Apellant (kostja): K.K (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Triin Biesenger-Jussmann ja advokaat Reesa Paatsi
esindajad
Vastuapellant (hageja): Nortal AS (registrikood 10391131), esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsus osas, milles rahuldati Nortal AS hagi K.K vastu osaliselt summas 5240,60 senti ja teha tühistatud osas uus otsus,
millega jätta Nortal AS hagi K.K vastu täielikult rahuldamata.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsus muutmata.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Jätta Nortal AS hagi K.K vastu 26 203 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks täielikult rahuldamata.
3.2.Jätta menetluskulud maakohtus Nortal AS kanda.
3.3.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu
4.K.K apellatsioonkaebus rahuldada, Nortal AS-i vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Nortal AS kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nortal AS (hageja) esitas 13. septembril 2013 hagi K.K (kostja) vastu 26 203 euro ja viivise väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 24.08.2010 sõlmitud tööleping, mille punkt 10 nägi kostjale ette konkurentsipiirangu, mis kehtis kuni 24.05.2013. Punkt 9.1 sätestas tähtajatu ärisaladuse hoidmise kohustuse. Eesti Energia AS kuulutas 29.04.2013 välja veebikeskkondade arendamise hanke (edaspidi: hange), mille tulemusena tunnistati edukaks I OÜ pakkumine. Hageja ja I OÜ on omavahel konkurendid (mõlema tegevusala on EMTAK järgi programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused). Kostja osales I OÜ pakkumises I OÜ meeskonnaliikmena kui arendaja tema konkurentsipiirangu kehtivuse ajal. I OÜ sai pakkumuse eest kõrgeima hinnangu just projektmeeskonnaliikmetele antud kõrgeima hinde tõttu. Eluliselt ei saa olla usutav kostja lisamine hanke pakkumusse I OÜ meeskonnaliikmeks ilma kostja enda teadmiseta (CV sisaldab detailset
informatsiooni kostja töökogemuse, projektides osalemiste ja erialase täiendkoolituse kohta, mis ei ole avalik informatsioon). 24.04.2013 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 24.05.2013, lepingu lõpetamise põhjusena ei maininud kostja konkurendi juurde tööle asumist. Ainult ilma vastava informatsioonita oli hageja nõus ütlema üles pärast töölepingu lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe samal päeval töösuhte lõppemisega. I OÜ pakkumuse dokumentide hulgas oli hankes osalenud kostja põhjalik CV, mis sisaldas informatsiooni hageja projektidest, milles kostja on osalenud. See teave on üksikasjalik ülevaade hageja äripartnerite ja klientidele osutatud teenustest, sh informatsioon projektide algus- ja lõpukuupäevadest, osutatud teenuste sisust, mahust ja teenuse osutamisel kasutatud projektijuhtimis- ja arendusmetoodikast. Nimetatud informatsioon ei ole avalik ning kujutab endast hageja ärisaladust töölepingu p 9.2 järgi. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvi nõue konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise eest summas 13 095,40 eurot (2 619,08 eurot/kuus x 5 kuud) ning ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest summas 13 095,40 eurot (2 619,08 eurot/kuus x 5 kuud). Leppetrahvi nõue on muutunud sissenõutavaks 11.09.2013. VÕS § 113 lg 1 alusel on kostja kohustatud tasuma viiviseid 13.09.2013 seisuga summas 12,20 eurot ning alates 14.09.2013 kuni nõuete rahuldamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Alternatiivselt taotles hageja leppetrahvi ja viivise nõude vähendamist määrani null või minimaalse võimaliku summani. Vastuväidete kohaselt on töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu ja leppetrahvi tingimused tüüptingimustena tühised. Konkurentsipiirang punktis 10.2 on sätestatud sedavõrd laialt, et see piirab kostja tegevust ebaproportsionaalselt. Punktis 10.3 nimetatud tegevused, mille suhtes konkurentsipiirang kehtib, on sätestatud kostjat kahjustavalt ebamõistlikult laialt. Tarkvaraarendus on väga lai mõiste ja konsultatsioon tegevusalana on täiendava selgituseta mõistetav kõikehõlmava tegevusena mis tahes valdkonnas. Punktis 10.3.3 sätestatud tingimuse üle puudub kostjal kontroll. Punktis 10.4 sätestatud tingimus on sõnastatud nö lahtiselt, s.t töötajal ei ole objektiivselt võimalik hinnata ning aru saada, millist tegevust peetakse konkureerivaks. Hageja ei ole konkretiseerinud, millist tegevust töölepingu punktide 10.4, 10.4.1 ja 10.4.2 tähenduses kujutab endast kolmanda isiku poolt kostja nimetamine pakkumuse dokumentide hulgas. VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt on tühine ka punktis 10.8 sätestatud tingimus (leppetrahv). Juhul kui kohus asub seisukohale, et nimetatud tingimused ei ole tüüptingimustena tühised, esitas kostja alternatiivse