Mavarek OÜ hagi Sinear OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2012/3229 ja kohustamaks kostjat andma nõusolek hüpoteegi üleandmiseks Mavarek OÜ nimele
Kostja: Sinear OÜ (registrikood 11496671; Kroonuaia 32a-1, 51007 Tartu ), esindaja advokaat Tarmo Friedenthal, advokaadibüroo Kaevando &Partnerid, Roseni 7, Tallinn, e-post: [email protected] Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2012/3229.
3.Jätta Mavarek OÜ nõue Tartus Piiri tn 20 asuva kinnistu (registriosa number 920503) neljandas jaos Sinear OÜ kasuks sisse kantud hüpoteegi ülekandmiseks Mavarek OÜ nimele rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Mavarek OÜ (hageja) esitas 12. septembril 2012 Tartu Maakohtule hagi Sinear OÜ (kostja) vastu hageja suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 3. jaanuari 2012 hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel täiteasjas nr 084/2012/3229. Hageja palus tuvastada kostja kohustus anda nõusolek hüpoteegi üleandmiseks hageja nimele ning asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus hüpoteegipidaja ülekandmiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus hagi tagamise abinõuna peatada täiteasja nr 084/2012/3229 menetlus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 3. jaanuaril 2012 kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja seadis endale kuuluvale Tartus XXXX asuvale kinnistule hüpoteegi summas 68 640 eurot. Sama lepingu p. 2.2.1 kohaselt on hüpoteegiga koormatud kõik hüpoteegipidaja (kostja) nõuded hageja vastu (sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded), mis tulenevad 30. juuni 2011 konsultatsioonilepingust (leping) ja selle lisadest. 21. augustil 2012 saatis hageja kostjale kirja, milles teatas, et kostja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud. Hageja taotles kostja kasuks seatud hüpoteegi üleandmist hagejale. 29. augustil 2012 esitas kohtutäitur hagejale täitmisteate, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja esitas nõude täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lõige 1 järgi. Hageja leiab, et 30. juuni 2011 konsultatsioonileping on näilik tehing, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lõike 1 järgi tühine. Nimetatud leping on üldsõnaline, selles ei ole tööde tegemise viisi, vastuvõtmise korda ega tehtud tööde eest arveldamist. Seetõttu puudub kostja väidetavalt tehtud töödel igasugune seos hageja ja kostja vahel lepingus kokkulepituga. Hagejalt ei ole kunagi nimetatud töid ERM-i uue peahoone alal tellitud, hagejal ei olnud põhjust tellida töid kolmandatelt isikutelt. Hagejal ei ole õiguslikku ja majanduslikku huvi ERM-i uue peahoone alal jääkreostuse likvideerimisega seotud tööde vastu. Kõigi ERM-i uue peahoone ehitamise ettevalmistamisega seonduvate tööde tellijaks oli lõppastmes Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutus (ERMES). Vastavate tööde läbiviimiseks korraldas ERMES riigihangete seadusest lähtudes riigihankemenetlusi. Jääkreostuse likvideerimiseks ERM-i uue peahoone alal kuulutati 10. mail 2010 välja riigihange nr 118620, mille tingimused nägid mh ette, et hanke võitjaks osutunud töövõtja peab kõik alltöövõtjad kooskõlastama hankijaga, so ERMES-iga. 24. augustil 2012 teatas ERMES vastusena hageja järelpärimisele, et riigihanke nr 118620 võitjaks osutunud AS K & H (pankrotis), ja AS EcoPro ei teatanud hankelepingu täitmise käigus alltöövõtjate (so projektijuhtimise) kasutamisest. Seega teostasid ERMES-ile teadaolevalt töövõtjad kõik tööd isiklikult ning ERM-i uue peahoone jääkreostuse likvideerimisega seotud töid ei ole
2/13
kostjalt ega hagejalt tellitud ning hageja ja kostja ei ole neid teinud. Hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat konsultatsioonilepingut sõlmitud ning kostja ei ole osutanud hagejale mistahes teenuseid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 kohaselt võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või kui nõuet ei ole tekkinud. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevalt tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
2.Tartu Maakohus rahuldas 13. septembri 2012 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse nr 084/2012/3229 kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kostja palub maakohtule 27. novembril 2012 saadetud vastuses hagile jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmist. Kostja vastuse kohaselt ei ole asjas vaidluse all, et hageja on sõlminud kostjaga konsultatsioonilepingu ning andnud kostjale täitmiseks käsundi. Lepingu p.-s 4 kohustus hageja käsundi täitmise eest maksma kostjale tasu 57 200 eurot vastavalt kostja esitatud arvele hiljemalt 30. juunil 2012, võlasuhtest tulenevad kostja nõuded on tagatud hüpoteegiga. Kostja on käsundi täitnud ja on tööd tehtud. Tehtud tööde aruande vastuvõtmisest ja käsundi täitmise eest tasumisest põhjendamatult keeldumine ei vabasta hagejat kohustusest kokkulepitud tasu maksta. Kostja esitas 11. oktoobril 2012 maakohtule CD lepingu täitmise aruandega. Tööde aruande ja selle lisade maht 1127 lehekülge kinnitab, et kostja on käsundit faktiliselt täitnud. Kostja teatas hagejale käsundi täitmisest ning sellest, et tal on võimalik saada tööde aruanne. 30. mail 2012. a. edastas kostja juhatuse liige H. M hageja juhatuse liikmele M. V teostatud tööde akti. 5. juuni 2012 vastuses M. V teatas, et: „Tööd on teostamata. Akti ei aktsepteeri.“ . 28. juunil 2012 väljastas kostja arve nr. M00086 summas 57 200 eurot, mille lisandus käibemaks, kokku 68 640 eurot. Vastuseks arvele teatas M. V 3. ja 9. juuli 2012 e-kirjas taas, et kostja ei ole väidetavalt töid teinud ning alus arve esitamiseks puudub. Kostja tegi 9. augustil 2012 ekirja teel ettepaneku anda üle tööde aruanne hagejale 17. augustil 2012 kostja kontoris ning ühtlasi hoiatas, et juhul kui hageja ei tasu esitatud arvet, pöördub kostja kohtutäituri poole.
