lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-5719/23

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-5719/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1525
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal 26.11.2014, Tallinn 2-14-5719

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohtu 11.06.2014 vaheotsus AS STV apellatsioonkaebus 4993 eurot 32 senti

Menetluse liik

VV hagi AS STV vastu töötasu saamiseks

Hageja VV (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Riho Sillar, nõustaja MA Kostja AS STV (rk 10059388), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Rando Maisvee ja Aleksandr Kostjukevitš Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 11.06.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jaotatakse lõppotsuses asja sisulisel lahendamisel (TsMS § 173 lg 5). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluse käik ja hageja nõue
1.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
27.11.2013 esitas VV (hageja) Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse AS STV (kostja) vastu töötasu saamiseks. TVK kohaldas 9.01.2014 otsusega aegumist hageja nõudele kostja vastu perioodil juuli 2012 - juuni 2013 ja jättis nõude osaliselt rahuldamata. 4.02.2014 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse töövaidlusasja lahendamiseks hagimenetluse korras. Hageja taotles vaheotsuse tegemist ja aegumise kohaldamata jätmist, kuna töötasu nõude

aegumise tähtaeg on neli aastat. Lisaks esitas hageja nõude kostja vastu töötasu saamiseks perioodi 1.01.2011 - 30.06.2012 eest. Hageja nõudis kostjalt saamata töötasu perioodi 1.01.2011 - 30.06.2012 eest 12 123 eurot 26 senti ja perioodi 1.07.2012 - 31.07.2013 eest 7850 eurot 3 senti. Hageja töötas kostja juures alates 1.03.2002 - 31.07.2013 valvesüsteemide osakonna patrullteenistuse turvatöötajana. Kostja alaarvestas süstemaatiliselt, vähemalt alates 2011, töötunde sh ületunde, pühade ajal tehtud tunde ning jättis öötunnid arvestamata. Tegelikkusele ei vastanud kostja esitatud vahetuste ajakavades ja faktilise tööaja tabelites märgitu. Hageja arvestuse kohaselt enamtöötatud aja eest ta ei saanud töötasu. Kostja vastuväited

2.Kostja taotles vaheotsuse tegemist ja hageja nõuetele aegumise kohaldamist. Nõue esitati seoses kostjapoolse tööaja arvestuse rikkumisega ja niisuguse nõude esitamise tähtaeg on ITVS § 6 lg 1 lg 1 kohaselt neli kuud. Hageja nõue põhines sellel, et kostja ei arvestanud tema tegelikku tööaega. Pooled vaidlesid, milline tööaja arvestus oli õige. Tasumisele kuuluva töö- ja lisatasu muutus ei olnud omaette nõudeks, vaid oli kõigest tagajärg siis, kui tunnistatakse, et kostja poolt esitatud tööaja arvestus oli vale. Tööaja arvestusega seotud nõuded aeguvad ITVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. ITVS § 6 lg 3 järgi on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Pooled ei vaielnud lepingus sätestatud töötasu suuruse ja õigusaktides ettenähtud lisatasu arvestamise korra üle, vaid selle üle, kui palju hageja töötas. See mõjutab töötasu maksmise kohustust ainult kaudselt. Hageja esitatud nõude näol ei olnud tegemist kitsalt töötasu nõudega. Töö- ja lisatasu nõue ei olnud omaette nõue, kuna tööaja arvestusest sõltub ka puhkuseõigus (TLS § 68 lg 2), õigus täiendavale vabale ajale (TLS § 44 lg 6), töötajale kahju hüvitamine (TLS § 40 lg 5), tööõnnetuse kvalifitseerimine (TTOS § 22 lg 1) jne. Töö- ja lisatasu sai hageja nõuda ainult juhul, kui tema nõue seoses tööaja arvestusega saab rahuldatud. Maakohtu otsus
3.11.06.2014 otsusega jättis Harju Maakohus aegumise kohaldamata, jätkates tsiviilasjas menetlust. Menetluskulude osas otsustas kohus võtta seisukoht lõppotsuses. Asjas sai teha TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta vaheotsusega rahuldamata. Kohus ei kohaldanud aegumist ning jätkas tsiviilasjas menetlust. TVK kohaldas 9.01.2014 otsusega aegumist hageja nõudele kostja vastu perioodi juuli 2012 juuni 2013 kohta ja jättis nõude rahuldamata. Hageja esitas 4.02.2014 kohtule avalduse töövaidlusasja lahendamiseks hagimenetluse korras ning nõude kostja vastu saamata töötasu saamiseks perioodi 1.01.2011 - 30.06.2012 eest. Saamata töötasu nõuet hageja TVK-le ei esitanud. Kohus liitis esitatud avaldused ühte menetlusse. ITVS § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul; ITVS § 6 lg 3 kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Käesoleval juhul oli tegemist töötasu nõudega ja selle aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja poolt väidetu, et sisuliselt vaidlustas hageja kostja tööaja arvestust, oli töötasu nõude tõenduslik külg. Töötasu nõude lahendamisel tuli kohtul hinnata, kas hageja nõue oli tõendatud ja, kas hageja tegi tööd ajaliselt nii palju, nagu ta väitis. Töötasu nõude lahendamine hõlmab mh tasu saamise aluste tuvastamist. Tööaja tuvastamine on töötasu

nõudeõiguse oluline faktor, mida tuvastamata ei saanud lahendada õigust töötasule, tehtud töö aeg on üks töötasu arvestamise aluseid. Nõudeõiguse aegumise tähtaja määras nõue, mitte nõude aluseks olevad asjaolud. Seega ei olnud hageja nõue aegunud. Kohus käsitles eraldi nõuet 2011 jaanuari kohta. TLS § 33 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Poolte vahel 1.03.2002 sõlmitud töölepingu p 4.4 kohaselt maksab tööandja palka üks kord kuus ja palk makstakse välja järgneva kuu 10. kuupäevaks. Hageja esitas kohtule hagi 4.02.2014 töötasu saamiseks alates 1.01.2011. Vastavalt poolte kokkuleppele maksti töötasu järgneva kuu 10. kuupäevaks ja seega sai hageja jaanuari 2011 töötasu 10.02.2011. Hagi esitati 4.02.2014. Seega ei olnud ka hageja nõue jaanuari 2011 töötasu saamiseks aegunud. Apellatsioonkaebus

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaheotsuse tühistada ning saata asi vaheotsusega lahendatud osas uueks arutamiseks maakohtusse või teha uus otsus, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõigust. Pooled vaidlesid, kas nende vahel oli töö- või käsundussuhe. Maakohus jättis poolte vahelise õigussuhte hindamata ja ei põhjendanud, miks kohus lahendas vaheotsuses aegumise küsimuse tööõiguse sätete alusel. Poolte vahel oli tegemist käsundussuhtega, kuigi poolte varasemates dokumentides on seda õigussuhet ekslikult peetud töösuhteks, kuid õigussuhte sisu ja eesmärki arvestades on tegemist käsundussuhtega (VÕS § 29 lg-d 1 ja 2). Käsunduslepingut eristas töölepingust suurem sõltumatuse määr ning see oli lepingute eristamisel otsustav. Tunnistajad oleksid saanud anda ütlusi, kui iseseisvad turvaüksuses tegutsenud inimesed oma ülesannete täitmisel olid ning, kas nad allusid oma töökorralduse osas kostjale. Poolte vahel puudus alluvussuhe ja hageja oli oma kohustuste täitmisel iseseisev alates aastast 2002. Samuti ei vastanud poolte käitumine TLS sätetele. Eeltoodu alusel eksis maakohus tööõiguses aegumist reguleerivate sätete rakendamisel, kuna leidis, et kehtis kolmeaastane aegumise tähtaeg. Kui kohus pärast tõendite analüüsimist peaks siiski tuvastama, et poolte vahel oli töösuhe, siis kohtu poolt rakendatud kolmeaastane aegumise tähtaeg oli ebaõige. Käesolevas asjas oli esitatud nõue seoses kostjapoolse tööaja arvestuse rikkumisega. Niisuguse nõude esitamise tähtaeg oli neli kuud (ITVS § 6 lg 1) ning hagi esitamise ajaks oli see aegunud. Pooled ei vaielnud lepingus sätestatud töötasu suuruse ja lisatasu arvestamise korra üle, vaid selle üle, kui palju hageja töötas. Muuhulgas pidi kohus lahendama kostja taotluse tunnistajate ülekuulamise kohta ja kuulama tunnistajad üle, kuna olemasolevad kirjalikud tõendid võimaldasid vastuolulisi järeldusi. Tunnistajate ütlused võiksid tõendada poolte vahel käsundussuhte olemasolu. Asja materjalides puudusid tõendid, kuidas toimus tööaja graafikute koostamine, st kas neid koostas kostja või turvaüksuses tegutsenud inimesed iseseisvalt, mis kinnitaks käsundussuhte olemasolu. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu vaheotsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaebuses on apellant jäänud maakohtus esitatud

seisukohtade juurde. Kuna maakohus on neile asjakohaselt ja piisavas ulatuses vastanud, siis ringkonnakohus samu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Samuti võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hagejal oli lepingust tulenev rahaline nõue kostja vastu. Ekslik on seejuures apellandi käsitlus, et hageja nõudeks oli kostjapoolse tööaja arvestuse rikkumise tuvastamine, kuivõrd nimetatu on nõude aluseks olev asjaolu, mida hageja peab tõendama. Maakohus tegi asjas vaheotsuse ja tuvastas, et hageja töötasu nõue ei ole aegunud. Apellant sellega ei nõustunud ja leidis, et pooled olid sõlminud käsunduslepingu. Isegi kui apellandiga nõustuda, et poolte vahel oligi käsundussuhe, ei annaks see alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. VÕS § 619 kohaselt on käsundusleping tasuline ja kostjal oleks samuti kohustus käsundi täitjale maksta tasu ning ka nimetatud alusel esitatud hageja nõue ei oleks aegunud. Maakohus tuvastas õigesti, et tasu tuli maksta periooditi iga perioodi (kuu) möödumist järgneva kuu 10.kuupäevaks. Millise lepingu pooled sõlmisid ja kas hagejal on nõue, otsustab maakohus asja sisulisel arutamisel. Samuti tuleb maakohtul eelmenetluses lahendada poolte taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning otsustada, kas pooltevahelise õigussuhte tuvastamiseks on kogutud piisavalt dokumentaalseid tõendeid, mille alusel sõlmitud lepingut tõlgendada ja taotluse võib seetõttu jätta TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata või tuleb taotlus rahuldada. Põhjendatud ei ole apellandi etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumise kohta vaheotsuse tegemisel. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 173 lg 3 kohaselt ei märgi kohus vaheotsuses menetluskulude jaotust, kuna jätkab menetlust. Menetluskulude jaotuse teeb kohus lõppotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja