2-13-56024/29 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

1.L V esitas 26.11.2013.a. Harju Maakohtule hagi V S vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kinnistu mõttelisele osale seatud isikliku kasutusõiguse lepingu tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt E S (edaspidi testaator), i.k XXXXXXXXXXXX suri 14.09.2006.a. Pärimine toimus testamendijärgselt ning muuhulgas pärandvara hulgas olevast kinnistust katastritunnusega XXXXXXXXXXXX, pindala 1156 m2, aadress XXXXXXXXX linn, pärandas testaator 5 /12 oma tütrele hagejale L Vile, ning 7/12 pärandas testaator oma abikaasale, H Sle. Tulenevalt testaatori 18.08.2000.a testamendis olevast sihtkäsundist, väljastati 1/6 mõttelisele osale pärandvarast 19.12.2006.a. pärimisõiguse tunnistus sundosale ja omandiõiguse tunnistus kinnistule nr. XX ja arvelduskontole, mille kohaselt sihtkäsundina kohustus pärija seadma isikliku kasutusõiguse V S (edaspidi kostja) kasuks (Lisa 2). Testaatori tahe seada isiklik kasutusõigus kostja kasuks tulenes otseselt asjaolust, et testamendi tegemise ajal ei olnud kostjal teist elamiskohta, mistõttu välistades kostja kodutuks jäämise, soovis testaator seada sisse vastava punkti testamenti, mis võimaldas kostjal elada XXXX elamuhoone teisel korrusel. Asjaolu, et testaatoril selline tahe oli, saab hageja tõendada oma ütlustega, sest testaatori tütrena on hagejal selgelt teada, milline oli testaatori tegelik tahe seoses vastava sihtkäsundi seadmisega testamenti. 18.08.2000.a. tehtud testamendiga nägi testaator E S pärijale L V ette kohustuse seada tema poolt kinnistu 5/12 mõttelisele osale tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus V S kasuks. Sellest tulenevalt sõlmisid 19.12.2006.a. L V (Hageja) ja V S (Kostja) kinnistu mõttelisele osale isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (Lisa 5). Viidatud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu p 4.2 kohaselt on V S'l õigus kasutada elamu mõttelist osa elamiseks. Oluline faktiline asjaolu on teise XXXX kaasomaniku H S allkirja puudumine 19.12.2006.a. sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus ja asjaõiguslepingus. H S'le kuulus 19.12.2006.a. XXXX kinnistust 7/12 suurune mõtteline osa. 19.04.2007.a. suri kodanik H S, kes pärandas oma 7/12 suuruse mõttelise osa kinnistust XXXX oma tütrele L V'ile. Vastav testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus on välja antud X notari Marika Kiiver büroo poolt. Alates sellest hetkest on L V XXXX kinnistu ainuomanik, mis on koormatud isikliku kasutusõigusega V S kasuks, kes võib oma 5/12 suurust mõttelist osa (reaalselt elamuhoone 2. korrus) kasutada elamiseks. Käesolevaks hetkeks ei ole V S elanud Xs XXXX kinnistu 5/12 mõttelisel osal ehk 2. korrusel juba peaaegu kaks aastat. Nimetatud asjaolusid võivad oma ütlustega tõendada nii Hageja kui ka XXXX kinnistu 7/12 suurusel mõttelisel osal elav Hageja poja elukaaslane. Samuti ei ole V S oma kasutusõigust omava kinnistu korrasoleku eest hoolt kandnud, mistõttu kannatas XXXX teine korrus märkimisväärsete kahjustuste all (Lisa 7). Kuivõrd V S ei ole L Vile erinevatel ettekäänetel andnud XXXX teise korruse võtmeid, ei ole olnud L V'il ega tema poja elukaaslasel ka probleemse korteri korrasoleku eest isegi erakorraliste asjaolude puhul võimalik sekkuda, mistõttu sai võimalikuks Lisas 7 illustreeritud kahjustuste niivõrd märkimisväärne mõõde. Ühtlasi viitab Hageja asjaoludele, et