Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-50806
Tsiviilasi
OÜ Connexion hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. detsembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja) – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Kogudus (rk: 80209180), esindajad Üllar Talviste ja Olavi-Jüri Luik Vastustaja (hageja) – OÜ Connexion (rk: 10825397), esindaja Kerli Kase
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
Edasikaebamise kord
Vastuhagi menetlusse võtmata jätmise osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kolmandate isikute menetlusse kaasamata jätmise osas on määrus lõplik.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole eelmenetlus veel lõppenud, seega kohaldub TsMS § 373 lg 1 ja kohus pidi vastuhagi menetlusse võtma. Kohtuistungi korraldamine ei lõpeta iseenesest eelmenetlust (TsMS § 398 lg 1). Eelistungi pidamine on hagimenetluses tavapärane praktika. Eelmenetluse lõppemine peab olema selgelt fikseeritud. Kohus ei ole üheski istungiprotokollis selgelt märkinud, et eelmenetlus oleks lõppenud. TsMS § 392 lg 1 p 4 sätestab, et eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kohus pidas 19.06.2012 istungi, kus arutati ehituskompleksi ekspertiisi vastuvõtmist. Kohus andis 19.06.2012 tõendite esitamiseks täiendava tähtaja. 12.12.2012 eelistungil andis kohus kostjale taotluste esitamiseks 1 kuu aega. Eelmenetlus on lõppenud vaid juhul, kui kohus on lõpetanud eelmenetluse toimingud. Antud menetluses seda tehtud ei ole. Asjas ollakse menetlusstaadiumis, kus alles selgitatakse välja olulisi asjaolusid; 2) alternatiivselt tuleb vastuhagi menetlusse võtta TsMS § 373 lg 2 alusel, kuna esineb mõjuv põhjus ja vastuhagi ühisesse menetlusse võtmine on asja lahendamise huvides. Mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et kohus väidab üllatuslikult eelmenetluse lõppenud olevat. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole vastuhagi ühine menetlemine asja lahendamise huvides. Vastuhagi menetlusse võtmist ei välista asja mahukus. Tuleb hinnata, kas hagide eraldi menetlemine on ajamahukam ja keerukam võrreldes ühe tsiviilasja raames menetlemisega. Käesolevas tsiviilasjas on kohus juba asjaoludest teadlik. Vastuhagi kohaselt tugineb hageja näilikele ehk tühistele tehingutele. Kui tuvastatakse tehingu näilikkus, on põhihagi rahuldamine välistatud. Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi. Vastuhagi menetlemine aitab kaasa oluliste asjaolude väljaselgitamisele. Kostja on vastuhagi mittemenetlemisel sunnitud esitama eraldiseisva hagi ja menetluste liitmise taotluse. Eraldiseisva hagi esitamine ja menetluste liitmine on koormavam ning ajamahukam kui vastuhagi menetlusse võtmine; 3) tuleb kolmandad isikud menetlusse kaasata. Kohus on omavahel sidunud vastuhagi menetlusse võtmata jätmise ja kolmandate isikute kaasamise. Kolmandate isikute kaasamisel ei ole oluline mitte vastuhagi menetlemine, vaid isikutel esinev õiguslik huvi (TsMS § 213 lg 1). Kõigil taotletud isikutel esineb õiguslik huvi käesoleva vaidluse suhtes, mida on põhistatud 09.12.2013 menetlusdokumendis. Kohus ei ole analüüsinud õigusliku huvi esinemist. Kuna eelmenetlus ei ole asjas lõppenud, on vale jätta kolmandad isikud tähtaja minetamise tõttu kaasamata. Analoogselt eeltooduga on üllatuslik eelmenetluse lõpetamine mõjuv põhjus kolmanda isiku kaasamiseks. Asjas tähtsust omavaid asjaolusid teadvate isikute kaasamine on asja lahendamise huvides. Seega tuleb kolmandad isikud kaasata ka juhul, kui jõutakse järeldusele eelmenetluse lõppemisest.
3) ei olnud vastuhagilt tasutud riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse sätetele ja TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata ka siis, kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Vastuhagiga ei ole võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki, kuivõrd vastuhagis toodud väited ei ole käsitletavad vastuhagina, vaid pigem vastuväidetena hagiavaldusele. Samas ei ole dokumentide ja seisukohtade menetlusse võtmine vastuväidetena hagiavaldusele võimalik, kuivõrd vastuhagis esitatud seisukohad ei ole esitatud kohtu antud tähtajaks. Vastuhagiavaldus ei vasta ka TsMS § 363 lg 1 nõuetele; 4) keeldus kohus põhjendatult kolmandate isikute kaasamisest seoses eelmenetluse lõpetamisega. Maakohus lahendas 19.01.2012 määrusega kostja taotluse H. Lättemaa ja AS Eviko kolmandate isikutena kaasamise kohta. Kostja nimetatud määrusele määruskaebust ei esitanud. Seega oli kostja nõus, et H. Lättemaad ja AS-i Eviko ei kaasata menetlusse kolmandate isikutena. Sihtasutuse Narva Aleksandri Kirik kaasamise taotluse jättis maakohus rahuldamata 06.03.2012 määrusega. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.06.2013 määrusega maakohtu 06.03.2013 määrusele esitatud määruskaebuse rahuldamata (tuginedes asjaolule, et eelmenetlus lõppes 17.05.2012). Juba lahendatud kolmandate isikute kaasamise taotluste uuesti lahendamine ei ole põhjendatud.
TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodud sätetest lähtuvalt jätab ringkonnakohus osas, millega vaidlustati kolmandate isikute menetlusse kaasamata jätmist, käesolevast määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.