2-14-10472/22 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

puudutatud isikute kasutusse jäi elamu osa nr 2 (korter 2). 16.04.2007 kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisele eelnes pooltevaheline liisu heitmine tegemaks kindlaks, millise paarismaja osa kaasomanik endale saab. Avaldajad said korteri 1 ehitustöödega valmis juba 2009 aasta alguseks ning pere kolis jaanuaris 2009 majja sisse. Puudutatud isikute korter 2 ei ole veel valmis ning ei ole ühegi isiku elukohaks. Elamu ehituse käigus sõlmisid avaldajad võrgulepingu AS-ga Eesti Energia, paigutasid korterisse 1 elektrimõõtja ning alustasid elektrienergia tarbimist vastavalt lepingu tingimustele. Puudutatud isikud ei sõlminud taolist lepingut ning kasutasid elektrit avaldajate ühenduse kaudu. Kuna kasutatud elektrienergia eest ei saanud avaldajad tasu ning taoline ühendus ei olnud õiguspärane, lõpetasid avaldajad 2011 oktoobris ebaseadusliku ühenduse. Nimetatud sammule järgnes puudutatud isiku 18.10.2011 kiri, kus puudutatud isik I teatas, et vastutasuks elektrienergia väljalülitamisele kavatseb ta talveperioodiks välja lülitada vee ja avaldajaid jäid üheks kuuks veeta. Avaldajatele sai selgeks, et puudutatud isikutel tekkis põhjendamatu ootus, et AS-iga Eesti Energia sõlmitava võrgulepinguga seonduvad liitumis- ja võrgutasud peavad maksma avaldajad. 2013. aasta lõpus hakkas avaldajatele tunduma, et korteri 1 kanalisatsiooni ärajuhtimise süsteem ei toimi korralikult. 05.01.2014 sulges puudutatud isik I kanalisatsiooni üldtoru, mis on kinni XXXXXXX XX/2 poolt sulguriga ning just sulgur on takistuseks kanalisatsiooni toimimisele. Kinnistul ei ole kunagi esinenud torustiku külmumist ega ummistust. Samuti ei ole ummistust tuvastanud ka avaldajate poolt tellitud uuringute käigus. Kinnistul on üks vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumispunkt ning ühtne veevärk ja kanalisatsioonitorustik. Seega kinnistule on paigaldatud veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimiseks kaks toru, veetoru ja kanalisatsioonitoru. Kinnistu ja elamu varustamine vee- ja kanalisatsiooniteenustega on reguleeritud 25.05.2011 sõlmitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutuslepinguga nr 582-P, mille objekt on paarismaja asukohaga XXXXXXX XX XXXXXXX. Vastavalt lepingu punktile 3.1 määratakse müüdava vee kogus veearvesti näidu alusel. Lepingu lisas 1 on näidatud mõlemasse korterisse paigaldatud veearvesti identifitseerimist võimaldavad ja muud vajalikud andmed. Vastavalt kaasomanike kokkuleppele kirjutas kaasomanike volituse alusel lepingule alla VV. Nii vee- kui ka kanalisatsioonitorud on ehitatud nii, et need läbivad paarismajja jõudes puudutatud isikute kasutuses olevat kinnistu osa ning on ühendatud elamuga korteri nr 2 kohal. Nimetatud põhjustel on puudutatud isikutel tehniline võimalus sulgeda vee- ja kanalisatsioonitorud nende kasutuses oleval kinnistu osal ning veetoru korteris 2. 15.01.2014 tuvastas OÜ Ecoplanet uuringu tulemusena, et kinnistu üldtoru on kinni (XXXXXXX XX-1 ja XXXXXXX XX-2) ühenduskoha piirkonnas umbes 15 m üldkaevust. 22.01.2014 teostas OÜ Toru Arst torude TV-uuringu ja fikseeris aktis, et fekaalveel ei ole kuhugi minna, sest toru on XXXXXXX XXX XX/X poolt sulguriga kinni pandud. Avaldajad pöördusid probleemi lahendamiseks vee- ja kanalisatsiooniettevõtte OÜ Strantum poole, kuid ettevõtte vastuse kohaselt on tegu kaasomanike vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu vee-ettevõtte pädevusse. 21.01.2014 saatis VV avaldajatele kirja, kus informeerib, et oli külmade saabumisel sunnitud maja veevarustuse välja lülitama, vältimaks süsteemi kinnikülmumist. Kinnistu torustik ei ole ajutine ehitis, kuna torustik oli rajatud juba 2005 aastal. Ehitustööde järgselt hakkas veevarustus toimima koheselt, kanalisatsioon võeti kasutusele hiljem. Alates avaldajate sissekolimisest oma elamusse jaanuaris 2009 kuni 05.01.2014 on torustik olnud pidevas kasutuses. Avaldajad märgivad, et ka ehitusloast nr 2423 ei tulene, et omavalitsus oleks andnud nõusoleku/korralduse kanalisatsiooni rajamiseks ajutise ehitisena. Avaldajad lisavad, et hoone konstruktsioon rajati alles peale kinnistu torustiku rajamist, millest tulenevalt oleks kanalisatsiooni rajamine ajutisena mõttetu, kuna see eeldaks valmisehitatud hoone konstruktsioonide lammutamist.

