3.Tühistada Harju Maakohtu 03.06.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati kohtutäitur Elin Vilippus menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr. 022/2013/2443 kuni tsiviilasjas 2-13-27813 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hagejate kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja selle põhjendused
1.XXXesitas 10.05.2013.a. hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 022/2013/2442. XXXesitas 31.05.2013.a. hagi Swedbank AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 022/2013/2443. Nimetatud nõuded on liitetud üheks tsiviilasjaks.
2.25.04.2013.a. täitmisteatele lisatud laenulepingu nr. XXX ülesütlemise teatist nägi hageja XXXesimest korda täitmisteadet ja selle lisasid kätte saades 08.05.2013.a. Hageja XXXei nõustu kostja poolt laenulepingu nr. XXX ülesütlemisega ja leiab, et laenulepingu ülesütlemine ei ole õiguspärane. VÕS-i kohaselt ei olnud kostjal õigust laenulepingut üles öelda. Seega ei ole muutunud sissenõutavaks ka 25.04.2013.a. täitmisteates nimetatud väidetav laenulepingust tulenev hageja XXX võlgnevus. Kostja ei ole saatnud hagejale XXX ei 11.02.2013.a. laenulepingu ülesütlemisavaldust ega 01.03.2013.a. teatist. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaaslaenaja XXX oleks laenulepingu ülesütlemise avalduse ja/ või 01.03.2013.a. teatise kätte saanud. Hageja XXXei ole olnud makseviivituses kolme üksteisele järgnevat kalendrikuud. Kostja ei ole andnud ei enne 01.03.2013.a. ülesütlemisavalduse saatmist ega ka mis tahes muul ajal hagejale XXX täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks.
3.Hageja XXX leiab, et hageja ja kostja vahel puudub igasugune võlaõiguslik suhe, hageja on nõustunud koormama talle kuuluvat kinnisasja kostja, XXX ja XXX vahelisest laenulepingust nr. XXX tulenevate nõuete tagamiseks. Hageja XXX on laenulepingu nr. XXX ülesütlemise kostja poolt kohtus vaidlustanud. Proportsionaalne ega õiguspärane ei saaks olla hagejale kuuluva kinnisasja sundvõõrandamine täitemenetluses olukorras, kus sissenõudja väidetav nõue tegelikkuses ei pruugi sissenõutav olla. Hageja XXX leiab, et hüpoteegi seadmise leping, millega hagejale XXX ’ale kuuluv korteriomand hüpoteegiga koormati, võib tõenäoliselt olla vastuolu tõttu heade kommetega üldse tühine. Hageja XXX ei ole saanud oma korteriomandi koormamisest mitte mingisugust vastusooritust. Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmised täiteasjades nr. 022/2013/2442 ja nr. 022/2013/2443 lubamatuks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et leping on korrektselt üles öeldud, seega on kõik lepingust tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks. Kuna lepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud vabatahtlikult ka
pärast lepingu ülesütlemist, algatas kostja põhjendatult täitemenetluse. Vaidlusaluse lepingu ütles kostja ühepoolselt üles 11.02.2013.a. ülesütlemise teatise alusel 28.02.2013.a., kuid sellele eelnevalt on kostja pidanud korduvalt saatma laenusaajatele ja tagatise omanikule lepingu ülesütlemise teatiseid, sest pidevalt on lepingust tulenevate kohustuste täitmisega oldud võlgnevuses. Pärast täiendavate tähtaegade andmist on võlgnevused siiski lõpuks tasutud, kuid 11.02.2013.a. ülesütlemise teatise järgselt võlgnevust enam ei tasutud ega ole tasutud käesoleva ajani. 11.02.2013.a. saatis kostja ülesütlemise teatise, milles andis aega võlgnevuse tasumiseks. Kostja saatis 11.02.2013.a. teatised nii tähitult kui ka lihtkirjaga. Tähitud posti võttis vastu hageja 2 14.02.2013.a. Laenusaajad neile edastatud teatistele postiasutusse järele ei läinud, mistõttu tagastati need kostjale hoiutähtaja möödumisel. Ülesütlemise teatised saadeti 11.02.2013.a. laenusaajatele ka e-kirja teel. Kostja andis viimaseks võlgnevuse tasumise tähtajaks 26.02.2013.a. Kuna keegi võlgnevust ei tasunud, luges kostja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 28.02.2013.a. Kostja saatis kõik lepingu ülesütlemise teatised laenusaajatele nende endi poolt kostjale teatatud aadressidel. Hagejale 1 saatis kostja kõik teatised aadressil XXX , Maardu ning e-kirjaga e-postiaadressile XXX . Mõlemad aadressid on hageja 1 ise lepingu sõlmimisel kostjale enda kontaktandmetena avaldanud. Arvestades eeltoodut oli kostja õigustatud saatma laenulepinguga seotud teated eelnimetatud kontaktaadressidel ning lugema need kättetoimetatuks. 