17.augustil 2012. a. hageja töid vastu võtma ei ilmunud. Kostja tegi 17. augustil 2012 tunnistajate juuresolekul protokolli lepingu täitmise aruande üleandmise talletamiseks. Konsultatsioonileping ei ole näilik ja asjas on tõendatud, et poolte ühine tahe on tegelik ning suunatud lepingus sätestatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Hageja praegune juhatuse liige on ka lepingu allkirjastanud, ning seega oli hageja teadlik nii lepingu sisust kui ka eesmärgist. Lepingus on pooled leppinud kokku kõigis olulistes tingimustes: määratletud on käsundi sisu, poolte kohustused, käsundi täitmise tähtaeg ja tasumise tingimused. Hageja kinnitas 3. jaanuaril 2012 hüpoteegi seadmisel, et konsultatsioonileping on kehtiv. Hüpoteegi seadmise hetkeks oli möödunud ca 6 kuud lepingu sõlmimisest, hageja ei avaldanud hüpoteegi seadmisel, et peab lepingut näilikuks. Hageja juhatuse liige ei ole varasemalt eitanud konsultatsioonilepingu kehtivust, vaid keeldunud üksnes aruande vastuvõtmisest ja esitatud arve tasumisest põhjendusega, et „tööd on tegemata“. Hüpoteegi seadmise eesmärk oli kohtuvaidluste vältimine. Hagejal oli huvi lepingu täitmise vastu. Hageja juhatuse liige M. V tegutses ühispakkujate esindajana suhetes Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutusega, põhjendatud on eeldada tema majanduslikku huvi teha tema enda esindatavatele ühispakkujatele alltöövõttu. Miks tellis M. V alltöövõtu kostjalt läbi hageja ei oska kostja arvata. Hageja juhatuse liige M. V on olnud ühispakkujate AS K&H ja Eco Pro AS-i esindajaks suhetes Eesti Rahva
3/13
Muuseumi Ehituse Sihtasutusega. Hageja tegi päringu saamaks teada, kas kostja oli AS K&H ja Eco Pro AS-i alltöövõtjaks. Olles ise isikuks, kes pidi alltöövõtjatest tellijale teatama, valdas M. V ise informatsiooni sellest, kes alltöövõttu tegid. Hageja esitatud K.K vastus päringule tõendab, et M. V ei teatanud Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutusele, et ta on korraldanud riigihankega seonduvate tööde tegemist kostjalt, mitte seda, et kostja poleks käsundit täitnud.
4.11. jaanuari 2013 menetlusdokumendis jäi hageja oma seisukohtade juurde. Hageja leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kostjale käsundi andnud ega ka seda, milliste ülesannete või tööde tegemist see käsund hõlmaks. Poolte vahel puudub suhtlus või kirjavahetus käsundi täitmise kohta. Kostja esitatud teostatud tööde aktist 30. maist 2012 ega väljastatud arve ei tõenda lepingu täitmist, kuna kummastki ei selgu, mida hageja on tellinud või kostja teinud. Kostja ei maininud enne 17. augustit 2012 kordagi mahukat aruannet. Kostja väide, nagu oleks hageja seotud AS-iga K&H ning AS-iga EcoPro on meelevaldne ja paljasõnaline. Hageja juhatuse liige M. V esindas volikirja alusel AS-i K&H ning AS-i EcoPro riigihankes ERM-i uue peahoone ala puhastamisel jääkreostusest. Tehinguline esindamine ei tähenda seda, et riigihankega oleks olnud seotud hageja. Ei ole tõendatud, et kostja esitatud aruande koostamine oleks olnud ERM-i uue peahoone alal jääkreostuse likvideerimise riigihankega seotud. Lepingu tasu 57 200 eurot moodustab kogu riigihanke maksumusest ca 8,6%. See on märkimisväärne protsent arvestades, et tööd ei ole võimalik paigutada ühegi töömahuloendis toodud töö alla. Kostja esitatud aruanne sisaldab mitmeid konfidentsiaalseid dokumente, mis ei tohiks kuidagi olla kostja kätte sattunud. Kostja ei ole kunagi teatanud, et kasutab lepingu täitmiseks alltöövõtjaid. Konsultatsioonilepinguga varjati teist tehingut, mis on heade kommete vastasuse tõttu tühine ning millest tulenevad nõuded ei ole hüpoteegiga tagatud. Lepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ainus eesmärk oli sundida hagejat kostjale maksma lepingus nimetatud raha. OÜ BCD Invest, kelle omanik on hageja juhatuse liige M. V ning kellele hageja oli andnud laenu, tegi 1. juunil 2011 kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel Muuga aedlinna vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitust. Kostja ning temaga seotud isik I.K ähvardas, et kostja ütleb töövõtulepingu üles, kui hageja ei ole nõus kostjale maksma tema poolt nõutud summat. Ülesütlemise järel oleks M. V kuulunud OÜ BCD Invest raskustesse sattunud. Samuti oleks tagajärg olnud ebasoodne hagejale, kes oli OÜ BCD Invest tegevust laenuga finantseerinud. Isegi, kui konsultatsioonilepinguga varjatud tehing ei oleks tühine, puudub siiski alus täitemenetluse läbiviimiseks. 3. jaanuaril 2012 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 2.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud vaid need kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad 30. juuni 2011 konsultatsioonilepingust. Muud nõuded hüpoteegiga tagatud ei ole. Seega isegi juhul, kui kostja esitaks hageja vastu nõude, mis tuleneb varjatud tehingust, ei ole see nõue hüpoteegiga tagatud ning täitemenetlust viiakse läbi õigusliku aluseta.