Samuti ei ole ka EhS § 40 lg 3 alusel kohalik omavalitsus pooltele ettekirjutust teinud. Asjaolu, et torustiku faktiline paiknemine ei vasta ehitusloa ning poolte vahelise kasutuskorra kokkuleppe juures olevale projektile ei muuda samuti torustikku ajutiseks. Juhul, kui torustiku paiknemine erineb projektist, piisab projekti muudatuse tegemisest, kuid torustikku ennast ei ole selleks vaja lammutada. Alates 05.01.2014 muutus avaldajate elu väljakannatamatuks. Kuna majaga ühendatud kanalisatsioonitoru on kinni, ei saa avaldajad oma kodus elada, sest nad ei saa kasutada sanitaartehnikat, pesemisvõimalusi, valmistada toitu jms. Vee ja kanalisatsiooni kasutamine olukorras, kus heitvett ei ole võimalik ära juhtida, põhjustab vältimatult kanalisatsiooni ummistuse. Nimetatud põhjustel olid avaldajad sunnitud oma kodust välja kolima ja käivad seda vaid episoodiliselt kontrollimas. Avaldajad on seisukohal, et olukord võib muutuda veelgi kriitilisemaks, kui puudutatud isikud teostavad oma lubaduse keerata kinni vesi. Avaldajate korteris 1 on vesipõrandaküte, mis toimib ainult juhul, kui süsteemis on vesi. Arvestades Eesti kliimat, ei saa elamut kütteta hoida, kuna madal temperatuur võivad põhjustada hallituse jm probleeme, elukvaliteedi langusest rääkimata. Puudutatud isikute käitumine on kiuslik, pahatahtlik ega vasta hea usu põhimõttele ning puudutatud isikute väide torude külmumise ohu kohta ei vasta faktilistele asjaoludele, on otsitud ja väljamõeldud. Tegelikkuses ei eksisteeri torude külmumise ohtu, kuna kinnistu kanalisatsioon on pidevas kasutuses. AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Elamu liitumine vee-ja kanalisatsiooniga oli osa elamu ehitusprojektist ning nimetatud süsteemi kasutamine on reguleeritud vastava lepinguga. Kanalisatsioonitoru sulgemine ning veekraani kinnikeeramine saab tuleneda ainult OÜ-ga Strantum sõlmitud lepingu rikkumisest. Avaldajad märgivad, et taolist rikkumist ei ole. Avaldajad paluvad lähtudes AÕS § 72-st kohustada puudutatud isikuid mitte tegema neile takistusi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamisel ning tuvastada, et puudutatud isikutel ei ole õigust paigaldada kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikule mistahes sulgureid või kraane ning piirata avaldajatele vastavate teenuste saamist ja tuvastada kohustus eemaldada XXXXXXX XX/2 majaosa piires kinnistu kanalisatsioonitorule paigaldatud sulgur ning kinnistu veetorule paigaldatud maakraan. Puudutatud isikute seisukoht

3.Kohus rahuldas avalduse ja kohustas puudutatud isikuid mitte tegema avaldajatele takistusi kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamisel ning kohustas neid mitte paigaldama kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikule mistahes sulgureid või kraane ja mitte piirama avaldajatele vee- ja kanalisatsiooni teenuste saamist. Kohus kohustas puudutatud isikuid eemaldama XXXXXXX XX/2 majaosa piires kinnistu kanalisatsioonitorule paigaldatud sulgur ning kinnistu veetorule paigaldatud maakraan. Menetluskulud jäid solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avaldajad taotlevad kohustada kostjaid hoiduma neile takistuste tegemisest kaasomandi eseme kasutamisel. Avaldajad ja puudutatud isikud on kaasomanikud, kellele kummalegi kuulub pool Harku vallas, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX asuvast kinnistust. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel ja sama paragrahvi lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Pooled on 16.04.2007 sõlminud kokkulepe maatüki ja maatükil paikneva ehitise valdamise ja kasutamise kohta (t lk 11-16). Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas puudutatud isikud on avaldajate suhtes käitunud kanalisatsioonitorustiku sulgemisel kaasomanike huve järgides ja hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus analüüsib, kas avaldajatel on õigus kasutada puudutatud isikute kaasomandi osa läbivat vee ja -kanalisatsioonitorustikku. 16.04.2007 kokkuleppest maatüki ja maatükil paikneva ehitise valdamise ja kasutamise korra kohta ja märkuse kinnistamise avalduse lisaks olevalt plaanilt nähtub, et tehnilise projekti alusel omavad mõlevad 1⁄2 kaasomandi osad eraldi torustikke vee ja kanalisatsiooni jaoks, mis on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumispunkiga (lk 15). Avaldajad on tellinud uue kinnistu torustiku vee ja kanalisatsiooni projekti, mis kajastab tegelikku olukorda, kuidas torustik paikneb kinnistul. Kuna puudutatud isikud ei tõendanud, et kinnistul on rohkem kui üks vee- ja kanalisatsioonititorustik, loeb kohus tuvastatuks, et kinnistul paikneb üks vee- ja kanalisatisoonitorustik. OÜ Strantum ja puudutatud isiku I vahel on sõlmitud XXXXXXX XX kinnistu vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutusleping nr 582-P. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 5 alusel, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt AÕS §-le 72. Lepingu üks pool on vastav vee-ettevõtja ja teine pool kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Puudutatud isik I oli lepingu sõlmimiseks volitatud kaasomanike volikirja alusel. Kuna pooled on kaasomanike enamuse otsuse alusel sõlminud kaasomandis oleva kinnistu ühisveevärgi võtmiseks ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtumiseks lepingu, leiab kohus, et pooled on sellega avaldanud tahet omada ühist vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Pooled leppisid kasutuslepingu nr 582-P p-s 3.1 kokku, et kliendile müüdav vee kogus määratakse veearvesti näidu alusel ja kanalisatsiooni juhitud heitvee kogus kas mõõdetakse või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud veekogusega. Lepingu nr 582-P lisa-st 1 nähtuvalt on lepingu objektile paigaldatud kaks veearvestit. Seega on tegemist kahe erineva veearvestiga, mille alusel pooled peavad tarbitud näitude alusel arvestust ning maksavad teenuse eest ja leping on kehtiv. Puudutatud isik I osales paarismaja ehitusel kuni novembrini 2006 ning avaldaja I pangakonto väljavõttest nähtuvalt kandis ta puudutatud isiku I pangakontole paarismaja ehitamiseks raha, võib poolte vahel olla sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 mõttes. Avaldajad märgivad, et puudutatud isik

I on muutnud vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigutust võrreldes algse projektiga, millist asjaolu ei ole puudutatud isikud ümber lükanud. Puudutatud isikud on seisukohal, et kinnistule paigaldatud vee ja -kanalisatsioonitorustik on ehitatud ajutiselt ning pole kooskõlas 16.04.2007 notariaalse lepingu lisaks oleva plaaniga. Kohus nõustub puudutatud isikute seisukohaga, mille kohaselt vee ja -kanalisatsioonitorustiku näol on tegemist rajatisega EhS § 2 lg 3 mõttes. Tegemist ei ole ajutise ehitisega, kuna vee ja –kanalisatsioonitorustik on ehitatud XXXXXXX XX-1 ja XXXXXXX XX-2 elamu alla, ei saa pidada mõistlikuks, et tulenevalt 16.04.2007 notariaalse lepingu lisaks olevast plaanist kohustuvad avaldajad lammutama enda elamuosa ning ehitama eraldi vee- ja