lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-50806/113

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 12.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-50806/113
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3668
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 370 lg 2Nõuete paljusus hagisTsMS § 442 lg 6, 8Otsuse sisuTsÜS § 89 lg 1Näilik tehingVÕS § 164 lg 1, 2Nõude loovutamineVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-50806/57Viru Maakohus Narva kohtumaja06.03.20132-11-50806/73Tartu Ringkonnakohus26.06.20132-11-50806/89Viru Maakohus Narva kohtumaja18.12.20132-11-50806/103Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.01.20142-11-50806/159Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.05.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-14-61809/71Viru Maakohus Narva kohtumaja23.10.20173-2-1-10-16Riigikohus16.03.20162-14-61809/62Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.06.20152-14-61809/48Viru Maakohus Narva kohtumaja17.04.20152-11-49715/213Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.05.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ CONNEXION10825397(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kristel Vedro

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2014, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-50806

Tsiviilasi

OÜ Connexion hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse vastu võla nõudes Hageja OÜ Connexion (registrikood 10825397), asukoht Lille 12-16, 51010, Tartu, lepinguline esindaja Kerli Kase, epost:[email protected] Kostja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Kogudus (registrikood 80209180), asukoht Vabaduse 20, 20306, Narva, lepinguline esindaja Olavi-Jüri Luik, e-post: [email protected], Üllar Talviste, e-post: [email protected], Oliver Nääs e-post: [email protected] 337 437,02 eurot (5 279 742,10 krooni) 13.10.2014

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind Kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Jätta rahuldamata OÜ Connexion nõue Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 337 437,02 eurot ning kõrvalkohustuste (intressid ja viivised) summas 337 437,02 eurot, kokku summas 674 874,04 eurot välja mõistmiseks.
3.Mõista välja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduselt OÜ Connexion kasuks alusetu rikastumise teel saadud 422 278,78 eurot (6 607 227,20 krooni) (sellest: põhivõlgnevus 337 437,02 eurot (5 279 742 krooni), viivis 21.10.2011 seisuga 84 841,76 eurot (1 327 485,10 krooni).
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 385Hagi tagamise asendamine raha maksmisega
TSÜS § 129Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
VÕS § 1027Alusetu rikastumise mõiste
VÕS § 1028Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 69 lg 2Solidaarvõlgnike omavahelised suhted
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
Välja mõista Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduselt OÜ Connexion kasuks alates 22.10.2011 viivis põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
5.Jätta Viru Maakohtu 24.10.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
6.Jätta hageja menetluskulud 75 % ulatuses Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse kanda ja 25 % ulatuses tema enda kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Connexion esitas 21.10.2011 Viru Maakohtule hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse vastu võla nõudes summas 337 437,02 eurot (5 279 742, 10 krooni), millele lisandub viivis 337 437,02 eurot ja intress 50 466, 19 eurot. Alternatiivse nõudena esitas hageja alusetu rikastumise nõude VÕS § 1028 järgi summas 337 437,02 eurot (5 279 742, 10 krooni), millele lisandub viivis 21.10.2011 seisuga 84 841, 76 eurot ning alates 22.10.2011 viivis põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.H L poolt hagejale loovutatud nõue tuleneb asjaolust, et H L kandis ajavahemikul 21.10.2008 kuni 10.11.2008 kostja arvelduskontole 337 437,02 eurot ( 5 279 742,10 krooni). H L on tasunud nimetatud rahasumma kostja kontole järgmiselt: 21.10.2008 kahe maksekorraldusega summas 950 000 krooni, 763 372 krooni, 23.10.2008 1 852 300 krooni ja 10.11.2008 1 712 070 krooni, selgitusse on märgitud vastavalt lepingule, kuivõrd H L kandis raha kostjale üle laenuna. H L ja kostja pidasid laenulepingu tingimuste üle läbirääkimisi ning leppisid kokku, et kostja kohustub tagastama laenu hiljemalt 31.12.2009 ning samuti kohustub Kostja tasuma laenult intressi 5 % aastas ning laenusumma tagastamisega viivitamise korral viivist 0,15 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 21.10.2011 seisuga on hageja viivisenõue kostja vastu 330 519,56

eurot ning intressinõue 50 466,19 eurot. Hageja leiab, et juhul kui kostja väidab, et poolte vahel laenuleping puudus, palub hageja rahuldada oma nõue VÕS § 1028 järgi. Kostja vastus ja seisukohad

