XX hagi YY vastu isikliku kasutusõiguse sisu määramiseks või sama sisuga tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse muutmiseks nõusoleku saamiseks YY vastuhagi XX vastu kinnistusraamatust isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06. märtsi 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus YY apellatsioonkaebus
Kaebuste hinnad
XX apellatsioonkaebuse hind 0 eurot YY apellatsioonkaebuse hind 10 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06. märtsi 2017 otsus osas, milles kohus rahuldas XX hagi YY vastu, tuvastades XX õiguse teostada tasuta ja tähtajatult isiklikku kasutusõigust kinnistu nr XXXXXXX osas, otsustas parandada registriosa nr XXXXXXX III jaos ebaõige kande nr 1, kohustas YY andma tahteavalduse kande parandamiseks ja asendas tema tahteavalduse kohtuotsusega, samuti osas, milles kohus jättis rahuldamata YY vastuhagi XX vastu kinnistusraamatust isikliku kasutusõiguse
kande kustutamiseks nõusoleku saamiseks ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.Riigikohtu 21.11.2018 otsusega jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2018 otsus, milles jäeti läbi vaatamata XX hagi YY vastu isikliku kasutusõiguse sisu määramiseks ja kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kande muutmiseks nõusoleku saamiseks, st kohtuotsus on selles osas jõustunud.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kande muutmiseks või parandamiseks nõusoleku andmise kohustamiseks.
3.2.Rahuldada YY vastuhagi XX vastu kinnistusraamatust isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks nõusoleku saamiseks. 3.3.Kohustada XX andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX III jao kande nr 1 kustutamiseks. XX nõusolekut asendab käesolev kohtuotsus.
4.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.YY apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Kõik maakohtus, apellatsioonimenetlustes ja kassatsioonimenetluses kantud kulud jätta hageja XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.XX esitas 21.01.2016 Pärnu Maakohtule hagi YY vastu, milles palus määrata kindlaks enda kasuks kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse sisu hagiavalduses märgitud tingimustel (hagiavalduse resolutiivosa p 2). Samuti palus hageja tuvastada kostja nõusoleku kinnisasja kohta senise kinnistusraamatu kande muutmiseks ja märkida muudetud kandes, et isikliku kasutusõiguse sisu tuleneb kohtuotsuse resolutsioonist (hagiavalduse resolutiivosa p 3). Hageja palus märkida kohtuotsuses, et jõustunud otsus asendab kostja nõusoleku kinnisasja kohta senise kinnistusraamatu kande muutmiseks (hagiavalduse resolutiivosa p 4).
2.Hageja täpsustas nõuet 08.11.2016 ja palus määrata kindlaks tema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse sisu ja teostamise kord hagiavalduses märgitud tingimustel; alternatiivselt tuvastada ja tunnustada hageja õigust tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse teostamiseks ja määrata kindlaks isikliku kasutusõiguse sisu ning teostamise kord hagiavalduses märgitud tingimustel; tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek kinnisasja kohta senise kinnistusraamatu kande muutmiseks. Muudetud kandes märgitakse, et isikliku
kasutusõiguse sisu tuleneb kohtuotsuse resolutsioonist; märkida, et jõustunud otsus asendab kostja nõusolekut kinnisasja kohta senise kinnistusraamatu kande muutmiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt suri 14.09.2006 CC (pärandaja). Läänemaal Haapsalus LLL asuva kinnisasja 5/12 mõttelise osa päris testamendi alusel kostja (pärandaja tütar) ja 7/12 mõttelise osa HH (pärandaja abikaasa). Testamendiga nähti ette kostja kohustus seada kinnisasja 5/12 mõttelisele osale tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Pooled sõlmisid 19.12.2006 lepingu, mille alusel kanti kinnistusraamatusse kostjale kuuluva kinnisasja 5/12 mõttelisele osale hageja kasuks isiklik kasutusõigus. 19.04.2007 suri pärandaja abikaasa, kes pärandas temale kuuluva 7/12 mõttelise osa kinnisasjast samuti kostjale. Alates 09.08.2007 on kostja kantud kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse.
4.Kostja takistab alates 2011.a hageja kasutusõigust (hageja kasutab elamu II korrust ja kõrvalhooneid) ja pooled ei ole hageja isikliku kasutusõiguse sisu kindlaksmääramisel mõistlikku kokkulepet saavutanud.