õigusliku käsitluse, mille kohaselt tuleneb loetletud tingimuste tühisus TLS § 23 lg-st 4 (töölepingus sisalduv konkurentsipiirang ei ole esemeliselt mõistlikult ega äratuntavalt piiritletud). Kostja ei ole konkurentsipiirangut rikkunud. CV esitamine pakkumuse dokumentide hulgas, mille võimalik tulem on hankelepingust lähtuvalt töötamine pärast töölepingu ning konkurentsipiirangu lõppemist ei kujuta endast hagejaga konkureerivat tegevust. Käesoleval juhul lükkas Eesti Energia AS kõik pakkumused tagasi, st välistatud oleks olnud ka tulevikus hangitud tööde teostamine. I OÜ ja Eesti Energia AS-i vahelise hankelepingu sõlmimise juhul ei oleks kostja alustanud tööd I OÜ kasuks enne 25.05.2013 (ka pakkumuses oli avaldatud, et kostja on kuni maini hageja töötaja). Eesti Energia AS kuulutas hanke välja pärast seda, kui kostja oli esitanud hagejale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse ning hageja oli konkurentsipiirangu üles öelnud. Mõistlik isik hakkab tööd otsima kohe, kui töösuhte lõpetamisest on teatatud. Kostja ei pidanud oma edasisi karjäärivalikuid avaldama. Aastate jooksul on välja kujunenud tava, et kõikide töölepingute lõppemise juhul ütleb hageja üles ka konkurentsipiirangu.
Töölepingus sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustus on sarnaselt konkurentsipiirangule tüüptingimusena tühine. Hageja ei ole töölepingus täitnud kohustust määrata saladusena määratud teabe sisu. Mingi konkreetse teabe ärisaladuseks pidamise eeldus on VÕS § 625 lg-st 1 lähtuvalt tööandja õigustatud huvi. Kostja ei ole ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunud. Teave on hageja enda poolt avaldatud ja Eesti Energia AS-ile kui hankijale teada. Täpset tundide mahtu pole pakkumuses esitatud. Hageja poolt nõutava leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur ning seda tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada. Hageja poolt viiviste tasumise nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus tegi 26. veebruaril 2014 otsuse, millega: 1) rahuldas Nortal AS hagi K.K vastu osaliselt; 2) mõistis K.Klt Nortal AS kasuks välja 5 240,60 eurot, millest 5 238,16 eurot on leppetrahv ja 2,44 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 13.09.2013 seisuga; 3) mõistis K.Klt Nortal AS kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt 5 238,16 eurot alates 14.09.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 5 235,72 eurot; 4) jättis Tartu Maakohtu 16.09.2012 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud kohtulike hüpoteekide seadmise jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna; 5) jättis poolte menetluskulud 20% ulatuses K.K ja 80% ulatuses Nortal AS kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja tõendanud, et Nortal AS kasutab oma töötajate suhtes eelnevalt välja töötatud tingimustega töölepinguid kavatsusega kasutada neid tingimusi tulevikus sõlmitavates töölepingutes ja, et sellest tingituna puudub töötajatel lepingu tingimuste üle läbirääkimiste võimalus. Kohtu arvates vastab kostjaga sõlmitud tööleping oma väliste tunnuste poolest tüüptingimustega lepingu tunnustele. Kuigi tüüptingimuste kasutamise korral on üldjuhul tegemist pooltevahelise läbirääkimispositsiooni ebavõrdsusega, ei pruugi tüüptingimus olla ebamõistlikult kahjustav lepingutingimus. Tüüptingimuste kehtivust tuleb hinnata VÕS § 42 järgi. Kostja töölepingu p-s 10 on kehtestatud konkurentsipiirang. Kostja ei ole esitanud sellekohast vastuväidet, et tema oma ametikoha ja tööülesannete tõttu ei ole saanud tutvuda tööandja klientidega või, et tal ei ole olnud juurdepääsu tööandja kliendisuhetega seotud andmetele ega tööandja tootmis- ja ärisaladustele. Vaidlust ei ole ka selles, et IT-valdkonnas on konkurentsipiirangu kasutamine põhjendatud ja tavaline ega kujuta endast seetõttu ebamõistlikku lepingulise riski ümberjaotust. Kohtu hinnangul on töölepingu p-s 10.2 tegemist konkurentsipiirangu ajalise ja ruumilise piiritlemisega. Kohtu arvates ei saa pidada ebamõistlikuks konkurentsipiirangu kohaldamist töölepingu kehtivuse ajal. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et konkurentsipiirang on töölepingus sätestatud kostjat kahjustavalt ebamõistlikult laialt. Punktis 10 toodud loetlust nähtub, et tööandja on töölepingus määranud kindlaks tegevusalad, mida peetakse konkureerivaks (tarkvaraarendus, konsultatsioon ja muud Nortali püsivad põhitegevusalad), aga ka konkureerivad tegevused (töö- või võlaõigusliku lepingu alusel konkurendi juures töötamine; konkureerival tegevusalal konkurendi kasuks tegutsemine või talle teenuse osutamine; töötajate või teenistujate värbamine või mõjutamine tööandja juurest lahkuma) ja konkurendi (tööandjaga samasse gruppi kuuluv äriühing).