5.Kostja leidis 17. jaanuari 2013 menetlusdokumendis, et hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud konsultatsioonilepingu näilikkust. Tehingu näilikkuse tõendamiskoormis on hagejal. Tehingu näilikkus eeldab tegeliku tahte puudumist tehingu tegemiseks mõlemalt tehingupoolelt. Asjaolu, et üks pooltest tegelikkuses tehingut teha ei soovi, kuid jätab sellise tahte vastaspoolele avaldamata, ei too kaasa tehingu näilikkust. Hageja andis kostjale juhiseid peamiselt telefoni teel. Asjas puudub varjatud tehing ning hageja selgitused sellise tehingu olemasolu kohta on paljasõnalised ning ebaloogilised. I. K ei ole kostja esindaja, vaid hoopis Filart OÜ juhatuse liige, kes oli sõlminud kostjaga alltöövõtulepingu konsultatsioonilepingust tulenevate kostja ülesannete täitmiseks. I. K
4/13
puudus võimalus kostja nimel kedagi survestada. M. V ei olnud 30. juunil 2011. a. BCD Invest OÜ juhatuse liikmeks ega ka osanikuks. M. V sai BCD Invest OÜ juhatuse liikmeks
29.märtsil 2012 ning osanikuks 27. märtsil 2012. Seega ei olnud kostjal põhjust ega ka võimalust M. V või hagejat BCD Invest OÜ kaudu survestada.
30.juunil 2011 oli hoopis kostja hagejale võlgu. 1. juuni 2011 BCD Invest OÜ ja kostja vahelist lepingut ei oleks üleüldse olnud võimalik 30. juunil 2011 üles öelda ning sellega BCD Invest OÜ-d ähvardada. Lepingu ülesütlemiseks peab eksisteerima alus. Kostja ei pea tõendama hageja huvi konsultatsioonilepingu ja selle täitmise kohta, kuivõrd leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Konsultatsioonilepingu hind ei ole ülepaisutatud, kostja peab alltöövõtjatele tasuma 57 200 eurost 42 290 eurot (käibemaksuta).
21.jaanuari 2013 kohtuistungil jäid hageja ja kostja oma seisukohtade juurde. Hageja väitis lisaks, et konsultatsioonileping sõlmiti mitte 30. juunil 2011, vaid detsembris 2011 ning kohe pärast seda sõlmiti notariaalne kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping.
18.märtsi 2013 kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajad K. K, A. L, I. K ja A. T. 1. aprilli 2013 menetlusdokumendis leidis kostja, et väidetava 13. oktoobri 2011. a. I. K ja M. V vahelise vestluse salvestis ning selle ärakiri ei ole lubatud tõend. Samuti puudub võimalus kontrollida tõendi usaldusväärsust. Hageja esitatud konsultatsioonilepingu projektid ei ole usaldusväärsed ning dokumentide metaandmed on hõlpsasti muudetavad. Hageja esitatud väljavõtted elektronposti vahetusest ei ole asjassepuutuvad. Kostja on menetluses selgitanud, et hageja ja kostja suhtlesid seoses konsultatsioonilepingu täitmisega peamiselt telefoni teel. Väide, et M.V kasutas suhtlemiseks hageja huvides teist telefoninumbrit, on ebausutav ja tõendamata. Tartu Maakohus rahuldas 29. aprilli 2013 määrusega hageja taotluse võtta tõendina vastu esitatud helisalvestised ja nende väljakirjutused I.K ja M.V vahel 13. oktoobril 2011,
19.detsembril 2011, 23. detsembril 2011 ja märtsis 2012 toimunud vestluste kohta. 3. juuni 2013 kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistaja I. K. 28. augusti 2013 kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistaja I. K ja J. J. Kohus kuulas hageja 8. märtsi 2013 menetlusdokumendiga esitatud helifailid.
2.detsembril 2013 kohtuistungil jäid pooled oma menetluses avaldatud seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. TMS § 221 lg 1 järgi tuleb tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2012/3229. Hageja nõue tuvastada kostja kohustus anda nõusolek hüpoteegi üleandmiseks Mavarek OÜ nimele tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta nende endi kanda.
7.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks: • Hageja ja kostja sõlmisid 3. jaanuaril 2012 notariaalse Tartus XXXX asuva kinnistu (registriosa number XXXX) hüpoteegiga koormamise ja asjaõiguslepingu;
5/13
nimetatud lepingu p.-i 2.1 järgi seadis hageja kostja kasuks kinnistu esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summaga 68 640 eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks; • sama lepingu p.-i 2.2.1 alusel on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded, sh ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 30. juunil 2011 sõlmitud konsultatsioonilepingust ja selle lisadest; • hageja ja kostja on allkirjastanud lepingu, mille p.-i 1 järgi kohustus kostja osutama hagejale konsultatsiooniteenust, mis hõlmab: „1.1.1 Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone alal jääreostuse likvideerimine, 1.1.1.1 projektijuhtimine“ • 29. augustil 2012 esitas kohtutäitur hagejale täitmisteate, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus hüpoteegi realiseerimiseks ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitmisteate kohaselt oli hüpoteegiga tagatud nõuded seisuga 24. august 2012 summas 62 486 eurot 44 senti. •
8.Hageja leiab, et kostjale ei ole hüpoteegiga tagatud nõudeid tekkinud ega teki ka tulevikus. Kostja väitel on tal hüpoteegiga tagatud ja kohese sundtäitmise kohustusega tasunõue hageja vastu tekkinud 30. juunil 2011 hageja ja kostja vahel sõlmitud konsultatsioonilepingust, millest tulenevad kohustused kostja on täitnud, sh koostanud 1084 lehel ERM-i uue peahoone ala jääkreostuse likvideerimise uuringaruande.
9.Esmalt peatub kohus hageja nõude õiguslikul alusel. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 järgi saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja leiab, et kuna täitemenetlus hüpoteegiga koormatud kinnistu realiseerimiseks TMS § 2 lg 1 p.-i 19 sätestatud täitedokumendi alusel saab olla üksnes hüpoteegiga tagatud nõue rahuldamiseks ning hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole tekkinud ja ei teki ka tulevikus, tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks.
