Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Määruse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2013, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-50806
Tsiviilasi
OÜ Connexion hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Taotluste lahendamine
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Hageja: OÜ Connexion (rk 10825397, asukoht: Lille 12-16, 51010 Tartu), lepinguline edindaja: Kerli Kase (e-post: XXX); Kostja: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Kogudus (rk 80209180, asukoht: Vabaduse 20, 20306 Narva), lepingulised esindajad: Üllar Talviste (e-post: XXX), OlaviJüri Luik (e-post:XXX)
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitaja poolt määruse kättesaamisest. Asjaolud 21.10.2011 saabus Viru Maakohtusse OÜ Connexion hagiavaldus Eesti Evangeelse Luterliku Narva Aleksandri koguduse vastu võla nõudes. 09.12.2013 saabus Viru Maakohtusse EELK Narva Aleksandri Kogudus’e vastuhagi, mille kohaselt EELK Narva Aleksandri Kogudus palub jätta OÜ Connexion hagi EELK Narva Aleksandri Kogudus vastu 674 874,04 euro nõudes täies ulatuses rahuldamata ning rahuldada EELK Narva Aleksandri Kogudus vastuhagi ja tuvastada Heikki Lättemaa ja OÜ Connexion vahelise 30.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisust. EELK Narva Aleksandri Kogudus taotles menetluse peatamist tsiviilasjas nr 2-11-50806 kuni tsiviilasjas nr 2-11-49715 lõpliku lahendi jõustumiseni. Lisaks sellele taotles kostja kaasata kolmanda isikuna, OÜ Connexion poolel, menetlusse H L (XXX), OÜ Connexion poolel AS Eviko (10321432) ja EELK Narva Aleksandri Kogudus poolel Sihtasutus Narva Aleksandri Kirik (90003350). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotlustega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Samuti leiab kohus, et menetlus tuleb jätta peatamata ning Heikki Lättemaa, AS Eviko ja SA Narva Aleksandri Kirik kolmandate isikutena menetlusse kaasamata. Vastuhagi TsMS § 373 lg 1 p 2 kohaselt kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise. Kohus märgib, et eelmenetlus antud tsiviilasjas on lõppenud, mistõttu ei ole käesoleval ajal võimalik enam vastuhagi menetlusse võtta. Eeltoodud põhjendustel jättis ka Tartu Ringkonnakohus 26.06.2012 kolmanda isiku kaasamise taotluse rahuldamata märkides, et 17.05.2012 kohtuistungi toimumisega lõppes tsiviilasja eelmenetlus, sest toimus kohtuistung. Kuna eelmenetlus lõppes 17.05.2012 ja kostja esitas taotluse vastuhagi menetlusse võtmiseks, menetluse peatamiseks seoses teise tsiviilasja nr 2-11-49715 ning taotlused kolmandate isikute kaasamiseks alles 09.12.2013, siis tuleb kostja vastuhagi jätta menetlusse võtmata ning muud 09.12.2013 kostja esitatud taotlused jätta rahuldamata. TsMS § 373 lg 2 kohaselt vastuhagi TsMS §-s 373 lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võetakse see ühisesse menetlusse põhihagiga üksnes juhul, kui vastuhagi õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastuhagi ühisesse menetlusse võtmine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. Kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust vastuhagi õigeaegselt esitamata jätmise osas, samuti ei ole tasunud ettenähtud määras riigilõivu, mistõttu tuleb kostja vastuhagi jätta menetlusse
võtmata. Kohus ei pea vajalikuks käesoleval hetkel nõuda kostjalt täiendata riigilõivu põhjendustel, et kohus jätab vastuhagi menetlusse võtmata. Lisaks märgib kohus järgmist põhistamaks kohtukaalutlusruumi vastuhagi menetlusse võtmise otsustamisel. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-37-10 punkti 15 kohaselt tuleneb kohtule hagi vastuhagina menetlusse võtmiseks kaalutlusruum eelkõige TsMS § 375 lg-st 1, mille järgi võib kohus hagi ja vastuhagi menetlused eraldada, mh kui asjade eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt. Kohus on seisukohal, et antud juhul vastuhagi menetlusse võtmine muudaks senise menetluse, mis on niigi pikaks kujunenud, veelgi mahukamaks. Kohus on seisukohal, et asjade eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist ning lihtsustab menetlust. Seega tuleb keelduda EELK Narva Aleksandri Kogudus’e vastuhagi menetlusse võtmisest. Menetluse peatamine TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus märgib, et antud kohtumenetluses tehtav otsus ei sõltu täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese, antud juhul viidatud AS Eviko hagi EELK Narva Aleksandri Koguduse vastu, ese. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostja taotlus menetluse peatamiseks jätta rahuldamata. Lisaks märgib kohus järgmist: Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-111-11 punkti 17 kohaselt menetluse peatamine teise menetluse tõttu on TsMS § 356 alusel kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus. Kuna praeguses tsiviilasjas tehtav otsus ei sõltu kooskõlas TsMS § 457 lg-ga 1 tsiviilasjas nr 2-11-49715 esemeks oleva või tuvastatava õigussuhte olemasolust, tuleb jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata. Ainuüksi asjaolu, et mõlemas tsiviilasjas on sama kostja ning hagi aluseks on võlanõuded, ei tähenda, et praeguses asjas tehtav otsus sõltub teises tsiviilasjas tehtavast lahendist. Seega on kohus seisukohal, et menetlus tsiviilasjas nr 2-11-50806 tuleb jätta peatamata. Kolmandate isikute kaasamine TsMS § 213 lg 1 kohaselt kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. TsMS § 216 lg 1 kohaselt pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. TsMS § 216 (11) kohaselt pärast eelmenetluse lõppemist võib esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes
juhul, kui avalduse õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. Kuivõrd kohus keeldub vastuhagi menetlusse võtmisest, on kohus seisukohal, et puudub vajadus kaasata menetlusse kolmandate isikutena H L, AS Eviko ja SA Narva Aleksandri Kirik. Kohus märgib ka, et kuna tsiviilasjas eelmenetlus lõppes 17.05.2012 ja kostja esitas taotluse kolmandate isikute kaasamiseks alles 09.12.2013, siis tuleb kostja taotlus kolmandate isikute kaasamiseks jätta ka sel põhjusel rahuldamata. TsMS § 216 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kohus märgib, et määrusele võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-de 463-466, 660, 661 nõudeist.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.