5.Kostja esitas maakohtule hageja vastu hagi isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja kinnisasja mõttelisele osale seatud isikliku kasutusõiguse lepingu tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-13-56024). Maakohus jättis hagi 17.10.2014 otsusega rahuldamata, tuvastades, et hageja isiklik kasutusõigus on kehtiv. Kostja keeldub notariaalse kokkuleppega isikliku kasutusõiguse sisu ja kinnisasja kasutamise korra kindlaksmääramisest.
6.Hageja õigus isikliku kasutusõiguse teostamiseks tuleneb testamendist, poolte 19.12.2016 sõlmitud lepingust ja tsiviilasjas nr 2-13-56024 tehtud maakohtu 17.10.2014 otsusest (maakohus tuvastas, et poolte leping on kehtiv). Kostja vastuväited ja vastuhagi
7.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis hageja esmase nõude kohta, et hageja asjaõigus ei saa tuleneda õiguslikult valest kinnistusraamatu kandest. Hageja alternatiivne nõue ei ole põhjendatud, sest hageja ei toonud esile, millest tuleneb kostja kohustus seada hageja kasuks isiklik kasutusõigus.
8.Kostja esitas 25.07.2016 vastuhagi, milles palus kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatust isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks.
9.Vastuhagi põhjenduste kohaselt ei saa isiklikku kasutusõigust seada kinnisasja mõttelisele osale, mistõttu on kanne seadusega vastuolus ja tuleb kustutada. Isikliku kasutusõiguse saab seada üksnes kogu kinnisasjale ja selleks on vaja kõigi kinnisasja kaasomanike nõusolekut. Kinnisasja 7/12 mõttelise osa omanik ei andnud poolte lepingu sõlmimiseks nõusolekut. Kande aluseks olnud leping on seetõttu tühine. Vastus vastuhagile
10.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata.
11.Vastuhagi on ilmselgelt pahatahtlik. CC määras testamendis sihtkäsundi, millega nägi kostjale ette kohustuse seada hageja kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus 5/12 mõttelisele osale kinnistust. Pärandaja tahe oli võimaldada hagejal kinnistut määratud ulatuses kasutada ja kostja oli sellest teadlik. Selline soov on asjaõiguslikult võimalik.
12.Hageja möönab, et kinnistusraamatu kande sõnastus võib olla ebatäpne. Sisuliselt on tegemist isikliku kasutusõigusega tervele elamule. 5/12 mõttelise osa koormamise all on silmas peetud õigustatud isiku kasutusõiguse teostamise ulatust. Nii on pooled hageja õigust seni sisustanud. Igal juhul ei muuda kinnistusraamatu kande võimalik ebaõigsus kehtetuks testaatori korraldust.
13.Tsiviilasjas nr 2-13-56024 tuvastas kohus, et 19.12.2006 isikliku kasutusõiguse seadmise leping on kehtiv. Kostja andis kinnisasja ainuomanikuks saades lepingule heakskiidu, kuna ei soovinud seda muuta. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus võttis vastu hageja loobumise 20.09.2016 esitatud alternatiivsest nõudest ja lõpetas selles osas menetluse. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus tuvastas, et hagejal on õigus teostada tasuta ja tähtajatult hagis taotletud sisuga isiklikku kasutusõigust ning otsustas parandada kinnistusraamatu ebaõige kande (kustutada varasema kande ja teha uue kande) ning kohustas kostjat andma kande muutmiseks nõusoleku ja asendas kostja tahteavalduse kohtuotsusega. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda.
15.Kohus tuvastas järgmised asjaolud: pärandaja kanti kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 27.02.1997; pärandaja pärandas kogu oma vara testamendiga kostjale ja kostja kohustus sihtkäsundina seadma kinnisasjale hageja kasuks isikliku kasutusõiguse; 19.12.2006 väljastas notar kostjale testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt oli pärandaja pärandvara hulgas 1/2 mõttelist osa kinnisasjast. Notar väljastas 1/6 mõttelisele osale pärimisõiguse tunnistuse sundosale ja omandiõiguse tunnistuse ühisvara kohta. Kostja (pärija) kohustus sihtkäsundina seadma kinnisasjale hageja kasuks isikliku kasutusõiguse; 19.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille p-s 4.1 nad leppisid kokku, et hageja kasuks seatakse tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus elamu ja kõrvalhoone mõttelisele osale ning see kantakse kinnistusraamatusse; 19.01.2007 kanti kinnisasja 7/12 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse HH (pärandaja abikaasa) ja 5/12 mõttelise osa omanikuna kostja ning hageja kasuks seati tasuta isiklik kasutusõigus elamule, mis koormas kostjale kuuluvat kinnisasja 5/12 mõttelist osa.