peale seda, kui V S (Kostja) peaaegu paar aastat tagasi XXXX teiselt korruselt oma praegusesse elukohta (xxxxxxxxxx) ümber kolis (s.o 2012.aasta esimestel kuudel), lubas Kostja XXXX II korrusele elama oma poja K S. V S reaalselt ei kasuta enam XXXX asuvat kasutusõigust praktiliselt üldse. K S eluviis ja tegevus nimetatud korteris ei vastanud kuidagi viisi sellele, milliseks eesmärgiks testaator V S kasuks oma testamenti isikliku kasutusõiguse sätestas. Koheselt peale sissekolimist algasid pidevad öörahu rikkumised ja rahvarohked noorte inimeste koosviibimised, mille käigus tarvitati alkoholi ning Hageja oli sunnitud korduvalt helistama politseisse. Olukord muutus lausa niivõrd väljakannatamatuks, et Hageja hakkas pidama erakordselt rahutute olengute kohta eraldi memot. Käesolevale hagiavaldusele on lisatud nii Hageja koostatud memo K S korraldatud pidudest (Lisa 8) kui ka väärteodokumendid (Lisa 9). Hageja esitatud

2-13-56024 väärteoavaldused ning memo annavad põhjaliku ülevaate 2012.a kevadel XXXX kinnistul toimunust. Hageja teavitas koheselt peale esimest politsei väljakutset kõikidest probleemidest seoses K S tegevusega ka V S'le, kuid V S ei võtnud järgnevate öörahu rikkumiste vältimiseks midagi ette ega keelanud K S'l korteris jätkuvat alkoholi tarvitamist ja öörahu rikkumist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 228 kohaselt kui isiklik kasutusõigus on seatud valdamisega, kohaldatakse isikliku kasutusõiguse kohta kasutusvalduse sätteid. AÕS § 212 lg 2 kohaselt kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist järgnevatel alustel: ‐ kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse; ‐ tema (omaniku) kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust; ‐ kasutusvaldaja ei anna kinnisasja omanikule tagatist (§ 224). Kui esineb kasvõi üks eelnimetatud kasutusvalduse lõpetamise alustest, võib omanik nõuda kohtu kaudu kasutusõiguse lõpetamist, sest AÕS § 228 kohaselt kohaldatakse kasutusõigusele kasutusvalduse sätteid, kui kasutusõigus on seotud valdamisega. Antud juhul on isiklik kasutusõigus seatud V S'le XXXX teise korruse ruumides elamiseks ja nimetatud ruumides elamise puhul on tegemist valdamisega. Isiklik kasutusõigus on praeguseks hetkeks täielikult kaotanud kasutusõigust omava isiku jaoks igasuguse tähtsuse. V S ei ole vähemalt üle kahe järjestikuse aasta püsivalt elanud XXXX teisel korrusel, vaid on kolinud oma uude elukohta XXXXXXXXXXXXX. Ühtlasi märgib hageja, et V S ei ole temale testamendiga elamiseks mõeldud XXXX kinnistu teise korruse ehk 5/12 suuruse mõttelise osa eest hoolt kandnud, vaid lasknud nendel ruumidel rikneda erinevate põhjuste tõttu, mh kahjustused, mida tõendavad käesoleva hagiavalduse lisas nr 7 olevad fotod. Samuti on nimetatud ruumid riknenud kostja poja, K S tegevuse tõttu, mida ei saa pidada mingit moodi korrapäraseks elamiseks ja selleks, mida testaator oma testamendis kasutusõiguse seadmise puhul silmas pidas. Kuivõrd testaatori tegelik tahe V S'le isikliku kasutusõiguse pärandamisel oli välistada olukord, kus V S oma eluviisi tõttu kodutuks muutuks, siis käesoleval juhul on selline olukord välistatud, kuivõrd V S elab uues elukohas jube mitmendat aastat järjest ega vaja XXXX kinnistu eluruume elamiseks. Ühtlasi on hageja seisukohal, et käesoleval juhul esineb teinegi kasutusõiguse lõpetamise alus ‐ omaniku kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust. Kasutusvaldaja kasu käesoleval juhul puudub täielikult, sest kasutusõigust omav isik ei ela püsivalt ega ka aeg‐ajalt XXXX 5/12 suurusel mõttelisel osal, vaid elab uues elukohas. Kui kostja ei saa enam isiklikust kasutusõigusest mingit kasu, siis Hageja (XXXX kinnistu omanik) on isikliku kasutusõiguse olemasolu tõttu XXXX kinnistul kannatanud märkimisväärset kahju. Mainitud kahjudeks peab Hageja nii varalist kui mittevaralist kahju. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine. Varalise kahjuna käsitleb Hageja Kostja poolse tegevusetusega tekitatud kahjustusi, mida ei olnud Hagejal endalgi võimalik likvideerida, sest temale ei võimaldanud Kostja V S XXXX teise korruse võtmeid. Erakorraliste juhtude puhul sekkumiseks võtmete mitte andmiseks on Kostja toonud mitmeid ebaolulisi põhjendusi (Lisa 10, lk 4). VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahjuna käsitleb Hageja korduvaid öörahu rikkumisi V S poja K S poolt. Kuigi Lisa 5 p 4.2 kohaselt on V Sl õigus kasutada oma 5/12 suurust mõttelist osa XXXX kinnistust vaid elamiseks, siis on V S rikkunud nimetatud punkti viisil, mis ei vasta ei testaatori tahtele ega AÕS § 227 lg 2 mõttele. AÕS § 227 lg 2 mõttega ei saa pidada kooskõlas olevaks olukorda, kus kasutusõigust omav isik enam kõnealuses korteris ei ela, kuid ta majutab seal oma perekonnaliikmeid. Nimetatud säte kannab asjaõigusseaduses eesmärki, et isik, kes kasutusõigust omab, saaks võtta enda juurde elama perekonnaliikmeid, kes tema eest hoolt kannavad, kui isik on kõrges eas. Käesoleval juhul aga kolis V S XXXX kinnistust välja ja paigutas sinna oma poja K S, kes rikkus korduvalt alumisel korrusel elava Hageja sugulase ja ka naabrite öörahu ning kõik nimetatud öörahu rikkumised on talletatud nii

2-13-56024 selgitatud, et testaator on teinud kohustuse seada isiklik kasutusõigus päritava kinnistu 5/12 mõttelisele osale. Kinnistusraamatusse on 19.12.2006 lepingu ja 19.12.2006 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud isiklik kasutusõigus V S kasuks, mis koormab kinnistu 5/12 suurust mõttelist osa. Seega tuleneb testamendist ning 19.12.2006 lepingust, et V Sl on õigus kasutada kinnisasja 5/12 suurust mõttelist osa, mis hõlmab õigust kasutada nii kinnistut, elamut kui ka kõrvalhooneid. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja ei ole Xs XXXX elamus elanud juba peaaegu 2 aastat ja seetõttu on isiklik kasutusõigus praeguseks hetkeks täielikult kaotanud kasutusõigust omava isiku jaoks igasuguse tähtsuse. Kostja märgib, et hageja eelviidatud väide on täiesti meelevaldne ning alusetu. Isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kustutamiseks kinnistusraamatust on AÕS § 642 kohaselt nõutav õigustatud isiku ehk käesoleval juhul kostja nõusolek. Kostja jaoks on isikliku kasutusõiguse kehtivus jätkuvalt oluline ning kostja ei ole mingi juhul nõus isikliku kasutusõiguse lõpetamisega. Kostjal on vastavalt isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu punktile 4.2. õigus kasutada elamu mõttelist osa elamiseks ning punkt 6.2.2 kohaselt võib kostja majutada elamusse ka oma perekonnaliikmeid. Isikliku kasutusõiguse sisuks ei ole kohustus elamut järjepidevalt elamiseks kasutada, tegemist on õigusega ning kostja soovib elamut enda ja oma perekonnaliikmete elukohana ka kasutada. Asjaolu, et kostja on ajutiselt olnud sunnitud elama mujal, ei muuda isikliku kasutusõiguse sisu kostja jaoks tähtsusetuks ega anna hagejale õigust nõuda selle lõpetamist. Kostja ei ole saanud XXXXXXXX kinnistul elada, sest seda on takistanud hageja. Kostja selgitab, et elas XXXXXXXX elamu II korrusel koos oma elukaaslasega, tegi elamus remonti ning kohandas eluruumid oma perele sobivaks. 