Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
15.september 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
Luite Arenduse OÜ hagi AS SEB Pank vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kande kustutamiseks 3500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Luite Arenduse OÜ (registrikood 11527897, asukoht Veerenni 52, 11313 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Ploom (e-post [email protected]) Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), volitatud esindaja Martin Velling (e-post: [email protected]; [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Luite Arenduse OÜ hagi AS SEB Pank vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kande kustutamiseks.
2.Menetluskulud jäävad täies ulatuses Luite Arenduse OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
08.04.2014 Luite Arenduse OÜ esitas Harju Maakohtule hagiavalduse AS SEB Pank vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja kande kustutamiseks. 14.04.2014 kohtumäärusega Harju Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus 26.06.2014 võttis hagiavalduse menetlusse. Kostja esitas hagile tähtaegselt kirjaliku vastuse. Pooled taotlesid asja lahendamist kirjalikus menetluses. 05.08.2014 määrusega kohus andis pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks kohus nõudis hagejalt täiendavaid selgitusi kostja vastuses esitatud väidete ja lisatud tõendite kohta. Kohtumäärus on poolte esindajatele kätte toimetatud kohtute infosüsteemi vahendusel 06.08.2014. Pooled kohtule täiendavalt mingeid avaldusi ega tõendeid ei esitanud.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja sai kinnistu, asukohaga Suur-Jõe tn 42, Pärnu linn, Pärnumaa, omanikuks 20. detsembri 2011.a asjaõiguslepingu alusel, selle kohta kanne on kinnistusraamatusse tehtud 30. detsembril 2011.a. Kinnistusraamatust nähtuvalt on hageja omandis oleva kinnistu registriosa IV jakku 1. järjekohale kantud hüpoteek summas 18 960 000,00 Eesti krooni AS SEB Pank (edaspidi kostja) kasuks. Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 11. aprillil 2006 AKTSIASELTS KNOKE (kustutatud) ja kostja vahel 20. veebruaril 2006.a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel (edaspidi leping). Hüpoteeki muudeti 10. juuni 2009.a asjaõiguslepingu alusel 18. juunil 2009.a. Kuna kostjal puuduvad mistahes nõuded hageja vastu, mida hüpoteek tagada saaks ja milliste nõuete sissenõudmiseks kostja kinnistut koormavat hüpoteeki realiseerida saaks, on kostja kohustatud andma nõusoleku kinnistut koormava hüpoteegi kustutamiseks. Hageja saatis kostjale
05.detsembril 2013 ja 11. jaanuaril 2014 taotlused nõusoleku andmiseks hüpoteegi kustutamiseks. Kostja ei ole hagejale nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks andnud. AÕS § 349 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kinnistut kostja kasuks koormava hüpoteegi kustutamist või kandmist enda nimele. Hageja taotleb kohtult: (i) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 620105 IV jao 1. järjekoha kande muutmiseks, (ii) asendada kostja tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr 620105 IV jao 1. järjekohale kantud hüpoteegi kustutamiseks kohtuotsusega ning (iii) kustutada kostja kasuks kinnistusraamatu registriosa nr 620105 IV jao 1. järjekohale kantud hüpoteek.
KOSTJA VASTUS
Hageja esitas hagiavalduse lisana 1 ühishüpoteegi seadmise lepingu, mille punkti 2.2.2 kohaselt tagab hüpoteek summas 1,211,764.86 eurot (18,960,000 Eesti krooni) mh kõiki nõudeid AKTSIASELTS KNOKE vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja AKTSIASELTS KNOKE vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. 19.06.2006.a sõlmisid Kostja ja AKTSIASELTS KNOKE garantiilepingu, millest tulenev võlgnevus summas 95,867.47 eurot on 25.03.2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-281 kostja kasuks välja mõistetud. Kuna eelnimetatud võlgnevus on kostjale endiselt tasumata, on kostja teavitanud hagejat, et on nõus kustutama vaidlusaluse hüpoteegi tingimusel kui 95,867.47 eurot on kostjale laekunud või laekub kinnistu (registriosa nr 620105) müügitehingust. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta hageja hagiavaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud põhjalikult hagiavalduse ja kostja kirjaliku vastusega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - 30.12.2011 kanti Luite Arenduse OÜ AS-iga KNOKE 20.12.2011 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kinnistusraamatusse Pärnu linnas, aadressil Suur-Jõe tn 42 asuv kinnistu, registriosa number 620105, omanikuna. - kinnistut koormab AS-i SEB Pank kasuks seatud 1. järjekoha hüpoteek summas 18 960 000,00 EEK (1 211 764,86 €). Kinnistu igakordne omanik on kohustatud koheselt alluma sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. - 20.02.2006 Aktsiaseltsi KNOKE ja Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Pank) vahel sõlmitud Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktide 2.2.1. ja 2.2.2. kohaselt tagab hüpoteek kõik nõuded AS KNOKE kui kinnistu selleaegse omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja AS KNOKE vahel 20.02.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006004589 ja selle võimalikest lisadest; samuti kõik nõuded AS KNOKE vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja AS KNOKE vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. - 25.03.2014 Harju Maakohtu tagaseljaotsusega rahuldati AS SEB Pank hagi AS KNOKE vastu ja mõisteti AS-ilt KNOKE välja võlgnevus 95 867,47 €. - hageja on taotlenud kostjalt nõusolekut hageja kinnistut koormava hüpoteegi kustutamiseks; - kostja hüpoteegipidajana on hagejat teavitanud, et nõustub hüpoteegi kustutamisega üksnes tingimusel, et Harju Maakohtu tagaseljaotsusega AS-ilt KNOKE kostja kasuks väljamõistetud 95 867,47 € on kostjale laekunud või laekub kinnistu müügitehingust.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on nõue, mille täitmist tal on õigus nõude hageja kinnistut koormava hüpoteegi realiseerimise kaudu. Hageja hagiavalduses tugineb sellele, et kostjal puuduvad hageja või kolmandate isikute vastu mistahes nõuded, mida hageja kinnistule seatud hüpoteek tagaks. Kostja on seisukohal, et hüpoteek tagab kostja ja AS KNOKE vahel 19.06.2006 sõlmitud garantiilepingust tulenevat kostja nõuet.