10.Hageja tugineb oma seisukohtades kahele erinevale õiguslikule alusele. 12. septembri 2012 hagiavalduses leiab hageja, et 30. juunil 2011 sõlmitud konsultatsioonileping on näilik tehing, mis on TsÜS § 89 lg 1 järgi tühine. Alternatiivselt on kostja menetluses tuginenud sellele (III kd tlk 4; 106 jj), et juhul, kui ei leia tuvastamist nimetatud konsultatsioonilepingu näilikus, ei ole kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud ning kostjal ei ole tekkinud hageja vastu nõuet. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et sellisel viisil alternatiivsete nõuete esitamine ei ole võimalik, kuna ei saa korraga eksisteerida olukorda, kus lepingu alusel mitte midagi ei tellitud, kuid pakutu ei vastanud tellimusele (III kd, tlk 74; 128 jj). Maakohus leiab, et hageja esitatud viisil ja järjekorras alternatiivsete nõuete esitamine kohtule on lubatud. Tegemist on selgelt määratletud nõuetega, mõlemal alusel tugineb hageja kostja nõude puudumisele hageja vastu. Riigikohus on 9. juuni 2009. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09 p.-s 12 leidnud, et TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada
6/13
mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Sellest sättest ei tulene, et alternatiivsed nõuded peavad põhinema samadel asjaoludel. Hageja on praeguses menetluses esitanud esmalt nõude tuginedes tehingu tühisusele. Juhul, kui kohtumenetluse käigus ei leia tehingu tühisus tuvastamist, on hageja alternatiivselt tuginenud konsultatsioonilepingu mittenõuetekohasele täitmisele. Hageja on kogu menetluse käigus leidnud, et kostjal ei ole tema vastu nõuet ning kohtul on võimalus otsust langetades tugineda erinevatele hageja poolt nimetatud alustele.
11.Maakohus peab vajalikuks märkida, et tõendamiskoormis praeguses menetluses jaguneb tavapärasest erinevalt. Riigikohus on 29. mai 2012 otsuses tsiviilasja nr 3-2-164-12 p.-s 16 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 I lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise eelduseks on mh tagatiskokkuleppe kehtivus ja tagatud nõude vähemalt osaliselt sissenõutavaks muutumine (vt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p-d 17, 18). Pooled ei vaidle 3. jaanuari 2012. a notariaalse Tartus XXXX asuva kinnistu (registriosa number XXXX) hüpoteegiga koormamise ja asjaõiguslepingu kehtivuse üle.
12.Järgnevalt peatub maakohus hageja nõudel tema suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et hageja vastu suunatud hüpoteegiga tagatud ning kohese sundtäitmise kohustusega nõuet ei ole tekkinud, kuna nõude aluseks olev 30. juuni 2011 konsultatsioonileping on näilik tehing, mis on TsÜS § 89 lõike 1 järgi tühine. Nimetatud leping on hageja väitel üldsõnaline, selle sõlmimise vastu puudus hagejal igasugune huvi, lepingus puudub kostja tehtavate tööde nimekiri ning kirjeldus. Lepingus ei ole tööde tegemise viisi, vastuvõtmise korda ega tehtud tööde eest arveldamist. Hageja väitel ei ole kostja seostanud tööde tegemist, mis lepingu p.-i 1.1.1 kohaselt pidid seisnema projektijuhtimises, vastava projekti etappidega. Kostja leiab, et nimetatud leping ei ole näilik, selle sõlmimisele on suunatud poolte ühine tahe ning kokku on lepitud kõigis olulistes tingimustes. Maakohus on seisukohal, hageja ei ole menetluses põhistanud, et kostja hüpoteegiga tagatud nõuet hageja vastu ei ole põhjusel, et nõude aluseks olev tehing on tühine. TsMS § 235 järgi on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohus leiab, et hageja ei ole suutnud piisavalt esile tuua asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et 30. juuni 2011 konsultatsioonileping on näilik tehing, mis on TsÜS § 89 lg 1 järgi tühine.
7/13
13.TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Näilik tehing võib olla tehtud nii siis, kui pooled ei ole üldse soovinud õiguslikke tagajärgi saavutada või ka siis, kui pooled soovivad varjata muud tehingut. Hageja on menetluses väitnud (I kd tlk 172; II kd, tlk.8), et konsultatsioonileping on sõlmitud eesmärgiga varjata muud tehingut, mis on heade kommetega vastuolus. Seega leidis hageja esmalt, et poolte tahe oli suunatud küll õiguslike tagajärgede saabumisele, kuid need tagajärjed olid seotud teise õigussuhtega. Hageja seaduslik esindaja M. V leidis 18. märtsi 2013 kohtuistungil vande all antud seletustes, et puudus teine võlasuhe, mille varjamiseks konsultatsioonileping sõlmiti (II kd, tlk 111). Seega on hageja seisukohad menetluses konsultatsioonilepingu näilisuse kohta olnud vastuolulised. Maakohus annab järgnevalt hinnangu sellele, kas konsultatsioonileping võis olla näilik tehing TsÜS § 89 lg 1 järgi, lähtudes hageja seadusliku esindaja 18. märtsi 2013 kohtuistungil vande all antud seletustest, et konsultatsioonilepingu sõlmimisega selles kokku lepitud õiguslikke tagajärgi saavutada ei soovitud, kuna esindaja väitis kohtuistungil selgelt ja arusaadavalt, et tehingule ei eelnenud ega sellega ei olnud seotud muu võlasuhe. Nimetatud kohtuistungil väitis hageja seaduslik esindaja täiendavalt, et teda survestati lepingut sõlmima (II kd, lk 111), kuid hageja ei ole menetluses rohkem tuginenud sellele, et leping oleks sõlmitud õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul. Seetõttu ei peatu maakohus lähemalt TsÜS § 96 eeldustel (vt. otsuse p. 16).
