Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kiriku

Narva

Aleksandri

Koguduse

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

laenusummast aastas. Kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 30.06.2009; kuna kostja laenu ei tagastanud, tuli kostjal tasuda edaspidi intressi 16% tasumata summast aastas ja viivist 0,2% tähtaegselt tagastamata laenusummast iga viivitatud päeva eest. Hageja kandis 31.03.2009 kostja kontole 1 873 800 krooni selgitusega „Laen vastavalt lepingule 30032009 30.03.2009.“ 27.02.2009 kandis hageja kostja pangakontole 195 371 krooni ehk 12 486,48 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule 1/09-2“. Tegemist oli laenuga ja laenu andmise kohta vormistati ka leping, mille hageja edastas kostjale allkirjastamiseks, kuid allkirjastatud lepingut hagejale ei tagastatud. Pooltel oli kokkulepe, et laen tagastatakse hiljemalt kolme kuu möödudes laenu andmisest ehk 27.05.2009, ning kostja kohustus tasuma hagejale intressi 4% aastas ja viivist 0,2% õigeaegselt tagastamata summast päevas. Hageja ja Heikki Lättemaa sõlmisid 21.10.2008 laenulepingu nr L2008012, mille alusel andis hageja H. Lättemaale laenu 5 377 778 krooni intressiga 5% aastas, viivisemääraks oli 0,15% tähtajaks tasumata summast päevas. Hageja kandis H. Lättemaa pangakontole 21.10.2008. a 1 715 372 krooni, 22.10.2008. a 1 852 300 krooni, 29.10.2008. a 1 712 070 krooni ja 14.11.2008. a 98 036 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2009. H. Lättemaa ei ole laenu tagastanud. 21.10.2008 väljastas kostja hagejale garantiikirja, mille järgi kostja garanteerib H. Lättemaa laenu tagasimakse summas 5 500 000 krooni (351 514,07 eurot). Kostja esitatud vastuhagi hageja ei tunnistanud.

