Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.07.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-22484
Tsiviilasi
GK ja MN hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 6000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.01.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MN apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 GK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXX)
Hageja 2 MN (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), volitatud esindaja Külli Reinfeld
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 20.01.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta MN kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.GK esitas 10.05.2013 ja MN esitas 31.05.2013 hagi Harju Maakohtusse Swedbank ASi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2013/2442 ja 022/2013/2443. Maakohus liitis nõuded üheks tsiviilasjaks.
2.GK väitel nägi ta laenulepingu nr 07-142587-EV ülesütlemise teatist esimest korda täitmisteadet ja selle lisasid kätte saades 08.05.2013. GK ei nõustunud kostja poolt laenulepingu ülesütlemisega ja leidis, et laenulepingu ülesütlemine ei ole õiguspärane. Seega ei ole muutunud sissenõutavaks laenulepingust tulenev hageja võlgnevus. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaaslaenaja H N oleks laenulepingu ülesütlemise avalduse ja/ või teatise kätte saanud.
3.MN leidis, et hageja ja kostja vahel puudub igasugune võlaõiguslik suhe. Hageja nõustus koormama talle kuuluvat kinnisasja kostja, GK ja H N vahelisest laenulepingust nr 07-142587-EV tulenevate nõuete tagamiseks. GK on laenulepingu ülesütlemise kostja poolt kohtus vaidlustanud. Proportsionaalne ega õiguspärane ei saaks olla hagejale kuuluva kinnisasja sundvõõrandamine täitemenetluses olukorras, kus sissenõudja väidetav nõue tegelikkuses ei pruugi sissenõutav olla. MN leidis, et hüpoteegi seadmise leping, millega talle kuuluv korteriomand hüpoteegiga koormati, võib tõenäoliselt olla vastuolu tõttu heade kommetega üldse tühine. MN ei ole saanud oma korteriomandi koormamisest mitte mingisugust vastusooritust. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Leping on korrektselt üles öeldud, seega on kõik lepingust tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks. Kuna lepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud vabatahtlikult ka pärast lepingu ülesütlemist, algatas kostja põhjendatult täitemenetluse. Vaidlusaluse lepingu ütles kostja ühepoolselt üles 11.02.2013 ülesütlemise teatise alusel 28.02.2013, kuid sellele eelnevalt pidi kostja korduvalt saatma laenusaajatele ja tagatise omanikule lepingu ülesütlemise teatiseid, sest pidevalt on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega oldud võlgnevuses. Pärast täiendavate tähtaegade andmist on võlgnevused siiski lõpuks tasutud, kuid 11.02.2013 ülesütlemise teatise järgselt võlgnevust enam ei tasutud.
4.11.02.2013 saatis kostja ülesütlemise teatise, milles andis aega võlgnevuse tasumiseks. Kostja saatis teatised nii tähitult kui ka lihtkirjaga. Tähitud posti võttis vastu MN
14.02.2013. Laenusaajad neile edastatud teatistele postiasutusse järele ei läinud, mistõttu tagastati need kostjale hoiutähtaja möödumisel. Ülesütlemise teatised saadeti 11.02.2013 laenusaajatele ka e-kirja teel. Kostja andis viimaseks võlgnevuse tasumise tähtajaks 26.02.2013. Kuna võlgnevust ei tasutud, luges kostja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 28.02.2013. Kostja saatis kõik lepingu ülesütlemise teatised laenusaajatele nende endi poolt kostjale teatatud aadressidel. GK saatis kostja kõik teatised aadressil XXXXXXXXX XXX XXX, XXXXXXX ning e-kirjaga e-postiaadressile XXXXXXXXXX. Mõlemad aadressid on hageja ise lepingu sõlmimisel kostjale enda kontaktandmetena avaldanud. Arvestades eeltoodut oli kostja õigustatud saatma laenulepinguga seotud teated eelnimetatud kontaktaadressidel ning lugema need kättetoimetatuks.
