Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostjad I ja II: XXX(isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja III: XXX(isikukood XXX)
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata kostjate XXX ja XXX taotlus kohustada hagejat esitama täiendavaid tõendeid arve nr 13610 tasumise ja tsiviilasjaga nr 2-13-4990 seotuse osas ning edastada täiendavad tõendid neile seisukoha esitamiseks. Rahuldada hageja XXX 10. juunil 2014 esitatud ja 17. juunil 2014 täpsustatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks kostjate poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 660 eurot (lepingulise esindaja tasu) ning mõista hageja XXX (isikukood XXX) kasuks kostjalt XXX(isikukood XXX) välja menetluskulu summas 330 eurot ja kostjalt XXX(isikukood XXX) 330 eurot. Rahuldada hageja XXX taotlus menetluskulude tasumise korra kindlaksmääramiseks. Resolutsiooni punktis 3 väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo arveldusarvele EE501010220105597013 AS SEB Pank. Rahuldada osaliselt kostjate XXX ja XXX taotlus määrata kindlaks menetluskulude tasumise kord. Resolutsiooni punktis 3 väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kuue kuu jooksul igakuise 12 osamaksega (kummaltki kostjalt kuus makset) igaüks summas 55 eurot kuus. Igakuise makse tähtpäev on käesoleva määruse jõustumise kuupäev vastavas kuus, vastava kuupäeva puudumisel kuu viimane päev. Esimene maksetähtpäev on määruse jõustumisele vahetult järgneval kuul.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad hageja ning kostjad I ja II esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 31. jaanuaril 2013 hagi XXX (kostja I, XXX(kostja II) ja XXX(kostja III, koos edaspidi „kostjad”) vastu kinnisasja ühisomanikuks tunnistamiseks ja ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas hagi 30. augusti 2013. aasta otsusega, millega jättis kõik menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse
21.jaanuari 2014. aasta otsusega muutmata jättes maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning ringkonnakohtus kantud hageja kulud kostjate I ja II kanda. Mõlemad otsused jõustusid
12.mail 2014 Riigikohtu määrusega mitte menetleda kostjate I ja II kassatsioonkaebust.
3.Hageja esitas 10. juunil 2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja täpsustas seda 17. juunil 2014. Vastavalt taotlusele on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 1 260 eurot (lepingulise esindaja kulud 8,75 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub 20% käibemaks). Hageja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ja nõuab lepingulise esindaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja taotleb kulude tasumist teda esindanud advokaadi tegevuskohaks oleva advokaadibüroo arveldusarvele.
4.Kohus edastas hageja taotluse kostjatele I ja II seisukoha esitamiseks selgitades vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi. Kostjad I ja II esitasid tähtaegselt 8. juulil 2014 oma seisukohad, mille kohaselt leiavad, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt suuremas osas rahuldamata ja mitte rahuldada taotlust enam kui 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot + 20 % käibemaks. Lisaks taotlevad kostjad I ja II kohustada hagejat esitama täiendavaid tõendeid arve nr 13610 tasumise osas ja tsiviilasjaga nr 2-13-4990 seotuse osas ning edastada täiendavad tõendid neile seisukoha esitamiseks. Kostjate I ja II vastuväited on järgmised: − hageja esindaja ei ole kunagi vastavat arvet esitatud või ei ole esitatud käesolevas menetluses õigusabi osutamise eest ning tema poolt ei ole vastavat arvet ka tasutud; − hageja esitatud arve ei seondu käesoleva tsiviilasjaga. Aruanne ei ole mingil määral seostatav arvega nr 13610, dokumentidest on näha, et need on loodud erinevates programmides ja erinevatel aegadel. Menetluskulude arvestus on koostatud näilikult; − hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määr on 100 eurot ja esindaja ajakulu 8,75 tunni ulatuses on põhjendamatud arvestades hageja toiminguid ja nende sisu; − arvestades lepingulise esindaja kulude piirmäärasid saavad hageja esindajakulud olla vaid 650 eurot apellatsioonimenetluses (1/5 kogu menetluskude mahust).
5.Menetluskulude väljamõistmisel taotlevad kostjad I ja II määrata kindlaks menetluskulude tasumise kord, mille kohaselt väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele maksimaalselt igakuiselt summas 50 eurot kuus. Kuivõrd kostja I saab igakuiselt
2 (5)
2-13-4990 miinimumtasu ja kostja II on töötu ning neil puuduvad vahendid ja võimalused menetluskulude hüvitamiseks, paluvad kostjad I ja II kohtul määrata kindlaks menetluskulude tasumise täitmise kord selliselt, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele maksimaalselt igakuiselt summas 50 eurot kuus.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus vastab TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestatud nõuetele.
7.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu 12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p 14 neljas lõik). TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10713 p 15 viies lõik ja p 16). Kuna kostjad I ja II vaidlevad hageja taotlusele vastu, siis ei saa kohus lugeda, et need oleks omaks võetud eeltoodud tähenduses. Kohus kontrollib hageja märgitud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt.
9.Kohus jätab rahuldamata kostjate I ja II taotlused kohustada hagejat esitama täiendavaid tõendeid arve nr 13610 tasumise ja käesoleva tsiviilasjaga seotuse osas ning edastada täiendavad tõendid neile seisukoha esitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Hageja ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas hageja esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).
3 (5)
2-13-4990
10.Riigikohtu üldkogu tunnistas 26. juuni 2014. aasta määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. aasta määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad". Tulenevalt sellest jätab kohus kostjate I ja II vastuväited seoses lepingulise esindaja kulude piirmääraga tähelepanuta.
11.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu hind on mõistlik. Kohus peab põhjendatuks mõista vastaspoolelt hageja õigusabi kulude eest välja hüvitise lähtudes tunnihinnast 120 eurot, millele lisandub 20% käibemaks, kokku seega 144 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on sellise hinnaga kvaliteetset õigusabiteenust võimalik osta. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja taotleb menetluskulu hüvitamist käibemaksuga, kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane. Hageja on esitanud nõutud kinnituse. Seega mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga.
12.Kohus tutvus hageja avaldusega ja hageja poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab hageja lepingulise esindajate toiminguid põhjendatuks 4 tunni ja 35 minuti ulatuses, mis olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kostjate I ja II vastuväiteid on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnang hageja esindajate vajalikule ja põhjendatud ajakulule kohtumenetluses on järgmine: Nr Kuupäev
28.10.13 apellatsioonkaebuse vastuse muutmine ja saatmine kohtusse
1:45
14.01.14 kohtu kirjaga tutvumine, seisukoha kujundamine koos kliendiga
0:30
Kokku (tund:minut) (tundides)
8:45 8,75
4:00
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta kohus hindab maakohtu 4:30 kohtuotsuse analüüsi, apellatsioonikaebusega tutvumist koos dokumendi koostamise ajakuluga, mis on põhjendaud ja vajalik 4 tunni ja 30 minuti ulatuses
põhjendatud ajakulu on kohtu kirjaga tutvumine, milleks on 5 minutit Kokku (tund:minut) (tundide / tasu)
0:05
4:35 4,58
13.Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 660 eurot (lepingulise esindaja tasu 4 tunni 35 minuti eest hinnaga 144 eurot tunnis sh 20% käibemaks). Rahuldamata jääb hageja taotlus 600 euro ulatuses ( = 1260 – 660).
14.Ringkonnakohus ei määranud 21. jaanuari 2014. aasta otsuses kindlaks menetluskulude hüvitamise kohustuse jaotust kostjate I ja II vahel. Otsuse põhjenduste p-s 15 märkis
4 (5)
2-13-4990 ringkonnakohus, et lähtub kulude jaotamise üldistest põhimõtetest. TsMS § 165 lg 1 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna ringkonnakohus ei ole kulude jaotamisel teisiti määranud, siis vastutavad kostjad I ja II nende kanda jäänud kulude tasumise eest võrdsetes osades. Eelneva põhjal tuleb kostjalt I mõista hageja kasuks välja 330 eurot ja kostjalt II samuti 330 eurot.
15.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Hageja taotles väljamõistetavate kulude tasumist teda esindanud advokaadi tegevuskohaks oleva advokaadibüroo arveldusarvele. Kohus käsitleb seda määruse täitmise viisi kindlaksmääramise taotlusena ja rahuldab selle. Kostjad I ja II taotlevad kohtult määrata menetluskulude tasumise kord selliselt, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele maksimaalselt igakuiselt summas 50 eurot kuus. Kuivõrd kostja I saab igakuiselt miinimumtasu ja kostja II on töötu ning neil puuduvad vahendid ja võimalused menetluskulude hüvitamiseks, siis on taotlus kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Kohtu hinnangul saab kumbki kostja siiski tasuda vähemalt 55 eurot kuus. Selle tulemusel toimub menetluskulude hüvitamine poole aasta jooksul, mis on veel mõistlik ja hageja huvidega piisavalt arvestav.
16.Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna hageja ja kostjate I ja II vaatekohast ületab kohtulahend rahuldatud ja rahuldamata osas viidatud piirmäära, siis võivad maakohtu hinnangul nii hageja kui ka kostjad I ja II esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.