangul hagejale etteheidetav töölepingu ülesütlemise avalduses viidatud väidetav hageja töölt puudumine. Kohtu hinnangul viitab konkreetse tööaja kokkuleppe puudumisele hagejaga ka asjaolu, et kostja küsis seletuskirja hageja väidetava töölt puudumise kohta 10-11.07.2014 alles 14.08.2014 (tl 15). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui poolte vahel olnuks kokkulepe konkreetse tööaja kohta ja see olnuks kostjale sedavõrd oluline, et oli üheks põhjuseks töölepingu ülesütlemisel, siis oleks kostja viivitanud rohkem kui 1 kuu väidetava töölt puudumise kohta seletuskirja nõudmisel. Lisaks eeltoodule viitab töölepingu ülesütlemisavalduses kirjeldatud hageja väidetav omavoliline töölt puudumine töökohustuste rikkumisele (TLS § 88 lg 1 p 3, TLS § 88 lg 3), millisele alusel kostja aga hagejaga sõlmitud töölepingut üles ei öelnud (tl 9-11).
13.Pooltevahelise suulise töölepingu täpsete tingimuste tuvastamatuse tõttu ei ole hagejale kohtu hinnangul TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes etteheidetav ka selline tegu, millega ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja on usalduse kaotuse tinginud teona viidanud eelkõige sellele, et hageja on tööajal osutanud oma tööülesannetega analoogseid teenuseid kostja konkurentidele ja/või isikutele, kes ei ole kostja klientideks, kusjuures hageja on keeldunud selgitamast asjaolusid, mis seonduvad tööajal kolmandatele isikutele teenuste osutamisega ega eitanud teenuste osutamist. Hageja ei vaidle vastu sellele, et ta on osutanud sisekujunduse teenuseid XXX OÜ-le, XXX, XXX ja XXX (kuigi mitte nendele kui füüsilistele isikutele) OÜ XXXja OOO “XXX” kaudu (tl 81). Hageja on seisukohal, et kostja oli oma seadusliku esindaja kaudu teadlik ja aktsepteeris seda, et hageja osutab sisekujunduse teenuseid kolmandatele isikutele väljaspool kostjat.
14.Kohus nõustub hagejaga, et kostja pidi olema teadlik, et hageja osutab teenuseid kolmandatele isikutele sõltumata kostjaga sõlmitud töölepingust. Kostja on ostnud OÜ-lt XXX(mille juhatuse liikmeks oli hageja) projektijuhtimise teenuseid, mida tõendavad nt OÜ XXX arved kostjale nr 224, 223, 216 ja arvete tasumine kostja poolt (tl 113-115; tl 121-123). Hageja on esitanud kohtule tõendi ka selle kohta, et Venemaa ettevõtte OOO “XXX” osanikeks on kostja seaduslik esindaja ja hageja ning mille põhitegevusalaks on mh arhitektuuriteenuste pakkumine, projekteerimine ja muud teenused (tl 116-120) ning kostja nimetatule vastu ei vaielnud. Eelnimetatud arvete tasumise kuupäevadest ja Venemaa ettevõtte OOO “XXX”
asutamise kuupäevast nähtub, et kostja pidi olema teadlik hageja ärilisest tegevusest väljaspool kostjaga sõlmitud töölepingut, kuid kohtule pole esitatud tõendeid, et kostja oleks hageja sellist tegevust enne töölepingu ülesütlemist taunitavaks pidanud.