14.Tartu Maakohus rahuldas 29. aprilli 2013 määrusega (III kd, lk. 11) hageja taotluse võtta tõendina vastu I.K. ja M. V vahel salvestatud helisalvestised ja nende väljakirjutused. Maakohus tugines TsMS § 238 lg 3 p.-le 1 ja isikuandmete kaitse seaduse § 2 lg-le 1 ning leidis lisaks, et hageja esitatud helisalvestise vastuvõtmine ei ole vastuolus Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ. Maakohus ei võtnud tõendi vastuvõtmisel seisukohta esitatud helisalvestiste usaldusväärsuse kohta. Maakohus kuulas helisalvestised I. K juuresolekul ära 3. juuni ja 28. augusti 2013 kohtuistungil. I.K ei eitanud, et helisalvestised on tehtud tema ja M. V vahelisest suhtlusest (III kd lk 62 jj), kuid erinevalt hagejast oli I. K kohtuistungil seisukohal, et vestluse ese ei ole konsultatsioonileping. Maakohus leiab, et hageja esitatud helisalvestised ei tõenda 30. juuni 2011 konsultatsioonilepingu, mille olid allkirjastanud H. M ja M. V, näilikkust. Helisalvestistest ei ole võimalik järeldada, et konsultatsioonilepingu sõlminud poolte tahe oli suunatud lepingus kokkulepitust erinevate õiguslike tagajärgede saabumiseks. Helisalvestised on halva kvaliteediga, mistõttu kohus jättis ka kohtuistungil ühe vestluse salvestise tõendina vastu võtmata (III kd lk. 72). Helisalvestises ei nimetata konkreetseid tehinguid, I. K kõnekasutus ei ole kohtu hinnangul küll tavapärane, kuid salvestistest ei selgu, missuguseid ärisuhteid pooled konkreetselt silmas peavad. Hageja ei ole tõendanud helisalvestiste tegemise aega ja kohta, samuti ei ole võimalik üheselt ja selgelt aru saada konkreetsest puutumusest vaidlusaluse konsultatsioonilepinguga. Vestlustest võib järeldada, et suhted I. K ja M. V vahel ei olnud head, kuid ainuüksi viide vestluses „tagatisele“ või „Muuga objektile“ ei tõenda maakohtule, et hageja ja kostja kavatsesid sõlmida lepingut, mille õiguslikud tagajärjed ei pidanud saabuma. Maakohus ei saa praeguses menetluses võtta seisukohta selle kohta, kas I. K vahendas hageja tööd AS-le EcoPro või seda, millised olid ärisuhted Sinear OÜ ja OÜ Maaekspert vahel.
15.Hageja väitel oli konsultatsioonileping allkirjastatud mitte 30. juunil 2011, vaid detsembris 2011. Hageja on maakohtule 8. märtsi 2013 menetlusdokumendiga (II kd, tlk
8/13
59 jj) edastanud väidetava konsultatsioonilepingu projekti ning projektide metaandmete väljatrüki. See, et need väljatrükid pärinevad M. V arvutist, ei tõenda maakohtule üheselt seda, et tegemist on esmase projektiga, mida varem ei oleks mitte ühelgi andmekandjal salvestatud ning lepingut ei oleks olnud võimalik sõlmida varem. Hageja väitel tõendab konsultatsioonilepingu näilisust M. V vande all antud kinnitus, et tegelikult töid selle lepingu alusel ei tellitud ning lepingusse sai kirja pandud mittesisuline teenus. Maakohus leiab, et asjaolu, et lepingus kokkulepitud tööd jäeti lepingu alusel tellija poolt tellimata, ei tõenda tehingu näilisust, vaid nt selle lõppemist poolte kokkuleppel või ühe poole kohustuse rikkumist (kohustuse rikkujaks võib olla ka tellimuse esitamata jätnud tellija).
16.Hageja on menetluse kestel tuginenud (I kd, tlk 172) lisaks sellele, et hageja oli andnud laenu OÜ-le BCD Invest, kes oli lepingulistes suhetes kostjaga. Kostja väidetava surve tõttu nimetatud lepingule sõlmis hageja vaidlusaluse konsultatsioonilepingu. Hageja selgitas 12. detsembri 2013 menetlusdokumendis (III kd, tlk 118), et tunnistaja J. J ütlustega on tõendatud, et BCD Invest ei olnud kostjale võlgu, mis iseenesest viitab surve puudumisele. Samas väidab kostja, et BCD Invest OÜ oli jäänud kostjale võlgu (III kd lk.131). Maakohus leiab, et praeguse menetluse esemeks ei ole keerulised ärisuhted BCD Invest OÜ ja kostja vahel. Isegi juhul, kui M. V, kui hageja seadusliku esindaja, ärihuvid on otseselt seotud BCD Invest OÜ-ga, ei ole see piisav, et tõendada vaidlusaluse konsultatsioonilepingu näilisust. Maakohtule on esitatud 15. septembri 2011 laenulepingu ülevõtmise kokkulepe (II kd, tlk 63), millega BCD Invest OÜ võttis üle kostja laenulepingutest tulenevad kohustused hageja ees. Hageja ei ole maakohtule arusaadavalt ning selgelt põhjendanud, kuidas on hageja huvid selle tehinguga seotud. Hageja viitab küll sellele, et M. V kui hageja juhatuse liikme ärihuvid olid otseselt seotud BCD Invest OÜ ärihuvidega, kuid hageja enda ärihuvid lepingute sõlmimisel on jäänud kohtule selgusetuks. Maakohus ei pea praeguses menetluses vajalikuks ka anda hinnangut kostja esitatud BCD Invest majanduslikku olukorda puudutavatele tõenditele (II kd, tlk. 181 jj) ning OÜ Maaekspert ja kostja vahelisele lepingule 10. oktoobrist 2011 (II kd, tlk. 48). Tunnistaja J. J ütluste järgi võis kostja BCD Investi OÜ lepingu katkestamisega ähvardada, kuid maakohtul ei ole võimalik asja materjalide põhjal järeldada, et see oleks aluseks 30. juuni 2011 konsultatsioonilepingu sõlmimisele, hageja ei ole menetluses ka tuginenud sellele, et leping oleks sõlmitud õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul.