3.Kostja hagi ei tunnista. Hageja pole esitanud mingeid tõendeid, et H L ja kostja vahel esines laenusuhe ja sõlmitud oleks laenuleping. Kostja pole kunagi tasunud Lle laenu osamakseid ega tasunud intressi, samuti pole kostja seadnud L kasuks tagatisi ehk asjas ei esine asjaolusid, mis kinnitaks ka kaudselt väidetavaid pooltevahelisi laenusuhteid.
4.Alternatiivses taotluses rahuldada hagi VÕS paragrahv 1028 kohaselt pole hageja näidanud hagi võimaliku rahuldamise konkreetset alust (kohustuse puudumine, äralangemine või kohustuse mittetekkimine). Tegemist oli kirikliku annetustega eraisiku poolt.
5.Kostja esitas menetluse käigus vastuväite 30.08.2011 H L ja hageja nõudeõiguse loovutamise lepingule. Kostja sõnul puudub hagejal mistahes nõue kostja vastu, kuivõrd hagi ning H L poolse loovutuse aluseks olev väidetav laenuleping on fiktiivne – loovutatud nõuet ei olnud kunagi olemas. Hagi asjaoludest nähtuvate tehingute tegelikuks eesmärgiks ei olnud sealjuures tekitada kostjale kohustusi.
6.AS Eviko ning sihtasutuse tegelik kavatsus oli vormistada ehituslepingust tulenevad sihtasutuse kohustused ümber AS Eviko laenuks sihtasutusele. Sellise tehingu eesmärgiks oli omakorda EAS-i rahastuse tagamine ka järgnevateks perioodideks jättes mulje justkui ehitusleping on kohaselt ning tähtaegselt täidetud. Asjaosaliste eesmärgiks hagi aluseks olevaid laenulepinguid ja muid tehinguid sõlmides ei olnud mitte ümber kujundada asjaosaliste õiguseid ja kohustusi vaid jätta välisele vaatlejale mulje justkui oleks ehituslepingust tulenevad kohustused täidetud kohaselt ning tähtaegselt. See oli ainus eesmärk, mida rahade fiktiivse liigutamisega taotleti – see oli poolte tegelik tahe. Selliselt on fiktiivselt ning asjatult üritatud jätta muljet nagu AS Eviko ning sihtasutuse vahelisest ehituslepingust on tekkinud kohustusi ja õiguseid nii H Ll kui ka kostjal. Mistahes kohustusi või õiguseid ei ole H Ll ega kostjal seoses ehituslepinguga tekkinud ning selliselt ei ole tekkinud ka käesoleva menetluse esemeks olevat (loovutatud) nõuet.
7.H Ll ei olnud nõudeloovutuse lepingu sõlmimise hetkel mistahes nõuet kostja vastu. Ülal kirjeldatud asjaoludest tuleneb üheselt, et raharingluse käigus sõlmitud tehingud ning faktilised rahade liigutamised olid fiktiivsed ning ei saanud tekitada asjaosalistele mistahes nõudeid. VÕS § 164 lg 1 järgi on nõude loovutamise tehingu olulisimaks eelduseks loovutatava nõude olemasolu – kui ei ole nõuet ei saa seda ka loovutada. Kuivõrd H Ll ei olnud 30.08.2011 nõudeloovutuse teostamise hetkel (ega ka tänase päevani) mistahes ulatuses või alusel nõuet ei saa olla õiguslikke tagajärgi ka taolisel loovutusel. 30.08.2011 hageja ja H L vahel sõlmitud nõudeloovutamise leping ei too kaasa VÕS § 164 lg 1 kirjeldatud tagajärgi kuivõrd sätte kohaldamise eeldused (nõude olemasolu) ei ole täidetud – tegemist on õigus- ja sisutühja dokumendiga, millise ainsaks tagajärjeks on H L alusetu rikastumine 1 euro ulatuses hageja arvel.
8.Kostja esitas menetluse kestel vastuhagi, mille põhjenduste kohaselt on 01.06.2012 AS Eviko ja kostja vaheline kokkulepe nr 30032009 on võltsing, samuti on võltsing garantiileping, kuna seal puudus V. J allkiri. Lisaks esitas kostja tasaarvelduse vastuväite, mis välistab OÜ Connexion nõude, juhul kui jõustub maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-11-49715 muutmata kujul ja garantiikirjast tulenev kohustus jääb püsima. Hageja seisukoht kostja vastusele ja seisukohtadele
9.Hageja leiab, et kostja nendib oma vastuses, et raha on tegelikkuses H L poolt Kostjale üle kantud. Hageja soovib selgitada, et AS Eviko andis H Lle laenu ning nimetatud laenu andmiseks sõlmiti 21.10.2008.a. laenuleping. Laenulepingu kohaselt andis AS Eviko H Lle laenu kokku summas 5 377 778 krooni, intressiga 5 % aastas, tagasimaksmise tähtajaga 31.12.2009.a. ning viivisega 0,15 % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. AS-ilt Eviko saadud rahasummad laenas H L edasi Kostjale, kellega H L sõlmis samadel tingimustel laenulepingu, mis olid H L ja AS Eviko vahel sõlmitud laenulepingus toodud. Põhjendamatu on eeldada, et H L laenas raha edasi ebasoodsamatel tingimustel või tegi kirikliku annetuse. Saadud rahasummasid pidi kostja kasutama ehitustööde eest tasumata jäänud arvete tasumiseks ning ühtlasi tagastama laenu H Lle hiljemalt 31.12.2009. Asjaolu, et H L ja AS Eviko vahelise laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2009.a. on ka Kostja ise nentinud oma vastuse punktis 4.