MAAKOHTU LAHEND

Kohus jättis rahuldamata hageja nõude Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse vastu kokkuleppest nr 30032009 tuleneva põhivõlgnevuse 119 757,65 eurot ja kõrvalkohustuste (intressid ja viivised) 119 757,65 eurot, kokku 239 515,30 eurot, ning lepingust nr 1/09-2 tuleneva põhivõlgnevuse 12 486,48 eurot ja kõrvalkohustuste (intressid ja viivised) 12 486,48 eurot, kokku 24 972,96 eurot, väljamõistmiseks. Kohus mõistis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduselt AS Eviko kasuks välja alusetu rikastumise teel saadud 132 244,13 eurot, 13. septembri 2013 seisuga seadusjärgse viivise 47 624,01 eurot ja alates 14. septembrist 2013 viivise VÕS §-s 113 ja §-s 94 sätestatud suuruses kuni põhinõude täieliku täitmiseni kostja poolt ning garantiikirjast tuleneva võlgnevuse 351 514,07 eurot. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohtus TsMS § 163 lg 2 alusel Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Koguduse kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja kokkuleppest nr 30032009 tulenev põhinõue jätta rahuldamata; kuna H. Lättemaal puudus volitus kostja nimel laenulepingut allkirjastada ja kostja ei kiitnud laenulepingu sõlmimist hiljem heaks, on tegemist tühise tehinguga. Kohus märkis, et kostja vastuväide lepingu võltsitusele ei ole kohane ega põhine tuvastatud asjaoludel. Kohus luges tunnistaja R.M ja H. Lättemaa vande all antud ütlustega, mis langevad kokku kostja seadusliku esindaja Villu Jürjo selgitustega, tõendatuks, et kostja ja H. Lättemaa pidasid ehitustegevuseks vajaliku laenu saamiseks hagejaga läbirääkimisi. Kostja selgituste ja kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et hagejalt saadud raha kasutati kostja kinnisasja remonttööde eest tasumiseks. Kostja, olles teadlik lepingueelsetest läbirääkimistest, pidi teadma või pidi hiljemalt raha laekumisel kostja kontole selgitusega „Laen vastavalt lepingule 30032009 30.03.2009“ teada saama, et tema nimel on sõlmitud laenuleping, mille on ilmselt allkirjastanud volituseta isik, H. Lättemaa. Asjakohatu on kostja vastuväide konto kasutamisest üksnes SA Aleksandri Kirik poolt. Tegemist on kostja kontoga ning asjaolu, kas ja keda on kostja volitanud kontot kasutama, ei oma vaidluses tähtsust. Hageja lepingust nr 1/09-2 tuleneva põhinõude jättis kohus rahuldamata tõendamatuse tõttu. Hageja ei ole kohtule lepingut esitanud ja kostja vaidleb lepingu olemasolule vastu. Hageja kandis 31.03.2009 kostja kontole 1 873 800 krooni ja 27.02.2013. a 195 371 krooni, kokku 2 069 171 krooni ehk 132 244,13 eurot. Kohus tuvastas, et kokkulepe nr 30032009 on tühine ja lepingu nr 1/09-2 olemasolu tõendamata. Kostjal puudus igasugune alus kontole kantud raha omandamiseks, kuid kostja raha hagejale ei tagastanud, vaid asus seda kasutama ehitustööde eest tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus VÕS § 1028 lg 1 alusel hageja alternatiivse nõude alusetult omandatud 132 244,13 euro tagasisaamiseks ning samuti hageja alternatiivsest nõudest tuleneva viivisenõude. Kohus leidis, et hageja ja kostja vahel sõlmitud garantii on nõudegarantii. Garanteeritav kohustus võeti otseselt garantii andja huvides tema kinnistul asuva ja tema põhikirjaliseks tegevuseks vajaliku sakraalehitise – Narva Aleksandri kiriku – remonttööde eest tasumiseks. Kostja tõendamata vastuväide selle kohta, et H. Lättemaa jättis laenusummast mingi väikese osa kasutamiseks isiklikult, ei oma asjas tähtsust, kuna garandi ja võlgniku omavahelised suhted ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kostja juhatuse liige on sõlminud lepingu juriidilise isiku huvides võetud kohustuse tagamiseks, seega tuleb teda pidada tegutsenuks majandusvõi kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi. Kostja on tulenevalt EELK põhikirja §-dest 2 ja 3 juriidiline isik, kes teostab oma põhikirjalisteks eesmärkideks olevaid toiminguid (jumalateenistused, talitused) kostja omandis oleval kinnisasjal, millel paikneb Narva Aleksandri kirik. Kostja kogu kutse- ja majandustegevuse seotus kiriku kui sakraalehitisega ilmneb selgelt ka koguduse nimest. Samuti tõendab kostja kutsetegevuses kirikuhoone