2011.aastal asus hageja aga takistama kostja ning tema elukaaslase elukorraldust. Hageja tõi 2011.aastal XXXXXXXX kinnistule suure koera, kelle ta lasi vabalt kinnistul ringi joosta. Vabalt kinnistul liikuv koer oli ilmselgeks ohuks kostja tollal lapseootel elukaaslasele, sest koer hüppas korduvalt nii kostjale kui ka tema elukaaslasele peale. Koer oli suur ja hüppas kõrgele, mida ilmestab ka asjaolu, et kinnistut ümbritsevale aiale oli vajalik paigaldada võrgust kõrgendused (Lisa 1 – foto koerast ja aiast). Ilmselgelt oli sellises olukorras raskendatud kinnistu kasutamine ning elamusse juurdepääs, mis on käsitletav isikliku kasutusõigusega kostjale antud õiguste rikkumisena hageja poolt. Täiendavalt selgitab hageja, et ajutise ärakolimise XXXXXXXX elamust tingis kostja südamehaigus ning planeeritud operatsioon. Juunis 2012 tehti kostjale keerukas südameoperatsioon, mistõttu oli vajalik ka haiglale lähemal viibimine. Kostjal ei ole mitte mingit kinnisvara ning tema ainsaks seaduslikuks elukohaks on õigus kasutada XXXXXXXX kinnistut. Kostja oli enne operatsiooni teadlik, et isiklik kasutusõigus on seatud ainult tema kasuks ja kehtib kuni surmani, seega kui kostjaga oleks midagi juhtunud, oleks kostja elukaaslane ning laps jäänud sisuliselt elukohata. Sellest tulenevalt omandas kostja elukaaslane korteriomandi XXXXXXXXXXX Kostja ei ole nimetatud korteriomandi omanik (Lisa 2 – kinnistusraamatu väljavõte). Hageja oli teadlik kostja operatsioonist ning ka oma 01.05.2015 e-kirjas (Lisa 3) on kostja hagejale selgitanud XXXXXXXX elamust ajutise ärakolimise vajadust. Kostja aga rõhutab, et tal ei ole lisaks XXXXXXXX elamule muud juriidilist elukohta ning isiklik kasutusõigus oma tema ning tema pere jaoks olulist tähendust. Asjaolu, et kostjal on jätkuvalt soov XXXXXXXX elamut elukohana kasutada, tõendavad ka kostja poolt teostatud remonttööd. Aastatel 2010-2011 teostas kostja elamu teisel korrusel ulatuslikke ehitustöid selleks, et muuta eluruumid elamiskõlblikuks. Kui kostja ei sooviks XXXXXXXX elamut oma elukohana kasutada, siis puudunuks tal ju mistahes huvi kulukate ja mahukate ehitustööde teostamiseks. Kostja esitab käesolevaga kohtule fotod XXXXXXXX elamu teisest korrusest, kõrvuti on pandud fotod pärast ja enne ehitusöid (Lisa 4 – fotod eluruumidest). Kostja on teinud XXXXXXXX hoonesse märkimisväärse rahapaigutuse u 10 000.- eur. Muuhulgas on kostja rajanud ülemisele korrusele uue vee- ja

2-13-56024 kanalisatsioonisüsteemi, vahetanud täies mahus põrandad, laed, seinad ja aknad. Samuti on kostja ehitanud vannitoa, mis enne täielikult puudus. Kõik ehitustööd on tehtud lähtudes eeldusest, et kostjal on kehtiv isiklik kasutusõigus XXXXXXXX elamu ja kinnistu kasutamiseks ning kostja saab oma perega eluruume kasutada. Eelnevast tulenevalt on täiesti arusaamatu hageja väide, et isiklik kasutusõigus on praeguseks kaotanud kostja jaoks igasuguse tähenduse. Kuna hageja väited on ebaõiged, on täitmata AÕS § 212 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused ning isikliku kasutusõiguse lõpetamine ei ole lubatav ega õigustatud. Hageja väited kostja poolt eluruumide kahjustamise kohta on alusetud ja tuleb jätta tähelepanuta. Esiteks selgitas ja tõendas kostja eelnevalt, et on eluruumides teostanud ulatuslikke ehitustöid, mistõttu on arusaamatu väide, et kostja ei ole ruumide eest hoolt kandnud. Teiseks ei ole kostja tekitanud eluruumidele mitte mingeid kahjustusi. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana fotod, millele tuginedes ta väidab, et kahjustus on tekkinud kostja tegevuse tõttu. Eelviidatu ei vasta tõele ning kostja juhib tähelepanu, et hageja poolt esitatud fotod on kostja tehtud ja kostja poolt hagejale saadetud. Kostja ei ole mingeid kahjustusi eluruumides ise põhjustanud, vaid avastas, et katus on läbi jooksnud. Kostja tegi kahjustustest fotod ja saatis need hagejale 30.06.2013 e-mailiga, sest hageja kui omanik saaks pöörduda kindlustusse. 18.07.2013 saatis kostja hagejale meeldetuletuse, et pole saanud vastust (Lisa 5 – e-kirjad). Kostja arvates on arusaamatu, miks esitab hageja hagi lisana kostja poolt tehtud fotod ja mida ta soovib nendega tõendada. Hageja ei asunud kindlustusega tegelema, vaid asus nõudma kostjalt tema eluruumide võtmeid. Kostja selgitas ka hagi lisana esitatud e-kirjas, et võtmed on ta erakorralisteks puhkudeks jätnud X oma ema kätte. Samuti selgitas kostja hagejale, et viimane on ise sulgenud oma sissepääsu teisele korrusele. Kostja leiab, et kui talle on isikliku kasutusõigusega antud õigus kasutada XXXXXXXX hoone teist korrust oma eluruumina, siis ei ole ta kohustatud andma hagejale võtmeid. Samas ei takistanud hageja mitte kuidagi kindlustusse pöördumist ega kahjustuse likvideerimist. Kuna viidatud asjaolu ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt määrav, siis rõhutab kostja, et mis tahes hageja väited kahjustuste ja ruumidesse juurdepääsu kohta tuleb jätta tähelepanuta. Kostja eluruumides kostjast sõltumata tekkinud kahjustused ei tõenda kuidagi, et kostja jaoks on isiklik kasutusõigus kaotanud igasuguse tähenduse. Kostja väited on arusaamatud ja vastuolulised. Alternatiivselt põhjendab hageja hagiavalduses isikliku kasutusõiguse lõpetamise vajadust AÕS § 212 lg 2 p 3 alusel ning väidab, et omaniku kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust. Kostja eelnevalt selgitas ja tõendas, et mitte mingit varalist kahju ei ole ta hagejale kui omanikule tekitanud. Tegelikkuses leidis aset kostjast sõltumatu juhtum, mille tulemusel sai kannatada kostja eluruumide lagi ja korstnajalg. Sellega ei ole aga tekkinud kostja tõttu hagejale kahju, eriti arvestades asjaolu, et kostja on ju XXXXXXXX teise korruse ruumid remontinud, millega on hageja hoopis saanud kasu. Ebaõiged ja asjakohatud on ka hageja väited mittevaralise kahju tekkimise kohta. Hageja käsitleb mittevaralise kahjuna korduvaid öörahu rikkumisi kostja poja K S poolt. Kostja juhib tähelepanu, et K S ei elanud XXXX majas ning ei ela seal ka praegu. K S elas oma ema juures 25 km Xst eemal ning õppis X Kutsehariduskeskuses. Kuna tal oli vaja läbida praktika, siis lubas kostja tal praktika ajal peatuda XXXXXXXX kostja eluruumides. Kostja märgib, et hageja oli sellest ajutisest korraldusest teadlik ning sellega ka nõus. Seega ei ole kostja kuidagi isiklikku kasutusõigust üle andnud või andnud oma eluruume oma pojale üle. K S viibis XXXX hoones lühiajaliselt ning ei ela ega viibi seal sellest ajas peale. Seega on ebaõige hageja väide, et kostja on XXXXXXXX kinnistust välja kolinud ja paigutanud sinna oma poja K S. Olukorras, kus hageja ise oli nõus K S ajutise viibimisega XXXXXXXX elamus, ei ole kuidagi arusaadav hagejale tekkinud kahju. Õige ei ole väide, et K S rikkus korduvalt öörahu ja tekitas sellega kahju. Nagu näha hageja lisatud väärteomaterjalidest, kutsus hageja politsei ühel korral ning väidetavast juhtumist