10.Hageja leiab, et asjas ei oma vähimatki tähtsust asjaolu, millistel tingimustel täpsemalt H L oma nõude Kostja vastu OÜ-le Connexion loovutas ja millised dokumendid H L OÜ-le Connexion üle andis, kuivõrd nõude loovutamise hind ega muud nõude loovutamise lepinguga seotud asjaolud ei ole antud vaidlusega vähimalgi määral seotud. Maakohtu otsuse põhjendused
11.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, alternatiivselt esitatud alusetu rikastumise nõude osas. Hageja laenulepingust tulenev võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus kostja vastuhagi menetlusse ei võtnud, küll analüüsib kostja nõudeid ja väiteid vastuväidetena hagile.
13.Hagis võib TsMS § 370 lg 2 järgi esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kuigi TsMS § 442 lg 8 neljas lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama, on TsMS § 370 lg-st 2 tulenevalt hageja taotlus kontrollida ühte võimalikest nõuetest esimeses järjekorras kohtule kohustuslik (vt ka Riigikohtu 18. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 14). Nimetatud põhjusel kontrollib kohus hageja esmast nõuet laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et üksnes rahasumma ülekandmine kostja arvelduskontole ei anna alust lugeda laenuleping H L ja kostja vahel sõlmituks, mistõttu leiab kohus, et hageja I nõue – laenulepingu järgi võlgnevuse saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
14.Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lgst 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kohus märgib, et asjaolu, et 21.10.2008 sõlmiti AS Eviko ja H L vahel laenuleping 5 377 778 krooni laenamiseks, ei anna alust väita, et H L laenas ülekantud rahasumma kostjale edasi täpselt samadel laenulepingu tingimustel, millega H L sai laenu ASilt Eviko. Hageja väide, et H L ei oleks andud kostjale laenu ebasoodsamatel tingimustel kui ta ise sai laenu AS-ilt Eviko, ei ole seetõttu arvestatavad. Tunnistaja H L sõnul kõrvanõuete suuruse võttis ta AS Eviko ja enda vahel sõlmitud lepingust, kuid kirjalikku lepingut kostjaga ei sõlminud. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud poolte tahet laenulepingu sõlmimiseks, millega kaasnevad kõrvalnõuded (viivised ja intressid) hageja poolt näidatud suuruses.
15.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-08 kohaselt ei ole kohus seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Juhul kui lepinguline suhe ei osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena.
16.Hageja on tunnistaja H L ütluste ja viimase pangaväljavõttega tõendanud, et võlasumma 337 437,02 eurot (5 279 742 krooni) kanti ajavahemikul 21.10.2008 kuni 10.11.2008 üle kostja arvele. Kostja nimetatud asjaolu ei eitanud, kuid on märkinud, et tegemist oli annetusega kirikule. Tunnistaja H L ütlustega on tõendatud, et ettepanek laenuks arutati läbi koos V Jga, et lõpetada kiriku taastamise I projekt ning kuna oli olemas koguduse garantiikiri, siis kandis H L rahasumma üle kogudusele ehitustööde eest tasumiseks. H L konto väljavõttest nähtub, et ülekannete selgitustesse on märgitud, kas ``vastavalt lepingule`` või ``laen vastavalt lepingule`` (I kd tl 10-11), seetõttu ei ole alust väita, et tegemist oleks olnud annetusega kirikule. Kostja ei tõendanud, et ta alusetult saadud raha on H Lle tagastanud. Asjakohane ei ole ka kostja vastuväide, et pangakontot kasutas üksnes SA Narva Aleksandri kirik. Nordea panga soloteenuse leping (II kd tl 60) tõendab, et konto omanik on kostja ja konto kasutaja on SA Narva Aleksandri Kirik. Tunnistaja kinnitas, et arvele laekunud raha kandis V J edasi ehitustöid teostanud AS-le Eviko. Kohus loeb tunnistaja ütlused tõepärased kuna V J oli äriregistri väljavõte kohaselt aastatel 2004-2012 nii kostja kui SA Narva Aleksandri Kirik juhatuse liikmeks, ning seega pidi kostja juhatuse liige olema teadlik millised tehinguid ja toiminguid tehakse nii koguduse kui kiriku arveldusarvetel. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja saades H Llt enda kontole raha, mille omandamiseks tal alus puudus, asus seda raha kasutama, mistõttu tuleb nendevaheline õigussuhe kvalifitseerida alusetu rikastumisena.