17.Hageja väitel viitab konsultatsioonilepingu näilikkusele selgelt lepingu üldsõnalisus. Maakohus hageja väitega ei nõustu. Tööde tegemiseks üldisemate raamlepingute sõlmimise võimalus on üldteada. Tegemist on potestatiivse iseloomuga kokkulepetega, pooled on edaspidi vabad otsustama kas, millisel viisil ja millise sisuga nad vastavaid üksikuid kokkuleppeid sõlmivad. Kostja on seisukohal, et konsultatsioonileping on käsund. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud ning käsitleb ka ise lepingut käsundina (III kd, lk. 106). Käsundi saajaks on lepingus kostja. Maakohus leiab, et on põhjendatud kostja seisukoht (I kd, tlk. 162), mille kohaselt on lepingus kokku lepitud käsundi olulistes tingimustes: käsundi täitmise tähtaeg; koht, mille suhtes tööd tuli läbi viia; tasumise tingimused. Käsundi sisuks on lepingu p.-s 1.1.1 märgitud Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone alal jääkreostuse likvideerimine ja p.s 1.1.1.1 märgitud „projektijuhtimine“. Tegemist ei ole nii üldise mõistega, mis ei võimaldaks aru saada, millise iseloomuga ülesandeid on silmas peetud. Hageja väitel ei ole pooled lepingu täitmiseks omavahel suhelnud. Hageja väitel ei ole ta andnud kostjale juhiseid lepingu täitmiseks. Puudub kirjavahetus, mis täpsustaks käsundit. Kostja on esitanud asja materjalide juurde telefonikõnede väljavõtteid, mis näitavad M. V
9/13
ja kostja vahelist suhtlust 2012. aastal (II kd, lk 47 jj). Hageja seaduslik esindaja leidis, et kuna ta kasutab mitut erinevat telefoninumbrit, siis on tegemist üksnes suhtlusega, mis puudutab Muuga aedlinna ehitamist BCD Invest OÜ poolt. Hageja esindajana kasutab M. V teist telefoninumbrit (II kd, lk. 110). Maakohus leiab, et põhjendatud on kostja väide, mille kohaselt puudub mõistlik alus arvata, et omavahel suhtlevad isikud valivad numbrit vastavalt sellele, millisel teemal pooled omavahel rääkida soovivad. Maakohus ei saa esitatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et pooled ei oleks üldse saanud vahetada seisukohti konsultatsioonilepingu täitmise suhtes telefoni teel. Tunnistaja K.K ütluste kohaselt ei ole Sinear OÜ temale kui hankijate esindajale teadaolevalt teinud töid ERM uue hoone alal jääkreostuse likvideerimise riigihanke raames (II kd, tlk.108). Nimetatu ei tõenda maakohtu arvates aga lepinguliste suhete puudumist hageja ja kostja vahel, seda ei tõenda samal põhjusel ka hageja esitatud kirjavahetus T. S. Lepinguliste suhete puudumist hageja ja kostja vahel ei tõenda ka AS Eco Pro selgitus, mille kohaselt ei olnud hageja ja kostja Raadi jääkreostuse tööde juures alltöövõtjad ega osutanud tööde käigus mingit teenust (I kd, tlk. 179).
18.Hageja väitel puudus tal majanduslik huvi vaidlusaluse konsultatsioonilepingu sõlmimiseks. Maakohus leiab, et tehingu ühe poole majandusliku huvi puudumine ei pruugi olla aluseks tehingu näilisusele: hageja majanduslikule huvile kui võimalikule motivatsioonile tehingu sõlmimiseks ei saa kohus asja materjalide põhjal hinnangut anda. Näiliku tehinguga on tegemist juhul, kui pooled tegelikult üldse oma tehingu mingeid õiguslikke tagajärgi ei soovinud, poolte tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Vahetu ja otsese majandusliku kasu puudumine ei too endaga ilmtingimata kaasa tehingu näilikkust, tehingu majanduslik kasu ei pea olema ka teisele poolele äratuntav.
19.Kostja viitab menetluses lisaks asjaolule, et hageja ei ole menetluses tuginenud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu tühisusele, mis on 3. jaanuaril 2012 seatud konsultatsioonilepingu täitmise tagamiseks. Maakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kinnisasja üleandmise abstraktne ja neutraalne asjaõigusleping ei saagi olla reeglina näilik (vt. Riigikohtu 5. juuni 2006. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-41-06 p.-i 19). Eelnevale tuginedes leiab maakohus, et 30. juuni 2011 hageja ja kostja vahel sõlmitud konsultatsioonileping on kehtiv ning ei ole ei ole näilik tehing.
20.Järgnevalt peatub maakohus hageja nõudel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et sundtäitmise aluseks olevat nõuet ei ole tekkinud (kostja nõue ei ole sissenõutav), kuna kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud. Hageja leiab teise alternatiivse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude alusena, et kuna kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi täitnud, siis ei ole tal ka hageja vastu suunatud hüpoteegiga tagatud tasu maksmise nõuet.
3.jaanuaril 2012 notariaalse Tartus XXXX asuva kinnistu (registriosa number XXXX) hüpoteegiga koormamise ja asjaõiguslepingu p.-i 2.2.1 alusel on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded, sh ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 30. juunil 2011 sõlmitud konsultatsioonilepingust ja selle lisadest. Täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise eelduseks on mh tagatud nõude vähemalt osaliselt sissenõutavaks muutumine. Kostja väitel ei tuginenud hageja varasemalt sellele, et kostja sooritus ei vasta tellitule (III kd, tlk. 3 jj). Maakohus leiab, et selline kostja väide on ekslik, hageja ei ole kogu menetluse kestel kostja tehtud töödega nõus olnud. 11. jaanuari 2013 menetlusdokumendis 10/13
(I kd, tlk. 170) leidis hageja, et kostja esitatud „kausta“ koostamiseks puudus käsund. Kostjale oli teada, et hageja on keeldunud töid aktsepteerimast (kostja määruskaebus, I kd, tlk 45) ja keeldunud esitatud arve tasumisest põhjendusega, et „töö on tegemata“. Kostja enda väitel muutus hageja seisukoht alles siis, kui hageja pöördus advokaadibüroo poole hakates eitama konsultatsioonilepingu olemasolu tervikuna. Kostja ise esitas kohtule ka hageja esindaja M. V e-maili (Ikd, lk. 57), milles M. V teatas 3. juulil 2012 kostja esindajale, et: „Arvet ei aktsepteeri. Tööd ei ole teostatud“. Kohus juhib kostja tähelepanu võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine nii võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Seega oli kostjale oli juba enne hagi esitamist teada, et hageja ei aktsepteeri kostja tehtud tööd.
21.Maakohus leiab, et hageja on kohtule põhistanud, et 30. juuni 2011 konsultatsioonileping ei ole täidetud nõuetekohaselt. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on konsultatsioonilepingu nõuetekohaselt täitnud (vt. tõendamiskoormuse jaotumise suhtes otsuse p. 8). Pooled käsitlevad 30. juuni 2011 konsultatsioonilepingut kui käsundit. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundisaaja juhiseid. VÕS § 621 lg 2 järgi peab käsundisaaja juhul, kui ta soovib käsundiandja juhistest kõrvale astuda, sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama. Üldjuhul lasub käsundi mittenõuetekohase täitmise tõendamise kohustus käsundi andjal. Maakohus leiab, et praegusel juhul puudub hagejal võimalus tungida kostja mõjusfääri ja tõendada, et kostja ei ole juhiseid küsinud või neid saanud. Riigikohus on 8. jaanuari 2013. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p.-s 17 leidnud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist. Maakohus leiab, et hagejal ei ole võimalik tõendada, et ta ei ole kostjale korraldusi või juhiseid andnud ning tema võimalused põhistada mittenõuetekohast täitmist on piiratud: hageja on menetluses esile toonud oma selge huvi puudumist kostja esitatud aruande vastu ning kostja esitatud aruande mittevastavust käsundi võimalikule eesmärgile. Kostja leidis kohtukõne kirjalikes seisukohtades, et aruande koostamine ei olnud iseenesest konsultatsioonilepingu eesmärk, vaid konsultatsioonilepingu objektiks oli projektijuhtimisteenuse osutamine, mille käigu ja tulemuste kohta aruanne koostati. Maakohus leiab, et nimetatud väide on menetluses uus. Kuigi käsundi olemus VÕS § 619 järgi seisneb teenuse osutamises ning tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest veel lepingu rikkumine, ei ole välistatud, et pooled loevad käsundi nõuetekohaselt täidetuks alles nt koostatud projekti aruande üleandmisega. Kostja ei ole kordagi varem menetluses toonud esile, et aruande komplekteerimine oli üksnes tulem, mis nõudis kostjalt erinevate ülesannete täitmist, pigem vastupidi- kostja on olnud seisukohal, et just üleantud aruande esitamise järel sai lugeda käsund nõuetekohaselt täidetuks (II kd, lk. 8). Kostja on konsultatsioonilepingu aruande üleandmiseks koostanud protokolli tunnistajate juuresolekul (I kd, tlk 52) ning just selle aruande mahtu pidanud oluliseks tõendiks käsundi nõuetekohasel täitmisel.
22.Hageja väitel ei ole tal olnud kunagi vaja sellist kausta, mille kostja on talle esitanud (III kd, tlk 114). Seega väidab hageja, et ta ei ole kostjale käsundit kostja poolt loetletud
11/13
töödeks andnud. Maakohus leiab, et praegusel juhul tuleb kostjal tõendada, missugused olid need korraldused ja juhised, mida hageja andis. Kostja on oma kohustuste täitmise tõendamiseks hageja ees esitanud maakohtule töövõtulepingud kolmandate isikutega (I kd, tlk 191, 194), samuti tugineb kostja tunnistajate ütlustele ning on esitanud telefonikõnede väljavõtteid, mis näitavad M. V ja kostja vahelist suhtlust 2012. aastal (II kd, lk 47 jj). VÕS § 622 järgi eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi iseseisvalt. Käsundi täitmisel võib käsundisaaja kasutada kolmanda isiku abi. See, kas kolmanda isiku abi on lubatud käsundi täitmisel kasutada, tuleneb lepingus kokkulepitust ning selle sõlmimise aluseks olevatest asjaoludest. Vastava kokkuleppe puudumisel võib käsundi täitmisel kolmandatele isikute kasutamise õigust tuletada käsundi iseloomust. Seega peaks käsundisaaja tooma esile asjaolud, mis kinnitaksid, et ta võis kasutada käsundi täitmisel kolmandate isikute abi või et kolmandate isikute kaasamata jätmine oleks käsundiandjale ilmselt ebasoodne (VÕS § 621 lg 2). Maakohus on seisukohal, et telefonikõnede väljavõtted tõendavad küll seda, et M. V ning kostja vahel võis olla suhtlus konsultatsioonilepingu kehtivuse ajal, kuid ei tõenda, millised olid need korraldused, mida hageja lepingu täitmiseks kostjale endis. Hageja on maakohtule esitanud tabeli M. V, H. M ja J. M vaheliste e-kirjade kohta (II kd, tlk 67) konsultatsioonilepingu kehtivuse ajal, ühestki kirjast ei selgu, et M. V oleks konsultatsioonilepingu täitmise suhtes juhiseid andnud. Kostja väitel ei peagi konsultatsioonilepingu täitmine kajastuma kirjavahetuses, kuna infovahetus elektronposti teel ei olnud vajalik (II kd, tlk. 135). Kohtule tundub ebausutav, et aja vältel, mil kostja täitis väidetavalt lepingust tulenevaid kohustusi, ei küsinud ta kordagi kirjalikult M. V kinnitust või korraldusi töö etappide suhtes, samas oli M. V ja kostja vahel tihe telefonikontakt ning e-posti teel ka kirjavahetus.