kasutamist koguduse 2011. a majandusaruande kasumiaruanne, mille osa tulu on tulnud hoone tulu ettevõtlusest. Ilmne on ka see, et kiriku remonttöid teostati eelkõige kostja vajadusest oma põhikirjalisi tegevusi kiriku ruumides läbi viia. Kohus oli seisukohal, et võlausaldaja eeldas garantiilepingut sõlmides selgelt, et vajadusel saab ta garantii kergelt maksma panna ja kostja täidab oma kohustuse. Kohus arvestas siinkohal muuhulgas asjaoluga, et kostja ja tema seadusliku esindaja V. Jürjo näol on tegemist ühiskonnas sotsiaalselt lugupeetud ja ausat mainet omava juriidilise isiku, religioosse koguduse ja selle tegevjuhi, (kiriku)õpetajaga, kelle esmaste käitumisreeglite hulka kuuluvad üldteadaolevalt nii keeld valetada kui ka võõrast vara himustada. Lepingu tõlgendamisel lähtub kohus VÕS § 29 lg 1 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja kinnitab, et tagatisleping on sõlmitud mitteaktsessoorsena ja põhinõude garantiina, hageja tahe oli sõlmida tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustus. Hageja põhjendas seda muuhulgas asjaoluga, et garandi ainuomandis oli kinnisvara, mille ehituslepingu täitmiseks hagejalt laenu võeti. Kohus jõudis kõiki tõendeid, kostja esindaja, kolmanda isiku ja tunnistaja R.M selgitusi arvesse võttes järeldusele, et ilma kostja garantiita ei oleks hageja põhilepingut sõlminud, seega oli garantii andmine ainus tagatis hageja huvi vastu tehing sõlmida. Tegemist ei ole käenduslepinguga, poolte käitumisest lepingueelsel läbirääkimisel, tahteavaldustest, garantii aluseks olnud võlakohustusest saadava raha kasutamise eesmärgist ning raha tegelikust kasutamisest koguduse hüvanguks järeldub üheselt, et poolte ühine tahe oli nõude otsene maksmapanek koguduse suhtes ning see ei olnud sõltuvuses garantii aluseks oleva võlasuhte võlgniku, H. Lättemaa kohustusest. Kostja vastuväide, mille kohaselt kehtis kostjale tulenevalt kirikuseaduse §-st 285 keeld garantiid anda, ei ole kohane. Kirikuseadus ei ole õigusakt, vaid EELK ühingusisene eeskiri, mis kehtib ühenduse jaoks asutusesiseselt, kuid ei ole avalikult kättesaadav ega teadaolev kolmandatele isikutele. Seega ei ole tegemist seadusest tuleneva imperatiivse sättega, millest tulenevalt oleks kostjal seaduslik alus garantiiga võetud kohustuse täimisest keelduda. Kuivõrd hagejale ei olnud teada kirikuseadusest tulenev keeld garantiid anda ja kostja, kellele eeskiri teada oli, avaldas sellest teadmisest hoolimata tahet garantiileping sõlmida, tuleb juhindudes TsÜS § 75 lg-st 1 kostja tahteavaldust tõlgendada üheselt, s.o hageja avaldas üheselt tahet kostjaga garantiileping sõlmida. VÕS § 12 lg-st 1 tulenevalt ei vabasta argument, mille kohaselt esines kostjal võimatus mingist hagejale mitte teada olevast sisemisest eeskirjast lähtudes garantiid anda, kostjat enesele hageja ees vabatahtlikult lepinguga võetud kohustuse täitmisest. Kohus leidis, et garantiileping on poolte jaoks siduv. Kostja viitab vastuhagis hageja poolsele õiguste kuritarvitamisele, mis seisneb selles, et hageja ei kavatse panna maksma oma õigusi H. Lättemaa osas. Kohus analüüsis poolte tahet lepingu sõlmimisel ja jõudis järeldusele, et poolte eesmärk oligi luua õiguslik olukord, millele kohalduvad garantiid reguleerivad sätted (VÕS § 155 lg 2). Kuivõrd garantii puhul on tegemist mitteaktsessoorse nõudega, puudub kostjal õigus esitada vastuväiteid põhilepingu kehtivusele. Kuigi kostja on esitanud väiteid selle kohta, et laenulepingu sõlmimisel rikuti head äritava ja tegemist on korruptiivset laadi suhtestikuga, on argumendid paljasõnalised ning TsÜS §-s 86 toodud tehingu tühisuse alus garantiilepingu osas ei ole tõendamist leidnud. Kostja väide, et tegemist on VÕS §-st 87 tuleneva tehingu tühisuse alusega, kuna rikutud on EELK kirikuseaduse §-i 285, ei ole asjakohane, sest viidatud normistik ei ole mitte seadus, vaid tava TsÜS § 2 mõttes. Seega VÕS § 87 antud olukorrale ei kohaldu. Kostja on nõude alusena ära toonud ka TsÜS § 89 ja sisustanud seda näiliku tehinguga. Kohus leidis eelnevalt, et pooltel oli tahe sõlmida garantiikokkulepe ning tahteavalduste õiguslik tagajärg vastas hageja ja ka kostja kavatsustele. Kostja nõude erinevad alused välistavad juba iseenesest selle nõude rahuldamise. Kostja ei saa ühes alternatiivses nõudes samaaegselt