16.Vastuhagi ei ole põhjendatud, kuna hageja asjaõigus ei ole lõppenud. Kuigi testamendi sihtkäsundist ei tulene sõnaselgelt pärandaja tahteavaldust kinnisasja 5/12 mõttelise osa tasuta kasutamise ja asjaõigusliku sisuga kasutusõiguse seadmise kohta, saab sellest järeldada, et testaatori tahteks oli, et kostja võimaldaks hagejal tema eluajal kinnisasja kasutada. Sihtkäsund ei andnud hagejale õigustatud ootust isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmise vastu, kuid pooled on testamendis sisalduva sihtkäsundi täitmiseks sõlminud võla- ja asjaõiguslepingu, sh väljendas kostja tahet sõlmida asjaõigusleping ja kanda isiklik kasutusõigus kinnistusraamatusse, mistõttu on pärast lepingu sõlmimist tahteavaldus siduv.
17.Kuna kinnisasja mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega, oli 19.12.2006 lepingu sõlmimiseks vaja ka pärandaja abikaasa nõusolekut, mida aga ei nõutud ega antud. Sel alusel kostja varem esitatud hagi lepingu tühisuse tuvastamiseks jäi rahuldamata (tsiviilasi nr 2-13-56024). Kohtuotsus on pooltele kohustuslik ja seega poolte leping kehtib. Kuigi kinnistusraamatu kanne on algusest peale ebaõige, sest see on lubamatu, ei võta materiaalõiguse normiga vastuolus olev kanne hagejalt õigust, mis on talle poolte lepinguga antud. Ebaõige kande saab parandada asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 alusel.
18.Kuna kinnistusraamatu kanne on ebaõige, ei saa rahuldada hageja nõuet isikliku kasutusõiguse sisu ja teostamise korra määramiseks. Põhjendatud on alternatiivne nõue tuvastada ja tunnustada hageja õigust isikliku tasuta tähtajatu kasutusõiguse teostamiseks ning määrata kindlaks selle sisu. Kuna pärandaja kohustas kostjat sihtkäsundiga võimaldama hagejal kasutada kinnisasja tema eluajal, hagejal on lepingu järgi õigus kasutada kinnisasja isikliku kasutusõiguse alusel ja maakohus jättis lepingu tühisuse tuvastamise hagi rahuldamata, saab tunnustada, et hagejal on õigus tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse teostamiseks. Puudub alus arvata, et kasutusõigus tulnuks seada tasu eest. Taotletud isikliku kasutusõiguse sisu ja teostamise viis on AÕS § 225 lg 2 järgi põhjendatud ning vastab mõlema poole huvidele.
19.Kehtiv kanne kinnistusraamatus rikub hageja õigusi ja see tuleb parandada. Kostja vastav tahteavaldus tuleb asendada kohtuotsusega.
20.Arvestades hagi ja vastuhagi nõudeid, nende rahuldamist ja hagist osalist loobumist, on õiglane jätta menetluskulud poolte enda kanda. Hageja apellatsioonkaebus
21.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista hageja maakohtus kantud menetluskulud kostjalt välja. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.
22.Maakohtu otsus menetluskulude poolte endi kanda jätmise kohta on puudulikult põhistatud. Kohus ei viidanud ühelegi seaduse sättele ja rikkus diskretsioonipiire. Ei esine aluseid menetluskulude väljamõistmata jätmiseks poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.
23.Seoses vastuhagi rahuldamata jätmise ja hageja alternatiivse nõude rahuldamisega tuli vastuhagi menetlemisega seotud kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu oleks hageja ühest esitatud nõudest loobunud. Isegi, kui hageja oleks hagist osaliselt loobunud, oleks menetluskulud tulnud jätta kostja kanda, arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust. Kostja apellatsioonkaebus
24.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
25.Kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid otsuse resolutsioonist ei nähtu, millises osas jäeti hagi rahuldamata. Vaatamata sellele, et kohus märkis resolutsioonis, et jätab vastuhagi rahuldamata, on ta vastuhagi tegelikult vähemalt osaliselt rahuldanud, kui otsustas kande kustutada.