kanalisatsioonitorustiku. Puudutatud isikud ei ole kohtule tõendanud ka asjaolu, millest nähtuks, et avaldajad peavad paigaldama uue vee- ja kanalisatsioonitorustiku, mis tuleks kaasomanikevahelisest kokkuleppest. Avaldajad on kohtule esitanud kanali ja veetrassi teostusjoonise (t. lk 87), millest nähtub, et tegelikkuses on kinnistul üks vee- ja kanalisatsioonitorustik, seega on 16.04.2007 notariaalse lepingu lisaks oleval plaanil toodud andmed vastuolus tegeliku olukorraga. Kohus nõustub avaldajatega selles osas, et kuigi 16.04.2007 notariaalse lepingu lisaks olev plaan on vastuolus tegeliku olukorraga, ei anna see alust olemasoleva veev- ja kanalisatsioonitorustiku lammutamiseks, käesoleval juhul piisab üksnes plaani muutmisest/uuendamisest. Puudutatud isikud on seisukohal, et vastavalt EhS § 40 lg-le 1 inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega või avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise puhul Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Kohus leiab, et puudutatud isikud ei ole tõendanud puudutatud isikute kaasomandi osa läbiva vee- ja kanalisatsioonitorustiku ohtlikkust, samuti ei ole kaasomanikele tehtud ettekirjutust, seega käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele EhS § 40 lg 1 ja 3. Eeltooduga kohus leiab, et avaldajatel on õigus kasutada puudutatud isikute kaasomandi osa läbivat vee- ja kanalisatsioonitorustikku, kuna see on loodud kõigi kaasomanike huvides, eelkõige, kuna pooled on avaldanud tahet ühise vee- ja kanalisatisoonitorustiku kasutamiseks ning tegemist ei ole ajutise ehitisega. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikud on takistavad avaldajatel vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamist. Avaldajad on tõendanud OÜ Toru Arst aktiga, et XXXXXXX XXX XX/X garaaži piirkonnas on näha torusulgur, mis on pandud kanalisatsioonitoru sulgemiseks (t lk 24), millest tulenevalt ei ole fekaalveel kuhugi minna. Ecoplanet teostatud tööde akti kohaselt on XXXXXXX XX-1 ja XXXXXXX XX-2 ühistoru kolmiku kohast ummistunud. OÜ Strantum veeosakonna juhataja VV esitatud seisukohast nähtub, et kinnistu veetorule on vee-ettevõtjaga kooskõlastamata paigaldatud täiendav maakraan ehk on toimunud liitumispunkti ja veemõõdusõlme vaheline omavoliline torustiku ümberehitus (t lk 33). Avaldajad on tõendanud, et OÜ Startum tegi puudutatud isikutele ettekirjutuse, milles määras tähtaja endise olukorra taastamiseks, st et XXXXXXX XX-1 elanikud saaksid kasutada kanalisatsiooniteenust ning eemaldada maakraan kinnistu sisetorustikult. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et kanalisatsioonitoru on suletud korgiga, mis on paigaldatud ehitajate poolt 2005 aastal. Kohus tuvastas, et puudutatud isikud on teinud avaldajatele takistusi puudutatud isikute kaasomandi osa läbiva vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamisel, selline käitumine on vastuolus AÕS § 72 lgga 3. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-185-13 tuleneb AÕS § 72 lg 5 teisest lausest, et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Puudutatud isikud on seisukohal, et külma ilma saabumisel on nad olnud sunnitud oma kaasomandi osaks oleva elamu XXXXXXX XX-2 veevarustuse välja lülitama vältimaks veesüsteemi külmumist. Asjaolu, et puudutatud isikute majaosal oleks esinenud