4.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 järgi juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 3411 lg-st 1 tulenevalt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 2 kohaselt on asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel puudutatud isikuks eelkõige kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt kui hüpoteegipidajalt nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks ning sellest keeldumise korral pöörduma kohtusse hagiga nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.
5.AÕS § 325 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Sama paragrahvi 5.lõike kohaselt juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. AÕS § 346 lg 1 sätestab, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab
olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetusemisel uue hüpoteegipidaja suhtes (AÕS § 346 lg 2). AÕS § 351 lg 1 järgi võib kinnisasja omanik hüpoteegipidaja vastu esitada ainult selliseid vastuväiteid, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel või mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel.
6.Hagile lisatud hageja 10.01.2014 nõudekirjas kostjale on hageja esitanud argumente, et ühishüpoteegi seadmise lepingu punkti 2.2.2. näol on tegemist globaalse tagatiskokkuleppega, mis ei määratle piisavalt täpselt tulevikus tekkivaid, tagatiskokkuleppega hõlmatavaid nõudeid, mistõttu on tagatiskokkulepe vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Hagiavalduses toob hageja aga nõude alusena esile üksnes selle, et kostjal puudub hageja või mõne kolmanda isiku vastu reaalne nõue, mida tagaks hageja kinnistut koormav hüpoteek. Tulenevalt kostja vastusest kohus küsis hagejalt täiendavaid selgitusi nõude aluse kohta ja andis hagejale võimaluse esitada oma vastuväited kostja vastusele ja tõenditele (sealhulgas kostja väitele, et n ühishüpoteegi seadmise lepingu punkt 2.2.2. laieneb ka garantiilepingule), hageja seda võimalust ei kasutanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
7.Kohus leiab, et kostja on nõude olemasolu tõendanud. Harju Maakohtu 25.03.2014 tagaseljaotsusega on rahuldatud AS SEB Pank hagi AS KNOKE vastu võlgnevuse 95 867,47 € väljamõistmiseks. Tagaseljaotsus on jõustunud. Kohtute infosüsteemis andmetest nähtuvalt esitas AS SEB Pank tsiviilasjas 2-13-281 hagi AS KNOKE vastu 19.0.2006 sõlmitud garantiilepingu alusel, nagu AS SEB Pank ka oma kirjalikus vastuses praegusele hagile on välja toonud. AS KNOKE ja AS SEB Eesti Ühispank vahelises ühishüpoteegi seadmise lepingu punktis 2.2.2. on lepingupooled kokku leppinud, et hüpoteek tagab ka panga ja AS KNOKE vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest tekkivaid panga nõudeid AS KNOKE vastu. Garantiileping on võlaõiguslik leping. Garantiilepingu sõlmimise ajal kuulus vaidlusalune, Pärnus aadressil Suur-Jõe tn 42 asuv kinnistu AS-ile KNOKE. Garantii väljamaksmise nõude esitas pank As-le KNOKE 2010.a, hageja omandas hüpoteegiga koormatud kinnistu 2011.a. Seega oli hagejal võimalus teada saada ja ta pidi olema teadlik kõikidest nõuetest, mida hüpoteek tagab. Lisaks on nii hageja, AS KNOKE (kustutatud), kui ka OÜ Hersis Kaubandus, kelle kohustuste täitmist kostja ees eespool nimetatud garantiilepinguga tagati, omavael seotud äriühingute juhatuse liikme ja/või osaniku/aktsionäri R. V. (V.) kaudu. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja osanik ja juhatuse liige on ühishüpoteegi olemasolu ära kasutades saanud kostjalt laenu oma mitmetele teistele äriühingutele, oleksid hageja võimalikud vastuväited ühishüpoteegi seadmise lepingu punkti 2.2.2. tühisuse osas ka vastuolus hea usu põhimõttega ning kohus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-te 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 alusel jätta TsÜS §-is 86 sätestatu selles asjas kohaldamata.
8.Kuivõrd kohus tuvastas, et kostjal on AS KNOKE (kustutatud) vastu täitmata nõue, mida hageja omandis olevat kinnistut koormav hüpoteek tagab, siis ei ole kostjal kohustust anda nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus taotleda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.