23.Kostja väitel kogus ta konsultatsioonilepingu täitmise käigus alltöövõtjate kaudu järgmisi andmeid ERM-i uue peahoone ala kohta: Metricus OÜ tegi 50 ha suuruse ala geodeetilised kontrollmõõdistamised ning Sukeldumisklubi OÜ tegi Raadi järve sonariuuringud. Teenuse osutamist kureeris Filart OÜ kaudu I.K, keda dokumentatsiooni kogumise ja süstematiseerimise juures nõustas Keskkonnaprojekt OÜ esindaja A.L. Eelnimetatud tööde käigus toimusid kohtumised kostja juhatuse liikmete H.M ja J. M ning I.K ja M.V vahel ning konsultatsioonilepingut täideti vastavalt M.V poolt telefoni teel antud juhistele. Nimetatud tegevuste kohta koostati aruanne ning komplekteeriti ja süstematiseeriti konsultatsioonilepingu täitmise käigus kogutud andmed ja dokumendid. Kostja leiab, et hageja on saanud kõik, mida ta soovis saada s.o. põhjaliku info ERM-i uue hoone ala faktilise seisundi, seal teostatud varasemate uuringute ning läbiviidud riigihangete kohta. Tunnistaja A.T Sukeldumisklubi OÜ esindaja antud ütluste kohaselt sai Sukeldumisklubi OÜ tellimuse Sinear OÜ-lt Raadi järve sonaruuringuteks ja põhjakaardistuseks. Kostja ei ole aga kohtule tõendanud, et „projektijuhtimine“ hõlmas ka iseseisvate lepingute sõlmimist. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta selle töö tegemiseks sai hagejalt vastavaid korraldusi. Tunnistaja ütlustest ei selgu ka see, kas temaga võeti ühendust uuringute läbiviimiseks enne või pärast konsultatsioonilepingu sõlmimist (tlk. 112), seega ei ole võimalik üheselt väita, et kostja tellis tööd konsultatsioonilepingust tuleneva käsundi täitmiseks. Tunnistaja A.L väitel oli OÜ-l Keskkonnaprojekt lepinguline suhe kostjaga. A.L ja I. K ütlused tööde tegemise kohta olid vastuolulised: A.L väitel ta I.K kirjalikku töö tulemust ei
12/13
edastanud (II kd lk 113, 114); I.K kinnitusel sai ta A.L töö tulemuse nii kirjalikult kui suuliselt (II kd, tlk 115). Kohtule jäi A.L sooritatu arusaamatuks. Kohtule esitatud kostja ja Keskkonnaprojekt OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks oli ERM peahoone alal jääkreostuse likvideerimise projektide raames läbiviidud hangete analüüs. Tegemist on kostja ja Keskkonnaprojekt OÜ sisesuhtega, lepingu sõlmimiseks juhise saamiseks ja töö vajalikkuse suhtes ei ole kostja kohtule tõendeid esitanud. Tunnistaja I.K kohtule antud ütluste kohaselt koostati konsultatsioonilepingu täitmise käigus andmekandja, mille andis kostjale üle Filart OÜ. Kostja on kohtule esitanud Filart OÜ kohustuste kohta tõendina 25. juuli 2011 töövõtulepingu, millega kostja tegi Filart OÜle ülesandeks teha professionaalset projektijuhtimisteenust hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel (I kd, lk. 191). Tegemist on kostja ja Filart OÜ vahelise sisesuhtega ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja korraldusel oleks projektijuhtimine üle antud Filart OÜ-le või et hageja ja kostja vahel oleks olnud vastavasisuline kokkulepe või Filart OÜ-le kohustuse üleandmata jätmine oleks olnud ilmselt hagejat kahjustav. Maakohus ei nõustu kostja väitega, et ainuüksi tööde aruande ja selle lisade maht 1127 lehekülge kinnitab, et kostja on käsundit faktiliselt täitnud ning teinud kõik temale seatud ülesanded. Kostja esitatud 17. augusti 2012 protokoll selle kohta (I kd, tlk 52), et hageja esindaja mitteilmumise tõttu ei olnud võimalik fikseerida materjalide üleandmist hagejale, ei tõenda, et nimetatud materjal oleks lepingutingimustele vastav. Töö vastavust lepingutingimustele ei tõenda ka hagejale esitatud arve (I kd, tlk 56). Eelnevast tulenevalt on maakohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks 30. juuni 2011 konsultatsioonilepingu nõuetekohaselt ja hageja antud juhiseid järgides täitnud. Kostja ei ole ka näidanud, millised on need tööd, mida ta on hagejalt saadud juhiste alusel osaliselt täitnud ning mille eest oleks tal hageja vastu sissenõutavaks muutunud tasunõue. Kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, mille rahuldamiseks võiks hageja kinnisasja suhtes hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetlust korraldada. Täidetud ei ole täitemenetluse eeldus, mille kohaselt hüpoteegi realiseerimiseks peab tagatud nõue olema vähemalt osaliselt sissenõutavaks muutunud. Hageja nõue sundtäitmise täiteasjas nr 084/2012/3229 lubamatuks tunnistamiseks tuleb rahuldada.
24.Hageja nõuab lisaks kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi üleandmiseks hageja nimele. AÕS § 349 lg 1 näeb ette, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Maakohus leiab, et kuna kohus ei tuvastanud konsultatsioonilepingu tühisust, siis tuleb jätta hageja nõue hüpoteegi ülekandmiseks rahuldamata.
25.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
13/13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.