veesüsteemi külmumist ning et nad on sellest tulenevalt pidanud kandma kulusid, on tõendamata. Sellest tulenevalt ei ole puudutatud isikud tõendanud, et avaldajatel on kohustus taluda puudutatud isikute poolt tehtud vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamise takistamist. Kohus leiab, et olukorras, kus puudutatud isikud on takistanud avaldajatel oma kaasomandi osa valdamist läbi kanalisatsioonitoru sulgemise, mille tagajärjel ei ole avaldajatel võimalik heitevett ära juhtida, ei ole puudutatud isikud käitunud avaldajate suhtes hea usu põhimõtet järgides. Sellest tulenevalt ei ole võimalik avaldajatel enda kaasomandi osa kasutada igapäevaseks elamiseks, kuna takistatud on avaldajate elemetaarsete vajaduste rahuldamine. Kui üks kaasomanikest valdab ja kasutab talle kuuluvat kaasomandi osa igapäevaselt, kuid teine poole seda teatud asjaolude tõttu ei tee, ei ole õigustatud kaasomaniku, kes oma kinnistut igapäevaselt ei valda, takistuste tegemine teisele kaasomanikule. Puudutatud isikute poolt on tõendamata väide, et torud on külma kliima tõttu ära külmunud ning korduvalt ummistunud ning sellest tulenevalt on puudutatud isikutel õigustus vesi kinni keerata või kanalisatsioonile sulgureid seada, kohtu hinnangul ei ole selline käsitlus kooskõlas hea usu põhimõttega ning puudutatud isikute käitumine avaldajate suhtes on kohtu hinnangul pahauskne. Samuti tuleb puudutatud isikutel arvestada asjaolu, et avaldajate korteris nr 1 on kasutusel veeküte, millest tulenevalt võib puudutatud isikute pahauskse käitumise tagajärjel kaasneda avaldajatele oluline kahju, mille hüvitamist on avaldajatel õigus nõuda kahju tekitavalt kaasomanikult VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-103-13 p 10). Kui kaasomanikud rikuvad teise kaasomaniku AÕS § 72 lg-st 3 tulenevat õigust, eelkõige asja kasutamise takistamise näol, on AÕS § 72 lg 3 alusel võimalik esitada nõue rikkumise tuvastamiseks. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-81-13 p-st 18 tuleb avaldajatel tõendada, et puudutatud isikud takistavad neil otstarbekohaselt asja kasutamist ning puudutatud isikud peavad tõendama, et avaldajad on kohustatud sellist takistust taluma. Kohus leiab, et kuna avaldajad on tõendanud asjaolu, et puudutatud isikud takistavad neil vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamist ning puudutatud isikud ei ole tõendanud, et avaldajad on kohustatud eelnimetatud takistusi taluma, tuleb avaldajate avaldus rahulda. Kuna kohus on tuvastanud, et avaldajatel on õigus vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamiseks, sest see on loodud kõigi kaasomanike huvides ning tegemist pole ajutise ehitisega, kohustab kohus puudutatud isikuid mitte tegema takistusi vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamisel avaldajatele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-13-14 p-s 10 märkinud, et AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Käesoleva lahendi tegemisel kohus kaalus ja hindas kaasomanike huve ning arvestades vaidluse asjaolusid ja tõendeid, on seisukohal, et lahend vastab kõigi kaasomanike huvidele. Maakohus rahuldas avalduse ja kohustas puudutatud isikuid mitte tegema avaldajatele takistusi kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamisel, mitte paigaldama XXXXXXX XX asuva kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikule mistahes sulgureid või kraane ja mitte piirama avaldajatel vee ja kanalisatsiooni teenuste saamist. Kohus kohustas puudutatud isikuid eemaldama XXXXXXX XX/2 majaosa piires kinnistu kanalisatsioonitorule paigaldatud sulgur ning kinnistu veetorule paigaldatud maakraan. Menetluskulud jäid solidaarselt puudutatud isikute kanda.