15.Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kostja nn usalduse kaotuse etteheide hagejale - et hageja on tööajal osutanud oma tööülesannetega analoogseid teenuseid kostja konkurentidele – võiks anda aluse töölepingu ülesütlemiseks mitte kostja poolt kasutatud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, vaid pigem TLS § 88 lg 1 p 8 alusel, millele kostja pole aga ülesütlemisavalduses tuginenud ja mille rakendamise eeldusi käesolevas asjas ei esine. TLS § 88 lg 1 p 8 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda juhul, kui töötaja on rikkunud konkurentsipiirangu kohustust. Tulenevalt TLS § 6 lg-st 3, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises, peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu. TLS § 23 lg 1 kohaselt võtab töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppega kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 2 kohaselt konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Tulenevalt TLS § 23 lg-st 4 on TLS paragrahvis 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud tõendeid selles, et hageja ja kostja oleksid sõlminud TLS § 23 nõuetele vastava konkurentsipiirangu kokkuleppe ja et kostja oleks teatanud hagejale konkurentsipiirangu sisu. Seega ei olnud kostjal võimalik ka töölepingu ülesütlemise avalduses tugineda hageja poolt konkurentsipiirangu rikkumisele.
16.Töölepingu ülesütlemisavalduses viidatud kostja vara (ruumid, töövahendid ja muud ressursid) kasutamine kolmandatele isikutele teenuse osutamiseks on kohtu hinnangul piisavalt konkretiseerimata ja tõendamata etteheide. Kohus on eelnevalt selgitanud, et poolte esitatud tõendite alusel pole tuvastatavad hageja ja kostja vahelise suulise töölepingu täpsemad tingimused (kohtuotsuse p 12). Olukorras, kus poolte vahel oli sõlmitud suuline tööleping, milles puudus konkurentsipiirangu kokkulepe (vt kohtuotsuse p 15) ning kostja pidi olema teadlik hageja ärilisest tegevusest väljaspool kostjaga sõlmitud töölepingut (vt kohtuotsuse p 14) tulnuks kostjal täpselt määratleda, milles kostja ressursi õigusvastane kasutamine hageja poolt seisnes ning millist kahju see hagejale põhjustas. Seejuures on kohus seisukohal, et kõik töölepingu ülesütlemise aluseks olevad etteheited tuleb juba töölepingu ülesütlemise avalduses konkreetselt sisustada, mitte üritada töölepingu lõpetamise põhjendusi esitada tagantjärele kohtumenetluse staadiumis. Kohus leiab, et kostja pole töölepingu ülesütlemise avalduses piisavalt selgitanud ega ka hilisemalt tõendanud, millal ja millist konkreetset kostjale kuuluvat vara on hageja kasutanud konkreetsetele kolmandatele isikutele konkreetsete teenuste osutamiseks. Kohus märgib täiendavalt, et näiteks pelgalt kostja serveri kasutamine oma dokumentide hoidmiseks hageja poolt, isegi kui selleks puudunuks kostja nõusolek, ei saanuks selgelt määratlemata töölepingu tingimuste puhul olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
17.Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-s 13-16 kirjeldatut leiab kohus, et kostja ei olnud õigustatud hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Samuti ei olnud kostja õigustatud hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid selles, nagu oleks hageja põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse kostja kui tööandja vastu. Kolmandate isikute usaldamatuse teket ei saa kohtu hinnangul põhjendada pelgalt paratamatusega (tl 38), vaid sellele tuleks anda konkreetne sisu ja seda tõendada, mida kostja aga teinud ei ole. Kohus leiab, et kostja ei olnud õigustatud hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks ka TLS § 88 lg 1 p 7 alusel, sest pole tõendatud, et kostja oleks tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale. Ülesütlemise avalduses on kostja tuginenud mitte kahju tekkimise ohule, vaid väitnud, et hageja on põhjustanud varalist
kahju. Ülesütlemisavalduse kohaselt tekitatud kahju täpse suuruse väljaselgitamine ei olnud veel lõppenud ja kostja lubas otsustada kahjunõude esitamise hageja vastu edaspidi (tl 10).