2-13-56024 teavitati mitmed tunnid hiljem. Politsei on oma selgitustes märkinud, et väljakutsele reageerides kellegi rahu rikkumist ei tuvastatud. Seega on tõendamata ja paljasõnalised hageja väited korduvate öörahu rikkumiste kohta. Kostja on oma pojaga juhtunust ka rääkinud ning rohkem sarnaseid olukordi ette ei tulnud. Kindlasti aga ei saanud ühest politsei väljakutsest, mille tulemusel rikkumist ei tuvastatud, järeldada hagejale kahju tekkimist. Mingil juhul ei ole hagejale tekkinud sellist kahju, mis oleks oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust, mistõttu on hagis esitatud nõue alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Ülaltoodut kokkuvõttes on kostja seisukohal, et mitte mingit seaduslikku alust tema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ei ole. Täiendavalt soovib kostja selgitada, et põhjendatud ei ole ka tühisuse tuvastamise nõue ning selle nõude tulemusel ei ole võimalik isikliku kasutusõiguse lõpetamine. Hageja on hagiavalduse punktis 11 viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-84-08 ning leidnud, et kuna 19.12.2006 lepingul puudub teise kaasomaniku ( H S) nõusolek, siis on isikliku kasutusõiguse seadmise leping tühine. Hageja ei ole viidanud mitte ühelegi tühisuse alusele. Lisaks märgib kostja, et isegi kui leping oleks tühine vormivea tõttu, ei muudaks see kehtetuks testaatori korraldust isikliku kasutusõiguse seadmiseks ning hagejal tuleks isiklik kasutusõigus seega uuesti seada. Kostja on aga veendumusel, et leping tühine ei ole ning kohus ei saa selle tühisust tuvastada. 19.12.2006 lepingu sõlmimise ajal oli XXXXXXXX kinnistul kaks omanikku, 5/12 mõtteline osa kuulus L Vile ja 7/12 mõtteline osa H Sle. Kuna testaator oli ette näinud isikliku kasutusõiguse seadmise just L Vile kuuluvale mõttelisele osale, siis nii ka tehti ning leping sõlmiti ainult L Viga. H S suri 19.04.2007 ja pärandas ka oma 7/12 mõttelise osa kinnistust hagejale. Seega on 27.07.2007 kinnistamisavalduse alusel XXXXXXXX kinnistu ainuomanikuna sisse kantud L V. Kostja märgib, et isiklik kasutusõigus oli kehtiv ja kinnistusraamatusse kantud 27.07.2007 kinnistamisavalduse esitamise ajal ning hageja ei soovinud seda muuta. Hageja on pidevalt olnud ka ise arusaamisel, et kostjal on isikliku kasutusõiguse tulemusel õigus kasutada 5/12 mõttelist osa XXXXXXXX. Kui oletada, et 19.12.2006 lepingu alusel tehtud kanne isikliku kasutusõiguse kohta oli ebaõige H S allkirja puudumise tõttu lepingul, siis selle puuduse kõrvaldab L Vi kui kogu kinnistu omaniku hilisem heakskiit. Riigikohus on selgitanud 13.11.2013 otsuses asjas nr 3-2-1-127-13, et kanne võib kinnistusraamatus olla AÕS § 65 mõttes ebaõige nii juhul, kui kanne on tehtud puudutatud isiku nõusolekuta, kui ka siis, kui kinnisasja käsutanud isikul puudus käsutusõigus, või ka siis, kui käsutustehing on tühine. Samuti on Riigikohus viidatud otsuses selgitanud, et tegeliku käsutusõiguse olemasolu käsutustehingu tegemise ajal võib asendada ka õigustatud isiku hilisem heakskiit. Analoogselt on kostja seisukohal, et kui L V sai kogu kinnistu omanikuks, andis ta omanikuna heakskiidu ka 19.12.2006 tehingule, sest temale kuulus jätkuvalt ka 5/12 mõtteline osa kinnistus, mida koormab kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Eeltoodust tulenevalt ei ole mingit põhjust pidada 19.12.2006 lepingut tühiseks ning tehing tuleb lugeda kehtivaks. Tehingu tühiseks lugemine oleks asjaolusid arvestades hea usu põhimõttega vastuolus, kuivõrd nii hageja kui ka kostja on alates 19.12.2006 lepingu sõlmimisest pidanud isiklikku kasutusõigust kehtivaks. Hageja on kasutusõiguse lõpetamist hakanud nõudma alles praegu ning eelnevalt asunud takistama kostjal tema kasutada antud ruumides elamist. Tühisuse tuvastamise nõude menetlemisel palub kostja arvestada ka asjaolu, et igal juhul on kehtiv testamendis sisalduv sihtkäsund ja hageja ei saa seda eirata. Kostja selgitab kokkuvõtlikult, et soovib XXXXXXXX elamut ja kinnistut kasutada ning ta ei ole nõus isikliku kasutusõiguse lõpetamisega. Ilma kostja nõusolekuta isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks puuduvad mistahes õiguslikud alused ning hagiavalduses esitatud argumendid ei tõenda AÕS § 212 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaldamise eelduste olemasolu. Samuti ei ole 19.12.2006 tehing tühine ning igal juhul on hagejale määratud testamendis kehtiv korraldus kostja kasuks seada isiklik kasutusõigus. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2.14. TsMS § 230 lg 1

4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud hagiavalduse, milles ta nõuab kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamist Xs XXXX kinnistu mõttelisele osale AÕS § 212 lg 2 p 1 ja p 2 alusel. AÕS § 212 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui: 1) kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse; 2) tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust. Seega antud juhul hagi rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: isiklik kasutusõigus on kostja jaoks kaotanud igasuguse tähenduse või hageja kui omaniku kahju on suurem kostja kasust. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle tekib kuidagi kahju kostja isiklikust kasutusõigusest. Tõendatud on, et kostja on XXXXXXXX teise korruse remontinud sooviga seda ka edaspidi kasutada. Asjaolu, et kostja elukaaslasel on Rae valda ostetud korteriomand, kus ka kostja käesoleval ajal elab, ei muuda kostja jaoks tähtsusetuks XXXXXXXX kinnistule seatud isiklikku kasutusõigust. Kostja kinnitusel sooviks ta vaidlusalust kinnistut ja majaosa kasutada, kuid poolte vahelised erimeelused /vt poolte vaheline kirjavahetus lk 4851, 92-93, 99-100/ seda rahumeelselt ei luba. Seetõttu sooviks kostja hagejaga kokku leppida konkreetse kinnistu ja maja kasutamise korra, et edasised lahkarvamused jääksid olemata. Kostja on ka selgitanud, et ajutise ära kolimise XXXXXXXX elamust tingis kostja südamehaigus ning planeeritud operatsioon juunis 2012, mistõttu oli vajalik ka haiglale lähemal viibimine /vt ka kirjavahetus t.l. 99, 100/. Kostja ei oma mingit kinnisvara ning tema ainsaks seaduslikuks elukohaks on õigus kasutada XXXXXXXX kinnistut. Tõendamata on hageja väited temale kahju tekkimise kohta ja et kostja või tema poeg on XXXXXXXX kinnistut ja maja kahjustanud. Kostja poolt hagejale kuuluva elamu II korruse remontimise läbi /vt fotod lk 94-97/ on saanud hageja hoopis kasu. Ükski tõend ei osunda ka sellele, et kostja põhjustas elamu katuselt vee läbijooksu /t.l. 35-39 fotod/, mille tõttu sai kahjustusi kostja kasutuses olev eluruumi põrand, lagi ja korstnajalg või et kahjustuse põhjustas asjaolu, et hagejal ei olnud võimalik temale sobival