Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Rigual OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma hagi Eesti Tarbijateühistute Keskühistu, HAAPSALU TARBIJATE ÜHISTU, Lihula Tarbijate Ühistu ja JuurviljaAed Inc OÜ vastu võla saamiseks ja alternatiivselt tagasivõitmise korras rahaliste kohtustuste täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja kostjatelt väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-13748
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rigual OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
79 773 eurot 33 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Rigual OÜ (pankrotis, registrikood 11472914) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (registrikood 10093971), esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostjad HAAPSALU TARBIJATE ÜHISTU (registrikood 10202590), Lihula Tarbijate Ühistu (registrikood 10048611), JuurviljaAed Inc OÜ (registrikood 11675853)
Asja läbivaatamise kuupäev
6. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-13748 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Rigual OÜ (pankrotis) kanda.
3.Arvata Rigual OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kassatsioonkaebuselt 14. mail 2014 tasutud kautsjon 797 eurot 73 senti riigituludesse
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rigual OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma (hageja) esitas 25. märtsil 2013 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (kostja I), HAAPSALU TARBIJATE ÜHISTU (kostja II), Lihula Tarbijate Ühistu (kostja III) ja JuurviljaAed Inc OÜ (kostja IV) vastu, milles palus välja mõista: • kostjalt I põhivõlgnevuse 50 744 eurot 76 senti ja viivise 4743 eurot 57 senti; • kostjalt II põhivõlgnevuse 4778 eurot 9 senti ja viivise 448 eurot 48 senti; • kostjalt III põhivõlgnevuse 13 521 eurot 91 senti ja viivise 1259 eurot 40 senti; • kostjalt IV põhivõlgnevuse 16 691 eurot 43 senti ja viivise 1590 eurot 48 senti. Viivisevõlgnevused on arvutatud hagiavalduse esitamise seisuga. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise põhivõlgnevustelt kuni põhivõlgnevuste tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kuna kostja I täitis pärast hagi esitamist osaliselt hageja nõude ning tasus võlgnevuse katteks 8956 eurot 91 senti, palus hageja kostjalt I lõpliku nõudena välja mõista põhivõlgnevuse 47 087 eurot 59 senti ja viivise 10. juuni 2013 seisuga 278 eurot 68 senti. Hageja palus 1. juuli 2013. a hagi täiendamise avalduses alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks rahaliste kohustuste täitmine kostjale I 41 787 eurot 85 senti, kostjale II 4778 eurot 9 senti, kostjale III 13 521 eurot 91 senti, kostjale IV 16 691 eurot 43 senti ja mõista eeltoodud summad võlgniku kasuks välja. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulutati 14. märtsil 2012 välja OÜ Rigual (võlgnik) pankrot (pankrotiavaldused esitati 4. jaanuaril ning 13. jaanuaril 2012) ning võlgniku pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. Hageja nõuded kostjate vastu tulenevad kaubatarnetest, mille kohta on võlgnik esitanud kostjatele arved. Kostjad esitasid võlgnikule järgmised tasaarvestuse avaldused: • 10. jaanuaril 2012 esitas kostja I tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt ta soovib AS-ilt Smarten Logistics omandatud nõude võlgniku vastu (41 787 eurot 85 senti) tasaarvestada võlgniku nõudega kostja I vastu. Lisaks teatas kostja I soovist tasaarvestada võlgniku nõude arvetega, mille kostja I on võlgnikule väljastanud; • 18. jaanuaril 2012 esitas kostja II võlgnikule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt ta soovib OÜlt Scanfor Eesti omandatud nõude võlgniku vastu (4778 eurot 9 senti) tasaarvestada võlgniku nõudega kostja II vastu; • 18. jaanuaril 2012 esitas kostja III võlgnikule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt ta soovib OÜlt Scanfor Eesti omandatud nõude võlgniku vastu (13 521 eurot 91 senti) tasaarvestada võlgniku nõudega kostja III vastu; • 18. mail 2012 esitas kostja IV võlgnikule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt ta soovib OÜ-lt Osa ja Tervik omandatud nõude võlgniku vastu (17 904 eurot) tasaarvestada võlgniku nõudega kostja III vastu 16 961 euro 43 sendi ulatuses. Hageja leiab, et loovutamisega saadud nõuete tasaarvestamine ei olnud pankrotiseaduse (PankrS) § 99 lg 3 järgi lubatav. Kostja I osas selgitas hageja lisaks, et nõue kostja I vastu tuleneb 41 787 euro 85 sendi ulatuses AS-ilt Smarten Logistics loovutamise teel saadud nõuete tasaarvestamise kehtetusest ning 8956 euro 91 sendi ulatuses kostja I tasumata arvetest. Tasaarvestuse nõude osas on tasaarvestuse tegemine lubamatu kostja I 31. detsembril 2011 võlgnikule väljastatud AS-i Smarten Logistics arvete
nr 1001048070 ja 1001048071 (kogusummas 20 408 eurot 27 senti) (edaspidi Logisticsi arved) alusel, kuna nende arvete tasumise tähtpäev ei olnud tasaarvestuse avalduse esitamise ajaks veel saabunud. Alternatiivselt on hagejal kostjate vastu rahaliste kohustuste tagasivõitmise nõue. Hageja palub tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine kostjatele I, II, III ja IV kolmandatelt isikutelt omandatud nõude katteks vastavalt 41 787 eurot 85 senti, 4778 eurot 9 senti, 13 521 eurot 91 senti ja 16 691 eurot 43 senti ning mõista need summad võlgniku kasuks välja. Tagasivõitmise eeldused on täidetud, kuna kohustused täideti kolme kuu jooksul enne võlgniku pankrotimenetluse algatamist ebatavalise maksevahendiga (kostjad omandasid nõuded oluliselt alla nende nominaalväärtuse) ja osaliselt enne täitmise tähtpäeva kostjaid teistele võlausaldajatele eelistades. Kohustused täideti kostjatele pärast seda, kui võlgnik oli muutunud maksejõuetuks, ning kostjad olid sellest teadlikud. Võlgniku majandustegevus peatus 9. jaanuaril 2012, majandustegevuse seiskumisest teavitas võlgnik ka enda koostööpartnereid.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja I nõustus hagiga 8956 euro 91 sendi suuruse võlgnevuse osas, mille tasus pärast hagi esitamist. Ülejäänud osas kostja nõuet ei tunnistanud. Tasaarvestus toimus enne võlgniku pankrotimenetlust. Tasaarvestatud Logisticsi arved (kokku 20 408 eurot 27 senti) olid tasaarvestuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud. Arvetel oli maksetähtajaks 6. jaanuar 2012. Hageja tuginemine ASi Smarten Logistics ja võlgniku vahelise arveldamise väidetavale praktikale (vähemalt 30-päevased maksetähtajad) ei ole kohane. Kostja I ei nõustunud ka hageja nõutava viivisemääraga. Hageja alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata, sest võlausaldajate huvide kahjustamine ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostjad II ja III palusid jätta hagi rahuldamata, sest tasaarvestused tehti enne võlgniku pankrotimenetluse algust ja need olid lubatavad. Loovutamise lepingute sõlmimise ajal ei olnud informatsiooni võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohta ning ei saanud eeldada, et võlgnik võib pankrotti minna. Kostja IV vastuväidete kohaselt tegi ta tasaarvestuse avalduse suuliselt jaanuari lõpus või veebruari alguses 2012 OÜ-ga Viljade Maailm toimunud läbirääkimiste käigus, kus üks asjaosalisi oli tolleaegne võlgniku prokurist, kes seega teadis või pidi teadma kostja IV tasaarvestuse avaldusest.
3.Harju Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2013. a otsusega hageja nõuded alltoodud viisil: • Kohus rahuldas osaliselt hagi kostja I vastu ning mõistis viimaselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 884 eurot 13 senti ja tasumata põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. maist 2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Nõue kostja I vastu 45 647 euro 29 sendi saamiseks jäeti rahuldamata. • Kohus jättis rahuldamata hagi kostja II ja kostja III vastu võla nõudes. • Kohus rahuldas hagi kostja IV vastu ning mõistis viimaselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 18 281 eurot 91 senti ja tasumata põhinõudelt (16 691 eurot 43 senti) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. • Kohus jättis hageja alternatiivselt esitatud nõude rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielda selle üle, et kostjate II, III ja IV ning kostja I nõue 41 787 euro 85 sendi ulatuses oli saadud loovutamise teel. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe mh
tasaarvestusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 99 lg 3 kohaldub tasaarvestusele, mis on tehtud pärast pankroti väljakuulutamist, kuivõrd PankrS § 31 lg 5 teise lause kohaselt algab pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega. Kostjad I, II ja III esitasid kirjalikud tasaarvestuse avaldused enne pankroti väljakuulutamist ja seega ei kohaldu nende tehtud tasaarvestustele PankrS § 99, vaid võlaõigusseaduse tasaarvestust käsitlevad sätted. Kohus kontrollis, kas vaidlusaluste tasaarvestuste materiaalsed eeldused (võlgnikul olid kostjatega vastastikused rahalised kohustused, nõuded olid sissenõutavad ja täidetavad) ja formaalsed eeldused (võlgnikule olid esitanud tasaarvestuse avaldused ning võlgnik oli need kätte saanud) on täidetud. Hageja esitas esialgselt kostja I vastu nõude 50 744 eurot 76 senti, millest 41 787 eurot 85 senti oli kostja I tasaarvestanud ja 8956 eurot 91 senti tulenes tasumata arvetest. Hageja nõue kostja I vastu 41 787 euro 85 sendi saamiseks jääb rahuldamata, sest kostja I osas on tasaarvestuse tegemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud ning tasaarvestus on kehtiv. Logisticsi arvete puhul vaieldi, kas nende tasumise tähtpäev saabus enne või pärast tasaarvestuse avalduse esitamist. Kohus leidis, et vaidlusalustes arvetes on märgitud maksetähtajana 6. jaanuar 2012, seega oli kohustuse täitmise tähtaeg määratud. Hageja väide AS-i Smarten Logistics ja võlgniku vahel väljakujunenud praktika kohta (30-päevane maksetähtaeg) on paljasõnaline. Seetõttu muutusid neist arvetest tulenevad nõuded sissenõutavaks enne seda, kui kostja I esitas tasaarvestuse avalduse. Asjas on tõendatud, et kostja I tasus võlgnevuse 8956 eurot 91 senti pärast hagiavalduse esitamist, millest hageja arvestas põhivõla katteks 3657 eurot 17 senti ja 5299 eurot 74 senti viivise katteks. Selline arvestus on lubatav (VÕS § 88). Kohus tuvastas, millal muutus hageja nõutav viivis sissenõutavaks ning millises ulatuses võib hageja viivist nõuda. Võlgniku ja kostja I sõlmitud kaupade müügilepingus sätestatud viivisemäära tingimus on tühine (VÕS § 42), mistõttu tuleb kohaldada VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära. Kostja I tasutud 8956 eurot 91 senti tuleb arvestada 884 euro 13 sendi osas viivisenõude katteks ja ülejäänud osas põhivõlgnevuse katteks. Seega on tasumata põhivõlgnevuseks 884 eurot 13 senti. Kostja I taotlus viivist vähendada on põhjendamatu. Kostjate II ja III osas on tasaarvestuse tegemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud ning tasaarvestus on kehtiv. Seega tuleb hageja nõue kostjate II ja III vastu jätta rahuldamata. Kostja IV ei ole tõendanud suulise tasaarvestuse avalduse tegemist enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kuna kostja IV esitas tasaarvestusavalduse pärast pankroti väljakuulutamist ning nõue loovutati vähem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist, ei olnud kostja IV nõude tasaarvestamine lubatav ning tegemist on tühise tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 tähenduses. Kuna kostja IV ei esitanud tema vastu esitatud põhinõude ja viivise suuruse ja aluse kohta vastuväiteid, tuli hagi tema vastu rahuldada. Hageja palus esitatud alternatiivnõude lahendada üksnes juhul, kui esimesena esitatud nõuet ühe või mitme kostja osas ei rahuldata. See nõue tuleb jätta rahuldamata (kohus ei käsitlenud seda nõuet kostja IV vastu, sest tema vastu esitatud võla nõue rahuldati). Asjas on tuvastatud, et ajutine haldur nimetati 30. jaanuaril 2012, tasaarvestusavaldused esitati 10. jaanuaril 2012 ja 18. jaanuaril 2012, s.o vähem kui kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise üldiseks eelduseks on see, et tegu on võlgniku tehingu või toiminguga. Kuivõrd tasaarvestused ei ole võlgniku tehingud
või toimingud ega isegi tehingud, mida ta oleks saanud mõjutada, on tagasivõitmise peamine eeldus täitmata. Kuna tagasivõitmise üldine eeldus ei ole täidetud, ei ole vaja analüüsida ülejäänud väiteid tagasivõimise aluste olemasolu või puudumise kohta.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada osas, milles tema nõue jäeti rahuldamata, ja uue otsusega hagi rahuldada. Kostja IV palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi tema vastu rahuldati, ja jätta uue otsusega tema suhtes hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. aprilli 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hagi kostja I vastu 884 euro 13 sendi saamiseks. Ringkonnakohus vaatas otsuse läbi hageja kaebuse alusel osas, milles tema hagi jäi rahuldamata, ja kostja IV kaebuse alusel osas, milles nõue tema vastu rahuldati. Maakohtu järeldus hagi osalise rahuldamise kohta on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja ei pidanud vajalikuks neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 kohaselt korrata. Vastuseks hageja kaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega, mistõttu pankrotimenetlus ei saa alata pankrotiavalduse esitamisega. Seadus eristab pankrotiavalduse menetlemist pankrotimenetlusest (nt PankrS § 2, § 29). Hageja tuginemine oma nõudes PankrS § 99 lg-le 3, mille kohaselt võib loovutamisega saadud nõuet pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest võlgnikule kirjalik teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist, ei ole õige, sest kostjad I, II ja III esitasid võlgnikule kirjalikud tasaarvestuse avaldused enne pankroti väljakuulutamist. Asjas tuli kohaldada võlaõigusseaduses tasaarvetust käsitlevaid sätteid. Hageja väide, et kostjad on vabanenud tasaarvestuse tulemusena võlgnevuse tasumisest, ei ole õige, sest tasaarvestus on VÕS § 197 kohaselt kahepoolne rahalise kohustuse täitmine ja tasaarvestuse eeldus on tasaarvestuse pooltel vastastikuste rahaliste kohustuste olemasolu, mida sai kattuvas ulatuses tasaarvestada. Nõude kohta kostja I vastu leidis maakohus õigesti, et Logisticsi arved muutusid sissenõutavaks
6.jaanuaril 2012. See, et AS Smarten Logistics oli esitanud arveid erineva maksetähtajaga, näitab, et poolte vahel puudus kokkulepe maksetähtaja osas ja selle aja määras AS Smarten Logistics. Arvete hilisem tasumine ei kinnita vastavat maksepraktikat, nagu on õigesti tuvastanud maakohus. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja alternatiivnõue tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tasaarvestuse puhul ei olnud tegemist võlgniku tehingu ega toiminguga, mida saaks tagasi võita. Tasaarvestus on tasaarvestusõigust omava poole kujundusõigus, milleks ei ole vaja teise poole nõusolekut, ja teine pool ei saa selle olukorda mõjutada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi kostjate I, II ja III vastu rahuldada täies ulatuses. Kohtud tõlgendasid valesti ja kitsendavalt PankrS § 99 lg-t 3. Hageja arvates ei ole viidatud sätte kohaselt lubatav tasaarvestada loovutamise teel saadud nõudeid pärast pankrotiavalduse esitamist, kusjuures ühelgi juhul ei saa lubatavaks pidada tasaarvestuse tegemist vähem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist. Hageja apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele jättis ringkonnakohus menetlusõiguse norme rikkudes vastamata. Hageja nõude kohta kostja I vastu leidsid kohtud valesti, et Logisticsi arved 20 408 eurot 27 senti olid muutunud sissenõutavaks enne tasaarvestusavalduse esitamist. Kohtud ei ole põhjendud oma järeldust, et arvete maksetähtajaks oli neis märgitud 6. jaanuar 2012. Hageja arvates saabus nende arvete tasumise kuupäev 30. jaanuaril 2012, mistõttu ei olnud need sissenõutavaks muutunud ja ei olnud alust teha selles osas tasaarvestust. Kohtud kohaldasid hageja alternatiivnõude rahuldamata jätmisel valesti PankrS § 113 lg 1 p 2. Hageja arvates on võlausaldaja tasaarvestuse avalduse esitamine vaadeldav võlgniku tehingu või toiminguna, mis on viidatud sätte alusel tagasivõidetav. Oluline on üksnes muudatus võlgniku varalises sfääris ja see, et kahjustatakse võlausaldajate huve.
7.Kostja I vaidles kassatsioonkaebusele vastu, leides, et ringkonnakohus kohaldas materiaalõigust õigesti ega rikkunud menetlusõiguse norme. Kostjad II ja III vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja IV kassatsioonkaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et hageja kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
9.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjate vastu nõuded põhivõla ja viivise saamiseks tulenevalt sellest, et hageja ei pidanud lubatavaks kostjate tehtud tasaarvestusavaldusi. Tasaarvestusavalduste kohaselt soovisid kostjad loovutamise teel kolmandatelt isikutelt omandatud nõuded võlgniku vastu tasaarvestada võlgniku nõuetega kostjate vastu. Alternatiivselt esitas hageja kostjate vastu tagasivõitmise nõuded, paludes tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmine kostjatele kolmandatelt isikutelt omandatud nõude katteks ning nõuda need summad võlgniku kasuks välja. Maakohus analüüsis tasaarvestuste tegemise materiaalsete ja formaalsete eelduste täitmist ja lahendas hagi järgmiselt: 1) nõue kostja I vastu võla ja viivise nõudes rahuldati osaliselt ja mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 884 eurot 13 senti ja viivis (nõue kostja vastu 45 647 euro 29 sendi suuruse võla saamiseks jäi rahuldamata); kostja I vastu esitatud alternatiivnõue 41 787 euro 85 sendi tagasivõitmiseks jäi rahuldamata; 2) nõue kostja II vastu 4778 euro 9 sendi ja viivise saamiseks jäeti rahuldamata; kostja II vastu esitatud alternatiivnõue nimetatud summa tagasivõitmiseks jäi rahuldamata:
3) nõue kostja III vastu 13 521 euro 91 sendi ja viivise saamiseks jäeti rahuldamata; kostja III vastu esitatud alternatiivnõue nimetatud summa tagasivõitmiseks jäi rahuldamata; 4) nõue kostja IV vastu 16 691 euro 43 sendi ja viivise saamiseks rahuldati; kostja IV vastu esitatud alternatiivnõue nimetatud summa tagasivõitmiseks jäi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata.
10.Ringkonnakohtu otsus on jõustunud TsMS § 456 lg 4 järgi osas, milles rahuldati hageja nõue kostja IV vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Kaebuse kohaselt vaieldakse kassatsioonimenetluses selle üle, kas kostjate I, II ja III tehtud tasaarvestused on kehtivad ning kas sellest tulenevalt on hagejal nõue kostjate II ja III vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks ning kostja I vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks ka osas, milles kohtud jätsid kostja I vastu esitatud nõude rahuldamata. Juhul kui hageja nimetatud nõuded jäävad rahuldamata, vaieldakse selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt I, II ja III alternatiivnõudes märgitud summasid tagasivõitmise korras.
11.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et lahendades hageja nõuet võlgnevuse ja viivise saamiseks, tõlgendasid kohtud valesti ja kitsendavalt PankrS § 99 lg-t 3. Viidatud sätte kohaselt võib loovutamisega saadud nõuet pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõue on loovutatud ja sellest võlgnikule kirjalikult teatatud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist. Loovutamisega saadud nõuet ei saa tasaarvestada, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude omandanud isik sellest loovutamise ajal teadis või pidi teadma. Kassatsioonkaebuse kohaselt leiab hageja, et PankrS § 99 lg 3 tähenduses tuleb pankrotimenetlus lugeda alanuks pankrotiavalduse esitamise hetkest, mitte pankroti väljakuulutamise hetkest. Selline seisukoht ei ole pankrotiseadusega kooskõlas. Pankrotiseaduses on sätestatud õigusnormid eraldi pankrotiavalduse menetlemisele (läbivaatamisele) ja pankrotimenetlusele ning neid menetlusi ei saa samastada. Pankrotimenetluse algust sätestava PankrS § 31 lg 5 kolmanda lause järgi algab pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega. Seega leidsid kohtud õigesti, et PankrS § 99 lg 3 kohaldub loovutamisega saadud nõuete tasaarvestusele, mis on tehtud pankrotimenetluses, s.o pärast pankroti väljakuulutamist. PankrS § 99 lg-t 3 ei saa kohaldada aga väljaspool pankrotimenetlust, s.o enne pankroti väljakuulutamist toimunud tasaarvestustele. Sellistele tasaarvestustele kohalduvad võlaõigusseaduse sätted. Praeguses asjas tuvastatud asjaoludel esitasid kostjad I, II ja III tasaarvestusavaldused enne võlgniku pankroti väljakuulutamist 14. märtsil 2012.
12.Vastuseks kostja I vastu esitatud nõudega seotud kassatsioonkaebuse väitele Logisticsi arvete sissenõutavaks muutumise kohta leiab kolleegium, et kohtud ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu, tuvastades, et nende arvete maksetähtajaks oli 6. jaanuar 2012. Kohtud nõustusid hagejaga, et VÕS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda mh lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, kuid kohtute hinnangul ei ole hageja väidetud praktikat 30-päevase maksetähtaja kohta tõendanud. Kohtud on oma eeltoodud järeldust nõuetekohaselt põhjendanud. TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt ei ole Riigikohtul pädevust alama astme kohtutes hinnatud tõendeid ümber hinnata.
13.Eeltoodut arvestades ei rikkunud ringkonnakohus hageja esmase nõude lahendamisel
menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude kostjate II ja III vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks ning rahuldas osaliselt hageja nõude kostja I vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hageja nõue kostja IV vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks on jõustunud.
14.Kassatsioonkaebuse väitel kohaldasid kohtud hageja alternatiivnõude lahendamisel valesti pankrotiseaduse sätteid. Hageja osutab, et kostjate I, II ja III tasaarvestusavaldused on tehtud 2012. a jaanuaris, seega kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist 30. jaanuaril 2012. Hageja tugineb tasaarvestusavalduste tagasivõitmisel PankrS § 113 lg 1 p-le 2, märkides, et rahalised kohustused on kostjatele täidetud ebatavalise maksevahendiga (osaliselt ka enne täitmise tähtpäeva) kostjaid teistele võlausaldajatele eelistades ning kohustuste täitmisel olid kostjad teadlikud hageja maksejõuetusest (võlgniku majandustegevus peatus 9. jaanuaril 2012). Tagasivõitmise mõiste sätestab PankrS § 109. Viidatud sätte lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Sama sätte lg 2 esimese lause kohaselt, kui tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Eeltoodust tulenevalt leidsid kohtud õigesti, et võlgniku pankrotihaldur saab tagasivõitmise korras sekkuda võlgniku tehingutesse ja toimingutesse. Vastasel juhul asuks kohus laiendavalt tõlgendama seaduses ammendavalt loetletud tagasivõitmise aluseid, mis ei ole lubatud. Vaidlusalused tasaarvestusavaldused ei rajane võlgniku tahteavaldustel, mida saaks viidatud sätete alusel tagasi võita, vaid võlausaldajate tahteavaldustel. Tasaarvestus on tasaarvestusõigust omava poole kujundusõigus, nagu õigesti osutas ringkonnakohus. Kolleegium on selgitanud, et pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (vt Riigikohtu 14. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 22). Seega ei saanud võlgniku pankrotihaldur tagasivõitmise korras taotleda kostjate ühepoolsetel tahteavaldustel (tasaarvestustel) põhinevate õiguslike tagajärgede ümberkujundamist. Eeltoodut ei muuda see, et tasaarvestused mõjutavad otseselt võlgniku varalist sfääri. Reeglid võlausaldaja tasaarvestuse lubatavusele sätestab PankrS § 99.
15.Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ning hageja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.
Jaak Luik, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.