Kohus on seisukohal, et kohaldamisele kuuluvad VÕS § 1027 ja 1028 lg 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on seisukohal, et kostja, kellel puudus alus raha omandamiseks, oleks pidanud tema arvelduskontole kantud raha summad H Lle koheselt tagastama, kuid kostja seda ei teinud, vaid asus raha kasutama ehitustööde eest tasumiseks.

17.Hageja on esitanud viivisenõude kostja vastu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Mistõttu kuulub kostjalt Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduselt OÜ Connexion kasuks väljamõistmisele alates 22.10.2011 viivis põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja alternatiivselt esitatud nõude tervikuna ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alusetult omandatud 337 437,02 eurot (5 279 742 krooni) ning viivise 21.10.2011 seisuga 84 841,76 eurot (1 327 485,10 krooni) (I kd tl 13) ning alates 22.10.2011 viivise VÕS § 94 lg 1 ja 113 lg 1 sätestatud määras kuni kostja poolt põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud.
18.H L on oma nõude Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse vastu loovutanud 30.08.2011 hagejale OÜ-le Connexion. Kostja on nõude loovutusele vastu vaielnud, leides, et H Ll ei olnud nõuet kostja vastu ning et loovutus on tühine tehing. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohus loeb tõendatuks, et H L on oma nõude hagejale loovutanud. Hageja andis kostjale nõude loovutamisest teada hagiavalduse esitamisel, so 21.10.2011, seega on nõue loovutatud ja kostja on sellest teadlik.

Kohus on seisukohal, et H L loovutatud nõue oli kehtiv ning sissenõutav kostjalt. Nõue ei ole aegunud. Tegemist ei olnud näiliku tehinguga.