Kohus oli seisukohal, et kaks äriühingut, kes mõlemad osalevad samas veebikeskkondade arendamise hanke pakkumuses ja osutuvad teiste hulgas kvalifitseerituks, on omavahel konkurendid ka siis, kui nende tegevusalad täielikult ei kattu. Kohus leiab, et keelates kostjal tööandjaga (tarkvaraarendajaga) muul viisil konkureerimise, pidi kostjaga sarnane mõistlik isik (programmeerija või süsteemianalüütik) samadel asjaoludel mõistma, et konkurentsipiirang kehtib konkreetse töötaja ja tarkvaraarenduse kui tegevusala suhtes üksnes töötaja kompetentsi ulatuses ehk konkurendi juures või konkurendi heaks on keelatud tegevus, mis on ka sisult konkureeriv. Sisult konkureerivaks saab pidada veebi- ja iseteeninduskeskkondade arendamist ning sama töö tegemist hageja konkurendi juures. Kostja CV-st nähtuvalt töötab ta alates 2013 maikuust I OÜ-s süsteemiarhitektina, kusjuures tema põhilised tööülesanded on jäänud endiseks, lisandunud on infosüsteemide disain. TLS § 26 lg 1 lubab kokku leppida leppetrahvis. Hageja on toonud välja, et ta tegeleb üldiste IT-alaste lahenduste väljatöötamisega, olles seetõttu seotud ressursirohkete ning kallite projektidega ja, et konkurentsipiirangu rikkumise tagajärjel tekib ilmselge risk seoses võimalike kaasnevate kahjudega. Arvestades asjaolu, et konkurentsipiirangut sisaldava lepingu rikkumisel võib kahju tõendamine osutuda võimatuks või ebamõistlikult kulukaks, aga ka leppetrahvi survefunktsiooni, on leppetrahvi kohaldamine õigustatud. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest ja konkurentsipiirangu eesmärgist ei saa kohtu arvates leppetrahvi kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses pidada ebamõistlikult suureks. Kohus on seisukohal, et kostja töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu ja leppetrahvi tingimused ei ole tüüptingimustena tühised. Vaidlust ei ole selles, et Eesti Energia veebikeskkondade hange kuulutati välja ja pakkumused esitati ajal, kui kostja töötas hageja juures ja tema suhtes kehtis konkurentsipiirang. Tööandjaga muul viisil konkureerimine võib tähendada ka konkurendi positsiooni parendamist töötaja poolt tegevusalal, millel konkurent tööandajaga konkureerib. Üheks arendajaks I OÜ meeskonnaliikmena oli kostja, kelle CV vastab hankedokumentides ettenähtud meeskonnaliikme CV vormile. Kuivõrd kostja CV sisaldab kuude ja aastate täpsusega tema eluloolisi andmeid, töökogemust, täiendkoolitustega seonduvat teavet, sertifikaatide omamist ja põhikompetentse, siis on põhjendatud hageja kahtlus, et kostjapoolse tegevuseta ei saanud olla I OÜ teada kogu nimetatud informatsioon. Kohus oli seisukohal, et viidatud tegevus kujutas endast konkureerivat tegevust ja kuivõrd kostja töötas sellel ajal hageja juures programmeerijana ning tema suhtes kehtis konkurentsipiirang, on tegemist konkurentsipiirangu rikkumisega töölepingu p-de 10.2, 10.3.1 ja 10.4.1 ning TLS § 23 lg 1 järgi. Lepingu rikkumine ei ole vabandatav ja seega vastutab kostja konkurentsipiirangu rikkumise eest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud leppetrahvi nõudmine maksimaalses määras, mistõttu kohus vähendas hageja poolt nõutavat leppetrahvi. Kohus arvestas seejuures leppetrahvi eesmärki, aga ka asjaolu, et rikkumine leidis aset pärast töölepingu ja konkurentsipiirangu ülesütlemist, et Eesti Energia lükkas kõik pakkumused tagasi ja et hagejale ei ole kahju tekkinud. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud leppetrahv summas 5238,16 eurot ehk kahekordse kuutöötasu ulatuses (2 kuud × 2 619,08 eurot). Riigikohus on osundanud, et seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, kusjuures leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest (vt 3-2-1-69-08 p 24). Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks kohustuse rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamisele on viivise