26.Kohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus asendas kustutatud kande kandega, mille tegemist ei ole menetluses nõutud. Alternatiivsest nõudest hageja loobus.
27.Kohus jättis vastuhagi ebaõigesti rahuldamata. Kohus leidis ebaõigesti, et hagejal oli ootus, et ühe pärija suhtes määratud sihtkäsund täidetakse kogu kinnisasja ulatuses. Tehingu tegi hageja ainult ühe kaasomanikuga tema omandiosa suhtes ja sellisest tehingust ei tekkinud hagejale õigust saada kogu kinnisasja koormavat asjaõigust. Ka testaatori tahe ei saanud hõlmata seda vara, mis ei olnud pärandvara. Kohus viitas Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-84-08 vääras kontekstis.
28.Kohus tuvastas õigesti, et tehingu tegemiseks ei olnud kaasomaniku nõusolekut, kuid tegi sellest ebaõiged järeldused. Kohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel varasemas tsiviilasjas (nr 2-13-56024) tehtud otsuse tõttu on poolte vahel kehtiv leping. See otsus ei avalda mõju kande aluseks olevale asjaõigus- ega võlaõiguslepingule. Isegi, kui kaasomanik oleks andnud oma nõusoleku tehingu tegemiseks, ei oleks see muutnud tehingut kehtivaks. Tehing ja kinnisturaamatu kanne on kaasomanike kokkuleppe puudumise tõttu ikkagi õiguslikult lubamatud. Kohus jättis need kostja väited analüüsimata.
29.Kohus leidis õigesti, et kinnistusraamatu kanne on algusest peale ebaõige, kuid järeldas vääralt, et see ei võta hagejalt kande sisuks olevat lepingust tulenevat õigust. Kinnisasjaõigus sai tekkida kinnistusraamatu kandest, mitte lepingu sõlmimisest. Kohus jättis kostja seisukohad tähelepanuta. Isegi kui leping kehtiks, oleks tulnud esitada täitmismitte tunnustamisnõue.
30.Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Kohus leidis, et kinnistusraamatu kanne on algusest peale lubamatu ja samas, et leping kinnisasja mõttelise osa koormamiseks on kehtiv. Need ei saa korraga olla tõesed. Kohus tõlgendas vääralt testamenti ja pooltevahelist lepingut. Igal juhul ei olnud testaatoril tahet anda hagejale kinnistu kasutamise õigus tasuta.
31.Kohtuotsuse resolutsioon ei ole selge ega iseseisvalt täidetav. Resolutsiooni kohaselt on hagejal ühe kuuriboksi ainukasutamise õigus, kuid resolutsioonist ei ole võimalik aru saada, millise ja kus paikneva ruumi ainukasutusõigus tal on.
32.Kohus tugines kasutusõiguse ulatust määrates ebaõigesti AÕS § 225 lg-le 2 ja ei arvestanud §-ga 172. Kohus ei lähtunud õigustatud isiku enda vajadusest. Hagejal ei ole vajadust liivakasti, kiige ega mänguplatsi kasutamiseks. Servituudiõigus ei pane koormatud kinnisasja omanikule kohustusi aktiivseks tegevuseks, vaid kohustab õigustatud isiku tegevust passiivselt taluma. Arusaamatuks jääb, miks on ilma vastava kokkuleppeta omanikule kuuluvate õiguste teostamine välistatud ja miks neid teostavad ainult õigustatud isikuga kaasnevad isikud. Liivakast, kiik, mänguplats ja terrass ei ole kinnasasja olulised osad ega saa olla koormatud koos kinnisasjaga. Vastused apellatsioonkaebustele
33.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Menetluse edasine käik
34.Ringkonnakohus tühistas 29.05.2018 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi läbi vaatamata, rahuldas vastuhagi ja asendas kohtuotsusega hageja nõusoleku isikliku kasutusõiguse kohta tehtud kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.
35.Riigikohus tühistas 21.11.2018 ringkonnakohtu otsuse osas, milles hageja hagi tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kande muutmiseks nõusoleku saamiseks jäeti läbi vaatamata ning saatis asja selles osas samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ka osas, milles ringkonnakohus rahuldas kostja vastuhagi kinnistusraamatust isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks nõusoleku saamiseks ja saatis asja selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas.