19.Kostja on esitanud vastuväite, et AS Eviko ja H L vahel 21.10.2008 sõlmitud lepingu on näilik ja seetõttu TsÜS § 89 alusel tühine, mistõttu on tühine ka nõude loovutamise leping. Kostja sõnul oli ``rahade liigutamine`` vajalik selleks, et varjata EAS-i eest SA Narva Aleksandri Kirik ja AS Eviko vahel 19.09.2006 sõlmitud töövõtulepingu nr 637 täitmisega lisatööde tasumise problemaatikat. TSÜS (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse) § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kostja on põhjendanud laenulepingu näilikkust asjaoluga, et poolte tegelikuks tahteks oli varjata töövõtulepingu kohast täitmist ja tööde üleandmist. Kostja on rõhutanud, et varjatud tehinguks oli töövõtulepingu nr 637 ja selle täitmine ehk kostja on tuginenud TsÜS § 89 lg-s 1 märgitud teisele alternatiivile. Kohtu hinnangul ei saanud H L, kes ei olnud SA Narva Aleksandri Kirik ja AS Eviko vahel 19.09.2006 sõlmitud töövõtulepingu nr 637 pooleks, ainuüksi seetõttu varjata nendevahelise töölepingu täitmist ja tööde üleandmist. AS Eviko ja H L vahel 21.10.2008 sõlmitud laenuleping ei olnud seega näilik, vaid oli sõlmitud selleks, et saada lisaraha EELK Narva Aleksandri Koguduse ehitustööde lõpetamiseks. H L kontoväljavõttest nähtub, et raha on talle üle kantud. H L kandis enamuse rahast edasi EELK Narva Aleksandri Kogudusele (I kd, tl 10-11). Ka nimetatud ühepoolne tehing ei saanud vaid seetõttu, et H L ei olnud töövõtulepingu pooleks, varjata SA Narva Aleksandri Kiriku ja AS Eviko vahel 19.09.2006 sõlmitud töövõtulepingu nr 637 täitmist. Kohus tuvastas tunnistaja H L ütluste alusel, et raha ehitustööde eest tasus V J. V J oli äriregistri väljavõte kohaselt aastatel 2004-2012 nii kostja kui SA Narva Aleksandri Kirik juhatuse liikmeks, seega oli talle antud vastav pädevus tehingute tegemiseks ning ta pidi juhatuse liikmena olema teadlik millised tehinguid ja toiminguid tehakse nii koguduse kui kiriku arveldusarvetel. Tsiviilasjas nr 2-11-49715 on tuvastatud, et kostja andis H L laenule käenduse, et kiriku ehitustööd saaksid teostatud. Seega on kostja käitumise alusel võimalik tuvastada kostja taheavaldus, milleks oli kogudusele kuuluva kiriku taastamine ja ehitustööde arvete tasumine. Asjaolu, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ei saadud täiendavat raha kiriku taastamiseks, ei muuda kostja tahteavaldust tehingu tegemiseks.
20.Kohus ei tuvastanud, et H L ja kostja oleksid sõlminud omavahel laenulepingu, kuid tuvastas, et kostja omandas raha alusetu rikastumise teel. Seetõttu oli H Ll alus nõude esitamiseks kostja vastu ning see tehing ei olnud näilik. Eeltoodu alusel oli ka nõude loovutus seaduslik ja kooskõlas VÕS § 164 lg 1-s sätestatuga.

Lisaks märgib kohus, et lepingu saab tühistada üksnes lepingupool (tehingu teinud isik). Seega ei saa kostja tühistada AS Eviko ja H L vahelist laenulepingut, kumbki lepingupool ise ei ole lepingut tühistanud.