tugineda üksteist välistavatele alternatiivsetele nõude alustele. Riigikohus on leidnud (3-2-1-13-06; 3-2-1-80-05), et leping ei saa olla korraga näilik ja vastuolus heade kommetega. Vastuhagi põhinõue tuleb eeltoodud põhjustel jätta rahuldamata. Kostja teine alternatiivne nõue on esitatud VÕS §-st 1028 tulenevalt abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks. Kostja saaks sellist nõuet esitada üksnes juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei ole olnud või see langes hiljem ära. Antud juhul on garantiiga tagatav kohustus olemas ja reaalne ning hageja on tõendanud kohustuse olemasolu nii dokumentaalsete tõendite kui tunnistaja ja H. Lättemaa vande all antud ütlustega. Lisaks puudub kostjal ka seetõttu alus nõude esitamiseks, et kostja ei ole garantiilepingu raames hagejalt mingit õigushüve saanud. Kostjal võib olla nõudeõigus H. Lättemaa suhtes regressi korras pärast garantiikohustuse täitmist. Seega jättis kohus ka selle vastuhagi nõude rahuldamata. Kostja kolmanda nõude rahuldamata jätmisel tugines kohus eespool esitatud motivatsioonile. Kostja nõue garantii tühisuse tuvastamiseks on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kohtuistungil). Seega puudus ja puudub kostjal tasu maksmise kohustus hageja ees. Juhul kui kohus leiab, et Nordea konto valitsejaks oli kostja ja sinna kantud rahad rikastasid kostjat, on kostja kandnud hagejale alusetult üle 3 427 442 krooni ehk 219 053,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt teatas kostja, et tasaarvestab oma 219 053,46-eurose nõude (millele lisandub seadusjärgne viivis) hagejaga selliselt, et esimeses järjekorras kuuluvad tasaarvestamisele hageja esimene ja teine nõue, 119 757,65 eurot ja 12 486,48 eurot, koos intresside ja viivistega. Teises järjekorras kuulub tasaarvestamisele hageja nõue seoses nn garantiiga. Kuivõrd kostja esitas hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis kohus pidi seda arvestama (3-2-1-23-11). Üldjuhul peab kohus omal algatusel vastastikused rahalised nõuded tasaarvestama (3-2-1-56-06). Võib väita, et tasaarvelduse avaldus jäi lahendamata seetõttu, et kohus ei lahendanud kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olnud alternatiivset nõuet. Ühe menetluse esemeks oleva nõude lahendamata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine TsMS § 442 lg 5 mõttes; 4) ei vasta kohtu seisukoht garantiist Eesti õigusteoreetikute uurimustele ja õiguspraktikale. Selleks, et lugeda tahteavaldus n.ö pangagarantiiks, peab pooltevahelises lepingus olema sätestatud, et: a) võlausaldaja ei pea tõendama makse saamiseks põhivõlgniku kohustuse rikkumist ja b) garant ei saa esitada tagatavast võlasuhtest tulenevaid vastuväiteid. V. Jürjo 21.10.2008 tahteavalduses ei ole reguleeritud kumbagi nimetatud asjaoludest. Kohus ei ole tuvastanud õiguspäraselt V. Jürjo 21.10.2008 tahteavalduses sisalduvat poolte ühist tegelikku tahet. Kohus lähtus hageja tagantjärgi avaldatud tahtest. Kohus on andnud tõendusliku jõu hageja õiguslikele väidetele, mis on lubamatu. Kuivõrd kohus ei lähtu ilma põhjendusi andmata talle avaldatud õiguslikust käsitlusest, ei ole lahend põhjendatud TsMS § 436 lg 1 mõttes. Dokument, mida kohus pidas garantiiks, on tühine (kohtukõne teeside p-d 103–132); 5) on kohtu seisukoht, et teise isiku nime võltsimine lepingul (H. Lättemaa kasutas lepingu allkirjastamisel sõnu „Villu Jürjo“) ei ole võltsimine, vaid esindusõiguseta tehing, ohtlik pretsedent Eesti õigussüsteemis. H. Lättemaa ja hageja poolne pettus lepingu allkirjastamisel on oluline kogu hagi aluseks olevate tehingute hindamise kontekstis, kuna see sisustab kogu hagi aluseks olevate tehingute petturlikku asjaajamist. H. Lättemaa tegevuses seoses lepingu nr 30032009 sõlmimisega leidub KarS § 1572 ja § 344 lg 1 tunnuseid. Eeltoodut arvestades on arusaamatu kohtu seisukoht, et kostja vastuväide lepingu võltsitusele ei ole kohane ega põhine asjas tuvastatud asjaoludel. Muuhulgas oleks kohus pidanud andma hinnangu, miks (kohtukõne teeside p-d 47–57) hageja esitas teadlikult võltsitud dokumendi – nimetatu on oluline vastuhagi kontekstis, kuna sisustab hageja teadlikku ja tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Kohus oleks pidanud kohaldama TsÜS §-i 87, mille järgi on seadusega (KarS § 1772 ja § 344 lg 1) vastuolus olev tehing tühine; 6) jättis kohus tähelepanuta hageja ja H. Lättemaa poolse näilike tehingute omaksvõtu (kohtukõne teeside p-d 37–43). Alternatiivse käsitluse järgi võib leping olla vastuolus heade kommetega, s.o kohus oleks pidanud sisuliselt analüüsima mõlemat võimalust: tehingu näilikkust ja vastuolu heade kommetega. Vaidlus puudub asjaolus, et H. Lättemaa sai „tasuna“ hagejalt 93–98 000 krooni (kohtukõne teeside p 68). Tehingute tegemine töötaja kasu saamise eesmärgil ei ole kooskõlas heade kommetega. Kohus jättis üldse tähelepanuta kostja väited (kohtukõne teeside p 42), et näiliste tehingute eesmärgiks oli siduva eelarvega töövõtulepingu (sealjuures lisatöödega seoses kirjalikult mitte muudetud) järgi tehtud tööde üleandmine hageja poolt, et jätta mulje nagu oleks töövõtuleping kohaselt täidetud (petta EAS-i). Kuivõrd kohus ei lähtu ilma põhjendusi andmata talle avaldatud õiguslikust käsitlusest, ei ole lahend põhjendatud TsMS § 436 lg 1 mõttes; 7) jättis kohus liitmata kaks omavahel seotud tsiviilasja, võimaldades hagejal ja hagejatega seotud isikutel tegutseda petturlikult. Nii antud tsiviilasja kui ka tsiviilasja nr 2-11-50806 (OÜ Connexion hagi kostja vastu 674 874,04 euro tasumiseks) aluseks olevad nõuded

tulenevad hageja ja SA Narva Aleksandri Kirik vahelise ehituslepingu täiendavate tööde rahastamisest. Nõuete, hagi aluste ja asjaolude seotus on ilmselge ning hagid tuleb TsMS § 374 kohaselt liita. Hagide liitmata jätmise tagajärjeks ei ole mitte ainult menetlusökonoomia põhimõtte rikkumine, vaid võimalik on ka sisuline kahju õiguskorrale (3-2-1-142-12). Ei ole mõeldav olukord, kus samade või olemuslikult seotud hagi alustega hagide korraga, kuid eraldi menetlemise tagajärjel jäävad kehtima kaks sisuliselt erinevat otsust; 8) jättis kohus kaasamata kolmanda isikuna SA Narva Aleksandri Kirik, samas otsustades tema õiguste ja kohustuste üle. Kui eeldada kohtu seisukohtade õigsust, tekib kostjal sihtasutuse vastu vaidlustatava kohtulahendi alusel ilmselge tagasinõudeõigus, kuivõrd sihtasutus kasutas Nordea kontol olevaid vahendeid enda ja hageja vahelise ehituslepingu täitmiseks ilma, et tal oleks olnud vastav õigus. Sihtasutuse kolmanda isikuna kaasamata jätmine viitab sellele, et kohtu hinnangul ei saa kostjal sihtasutuse vastu lahendist tulenevalt mingeid õiguseid tekkida. Seega on kohtulahend olulisel määral vastuoluline, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine TsMS § 436 lg 1 mõttes.