põhieesmärgiks ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. 13.09.2013 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 2,44 eurot. Nõudes viivise vähendamist, peab võlgnik tooma esile asjaolud, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul põhjendatud vähendada viivist alla seadusjärgse määra vaatamata asjaolule, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Iseenesest on seaduslik ka viivise arvestamise lõpptähtpäeva sidumine leppetrahvi maksmisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-08 p 25). Samas peab kohus põhjendatuks piirata lisanduva viivise suurust põhinõude suurusega, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 14.09.2013 välja viivise põhinõudelt 5238,16 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 5235,72 eurot. Saladuse hoidmise kohustuse üldsisu tuleneb VÕS § 625 lg-st 1, mis töösuhte kontekstis tähendab, et töötaja peab töölepingu täitmise ajal hoidma saladuses talle töösuhtega seoses teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmise vastu on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma tööandja tootmis- või ärisaladust. Vaidluse korral tuleb kohtul võimalikult täpselt välja selgitada, mis on konkreetses äriühingus ärisaladuseks. Riigikohus on leidnud, et ärisaladuse mõiste ja selle avaldamise õiguspärasuse või õigusvastasuse kindlakstegemisel on võimalik arvestada ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS-lepingu) art 39 p 2 sätteid (vt 3-2-1-103-08 p 20). Kohus selgitab, et töötajate kogemused (erinevates projektides osalemise läbi) ja teadmised (põhikompetentsid) ei ole tööandja ärisaladus, nagu ei ole saladuseks ka info, mis on kõigile vabalt kättesaadav ehk saladusega ei ole tegemist siis, kui info on lisaks töötajatele kättesaadav ka üldsusele. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et üldsusele on teada asjaolu, et hageja on osutanud teenuseid muu hulgas sellistele suurklientidele nagu Eesti Energia AS ja EMT. Seega on selles osas tegemist avaliku teabega. Asjaolude, mis on ärisaladus ja milles seisneb selle õigustamatu avaldamine töötaja poolt, tõendamiskoormus on tööandjal (vt 3-2-1-103-08 p 21). Hageja ei ole menetluses esile toonud, et kostja CV-s edastatu oleks sisaldanud taolisi andmeid, mille suhtes võiks eeldada hageja huvi pidada neid andmeid I OÜ ja Eesti Energia AS kui CV adressaadi eest saladuses. Kohus märgib, et viidatud andmed on hankedokumentide kohaselt pakkujate kvalifitseerimise tingimusteks ja need on avaldatud isikutele, kes tavapäraselt vaidluse all olevat laadi teabega tegelevadki. Kuivõrd TLS § 6 lg-st 3 ja § 22 lg-st 1 lähtuvalt on tööandja kohustuseks esitada töötajale mõistetaval ning arusaadaval viisil saladusena määratud teabe sisu tööandja õigustatud huvist lähtudes, et töötaja saaks töösuhtes tegutseda õiguspäraselt ning vältida töösuhte lõppemist või leppetrahvi maksmist, kuid hageja seda antud juhul teinud ei ole, siis tuleb töölepingu p-des 9.1 ja 9.2 sätestatud tingimused lugeda tüüptingimustena tühiseks VÕS § 42 lg 1 ja 2 järgi. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu väidetava ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega seonduvalt leppetrahvi nõuet. TsMS § 445 lg-st 2 tulenevalt peab kohus põhjendatuks hagi osalist rahuldamist arvestades jätta Tartu Maakohtu 16.09.2013 hagi tagamise määrus jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. TsMS § 163 lg 1 alusel jättis maakohus 20% menetluskuludest kostja ja 80% hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K.K esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsuse tühistamist osas, milles Nortal AS-i hagi osaliselt rahuldati ning uue otsuse tegemist, millega jätta Nortal AS hagi täielikult rahuldamata. Samuti taotleb apellant Tartu Maakohtu
16.septembri
2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise tühistamist ning menetluskulude jätmist Nortal AS kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 ning ebaõigesti kohaldanud VÕS § 42 lg-t 1 ja TLS § 23 lg-t 3, asudes seisukohale, et konkurentsipiirang, sh selle rikkumise eest ette nähtud leppetrahv, ei ole töölepingus sätestatud apellanti kahjustavalt ebamõistlikult laialt. Konkurentsipiirang ei ole esemeliselt piiratud: tarkvaraarendus on väga lai mõiste ning konsultatsioon tegevusalana on täiendava selgituseta mõistetav kõikehõlmava tegevusena mistahes valdkonnas. Tegevused, mis kujutavad endast konkureerivat tegevust töösuhtes, ei ole töölepingus määratletud. On ebaõige maakohtu seisukoht, et leppetrahvi suurus iseenesest ei ole piisav alus lugeda leppetrahvi tühiseks; 2) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TLS § 23 lg-t 3, jätnud kohaldamata TLS § 23 lg 4 ning rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, asudes seisukohale, et töölepingus sisalduv konkurentsipiirang on esemeliselt mõistlikult piiritletud. Tegemist on alternatiivse käsitlusega, mida tuleb hinnata juhul, kui kohus leiab, et konkurentsipiirang, sh selle rikkumise eest ette nähtud leppetrahv, ei ole tüüptingimusena tühine; 3) on maakohus rikkunud TsMS § 230 lg-t 1, § 231 lg-t 1, § 232 lg-t 1, § 436 lg-t ja § 442 lg-t 8, asudes seisukohale, et kostja on rikkunud konkurentsipiirangut. Menetluses ei ole tõendatud apellandipoolset tegevust, mis võiks endast kujutada konkurentsipiirangu rikkumist. Kolmanda isiku poolt apellandi CV esitamine hankemenetluses ei kujuta endast veebi- ja iseteeninduskeskkondade arendamist ning sama töö tegemist vastustaja konkurendi juures. Apellant ei osalenud kolmanda isiku meeskonnaliikmena pakkumuses. Osalemine viitab aktiivsele tegevusele, mida vastustaja ei ole tõendanud. Kuivõrd hankemenetluses ei jõutud hankelepingu sõlmimiseni, ei saanud apellant objektiivselt mingeid tegevusi teha. Vastustaja ei ole tõendanud, et apellant oleks kolmandale isikule mingeid andmeid hankes osalemiseks esitanud; 4) on maakohus teostanud diskretsiooniõigust leppetrahvi väljamõistmisel puudulikult, mõistes kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi kahe kuue töötas ulatuses. Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks maakohtu hinnangul on põhjendatud leppetrahv kahe kuu töötasu ulatuses. Maakohtu poolt nimetatud asjaoludele tuginevalt oleks tulnud leppetrahvi vähendada nullini ning alternatiivselt minimaalse võimaliku summani, mis ei peaks olema suurem kui 10 päeva töötasu (periood arvates Eesti Energia AS-i hankes pakkumuste esitamise tähtpäev kuni töösuhte lõppemiseni); 5) on maakohus viivise väljamõistmisel teostanud kaalutlusõigust puudulikult. Maakohus on viivise nõude rahuldamist alusetult põhjendatud sellega, et viivise instituut kannab endas kahju hüvitamise lihtsustamise eesmärki. On põhjendatud viivise nõude vähendamine nullini ning alternatiivselt minimaalse võimaliku määrani (seaduses sätestatud määr ei kujuta endast minimaalset võimalikku); 6) on maakohus ebaõigesti jaotanud menetluskulud, kuna maakohus on teinud põhjendamata ning ebaõige otsuse.
5.Nortal AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on põhjendamatud apellandi seisukohad seoses töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe ja leppetrahvi tüüptingimusena tühisuse osas. Nimetatud tingimused ei ole tüüptingimused. Maakohus on põhjendanud, et konkurentsipiirang on esemeliselt, geograafiliselt ja ajaliselt piiritletud ega kahjusta ebamõistlikult töötaja huve;
2) on põhjendamatu apellandi seisukoht seoses konkurentsipiirangu kokkuleppe vastuoluga TLS-ga. Kohtuotsuse lk-del 12-13 on maakohus põhjalikult analüüsinud konkurentsipiirangu esemelist määratletust ning selle vastavust seadusele ja jõudnud õigele järeldusele, et konkurentsipiirangu kõik tingimused vastavad TLS-is esitatud nõuetele; 3) on põhjendamatud apellandi seisukohad seoses konkurentsipiirangu väidetava mitterikkumisega. Maakohus on õigesti leidnud, et tööandjaga muul viisil konkureerimine võib tähendada ka konkurendi positsiooni parendamist töötaja poolt tegevusalal, millel konkurent tööandjaga konkureerib. Eesti Energia AS-i hankes osalenud I OÜ projektmeeskonnaliikmena pakkumuses osalemine kujutab endast konkurentsipiirangu rikkumist; 4) on põhjendamatud apellandi seisukohad seoses leppetrahvi suurusega. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et leppetrahv kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses pole apellandile ebamõistlikult suur. Vastustaja pole kordagi väitnud, et talle pole kahju tekkinud. VÕS § 161 järgi ei oma kahju olemasolu leppetrahvi maksmapanekul tähendust; 5) on põhjendamatu apellandi seisukoht seoses viiviste väljamõistmisega. Kahju tekkimine ei ole välistatud põhjusel, et vastustaja pole seda käesolevas menetluses apellandilt nõudnud; 6) on põhjendamatu apellandi seisukoht menetluskulude jaotuse osas. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, tuleb kõik menetluskulud jätta apellandi kanda.
6.Nortal AS esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis Nortal AS hagi K.K vastu rahuldamata, ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada Nortal AS hagi K.K vastu täies ulatuses. Menetluskulud palub vastuapellant jätta K.K kanda. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata leppetrahvinõude seoses ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega. Töölepingu punktide 9.1 ja 9.2 näol ei ole tegemist tüüptingimustega, sest K.K oli võimalus töölepingu sisu muuta või selle detailide osas läbi rääkida. K.M e-kirju ei saa seostada K.K töölepinguga, kuna K.K sõlmis töölepingu umbes aasta aega pärast tõendina esitatud e-kirjavahetust. Samast tõendist nähtub üheselt, et kirja adressaatidele on esitatud palve ja on võimalik pidada läbirääkimisi töölepingu tingimuste, sh ärisaladuse hoidmise kohustust reguleerivate punktide, üle. K.K ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel on punktid 9.1 ja 9.2 kvalifitseeritavad tüüptingimustena (tõendamiskoormis tuleneb Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-15006). Lisaks Eesti Energiale avaldas K.K ärisaladust ka I OÜ-le. K.K poolt kolmandatele isikutele avaldatud andmetest nähtus, kui efektiivne on Nortal AS konkreetset metoodikat kasutades konkreetses projektis on olnud, seega oli Nortal AS-il õigustatud huvi ärisaladuse hoidmise vastu; 2) on maakohus ebaõigesti jätnud välja mõistmata leppetrahvi konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise eest töölepingus ettenähtud täismääras. Töölepingu punkti 10 näol pole tegemist tüüptingimusega. Konkurentsipiirangu kokkuleppe näol on tegemist kahepoolselt läbi räägitud ning eraldiseisva võlaõigusliku kokkuleppega (RKTKo 3-2-1-6-13). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 162 lg-t 1 ja vähendanud leppetrahvi, tuginedes vastuolulistele põhjendustele (samas on maakohus leidnud, et leppetrahv kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses pole ebamõistlikult suur). Käesoleval juhul on õigustatud leppetrahvi nõudmine viiekordse kuutöötasu ulatuses. Asjaolu, et vastustaja pole kahju hüvitamist nõudnud, ei tähenda, et vastustajale pole kahju tekkinud. VÕS § 161 lg 1 järgi ei oma kahju olemasolu leppetrahvi maksmapanekul tähendust; 3) kuna hagi kuulub täielikule rahuldamisele, on maakohus ebaõigesti arvestanud viiviseid ja jaotanud menetluskulud.
7.K.K vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti asunud seisukohale, et pooltevaheline tööleping oli tüüptingimustel sõlmitud leping. See, kas tingimused on välja töötatud paar kuud või paar aastat enne nende kasutamist, ei muuda seda, et tingimused on eelnevalt välja töötatud ning neid isiku suhtes kasutatakse, s.o tegemist on tüüptingimustega; 2) on maakohus õigesti leidnud, et töölepingu punktides 9.1 ja 9.2 sätestatud tingimused on tüüptingimustena tühised ning Nortal AS-il pole seega K.K vastu väidetava ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega seonduvalt leppetrahvi nõuet; 3) on maakohus õigesti jätnud Nortal AS-i kasuks K.Klt väidetava konkurentsipiirangu rikkumise eest välja mõistmata leppetrahvi töölepingu toodud määras. Konkurentsipiirangu tühisuse tõttu ning alternatiivselt rikkumise puudumise tõttu ei ole Nortal AS-il K.K vastu konkurentsipiiranguga seonduvalt leppetrahvi nõuet; 4) on maakohus viiviste väljamõistmisel teostanud kaalutlusõigust puudulikult; 5) on maakohus ebaõigesti jaotanud menetluskulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsuse osas, milles rahuldati Nortal AS hagi K.K vastu osaliselt summas 5240,60 senti ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab täielikult rahuldamata Nortal AS hagi K.K vastu. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsus muutmata.
9.K.K apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu vaidlustatud otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Õige on maakohtu seisukoht, et töölepingu punktis 10 sätestatud konkurentsipiirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Apellant ei ole esitanud vastuväiteid seoses sellega, et konkurentsipiirang ei oleks ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud, vastuväited puudutavad konkurentsipiirangu esemelist piiritlemist. Ringkonnakohus leiab, et konkurentsipiirang on töölepingu p-des 10.3. ja 10.4. (I kd tl 37) esemeliselt äratuntavalt piiritletud. Töölepingu viidatud punktidest nähtub, et tööandja on määranud kindlaks tegevusalad, mida peetakse konkureerivaks (tarkvaraarendus, konsultatsioon ja muud Nortali püsivad põhitegevusalad), aga ka konkureerivad tegevused (töö- või võlaõigusliku lepingu alusel konkurendi juures töötamine; konkureerival tegevusalal konkurendi kasuks tegutsemine või talle teenuse osutamine; töötajate või teenistujate värbamine või mõjutamine tööandja juurest lahkuma) ja konkurendi (tööandjaga samasse gruppi kuuluv äriühing). Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et keelates kostjal tööandjaga (tarkvaraarendajaga) muul viisil konkureerimise, pidi kostjaga sarnane mõistlik isik (programmeerija või süsteemianalüütik) samadel asjaoludel mõistma, et konkurentsipiirang kehtib konkreetse töötaja ja tarkvaraarenduse kui tegevusala suhtes üksnes töötaja kompetentsi ulatuses ehk konkurendi juures või konkurendi heaks on keelatud tegevus, mis on ka sisult konkureeriv. Ringkonnakohus nõustub nimetatud maakohtu seisukohaga. Lähtudes eeltoodust ei ole konkurentsipiirangu kokkulepe TLS § 23 lg 4 alusel tühine.
9.2.TLS § 26 lg 1 järgi võivad töötaja ja tööandja kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvis. Pooled on töölepingu punktis 10.8. kokku leppinud, et töötaja on kohustatud konkurentsipiirangu rikkumise eest tasuma tööandjale leppetrahvi kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses iga rikkumise eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. VÕS § 42 lg 3 sätestab tüüptingimuse tühisuse eelkõige tarbija kaitseks. Tarbija on VÕS § 34 kohaselt füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei ole seotud iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Ringkonnakohus leiab, et tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka töötajat. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest ja konkurentsipiirangu eesmärgist ei saa antud juhul leppetrahvi kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses pidada ebamõistlikult suureks ning seetõttu ei ole leppetrahvi kokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Leppetrahvi kokkuleppe sõnastus („kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses“) jätab võimaluse leppetrahvi suuruse määramisel arvestada rikkumise raskust, laadi ja tagajärgi.
9.3.Õige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tõendatud ei ole kostjapoolne konkurentsipiirangu rikkumine ning seetõttu on maakohus ebaõigesti hagi osaliselt rahuldanud. TLS § 23 lg 1 järgi konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Hageja väitel on kostja rikkunud konkurentsipiirangut sellega, et osales konkurentsipiirangu kehtivuse ajal I OÜ poolt hankemenetluses esitatud pakkumuses meeskonnaliikmena kui arendaja. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta konkurentsipiirangut rikkunud, sest kolmanda isiku (I OÜ) poolt kostja CV esitamine hankemenetluses ei kujuta endast veebi- ja iseteeninduskeskkondade arendamist ning sama töö tegemist hageja konkurendi juures. Maakohus on asunud seisukohale, et tööandjaga muul viisil konkureerimine võib tähendada konkurendi positsiooni parendamist töötaja poolt tegevusalal, millel konkurent tööandjaga konkureerib, s.o maakohus on leidnud, et kostja kui meeskonnaliikme CV lisamisega I OÜ pakkumusele parendas kostja I OÜ positsiooni hankemenetluses ning rikkus sellega konkurentsipiirangut. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellise seisukohaga. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks konkurentsipiirangu kehtivuse ajal osalenud I OÜ meeskonnaliikmena pakkumuse ettevalmistamisel, s.o et kostja oleks töötanud tööandja konkurendi juures. Ainuüksi see, et I OÜ hankemenetluses pakkumusega koos esitas ka kostja kui meeskonnliikme CV, ei tõenda kostjapoolset osalemist pakkumuses (sh pakkumuse ettevalmistamisel), s.o ei ole tõendatud kostja aktiivne tegevus tööandja konkurendi juures (nt andmete andmine I OÜ-le hankes osalemiseks jms) konkurentsipiirangu kehtivuse ajal. Asjaolu, et I OÜ sai võrreldes Nortal AS-ga hankemenetluses rohkem punkte eelkõige seetõttu, et tema poolt pakutavate projekti meeskonnaliikmete kvalifikatsioon ja kompetent ning kogemus oli parem (kõrgem), ei tähenda seda, et kostja rikkudes konkurentsipiirangut parendas I OÜ positsiooni hankemenetluses.
9.4.Kuna ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole rikkunud konkurentsipiirangut, siis puudub alus leppetrahvi väljamõistmiseks. Samuti puudub vajadus vastata apellatsioonkaebuse põhjendustele, mis on esitatud seoses maakohtu poolt väljamõistetud viivise suurusega.
10.Nortal AS vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Vastuseks
10.1.Maakohus on õigustatult jätnud rahuldamata leppetrahvi nõude seoses ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega ning vastuapellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited on alusetud. Õige on maakohtu seisukoht, et töölepingu punktide 9.1 ja 9.2 näol on tegemist tüüptingimustega. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuste sisu. VÕS § 35 lg-st 1 tulenevalt peab hageja tõendama selle, et pooled rääkisid töölepingu punktides
9.1.ja 9.2. sätestatud lepingutingimused eraldi läbi ja kostjal oli võimalik nende sisu mõjutada. Antud juhul ei ole hageja viidatud asjaolu tõendanud. Asja materjalidest nähtuvalt kasutas (kasutab) Nortal AS töölepingute sõlmimisel eelnevalt väljatöötatud tingimusi. Nimetatud asjaolu tõendavad toimikus olevad K.Mi e-kirjad (kd II tl 45-47). Asjaolu, et e-kirjavahetus on toimunud ligikaudu aasta enne töölepingu sõlmimist kostjaga, ei välista tüüptingimuste kasutamist hageja poolt kostjaga sõlmitud lepingus, sest hageja ei ole tõendanud, et kostjaga räägiti lepingutingimused eraldi läbi ja, et kostjal oli võimalik nende sisu mõjutada. Ekslik on hageja väide, et e-kirjavahetusest nähtub, et adressaatidel oli võimalik pidada läbirääkimisi töölepingu tingimuste üle. Kirjavahetuse kohaselt „kuna meil on mitu töölepingu põhja kasutusel, siis otsustasime need kõik ühtlustada ja kõigil vanad töölepingud asendada uutega“. Samuti on kirjavahetuses märgitud, et „Kõigil on enne allkirjastamist võimalus töölepinguga tutvuda ja kui tekib küsimusi, siis andke mulle teada“. Eelviidatust ei tulene, et töötajatel oleks olnud võimalik töölepingu sisu muuta või selle detailide osas läbi rääkida.
10.2.TLS § 22 lg 1 kohaselt vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p-s 9 on sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et töölepingu p-des 9.1. ja 9.2. sätestatud tingimused on tüüptingimustena tühised VÕS § 42 lg 1 ja 2 järgi, sest hageja tööandjana ei ole esitanud kostjale kui töötajale mõistetaval ja arusaadaval viisil saladusena määratud teabe sisu tööandja õigustatud huvist lähtudes. Töölepingu p-des 9.1. ja 9.2. on määratletud teave, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Asjaolu, et igal üksikul juhul on vaja otsustada, kas teatud andmete või asjaolude saladuses hoidmise suhtes on tööandjal õigustatud huvi või mitte, ei muuda töölepingu p-d 9.1. ja 9.2. tühiseks.
10.3.Kuna töölepingu p-d 9.1. ja 9.2. ei ole tüüptingimustena tühised, siis tuleb kindlaks teha, kas kostja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust. Hageja väitel rikkus kostja ärisaladuse hoidmise kohustust sellega, et tema CV-st nähtub, kui efektiivne on Nortal AS konkreetset metoodikat kasutades konkreetses projektis olnud. Kostja on vaielnud hageja väitele vastu ning vastuväite kohaselt on CV-s esitatud projektide ligikaudne ajaline maht ja meetodi osas on tegemist kaubanduslikku väärtust omava teabega, ning mingi projekti osas teatud meetodite kasutamine ning projekti läbiviimiseks kasutatav töömaht on teada ka kolmandatele isikutele, kes antud valdkonnas tegelevad. Ringkonnakohus leiab, et kostja CV-s kajastatu ei ole käsitletav kostjapoolse ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisena. Asjaolu, et kostja CV-s on märgitud, millistes projektides ta on osalenud, samuti projektide ligikaudne maht ja kasutatud metoodika, ei tõenda kostja poolt saladuse hoidmise kohustuse rikkumist. Teabe määratlemine saladusena peab olema põhjendatav tööandja huvide kaitsega. Käesoleva juhul kostja CV-s märgitu ei riku kostja huve, sest CV oli esitatud
hankemenetluse käigus Eesti Energia AS-le ning CV-s ei sisaldu selliseid andmeid, mille suhtes võiks eeldada hageja huvi pidada neid kolmandate isikute ees saladuses. Kuna kostja ei ole rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, siis puudub alus temalt töölepingu p-s 9.5. sätestatud leppetrahvi väljamõistmiseks.
10.4.Arvestades käesoleva otsuse p-s 10.1. märgitut on õige maakohtu seisukoht, et töölepingu p 10 (konkurentsipiirang) on tüüptingimus, ning vastuapellandi vastupidine väide on alusetu. Vastuapellandi väite kohaselt tuleb välja mõista leppetrahv konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise eest töölepingus ettenähtud täismääras, s.o viiekordse kuutöötasu ulatuses. Kuna ringkonnakohus asus käesoleva otsuse p-s 9.3. seisukohale, et kostja ei ole rikkunud konkurentsipiirangut, siis puudub alus üldse leppetrahvi väljamõistmiseks ja vastuapellatsioonkaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata.
11.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Samuti jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.