18.Kohus leiab, et tuginedes reaalse kahju tekitamisele kui töölepingu ülesütlemise alusele, peab tööandja reeglina juba töölepingu ülesütlemise avalduse hetkeks suutma oma kahju hinnata ja selle suurust põhistada. Vastasel korral oleks töölepingu lõpetamine kahju tekitamise tõttu tööandjale nö mugavusparagrahviks, mida saaks suvalistel juhtudel töötaja vastu ebamääraste põhjendustega kasutada. Käesoleval juhul ei ole kostja aga ka kohtumenetluse staadiumis esitanud mingeid tõendeid talle väidetavalt hageja tegevuse tõttu tekkinud kahju kohta. Reaalse kahju tõendamist ei saa asendada kostja mittekahtlemine kahju tekitamises (tl 39), kahju kaasnemist hageja väidetava tegevusega ei saa lugeda üldtuntud asjaoluks. Kohus märgib, et kostjale hageja tegevuse tagajärjel kahju tekkimise seab kahtluse alla kostja 2013 majandusaasta aruanne, milles on kostja põhitegevuseks märgitud kinnisvaratehingud, kinnis- ja vallasvaraarendus, haldamine ja vahendamine (tl 87). Seega pole tõendatud, et kostja tegutseks aktiivse teenusepakkujana sisekujunduse- ja arhitektuuri valdkonnas, mistõttu pole usutav ka kostja väide, et hageja poolt kostja IT süsteemi ja muude vahendite (sh kataloogid, sisumaterjalid) väidetav kasutamine kolmandatele isikutele teenuse osutamiseks saanuks põhjustada kostjale tema poolt väidetud kahju (tl 39). Hageja on õigustatult viidanud ka sellele, et pole eluliselt usutav, et kostja äriühinguna kannatas vaikides töötaja väidetavat omavolitsemist ja jätkas temaga töösuhet rohkem kui poole aasta vältel (kostja väitel rikkus hageja korduvalt töödistsipliini ja viibis töökohast eemal juba mõned kuud pärast hageja tööle asumist).
19.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Arvestades eeltoodud asjaolusid on hagejaga töölepingu ülesütlemine alusetu ja seaduse nõuetele mittevastav. Kohus võtab oma järelduste tegemisel ja seaduse tõlgendamisel arvesse ka Riigikohtu 19.10.2004 otsuses nr 3-2-1-107-04 märgitut, et töösuhte spetsiifikat arvestades annab seadus töötajale töösuhtes laiema kaitse kui muus võlasuhtes. Kuigi tänapäevased töösuhted on võrreldes nimetatud Riigikohtu lahendi tegemise ajaga paindlikumad, ei tähenda see, et tööõigussuhted oleks samastatavad teiste analoogsete võlaõigussuhetega (nt käsund ja töövõtt), kus poolte lepinguvabaduse määr ja võimalused lepingut ühepoolselt üles öelda on reeglina suuremad.
20.TLS § 107 lg 1 on sätestatud, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus TLS § 107 lõikes 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on käesolevas asjas vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus loeb XXX Osaühingu ja XXX vahel 25.11.2013 sõlmitud suulise töölepingu lõppenuks alates 01.09.2014.
III
21.TLS § 109 lg 1 on sätestatud, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
22.Hageja on palunud käesolevas asjas kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitisena 3 kuu keskmine töötasu netosummas 1484,25 eurot (494,75 eurot x 3). Kostja on oma alternatiivses taotluses palunud vähendada hagejale TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja igakuise töötasuna oli kokku lepitud 494,75 eurot (neto).
23.Arvestades hagejaga töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks TLS § 109 lg 1 järgi hüvitis välja mõista hageja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuigi kohus tuvastas, et hagejaga töölepingu ülesütlemine oli seaduse nõuetele mittevastav, tuleb töölepingu lõpetamise asjaoludena siiski arvesse võtta ka seda, et kohtule esitatud tõendite kohaselt esines hageja töös teatud probleeme, mis olid eelkõige põhjustatud poolte erinevatest arusaamadest nendevahelise suulise töölepingu kokkulepete osas (nt tööl mitteviibimine, vt tl 7-8; töölepingu ajal teistele isikutele sisekujunduste teenuste osutamine, vt tl 81). Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et poolte suhted olid töölepingu kehtivuse ajal pikemat aega pingelised (tl 37, tl 80).