allkirjastanud V. Jürjo, alles kohtuvaidluses selgitas H. Lättemaa, et tema allkirjastas kokkuleppe V. Jürjo eest V. Jürjo palvel. Kostja keeldus laenusuhet tunnistamast alles pärast hagi esitamist. Eelnevalt andis V. Jürjo mitme aasta vältel lubadusi, et laen tagastatakse; - V. Jürjo on korduvalt kinnitanud, et garantiikirjale on tema ise isiklikult alla kirjutanud. Seega on apellandi väide garantiikirja allkirja võltsituse osas pahatahtlik ja alusetu; 4) ei ole kostja kandnud hagejale raha üle alusetult, vaid seoses hageja teostatud ehitustöödega. Asjaolu, kas hageja poolt SA-le Narva Aleksandri Kirik esitatud arved tasus SA Narva Aleksandri Kirik või kostja, on nimetatud juriidiliste isikute omavaheline teema. Kostja ei ole enne kohtukõne viidanud sellele, et kostjal võiks olla hageja vastu vastunõue ega esitanud tasaarvestusavaldust. Seega tulenevalt TsMS §-st 402 ei pidanud kohus andma nimetatud väitele hinnangut ning vastustaja palub jätta apellandi vastavad väited tähelepanuta; 5) hindas kohus kõiki tõendeid kogumis ja jõudis järeldusele, et garantiileping on pooltele siduv. Garantiikiri on väljastatud kostja kutse- ja majandustegevuse raames, kuivõrd garantiikiri tagas laenu, mille H. Lättemaa kostjale edasi laenas ning mida kasutati kostja vara parendamiseks. Muuhulgas on kostja majandustegevuseks Narva Aleksandri kirikus torni külastuseks piletite müük ja kirikus kontsertide korraldamine. Kostjale kuulub 11 kinnistut, millistest vähemalt kuus on äri- või arendusotstarbelised. Seega tegeleb kostja ka reaalse majandustegevusega, millest üks osa on vahetult seotud Narva Aleksandri kirikuga. VÕS § 155 ei sätesta garantii andmisele mingeid erilisi vormilisi tingimusi; 6) ei saa nõustuda kostja väitega, et garantii on tühine tehingu näilikkuse ja alternatiivselt vastuolu tõttu heade kommetega. Kuivõrd selliseid väiteid ei ole kostja enne välja toonud (varasema kohtuvaidluse käigus väitis kostja, et näilik ja heade kommetega vastuolus oli hageja ja H. Lättemaa vahel sõlmitud laenuleping), palub vastustaja jätta apellandi väited garantiilepingu tühisuse osas tähelepanuta. Juhul kui garantii oli näilik, siis peaks vastavalt TsÜS §-le 89 olema välja toodud, milline oli varjatud tehing. Seda ei ole kostja teinud; 7) kinnitas H. Lättemaa vande all, et kokkuleppe allkirjastamine V. Jürjo nimel oli V. Jürjoga kooskõlastatud. Arvestades, et pärast kokkuleppe allkirjastamist laekus kostja kontole suur rahasumma, oleks V. Jürjo pidanud juhul, kui ta kokkuleppest midagi ei teadnud, asuma välja selgitama, millega on tegemist, kuid seda V. Jürjo ei teinud, vaid asus laekunud raha kasutama. Järelikult on kostja juhatuse esimees V. Jürjo andnud laenulepingule oma aktsepti. TsÜS §-de 94; 98 ja 99 kohaselt toimub tehingu tühistamine pettuse alusel avalduse tegemisega teisele poolele ning tehingu võib tühistada kuue kuu jooksul arvates pettusest teadasaamisest. Sellist avaldust ei ole kostja hagejale esitanud. Kohtu süüdistamine pettuse varjamises on kohatu. Õige ei ole väide, et võõra allkirja andmise eesmärgiks oli tekitada alusetuid kohustusi. H. Lättemaa kinnitas, et saadud raha kasutati seoses Aleksandri kiriku ehitustegevusega. Kostja väide, et nimetatud rahasumma jäi H. Lättemaale „töötasuks korruptiivset laadi võlasuhestiku korraldamise eest“ on pahatahtlik ja tõendamata. Apellant viitab hageja soovile petta EAS-i, kuid on väidetava pettuse sisu jätnud lahti seletamata. Vastustaja palub jätta apellandi väide tähelepanuta, kuivõrd väide on ebaselge ja tõendamata ning osa kostja strateegiast laenude mitte tagastamiseks; 8) ei rikkunud kohus tsiviilasjade liitmata jätmisel menetlusõigust ja nimetatud väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kohus asus õigesti seisukohale, et asjade liitmine ei võimalda asjade kiiremat lahendamist ega lihtsusta menetlust; 9) ei anna väited seoses SA Narva Aleksandri Kirik kolmanda isikuna kaasamata jätmisega alust otsuse tühistamiseks. Kohus jättis 16.01.2013 määrusega kostja taotluse rahuldamata. Kostja määruskaebust ei esitanud, nõustudes seega kohtu otsustusega. Kostja esitas taotluse teistkordselt 13.09.2013 kohtuistungi teeside käigus. Kohtuistungil viitas kohus õigesti ka TsMS §-le 2161 ning jättis teistkordselt esitatud avalduse läbi vaatamata;

10) palub vastustaja kohustada apellanti tasuma puuduolev riigilõivu summa ja riigilõivu tasumata jätmisel jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kaebuse hind on 542 622,96 eurot (kostjalt välja mõistetud summa 531 382,21 eurot, millele lisandub ühe aasta viivis 132 244,13 eurolt ehk 11 240,75 eurot). Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25% tsiviilasja hinnast. Apellant on tasunud riigilõivu 3200 eurot. Kuivõrd apellant palub rahuldada ka vastuhagi, tuleks riigilõivu tasuda ka vastuhagi nõudelt.

8) ei rikkunud kohus SA Narva Aleksandri Kirik kolmanda isikuna kaasamata jätmisel menetlusõigust. Kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta tehtud määrust kostja ei vaidlustanud, mistõttu ei ole apellatsioonkaebuses kolmanda isiku kaasamata jätmise vaidlustamine põhjendatud. Juhul, kui kostja sooviks SA Narva Aleksandri Kirik suhtes nõudeid esitada, saaks ta seda teha ka hagi esitamisega; 9) palub H. Lättemaa kohustada apellanti tasuma täiendav riigilõiv summas 2052,99 eurot ja juhul kui apellant jätab riigilõivu tasumata, jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Juhindudes TsMS § 137 lg-st 2 tuleb põhi- ja vastuhagi hinnad liita ning tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses on 821 195,22 eurot ja kohaseks riigilõivuks 5252,99 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