ajal kostja kasutuses olevasse eluruumi pääseda. Poolte vahelisest kirjavahetusest nähtub, et veekahjustuse olemasolust teavitas hagejat kostja /t.l. 92/. Isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ei anna kohtu hinnangul ka alust K S ajutine XXXXXXXX kinnistul viibimine ja öörahu rikkumine 19.02.2012 /t.l. 42-47/. Kostja on kinnitanud, et ta soovib XXXXXXXX elamut ja kinnistut kasutada ning ta ei ole nõus isikliku kasutusõiguse lõpetamisega. Ilma kostja nõusolekuta isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks puuduvad mistahes õiguslikud alused ning hagiavalduses esitatud argumendid ei tõenda AÕS § 212 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamise eelduste olemasolu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 3-2-1-137-07), et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal

2-13-56024 tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Kohus nõustub kostjaga sellese, et hageja ei ole tõendanud, et eksisteerivad AÕS § 212 lg 2 kohaldamise eeldused. Seega puudub kohtu arvates seaduslik alus kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks. Kohus nõustub kostjaga selles, et põhjendatud ei ole ka kasutusõiguse lepingu tühisuse tuvastamise nõue ning selle nõude tulemusel ei ole võimalik isikliku kasutusõiguse lõpetamine. Hageja on hagiavalduses viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-84-08 ning leidnud, et kuna 19.12.2006 lepingul puudub teise kaasomaniku ( H S) nõusolek, siis on isikliku kasutusõiguse seadmise leping tühine. Samas, ei ole hageja viidanud mitte ühelegi tühisuse alusele. Asja materjalidest nähtuvalt oli 19.12.2006 lepingu sõlmimise ajal XXXXXXXX kinnistul kaks omanikku, 5/12 mõtteline osa kuulus L Vile ja 7/12 mõtteline osa H Sle. Kuna testaator oli ette näinud isikliku kasutusõiguse seadmise just L Vile kuuluvale mõttelisele osale, siis leping sõlmiti ainult L Viga. H S suri 19.04.2007 ja pärandas ka enda 7/12 mõttelise osa kinnistust hagejale. Seega on 27.07.2007 kinnistamisavalduse alusel XXXXXXXX kinnistu ainuomanikuna sisse kantud L V. Isiklik kasutusõigus oli kehtiv ja kinnistusraamatusse kantud 27.07.2007 kinnistamisavalduse esitamise ajal ning hageja ei soovinud seda muuta. Isegi kui 19.12.2006 lepingu alusel tehtud kanne isikliku kasutusõiguse kohta oleks ebaõige H S allkirja puudumise tõttu lepingul, siis selle puuduse kõrvaldab L Vi kui kogu kinnistu omaniku hilisem heakskiit. Riigikohus on selgitanud 13.11.2013 otsuses asjas nr 3-2-1-12713, et kanne võib kinnistusraamatus olla AÕS § 65 mõttes ebaõige nii juhul, kui kanne on tehtud puudutatud isiku nõusolekuta, kui ka siis, kui kinnisasja käsutanud isikul puudus käsutusõigus, või ka siis, kui käsutustehing on tühine. Samuti on Riigikohus viidatud otsuses selgitanud, et tegeliku käsutusõiguse olemasolu käsutustehingu tegemise ajal võib asendada ka õigustatud isiku hilisem heakskiit. Analoogselt võib asuda seisukohale, et kui L V sai kogu kinnistu omanikuks, andis ta omanikuna heakskiidu ka 19.12.2006 tehingule, sest temale kuulus jätkuvalt ka 5/12 mõtteline osa kinnistus, mida koormab kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et ei ole mingit põhjust pidada 19.12.2006 lepingut tühiseks ning tehing tuleb lugeda kehtivaks. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Asjas tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Hageja peab hüvitama ka kostja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.