5.Laenusaajad ei ole laenu põhiosa makseid tasunud alates 2012 oktoobrist. Samuti on tasumata intressimaksed. Alates 2012 oktoobrist lepingu ülesütlemiseni 28.02.2013 oldi võlgnevuses 5 järjestikust makset. Järelikult esines kostjal õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks. Tõenditest nähtub, et kostja on korduvalt laenusaajatele vastu tulnud, võlgnevuse tasumise tähtaegasid pikendanud jne. Esimese astme kohtu otsus
6.20.01.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
7.Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas kostja on öelnud laenulepingu nr 07-142587-EV üles õiguspäraselt ning kas täitemenetluste nr 022/2013/2442 ja nr 022/2013/2443 algatamine oli põhjendatud. Täiteasjades on täitedokumendiks Tallinna notar Ants Ainsoni 15.08.2007 notariaalne dokument nr 5708. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõude realiseerimine 226 979,42 eurot. Hagejad esitasid väite, et kostja ei ole hagejatega sõlmitud laenulepingut õiguspäraselt üles öelnud.
8.10.08.2007 sõlmisid GK ja H N kostjaga laenulepingu nr 07-142587-EV, millega kostja andis laenu 243 020 eurot GK ja AS SEB Eesti Ühispank vahel sõlmitud laenulepingu nr L040012370 refinantseerimiseks ja elamu ehituse jätkamiseks kinnistul asukohaga XXXXXXXXX XXX XXX/XXXXXXXXXX XXX XX XXXXXX linnas. Pooled leppisid laenulepingu sõlmimisel kokku, et tagatiseks seatakse hüpoteek eelpool viidatud kinnistule ja korteriomandile XXXXXXX XX-XX, Tallinnas. Laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevad on iga kuu 10.kuupäev.
9.Tallinna notar Ants Ainsoni poolt 15.08.2007 tõestatud avaldus, kinnistamisavaldus isikliku kasutusõiguse järjekoha loovutamiseks ja hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu p-dest 4.1 ja 6.1 nähtus, et GK, MN, NK, TV ja kostja leppisid kokku, et kinnistule XXXXXXXXX XXX XXX ja korteriomandile XXXXXXX XX-XX seatakse hüpoteek vastavalt 4 940 000 krooni ja 724 000 krooni ning hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded GK ja H Na vastu, mis tulenevad laenulepingust nr 07-142587-EV. Samuti leppisid pooled lepingu p-des 4.1 ja 6.1 kokku, et igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
10.Kohus leidis, et kostjad olid laenu tagasimaksetega viivituses. Swedbank AS lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtus, et laenulepingujärgsetes maksetes on algselt tekkinud viivitus juba septembris 2011.a ning alates 2012.a oktoobrist ei ole laenusaajad laenu põhiosa makseid üldse tasunud. Seega leidis tõendamist asjaolu, et hageja oli viivituses osamaksete tasumisega vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, mis annab kostjale aluse lepingu ülesütlemiseks VÕS § 416 lg 1 alusel.
11.Kuivõrd laenusaajad ei olnud laenu tagasimakseid alates oktoobrist 2012.a tasunud, ütles kostja 11.02.2013 kirjaga nr B06.10-200-05 laenulepingu üles ja andis hagejatele tähtaja 26.02.2013 võlgnevuse tasumiseks. Samuti hoiatas kostja hagejaid, et nimetatud
tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel on kostja sunnitud asuma rakendama meetmeid oma nõuete rahuldamiseks täite- ja/või kohtumenetluse kaudu. Samuti pakkus kostja laenusaajatele võimalust kokkuleppe saavutamiseks. Osundatud kiri on edastatud GK, MN ning H N nii tähitud kirjaga kui e-postiga GK ja H N. Hagejad väitsid, et nemad teadet kätte saanud ei ole, kuid ei põhistanud oma väidet millegagi.