Liitumispunktist kuni kinnistuni XXXXXXX XX-2 on kaevatud üks kraav, millesse on paigaldatud kaks kanalisatsioonitoru ja üks veetoru, millega pooled ühendasid ajutiselt mõlemad kinnisvara osad, paigaldades kinnisvara 1 kanalisatsioonitoru läbi kinnisvara 2 garaaži. Kanalisatsioonitoru on ühendatud tsentraalse kanalisatsioonitorustikuga, kuid ei ole ühendatud tarbijaga, vaid on suletud korgiga, mille eemaldamisel satub läbi selle toru tsentraalsesse kanalisatsioonisüsteemi pinnas ja kaasneb süsteemi ummistumise. OÜ Toru Arst (ekspert) tegi oma esimeses aktis järelduse, et kraavi on paigaldatud ainult üks kanalisatsioonitoru, millele on puudutatud isikute garaaži poolt paigaldatud kork. Ilmselt leppisid eksperdid avaldajatega kokku ja nende soovil kirjutasid aktis vale informatsiooni, sest võimatu oli uuringu käigus mitte märgata kanalisatsioonitoru läbimõõduga 160 mm, mida pooled kasutasid enne avariid ja näha ainult kanalisatsioonitoru läbimõõduga 110 mm, mida ei kasutata ja mis on suletud korgiga. Korki on võimalik näha ainult läbi liitumispunkti, aga mitte puudutatud isikute garaažist (korgiga toru lõpeb enne puudtatud isikute garaaži ja korgi taga on pinnas). Kohus oleks pidanud määrama kordusekspertiisi, sest vastavalt TsMS § 304 lg 1, eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Puudutatud isikud ei teinud ekspertiisi, sest kui nemad tellivad ekspertiisi teisest ekspertbüroost ja aktis on teine informatsioon, siis sellesse akti suhtuvad avaldajad ja kohus samasuguse kahtlusega nagu puudutatud isikud suhtuvad OÜ Toru Arst akti. Puudutatud isikute taotluse määrata ekspertiis tehniliste võimaluste määramiseks ja kraavi paigaldatud kanalisatsioonitorude hulga kindlakstegemiseks jättis kohus rahuldamata, tegemasta selle kohta kaevatavat määrust. Kohus võttis võimaluse vaidlustada ekspertiisi määramata jätmist. Peale kohtumääruse kättesaamist pöördusid määruskaebuse esitajad OÜ Toru Arst poole küsimusega, kas OÜ Toru Arst saab aru oma vastutusest, mis tõi kaasa nende poolt antud ekspertarvamus ja vastutusest, et kes peab OÜ Toru Arst arvates täitma nende akti alusel tehtud kohtumäärust. OÜ Toru Arst palus tellida neilt veel kord ekspertiis. 28.05.2014 tehtud TV-uuringu käigus selgus, et varem kasutusesolnud kanalistsioonitoru on tulnud kaevuga ühendusest lahti (vajunud alla) ja sellepärast on toru kaotanud võime juhtida ära kanalisatsioonivett. Selle avarii tagajärjed peavad pooled kõrvaldama ühiselt. Avaldajad tegid ilma puudutatud isikutega kooskõlastamata uue projekti, millega puudutatud isikud ei ole nõus. Puudutatud isikud ei nõustu, et avaldajate kanalisatsioonitoru läheb läbi nende garaaži. Puudutatud isikud nõuavad avaldajatelt liitumist nende jaoks paigaldatud 110 mm kanalisatsioontoruga, või liitumist vastavalt projektile 2005. 13.05.2014 kohtuistungil kinnitasid avaldajad, et puudutatud isikud ei takistanud neil kasutada vett, kuigi paigaldatud maakraan annab selleks võimaluse. Maakraan asub õues ja sellele on pooltel juurdepääs. Maakraan paigaldati eesmärgiga sulgeda vesi juhul, kui tekib veeavarii. Maakraani mahavõtmine ei ole mõistlik lahendus. Puudutatud isikud ei ole takistanud avaldajatel kasutada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja sellepärast ei saa keelata puudutatud isikutel teha seda, mida nad ei ole kunagi teinud.