36.Muus osas (s.o osas, milles jäeti läbi vaatamata hagi isikliku kasutusõiguse sisu määramiseks ja kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kande muutmiseks nõusoleku saamiseks) jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles asi saadeti Riigikohtu poolt ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks ja uueks läbivaatamiseks.
38.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise nõudest osas, millega hageja palus muudetud kandes märkida, et kinnistut koormab tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus hageja kasuks ja et isikliku kasutusõiguse sisu tuleneb ja selle teostamine toimub vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
39.Riigikohtu 21.11.2018 otsusega jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2018 otsus osas, milles jäeti läbi vaatamata hageja nõuded isikliku kasutusõiguse sisu määramiseks ja kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kande muutmiseks nõusoleku saamiseks, st kohtuotsus on selles osas jõustunud. Seega ei kontrolli ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse alusel enam eeltoodud nõuete lahendamist.
40.Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks tagasi hageja nõude osas tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kande muutmiseks nõusoleku saamiseks ning uueks läbivaatamiseks kostja vastuhagi kinnistusraamatust isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks nõusoleku saamiseks.
41.Asja materjalist nähtuvad järgmised asjaolud, mille üle ei ole vaidlust: kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX II jakku kanti 27.02.1997 omanikuna sisse CC; 18.08.2000 tegi CC testamendi, millega määraks kogu oma vara ainupärijaks kostja ja kohustas sihtkäsundina pärijat võimaldama hagejal eluaegselt kasutada pärandatavat kinnistut asukohaga Haapsalu linn, LLL (II kd lk 58); CC suri 14.09.2006; 19.12.2006 väljastati kostjale testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus vara kohta, milleks on muu hulgas 1⁄2 mõttelisest osast kinnistust nr XXXXXXX ning on tehtud märkus, et sihtkäsundina kohustub pärija seadma isikliku kasutusõiguse hageja kasuks (I kd lk 11,12); 19.12.2006 sõlmisid pooled notariaalse kinnistu mõttelisele osale isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille p 1 järgi on lepingu objektiks 5/12 mõttelist osa kinnistust nr XXXXXXX, p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et seavad kasutaja (hageja) kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse elamu ja kõrvalhoone 5/12 mõttelisele osale, p-s 5 leppisid pooled kokku asjaõiguslepingu sõlmimises, mille kohaselt seatakse elamu mõttelisele osale isiklik kasutusõigus hageja kasuks ning vastavad õigusmuudatused kantakse kinnistusraamatusse (I kd lk 14-17); 19.01.2007 kanti kinnistu omanikena kinnistusraamatusse HH, kellele kuulus 7/12 kaasomandist ja kostja, kellel kuulus 5/12 kaasomandist; III jaos on tehtud 19.12.2006 kinnistamisavalduse alusel 19.01.2007 kanne nr 1, millega on sisse kantud isiklik kasutusõigus elamule hageja kasuks ning on märgitud, et isiklik kasutusõigus on tasuta ja seatud vastavalt 19.12.2006 sõlmitud lepingu p-le 4, isiklik kasutusõigus koormab kinnistu 5/12 suurust mõttelist osa, milline kuulub kostjale ja isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest; 09.08.2007 on tehtud kanne, mille järgi on kinnistu ainuomanik kostja (I kd lk 18). Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas hagejal on tähtajatu isiklik kasutusõigus, kas
kinnistusraamatu kanne hageja isikliku kasutusõiguse kohta on ebaõige ning kas seda kannet tuleb muuta, parandada või tuleb see kustutada.
42.Vastavalt Riikohtu otsuses antud juhistele kontrollib ringkonnakohus esmalt seda, milliseid nõudeid hageja esitas ja milliseid nõudeid maakohus menetles.
43.Asja materjalist nähtub, et maakohus võttis 01.02.2016 (hagiavalduses esitatud nõuded) ja 24.01.2017 määrustega (alternatiivne nõue) menetlusse ja lahendas hageja järgmised nõuded: põhinõue - määrata kindlaks hageja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse sisu ja teostamise kord hagis märgitud tingimustel; alternatiivne nõue - tuvastada ja tunnustada hageja õigust tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse teostamiseks ning määrata kindlaks selle sisu ja teostamise kord hagiavalduses märgitud tingimustel; nõue tuvastada kostja nõusolek kinnisasja kohta senise kinnistusraamatu kande muutmiseks (selliselt, et muudetud kandes märgitakse, et isikliku kasutusõiguse sisu tuleneb kohtuotsuse resolutsioonist); nõue märkida kohtuotsuses, et jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusoleku senise kinnistusraamatu kande muutmiseks. Seega on hageja esitanud lisaks põhinõudele ja alternatiivsele nõudele ka sooritusnõuded (nõuded kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatusse sellekohase kande tegemiseks) nii juhuks, kui senist kannet tuleks põhinõude alusel täpsustada, kui ka juhuks, kui ebaõigeks osutuv kanne tuleks alternatiivse nõude alusel parandada. Hageja ei ole alternatiivse nõudega seonduvast sooritusnõudest loobunud ja põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud.
44.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu, tuvastades hageja õiguse teostada tasuta ja tähtajatult isiklikku kasutusõigust kinnistu nr 138432 osas, otsustas parandada registriosa nr 138432 III jaos ebaõige kande nr 1, kohustas kostjat andma tahteavalduse kande parandamiseks ja asendas tema tahteavalduse kohtuotsusega, samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatust isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõuded rahuldamata ja rahuldab kostja vastuhagi. Hageja apellatsioonkaebuse jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse.
45.Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud otsuses, et hageja põhinõude ja sellega seotud sooritusnõude rahuldamine oleks õiguslikult võimalik olukorras, kus vaidlusalune kanne on õige. Alternatiivnõude ja sellega seotud sooritusnõude rahuldamine on õiguslikult võimalik olukorras, kus vaidlusalune kanne on ebaõige. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kinnistusraamatu kanne nr 1 registriosa nr XXXXXXX III jaos on algusest peale ebaõige, sest kaasomandi osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega. Selline seisukoht on kooskõlas materiaalõiguse normide ja Riigikohtu praktikaga.
46.Samas leidis maakohus ebaõigesti, et hageja alternatiivnõude ja sellega seonduva sooritusnõude rahuldamise aluseks on poolte vahel 19.12.2006 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping.
47.Riigikohus on AÕS kaasomandi sätteid käsitledes asunud seisukohale, et kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa seaduse kohaselt koormata isikliku kasutusõigusega. Riigikohus jäi käesoleva asja kohta tehtud lahendis selle juurde ja märkis, et isegi kui teised kaasomanikud nõustuksid kinnisasja ühe kaasomandiosa koormamisega, ei oleks tagatud kasutusõiguse jätkuvus kaasomanike vahetumise korral uute kaasomanike suhtes ning seetõttu ei saa kinnisasja kaasomanik koormata oma kaasomandiosa AÕS § 73 lg 1 kohaselt asja valdust ja kasutust võimaldava asjaõigusega. Kui kaasomandis olevale kinnisasjale soovitakse seada asja valdamist või kasutamist võimaldav asjaõigus, tähendab see kogu
kaasomandis oleva kinnisasja koormamist sellise asjaõigusega, st kaasomandis oleva asja käsutamist tervikuna AÕS § 74 lg 1 mõttes, milleks on vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-84-08, p 10). Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel on vaidlusalune kanne kinnistusraamatusse tehtud mõttelise osa koormamise kohta, kuid sellise kande tegemine ei ole lubatav. Selline seadusega vastuolus olev kanne on algusest peale ebaõige ja seda ei muuda õigeks asjaolu, et maakohus jättis 17.10.2014 otsusega (II kd lk 91-100) rahuldamata kostja hagi hageja vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks või isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tühisuse tuvastamiseks, mille alusel tehti kanne.
48.Kanne võib osutuda ebaõigeks ka juhul, kui kande aluseks olev leping küll kehtib, kuid puudused on kinnistamismenetluses. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, sh on KRS § 341 lg 2 p 1 järgi asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel selliseks isikuks koormatava kinnisasja omanik. KRS § 341 lg 5 järgi peab nõusolek olema notariaalselt tõestatud vormis. Seega oleks olnud isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks vaja ka teise kaasomaniku, s.o pärandaja üleelanud abikaasa HH notariaalselt tõestatud vormis nõusolekut, kuid vaidlust ei ole selle üle, et sellist nõusolekut ei ole küsitud ega antud.
49.Alternatiivse nõude esitamisel on hageja tuginenud nõude alusena sellele, et kostjal on testamendist tulenev kohustus seada päritud kinnisasjale hageja kasuks isiklik kasutusõigus. Testamendis sisalduv korraldus sai testamendi tegemise ja pärandi avanemise ajal kehtinud (s.o enne 01.01.2009 kehtinud) pärimisseaduse (PärS) tähenduses olla mõistetav sihtkäsundina (PärS § 73 lg 1) või annakuna (PärS § 54).
50.PärS § 73 lg 1 järgi oli sihtkäsund testaatori korraldus, millega ta testamendis paneb pärijale või annakusaajale (sihtkäsunditäitjad) kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. PärS § 54 lg-s 1 sätestati, et kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. PärS § 54 lg 2 järgi võis PärS § 54 lg-s 1 nimetatud varaline hüve olla asi, rahasumma, samuti õigus või kohustusest vabastamine. PärS § 65 sätestas, et annakusaaja või aseannakusaaja ei või nõuda pärijalt või annakusaajalt annakut enne, kui pärija või annakusaaja on pärandi vastu võtnud. Eeltoodut arvestades võimaldas sihtkäsund testaatoril määrata sihtkäsunditäitjale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust, ning annakuga sai testaator määrata annakusaajale varalise hüve, mis annab selle saajale õiguse nõuda annaku üleandmist. Sihtkäsund (testamendis on märgitud, et sihtkäsundina kohustub pärija seadma hageja kasuks isikliku kasutusõiguse) hagejale taotletavat nõudeõigust ei anna, sest isik, kelle huvides tulnuks testamendis sisalduv sihtkäsund täita, ei saa sihtkäsundi täitmist nõuda.
51.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et CC testament on kehtiv. Selle p-s 1.2 sisaldub testaatori tahe, et kostja on kohustatud võimaldama hagejal eluaegselt kasutada pärandatavat kinnistut. Seega oli testaatori selgeks tahteks anda hagejale varaline hüve - kinnistu eluaegne tasuta kasutamise õigus, mis oli oma tähenduselt annak PärS § 54 lg-te 1 ja 2 järgi. Kostjale kui pärijale on tehtud kohustuslikuks testaatori soovi täitmine (PärS § 56).
52.Kuigi seaduse kohaselt on annakusaajal õigus nõuda pärijalt annaku üleandmist, ei kuulu hageja alternatiivnõue ega sellega seotud sooritusnõue antud juhul rahuldamisele. Hagejale on testamendi järgi antud kogu kinnistu kasutamise õigus, kuid annakut täitev pärija on kohustatud PärS § 57 lg 1 järgi annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses. Kostja päris testaatori surma järgselt 5/12 suuruse mõttelise osa kinnisasjast, mille üle ei ole vaidlust ja mis on tõendatud ka nii pärimisõiguse tunnistuse kui ka kinnistusraamatu kandega. Nagu
juba eelnevalt märgitud, ei saa kinnisasja kaasomandi mõttelist osa seaduse kohaselt isikliku kasutusõigusega koormata. Kostja ei ole kohustatud tunnustama hageja isiklikku kasutusõigust kogu kinnistule, st täitma annakut ka kinnistu selle osa suhtes, mida ta ei pärinud. Seega, kuigi kinnistusraamatu praegune kanne kostja isikliku kasutusõiguse kohta on ebaõige, ei saa seda antud juhul AÕS § 65 lg 1 järgi parandada selliselt, et kinnistusraamatusse tehakse uus kanne hageja isikliku kasutusõiguse kohta kogu kinnistu suhtes ja kostja ei ole kohustatud andma selleks nõusolekut, mistõttu jäävad uueks menetlemiseks saadetud hageja nõuded rahuldamata.
53.Kuna vaidlusalune kanne on ebaõige ja seda ei saa parandada, tuleb kostja vastuhagi rahuldada. Hageja on kohustatud andma nõusoleku seadusega vastuolus oleva ja kostja õigusi rikkuva kande kustutamiseks (AÕS § 65 lg 1). Hageja nõusolekut kande kustutamiseks asendab kohtuotsuse resolutsioon (TsÜS § 68 lg 5).
54.Arvestades asja lahendamise tulemust, tuleb menetluskulud jaotada uuesti ja seetõttu ei ole hageja apellatsioonkaebus menetluskulude jaotamise peale põhjendatud ning jääb rahuldamata.
55.Arvestades asjaolu, et hageja on maakohtu menetluses ühest nõudest loobunud ja menetlus selle nõude osas lõpetati, osaliselt on tema nõuded jäetud läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata ning kostja vastuhagi on rahuldatud, jäävad kõik maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.