12.Kostja e-kirjadest nähtus, et hagejad on varasemalt neile edastatud kirjad ja e-kirjad lepingus märgitud aadressidel kätte saanud. 14.01.2013 e-kiri H N, milles kostja teavitab laenusaajaid tekkinud võlgnevusest, on kätte saadud ning sellele on H N 21.01.2013 vastanud, et GK tasub võlgnevuse 29.01.2013. Kostja vastas 24.01.2013 ekirjaga H N ja selgitas, millised on tagajärjed, kui võlgnevust ei tasuta. Seega ei ole kohased hagejate väited selle kohta, et kostja pole neid hoiatanud ega võimaldanud kokkulepet saavutada.
13.Vastavalt laenulepingu p-le 9.4.1 teatab laenusaaja pangale 5 pangapäeva jooksul, kui muutuvad laenusaaja isikuandmed, elukoht ja/ või teised kontaktandmed. Kostja saatis hagejatele eelpool viidatud kuupäevadel ülesütlemise avaldused hagejate poolt lepingutes märgitud aadressidel. Kohus leidis, et hagejate elukoha aadressid on hagiavaldustes samad, mis on märgitud poolte vahel sõlmitud laenulepingus ja hüpoteegi seadmise lepingus ja asjaõiguslepingus, s.o XXXXXXXXX XXX XXX ja XXXXXXX XX-XX. Samuti on kostja edastanud omapoolsed kirjad GK e-posti aadressile XXXXXXXXXX, millel on ka kohus hagejaga suhelnud. Hagejad ei toonud kohtu ette asjaolusid selle kohta, et lepingutes märgitud aadressidel ja e-posti aadressil nad saadetud postiga tutvuda ei saanud.
14.MN leidis, et hüpoteegi seadmise leping, millega hagejale kuuluv korteriomand hüpoteegiga koormati, võib tõenäoliselt olla vastuolu tõttu heade kommetega üldse tühine, kuivõrd ta ei ole saanud korteriomandi koormamisest mitte mingisugust vastusooritust. Kohus leidis, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse eeldada, et 15.08.2007 Tallinna notar Ants Ainsoni poolt tõestatud notariaalne leping on vastuolus heade kommetega. Hüpoteegi seadmisel ei pea tagatisvara omanik vastusooritust saama. Käsutusena on asjaõigusleping reeglina õiguslikult neutraalne ja see ei saa seetõttu olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine. Apellatsioonkaebus
15.MN palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
16.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 86 lg 1, mille kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. MN ei olnud laenulepingu pooleks ega saanud Swedbank AS-ilt ega laenusaajatelt mitte mingisugust vastusooritust oma korteriomandi koormamise eest; korteriomand on MN elukoht ja ainuke temale kuuluv kinnisasi, seega pärast korteriomandi sundmüüki täitemenetluses jääb MN elukohata; MN puudusid igasugused kogemused kinnisasjade koormamisel ja arusaam sellest, mida toob talle kaasa hüpoteegi seadmine tema elukohaks olevale korteriomandile. Swedbank AS hüpoteegipidajana ja krediidiasutusena ei selgitanud riske, mis kaasnevad MN korteriomandi koormamisega hüpoteegiga kolmandate isikutega sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Maakohus oleks pidanud loetletud asjaolusid otsuse tegemisel kaaluma, analüüsides hüpoteegi seadmise lepingu heade kommetega vastuolus olevaks tunnistamist. MN leiab, et loetletud asjaolud on erandlikud ja annavad aluse lugeda hüpoteegi seadmise leping vastuolus olevaks heade kommetega.
17.Maakohus ei taganud pooltele võrdset võimalust esitada tõendeid ja keeldus põhjendamatult GK vande all ülekuulamisest. Sellega on maakohus rikkunud
tsiviilmenetluse olulist põhimõtet kohelda pooli võrdselt. GK oskab anda seletusi määrava tähtsusega asjaolude kohta – s.o laenulepingu ülesütlemisega seotud asjaolude kohta. MN hagi põhineb nimelt sellel, et kuivõrd GK vaidlustas laenulepingu ülesütlemise, siis ei ole Swedbank AS-i nõue sissenõutav ja täitedokumendi täiteasjas nr 022/2013/2443 täitmine ei ole õiguspärane. Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et taotlus esitati hilinemisega ja nimetatud asjaolu kohta on esitatud piisavalt kirjalikke tõendeid. MN esitas 03.12.2013 eelistungil kohtu tegevusele vastuväite, tuginedes sellele, et pooltel on kuni eelmenetluse lõppemiseni võimalik esitada taotlusi. Maakohus ignoreeris täielikult menetlusosalise õigust esitada oma väidete põhistamiseks tõendeid. Asjaolu, et laenulepingu ülepoolne ülesütlemine Swedbank AS-i poolt ei olnud õiguspärane, on vaidluse lahendamisel määrava tähtsusega. Apellandilt võeti põhjendamatult ära võimalus tõendada oma väiteid. Vastustaja seisukoht
18.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
20.Maakohus leidis õigesti, et hüpoteegi seadmise leping ei ole vastuolus heade kommetega. Apellandi poolt välja toodud asjaolud - et ta ei saanud vastusooritust oma korteriomandi koormamise eest, korter on tema ainuke elukoht ning tal puudus arusaam sellest, mida toob kaasa hüpoteegi seadmine elukohaks olevale korteriomandile – ei anna alust pidada hüpoteegi seadmise lepingut heade kommetega vastuolus olevaks.
21.Hüpoteegi seadmise kokkulepe ei ole vastuolus heade kommetega seetõttu, et koormatava kinnisasja omanik ei ole ise laenulepingu pool, mille tagatiseks hüpoteek seatakse ja et koormatava kinnisasja omanik ei teeni hüpoteegist kasu. Isiku vara koormamine hüpoteegiga kolmanda isiku kohustuste katteks on praktikas tavapärane ning sellele ei peagi järgnema vastusooritust. Tegemist ei ole erandliku asjaoluga nagu väidab apellant.
22.Iga mõistlik isik saab tavapärases tsiviilkäibes aru hüpoteegi tähendusest ja seda ka siis kui tegemist on esmakordse kogemusega. Üksnes asjaolu, et isikul puuduvad vastavad kogemused ja teadmised, ei muuda tehingut heade kommetega vastuolus olevaks. Isikul on võimalik tehingu tagajärgede osas esitada küsimusi ning paluda selgitusi. Samuti on igal isikul õigus tehingust keelduda. Tõestamisseaduse (TõS) § 18 sätestab notari selgitamiskohustuse, mille 1. lõike kohaselt selgitab notar välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi. Tehingu notariaalse tõestamise eesmärk ongi see, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Apellant ei ole kunagi väitnud, et notar ei oleks talle tema õigusi ja kohustusi selgitanud või et notar või kostja ei oleks tema küsimustele vastanud.
23.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja 2 taotluse kuulata vande all üle GK. Hagejal oli piisavalt aega, et esitada taotlus mõistliku aja jooksul enne kohtuistungi toimumist. MN esitas taotluse alles kohtuistungil, olles teadlik, et sellise taotluse rahuldamine oleks tinginud kohtuistungi edasilükkamise, millega oleks kaasnenud menetluse põhjendamatu venitamine. Taotluse rahuldamisel oleks tulnud istung edasi lükata, sest GK ei ilmunud 03.12.2013 istungile ning oli avaldanud soovi lahendada asi
kirjalikus menetluses. Ühtegi mõistlikku põhjust, miks hageja 2 ei saanud kõnealust taotlust varasemalt esitada või tagada GK ilmumine kohtuistungile, pole esile toodud.
24.Ringkonnakohtu arvates pole GK seletus laenulepingu ülesütlemise asjaolude kohta ka asjakohane tõend, millega oleks võimalik ümber lükata kostja poolt esitatud kirjalikud tõendid laenulepingu ülesütlemise kohta. GK ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega on ta nõustunud asjaoluga, et laenuleping on kostjapoolse ülesütlemisega lõppenud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
25.Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.