24.Töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise vaidlustamise hagi esitamise üheks oluliseks eesmärgiks käesoleval juhul on töötaja hea nime säilitamine, sest kostja poolt kasutatud alustel töölepingu lõpetamine kahjustab hageja kui töötaja mainet ning võiks kehtima jäädes kahjustada hageja tööalaseid väljavaateid ning arenguvõimalusi tulevikus. Kuna kohus rahuldab hageja nõude ja tuvastab, et kostja poolt kasutatud alustel hagejaga töölepingu ülesütlemine oli tühine, siis on sellega kõrvaldatud töölepingu lõpetamise ebaõigsus. Samas ei tohi töölepingu lõpetamise hüvitise väljamõistmine olla ka hageja põhjendamatu rikastumise allikas ja kohus leiab, et käesolevas asjas on töölepingu seaduse nõuetele vastava ülesütlemise eest hagejale piisavaks hüvitiseks 494,75 eurot (neto), st summa, mis vastab hageja ühe kuu keskmisele töötasule. Kuna hageja taotles TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise väljamõistmist summas 1484,25 eurot, siis jääb hagi selles hüvitisenõudes rahuldamata summas 989,50 eurot (1484,25 - 494,75).
25.Hageja on esitanud ka taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 269,86 eurot (neto). Hageja viitab asjaolule, et TLS § 100 lg 5 on sätestatud, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et tal on õigus saada töötasu 12 päeva eest, mille võrra teatati talle töölepingu lõpetamisest vähem, s.o 494,75 eurot/22 tööpäeva kuus x 12 päeva = 269,86 eurot neto. Kostja pole hageja nõude arvestusliku külje osas vastuväiteid esitanud ja pooltel puudub vaidlus hageja ühe kuu töötasu summa osas. Samuti puudub vaidlus selles, et töölepingu ülesütlemise teade esitati kostja poolt 28.08.2014 ja kostja lõpetas töölepingu seega 3-päevase etteteatamisega (tl 9-11). Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et hagejaga töölepingu ülesütlemine oli tühine, siis ei olnud kostjal õigust hagejaga sõlmitud töölepingut üles öelda etteteatamistähtaega järgimata (TLS § 97 lg 3). Vastavalt TLS § 97 lg 2 p 1 pidanuks kostja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest hagejale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks töölepingu seaduse § 100 lg 5 alusel hüvitis netosummas 269,86 eurot.
IV
26.Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolusid, rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus tuvastab, et XXX Osaühingu ja XXX vahel 25.11.2013 sõlmitud suulise töölepingu erakorraline ülesütlemine XXX Osaühingu poolt töölepingu seaduse § 88 lg 1 p-de 5, 6 ja 7 alusel 28.08.2014 avaldusega on tühine. Kohus loeb XXX Osaühingu ja XXX vahel 25.11.2013 sõlmitud suulise töölepingu lõppenuks alates 01.09.2014. Kohus mõistab XXX Osaühingult välja XXX kasuks töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitise summas netosummas 494,75 eurot. Kohus mõistab XXX Osaühingult välja XXX kasuks töölepingu seaduse § 100 lg 5 alusel hüvitise summas netosummas 269,86 eurot. Kohus jätab rahuldamata
XXX hagiavalduse töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks summas 989,50 eurot.
27.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise summa osas.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kokkuvõttes on hagi rahuldatud ligikaudu poole hageja nõude ulatuses (hagi rahuldati töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega seotud osas ja TLS § 100 lg 5 järgse nõude osas, kuid jäeti suuremas ulatuses rahuldamata TLS § 109 lg 1 hüvitisenõude osas, seega on kohtu hinnangul hagi rahuldatud ja rahuldamata osa võrreldavas suurusjärgus), mistõttu peab kohus kooskõlas TsMS 163 lg-ga 1 mõistlikuks ja õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
29.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna käesolevas asjas on jäetud menetluskulud poolte endi kanda, ei ole pooltel käesoleva kohtuotsuse jõustumisel alust menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotleda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.