EELK põhikirja § 3 kohaselt on kiriku eesmärk juhtida inimesi pääsemisele ja tõe tundmisele. EELK ülesanne on Jumala sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt haridus-, diakoonia- ja misjonitöö tegemine ja muul viisil kristliku usu ja armastuse levitamine, edendamine ja süvendamine. Oma ülesannet täites seisab EELK Jumala loodud elu pühaduse eest ning teenib kõlblust, õiglust ja rahu ühiskonnas ning üksikinimeste elus. Eelmärgitud Kirikute ja koguduste seaduse ja EELK põhikirja sätetest tulenevalt ei ole kostja poolt garantii andmine seostatav tema majandus- või kutsetegevusega. Ainuüksi asjaolust, et garantiiga tagati kostja huvides võetud laenu, ei saa järeldada, et garantii andmine on seostatav kostja majandus- või kutsetegevusega. Kuigi kostja pakub muu hulgas tasulisi teenuseid (näiteks kirikutorni ekspositsiooni külastus, giiditeenus jm) ning kostjale kuulub 11 erinevat kinnistut, ei tähenda see seda, et kostja tegevus oleks seostatav plaanipärase tulu saamisele suunatud majandustegevusega. Riigikohus on 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 asunud seisukohale, et kui garantiilepingu sõlmimine ei ole seostatav isiku majandus- või kutsetegevusega VÕS § 155 lg 1 järgi, siis on see tühine TsÜS § 87 järgi, sest VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud keelu – mitte sõlmida garantiilepinguid väljaspool majandus - või kutsetegevust - eesmärgiks on tuua kaasa sellist keeldu rikkuvate lepingute tühisus. Eelnevast järelduvalt leiab ringkonnakohus, et 21.10.2008 garantiileping on TsÜS § 87 järgi tühine. Seoses sellega, et 21.10.2008 garantiileping on tühine, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata kostja ülejäänud vastuväidetele seoses garantiilepingu tühisusega.

Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab ainult juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab ainult juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega saab võlausaldaja oma nõude käendaja vastu maksma panna, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendati. 21.10.2008 laenulepingu p 2.1 kohaselt kohustus H. Lättemaa laenu tagastama 31.12.2009. Täiendava kokkuleppe (III kd, t.l 174) järgi pidi H. Lättemaa laenu tasuma hiljemalt 31.12.2013. Asja materjalide juures puuduvad tõendid, millest nähtuks, et H. Lättemaa on 21.10.2008 laenulepingust tuleneva kohustuse hagejale täitnud ning ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et nimetatud kohustus on täitmata. Seega on hagejal käendusest tulenev nõue kostja vastu.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ja H. Lättemaa vaheline laenulepingu eesmärk ei olnud heade kommete vastane ning kumbki lepingupool ei käitunud laenulepingut sõlmides ebamoraalselt. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on vaidlusalune laenuleping hageja poolt täidetud ning vaidlust ei ole ka selles, et H. Lättemaa kandis saadud laenusummad üle kostja arvele. Asjaolust, et hagejalt laenatud raha eest täideti põhilises osas (SA Narva Aleksandri Kirik kaudu) SA Narva Aleksandri Kirik töövõtulepingust tulenevaid kohustusi hagejale, ei saa järeldada laenulepingu heade kommete vastasust. Muu hulgas nähtub kostja esitatud ekspertarvamusest ja ehitustööde omanikujärelevalve ning arhitekti kinnitustest (III kd, t.l 29-35), et kõik hageja poolt teostatud tööd on tehtud nõuetekohaselt ning tellija poolt on tööde eest töövõtjale (hagejale) tasutud. Eelmärgitud tõendid ja hageja arved (II kd, t.l 5962) kummutavad ka kostja selle väide, justkui oleks laenuleping kostja poolt täidetud. Kostja tuginemine kehtiva TsÜS § 86 lg-tele 2 ja 3 ei ole asjakohane, kuna tehingu tühisuse hindamisel tuleb lähtuda tehingu tegemise ajal kehtivast seaduse redaktsioonist.

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 1 alusel tuleb EELK Narva Aleksandri Koguduselt riigituludesse välja mõista vastuhagilt vähem tasutud riigilõiv 500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.