21.Kui tehing ei ole näilik peab kohus kontrollima selle vastavust headele kommetele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-106-13 p 20 kohaselt võivad tehingud olla heade kommetega vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Kohus leiab, et AS Eviko ja H L vaheline laenulepingu eesmärk ei olnud heade kommete vastane ning kumbki lepingupool ei käitunud laenulepingut sõlmides ebamoraalselt. Vaidlusalune laenuleping on täidetud ja H L kandis saadud laenusumma üle kostja arvele, et kostja seaduslik esindaja saaks tasuda teostatud ehitustööde eest. Asjaolust, et hagejalt laenatud raha eest täideti põhilises osas SA Narva Aleksandri Kirik kaudu töölepingust tulenevaid kohustusi AS Evikole, ei saa järeldada laenulepingu heade kommete vastasust. Kostja esitas vastuhagiga koos ekspertarvamuse, mille kohaselt on AS Eviko poolt teostatud tööd tehtud nõuetekohaselt ja lisatööd olid vajalikud. H L ja AS Eviko laenuleping ei ole heade kommetega vastuolus, samuti H L poolt kostjale ülekantud ühepoolne tehing vastuolus heade kommetega. Seetõttu ei ole ka nõude loovutamise leping vastuolus heade kommetega. Kohtu hinnangul ei muuda ka nõude loovutamise lepingu hind nõude loovutamise lepingut heade kommetega vastuolus olevaks. H L põhjendas nõude loovutuse eesmärki, mille kohaselt tal puuduvad rahalised võimalused kohtukulude tasumiseks nõude maksmapanekuks. Kohtu hinnangul oli H L põhjendus selleks arvestatav, kuna 2011 aastal pidi hagiavalduselt tasuma riigilõivu 14 060,56 eurot ja hagi tagamise avalduselt tagatisraha 16 871,85 eurot.
22.Kostja esitas menetluse kestel vastuhagi, mille põhjenduste kohaselt 30.03.2009 AS Eviko ja kostja vaheline kokkulepe nr 30032009 on võltsing, samuti on võltsing garantiileping, kuna seal puudus V. J allkiri. Lisaks esitas kostja tasaarvestuse vastuväite, mis välistab OÜ Connexion nõude, juhul kui jõustub maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-11-49715 muutmata kujul ja garantiikirjast tulenev kohustus jääb püsima. Kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-11-49715 tuvastati, et 30.03.2009 laenuleping oli tühine TSÜS § 129 alusel ja et kostja sõlmis garantii asemel käenduslepingu, siis kohus neid kostja vastuväiteid, mis puudutavad 30.03.2009 AS Eviko ja kostja vahelise kokkulepe nr 30032009 ja garantiilepingu võltsitust, ei pea vajalikuks analüüsida, kuna kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1149715 on jõustunud. Kostja tasaarvestuse vastuväitele märgib kohus, et tasaarvestuse õigust ei teki kostjal enne kui ta on täitnud solidaarkohustuse ehk tasunud AS Eviko ja H L laenulepingust tuleneva võla. Nimelt sätestab VÕS § 69 lg 2, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja

nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega ei ole käesoleval ajal, kui on tasumata H L võlg AS Eviko ees, kostjal õigust esitada hagejale tasaarvestuse vastuväidet. Eeltoodud põhjendustel kuulub hageja hagi rahuldamisele osaliselt, alternatiivselt esitatud alusetu rikastumise nõude osas. Põhjendatud ei ole kostja vastuväited AS Eviko ja H L vahel 21.10.2008 sõlmitud lepingu ja nõude loovutamise lepingu tühisuse kohta. Hagi tagamise abinõude jõusse jätmine

23.Viru Maakohtu 24. 10.2011 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning seati Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Kogudus omandis olevale Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonnas registreeritud kinnistute IV jakku esimesele vabale järjekohale OÜ Connexion (registrikood 10825397) kasuks kohtulikud hüpoteegid järgmiselt: - kinnistule registriosa numbriga 2827009, asukohaga Vabaduse tn 20, Narva linn, IdaVirumaa summas 200 000 (kakssada tuhat) eurot; - kinnistule registriosa numbriga 577509, asukohaga Kiriku tn 9, Narva linn, Ida-Virumaa summas 137 437,02 (ükssada kolmkümmend seitse tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot ja 02 senti) eurot. Kohtumäärus kuulus viivitamatule täitmisele. Kohtumäärusega määrati hagi tagamise asendamine raha maksmisega (TsMS § 385). Kohtumäärust ei vaidlustatud. Kohus leiab, et kostja kinnisvarale asukohaga Vabaduse tn 20, Narva linnas ja Kiriku tn 9 Narva linnas kohtuliku hüpoteegi seadmine hagis taotletud hinna ulatuses -jõusse jätmine on jätkuvalt vajalik kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hageja, kelle kasuks otsus tehti, ei ole taotlenud abinõu tühistamist.

Kohtukulude jaotusest

24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalisel rahuldamisel tuleb asjas esinenud hageja menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja