Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

nr 920503) neljandas jaos Sinear

OÜ kasuks sisse kantud hüpoteegi ülekandmiseks Mavarek OÜ nimele. Tuvastada Sinear OÜ nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriosa nr 920503 (aadress: XXX Tartu) neljandas jaos esimesele vabale järjekohale kantud hüpoteegipidajana Sinear OÜ (registrikood: 11496671) ning

kanda

hüpoteegipidajana

kinnistusraamatusse

Mavarek OÜ (registrikood: 11375140).

Menetluskulude jaotus

Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Sinear OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Hageja tugineb oma seisukohtades kahele erinevale õiguslikule alusele. Hagiavalduses leidis hageja, et 30. juunil 2011 sõlmitud konsultatsioonileping on näilik tehing, mis on TsÜS § 89 lg 1 järgi tühine. Alternatiivselt tugines hageja sellele (III kd tlk 4; 106 jj), et juhul, kui ei leia tuvastamist konsultatsioonilepingu näilikkus, ei ole kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud ning kostjal ei ole tekkinud hageja vastu nõuet. Maakohus leidis, et hageja esitatud viisil ja järjekorras alternatiivsete nõuete esitamine kohtule on lubatud. Tegemist on selgelt määratletud nõuetega, mõlemal alusel tugineb hageja kostja nõude puudumisele hageja vastu. Maakohus pidas vajalikuks märkida, et tõendamiskoormis praeguses menetluses jaguneb tavapärasest erinevalt ja hagejale saab lepingust tuleneva sundtäitmise puhul panna üksnes osalise tõendamiskoormise, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Hagejal piisab omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab, et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Maakohus oli seisukohal, hageja ei ole menetluses põhistanud, et kostja hüpoteegiga tagatud nõuet hageja vastu ei ole põhjusel, et nõude aluseks olev tehing on tühine. Hageja väitis menetluses (I kd tlk 172; II kd, tlk 8), et konsultatsioonileping on sõlmitud eesmärgiga varjata muud tehingut, mis on heade kommetega vastuolus. Hageja seaduslik esindaja M. Vares märkis 18. märtsi 2013 kohtuistungil vande all antud seletustes, et puudus teine võlasuhe, mille varjamiseks konsultatsioonileping sõlmiti (II kd, tlk 111). Seega on hageja seisukohad menetluses konsultatsioonilepingu näilisuse kohta olnud vastuolulised. Maakohus rahuldas taotluse ja võttis tõendina asja juurde helisalvestused. Kohus leidis, et hageja esitatud helisalvestised ei tõenda 30. juuni 2011 konsultatsioonilepingu, mille olid allkirjastanud H. Maidra ja M. Vares, näilikkust. Helisalvestistest ei ole võimalik järeldada, et konsultatsioonilepingu sõlminud poolte tahe oli suunatud lepingus kokkulepitust erinevate õiguslike tagajärgede saabumiseks. Hageja väitel oli konsultatsioonileping allkirjastatud mitte 30. juunil 2011, vaid detsembris 2011. Hageja on maakohtule 8. märtsi 2013 menetlusdokumendiga (II kd, tlk 59 jj) edastanud väidetava konsultatsioonilepingu projekti ning projektide metaandmete väljatrüki. See, et need väljatrükid pärinevad M. Varese arvutist, ei tõenda maakohtule üheselt seda, et tegemist on esmase projektiga, mida varem ei oleks mitte ühelgi andmekandjal salvestatud ning lepingut ei oleks olnud võimalik sõlmida varem. Maakohus leidis, et asjaolu, et lepingus kokkulepitud tööd jäeti lepingu alusel tellija poolt tellimata, ei tõenda tehingu näilisust, vaid nt selle lõppemist poolte kokkuleppel või ühe poole kohustuse rikkumist (kohustuse rikkujaks võib olla ka tellimuse esitamata jätnud tellija). Maakohus leidis, et praeguse menetluse esemeks ei ole keerulised ärisuhted BCD Invest OÜ ja kostja vahel. Isegi juhul, kui M. Varese, kui hageja seadusliku esindaja, ärihuvid on otseselt seotud BCD Invest OÜ-ga, ei ole see piisav, et tõendada vaidlusaluse konsultatsioonilepingu näilisust. Hageja väitel viitab konsultatsioonilepingu näilikkusele selgelt lepingu üldsõnalisus. Maakohus hageja väitega ei nõustunud. Kostja oli seisukohal, et konsultatsioonileping on käsund. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud ning käsitleb ka ise lepingut käsundina (III kd, lk. 106). Käsundi saajaks on lepingus kostja. Maakohus leidis, et põhjendatud on kostja seisukoht (I kd, tlk. 162), mille kohaselt on

lepingus kokku lepitud käsundi olulistes tingimustes: käsundi täitmise tähtaeg; koht, mille suhtes tööd tuli läbi viia; tasumise tingimused. Käsundi sisuks on lepingu p.-s 1.1.1 märgitud Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone alal jääkreostuse likvideerimine ja p.-s 1.1.1.1 märgitud „projektijuhtimine“. Tegemist ei ole nii üldise mõistega, mis ei võimaldaks aru saada, millise iseloomuga ülesandeid on silmas peetud. Maakohus ei saa esitatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et pooled ei oleks üldse saanud vahetada seisukohti konsultatsioonilepingu täitmise suhtes telefoni teel. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt ei ole Sinear OÜ temale kui hankijate esindajale teadaolevalt teinud töid ERM uue hoone alal jääkreostuse likvideerimise riigihanke raames (II kd, tlk.108). Nimetatu ei tõenda maakohtu arvates aga lepinguliste suhete puudumist hageja ja kostja vahel, seda ei tõenda samal põhjusel ka hageja esitatud kirjavahetus T. Sarnikuga. Lepinguliste suhete puudumist hageja ja kostja vahel ei tõenda ka AS Eco Pro selgitus, mille kohaselt ei olnud hageja ja kostja Raadi jääkreostuse tööde juures alltöövõtjad ega osutanud tööde käigus mingit teenust (I kd, tlk. 179). Hageja väitel puudus tal majanduslik huvi vaidlusaluse konsultatsioonilepingu sõlmimiseks. Maakohus leidis, et tehingu ühe poole majandusliku huvi puudumine ei pruugi olla aluseks tehingu näilisusele: hageja majanduslikule huvile kui võimalikule motivatsioonile tehingu sõlmimiseks ei saa kohus asja materjalide põhjal hinnangut anda. Kostja viitas menetluses lisaks asjaolule, et hageja ei ole menetluses tuginenud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu tühisusele, mis on 3. jaanuaril 2012 seatud konsultatsioonilepingu täitmise tagamiseks. Maakohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et kinnisasja üleandmise abstraktne ja neutraalne asjaõigusleping ei saagi olla reeglina näilik (vt Riigikohtu 5. juuni 2006. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-41-06 p-i 19). Eelnevale tuginedes leidis maakohus, et 30. juuni 2011 hageja ja kostja vahel sõlmitud konsultatsioonileping on kehtiv ning ei ole näilik tehing. Järgnevalt peatus maakohus hageja nõudel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et sundtäitmise aluseks olevat nõuet ei ole tekkinud (kostja nõue ei ole sissenõutav), kuna kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud. Kostja väitel ei tuginenud hageja varasemalt sellele, et kostja sooritus ei vasta tellitule (III kd, tlk 3 jj). Maakohus leidis, et selline kostja väide on ekslik, hageja ei ole kogu menetluse kestel kostja tehtud töödega nõus olnud. 11. jaanuari 2013 menetlusdokumendis (I kd, tlk. 170) leidis hageja, et kostja esitatud „kausta“ koostamiseks puudus käsund. Kostjale oli teada, et hageja on keeldunud töid aktsepteerimast (kostja määruskaebus, I kd, tlk 45) ja keeldunud esitatud arve tasumisest põhjendusega, et „töö on tegemata“. Kostja enda väitel muutus hageja seisukoht alles siis, kui hageja pöördus advokaadibüroo poole hakates eitama konsultatsioonilepingu olemasolu tervikuna. Kostja ise esitas kohtule ka hageja esindaja M. Varese e-maili (Ikd, lk. 57), milles M. Vares teatas 3. juulil 2012 kostja esindajale, et: „Arvet ei aktsepteeri. Tööd ei ole teostatud“. Kohus juhtis kostja tähelepanu VÕS §-le 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine nii võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Seega oli kostjale juba enne hagi esitamist teada, et hageja ei aktsepteeri kostja tehtud tööd. Maakohus leidis, et hageja on kohtule põhistanud, et 30. juuni 2011 konsultatsioonileping ei ole täidetud nõuetekohaselt. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on konsultatsioonilepingu nõuetekohaselt täitnud. Pooled käsitlevad 30. juuni 2011 konsultatsioonilepingut kui käsundit. Üldjuhul lasub käsundi mittenõuetekohase täitmise tõendamise kohustus käsundi andjal. Maakohus leidis, et praegusel juhul puudub hagejal võimalus tungida kostja mõjusfääri ja tõendada, et kostja ei

ole juhiseid küsinud või neid saanud. Maakohus leidis, et hagejal ei ole võimalik tõendada, et ta ei ole kostjale korraldusi või juhiseid andnud ning tema võimalused põhistada mittenõuetekohast täitmist on piiratud. Kostja leidis kohtukõne kirjalikes seisukohtades, et aruande koostamine ei olnud iseenesest konsultatsioonilepingu eesmärk, vaid konsultatsioonilepingu objektiks oli projektijuhtimisteenuse osutamine, mille käigu ja tulemuste kohta aruanne koostati. Maakohus leidis, et nimetatud väide on menetluses uus. Kuigi käsundi olemus VÕS § 619 järgi seisneb teenuse osutamises ning tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest veel lepingu rikkumine, ei ole välistatud, et pooled loevad käsundi nõuetekohaselt täidetuks alles nt koostatud projekti aruande üleandmisega. Kostja ei ole kordagi varem menetluses toonud esile, et aruande komplekteerimine oli üksnes tulem, mis nõudis kostjalt erinevate ülesannete täitmist, pigem vastupidi- kostja on olnud seisukohal, et just üleantud aruande esitamise järel sai lugeda käsundi nõuetekohaselt täidetuks (II kd, lk. 8). Kostja on konsultatsioonilepingu aruande üleandmiseks koostanud protokolli tunnistajate juuresolekul (I kd, tlk 52) ning just selle aruande mahtu pidanud oluliseks tõendiks käsundi nõuetekohasel täitmisel. Maakohus leidis, et praegusel juhul tuleb kostjal tõendada, missugused olid need korraldused ja juhised, mida hageja andis. Kostja on oma kohustuste täitmise tõendamiseks hageja ees esitanud maakohtule töövõtulepingud kolmandate isikutega (I kd, tlk 191, 194), samuti tugineb kostja tunnistajate ütlustele ning on esitanud telefonikõnede väljavõtteid, mis näitavad M. Varese ja kostja vahelist suhtlust 2012. aastal (II kd, lk 47 jj). Maakohus oli seisukohal, et telefonikõnede väljavõtted tõendavad küll seda, et M. Varese ning kostja vahel võis olla suhtlus konsultatsioonilepingu kehtivuse ajal, kuid ei tõenda, millised olid need korraldused, mida hageja lepingu täitmiseks kostjale endis. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et „projektijuhtimine“ hõlmas ka iseseisvate lepingute sõlmimist. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta selle töö tegemiseks sai hagejalt vastavaid korraldusi. Tunnistaja ütlustest ei selgu ka see, kas temaga võeti ühendust uuringute läbiviimiseks enne või pärast konsultatsioonilepingu sõlmimist (tlk. 112), seega ei ole võimalik üheselt väita, et kostja tellis tööd konsultatsioonilepingust tuleneva käsundi täitmiseks. Kohtule esitatud kostja ja Keskkonnaprojekt OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks oli ERM peahoone alal jääkreostuse likvideerimise projektide raames läbiviidud hangete analüüs. Tegemist on kostja ja Keskkonnaprojekt OÜ sisesuhtega, lepingu sõlmimiseks juhise saamiseks ja töö vajalikkuse suhtes ei ole kostja kohtule tõendeid esitanud. Kostja on kohtule esitanud Filart OÜ kohustuste kohta tõendina 25. juuli 2011 töövõtulepingu, millega kostja tegi Filart OÜ-le ülesandeks teha professionaalset projektijuhtimisteenust hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel (I kd, lk. 191). Tegemist on kostja ja Filart OÜ vahelise sisesuhtega ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja korraldusel oleks projektijuhtimine üle antud Filart OÜ-le või et hageja ja kostja vahel oleks olnud vastavasisuline kokkulepe või Filart OÜ-le kohustuse üleandmata jätmine oleks olnud ilmselt hagejat kahjustav. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et ainuüksi tööde aruande ja selle lisade maht 1127 lehekülge kinnitab, et kostja on käsundit faktiliselt täitnud ning teinud kõik temale seatud ülesanded. Kostja esitatud 17. augusti 2012 protokoll selle kohta (I kd, tlk 52), et hageja esindaja mitteilmumise tõttu ei olnud võimalik fikseerida materjalide üleandmist hagejale, ei tõenda, et nimetatud materjal oleks lepingutingimustele vastav. Töö vastavust lepingutingimustele ei tõenda ka hagejale esitatud arve (I kd, tlk 56). Eelnevast tulenevalt oli maakohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks 30. juuni 2011 konsultatsioonilepingu nõuetekohaselt ja hageja antud juhiseid järgides täitnud. Kostja ei ole ka näidanud, millised on need tööd, mida ta on hagejalt saadud juhiste alusel osaliselt täitnud ning mille eest oleks tal hageja vastu sissenõutavaks muutunud tasunõue. Kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, mille rahuldamiseks võiks hageja kinnisasja

suhtes hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetlust korraldada. Täidetud ei ole täitemenetluse eeldus, mille kohaselt hüpoteegi realiseerimiseks peab tagatud nõue olema vähemalt osaliselt sissenõutavaks muutunud. Hageja nõue sundtäitmise täiteasjas nr 084/2012/3229 lubamatuks tunnistamiseks tuleb rahuldada. Maakohus leidis, et kuna kohus ei tuvastanud konsultatsioonilepingu tühisust, siis tuleb jätta hageja nõue hüpoteegi ülekandmiseks rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Vastuväidete põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus hagi aluse määratlemisel eksinud; 2) on maakohus jaotanud tõendamiskoormuse õigesti ega ole eksinud tõendite või kostja vastuväidete hindamisel; 3) on maakohus õigesti leidnud, et Sinear OÜ-l puudub sissenõutavaks muutunud nõue Mavarek OÜ vastu. Mavarek OÜ leiab, et ka apellatsioonkaebuses on Sinear OÜ väited selle kohta, mida ta enda arvates konsultatsioonilepingu täitmiseks tegema pidi, ebamäärased ja vastukäivad.

3) nähtub tõenditest, et Sinear OÜ asus konsultatsioonilepingut täitma ning tegi seda oluliselt enne 19. detsembrit 2011. a. Seega oli Sinear OÜ tahe suunatud lepingu täitmisele alates selle sõlmimisest 30. juunil 2011. a. ja tehing ei saanud olla näilik; 4) ei tõenda konsultatsioonilepingu väidetav üldsõnalisus seda, et tegemist oleks näiliku lepinguga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

järgides täitnud ning seetõttu ei ole kostjal hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, mille rahuldamiseks võiks hageja kinnisasja suhtes hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse korraldada. Kostja väited materiaalõigusnormide rikkumise ja tõendamiskooruse ebaõige jaotamise osas on põhjendamatud.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.