11.02.2013.a. teatisest on näha, et kostja saatis selle hageja 1 enda poolt avaldatud kehtival postiaadressil ning seda kinnitab ka esitatud hagiavaldus, kus hageja 1 on enda elukohana avaldanud sama aadressi. Laenusaajad ei ole laenu põhiosa makseid tasunud alates 2012 oktoobrist. Samuti on alates 2012 oktoobrist tasumata intressimaksed. Alates 2012 oktoobrist lepingu ülesütlemiseni 28.02.2013.a. oli võlgnevuses lausa 5 järjestikust makset. Järelikult esines kostjal õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks. Kostja esitatud seisukohtadest ning tõenditest nähtub üheselt, et kostja on korduvalt laenusaajatele vastu tulnud, võlgnevuse tasumise tähtaegasid pikendanud jne. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohtu põhjendused
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 18.09.2013.a. kohtumääruses (t/l 117) kui ka 03.12.2013.a. kohtuistungil (t/l 145-148).
7.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on öelnud laenulepingu nr. XXX (I köide t/l 31-32, 25-27) üles õiguspäraselt ning kas täitemenetluste nr. 022/2013/2442 ja nr. 022/2013/2443 algatamine on olnud põhjendatud.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige
põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
9.Täiteasjades nr. 022/2013/2442 ja nr. 022/2013/2443 on täitedokumendiks Tallinna notar Ants Ainson 15.08.2007 notariaalne dokument nr. XXX . Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõude realiseerimine summas 226 979,42 eurot (I köide t/l 6-7, II köide t/l 7). Hagejad on kohtule esitatud hagiavalduses esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis väite, et kostja ei ole XXX , XXX ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingut õiguspäraselt üles öelnud. Kostja vaidleb nimetatud seisukohale vastu.
10.Asja materjalidest nähtub, et hageja XXX ja XXX on 10.08.2007.a. kostjaga sõlminud laenulepingu nr. XXX , millega kostja andis eelpool nimetatud isikutele laenu summas 243 020,00 eurot XXX ja AS SEB Eesti Ühispank vahel sõlmitud laenulepingu nr. L040012370 refinantseerimiseks ja elamu ehituse jätkamiseks kinnistul asukohaga Ploomipuu pst. 109/Rõikheina tee 25 Maardu Linn, Harjumaa (II köide t/l 12). Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 10.08.2037.a., intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 0,900 % aastas. Muuhulgas leppisid pooled laenulepingu sõlmimisel kokku, et tagatiseks seatakse hüpoteek eelpool viidatud kinnistule ja samuti korteriomandile asukohaga XXX , Tallinn. Laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevad on iga kuu 10.kuupäev (II köide t/l 12).
11.Kohtule esitatud Tallinna notar Ants Ainson’i poolt 15.08.2007.a. tõestatud avaldus, kinnistamisavaldus isikliku kasutusõiguse järjekoha loovutamiseks ja hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu p. 4.1 ja 6.1 nähtub, et hagejad XXX , XXX , XXX , XXX ja kostja leppisid kokku, et kinnistule XXX Maardu ja korteriomandile XXX Tallinn seatakse hüpoteek vastavalt summas 4 940 000,00 krooni ja 724 000,00 krooni ning p. 4.2.2 ja 6.2.1 järgi hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded XXX ja XXX vastu, mis tulenevad kostja ja XXX ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr. XXX (II köide t/l 13-15).
12.Samuti on pooled eelpool nimetatud lepingu p. 4.1 ja 6.1 kokku leppinud, et igakordne omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (II köide t/l 14).
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
14.Puudub vaidlus, et XXX , XXX ja kostja on sõlminud eelpool nimetatud laenulepingu nr. XXX (II köide t/l 12). Lepingu kohaselt kohustus kostja andma laenusaajate kasutusse kokkulepitud rahasumma ning laenusaajad kohustusid tasuma laenu põhiosa ja intressi osamakse iga kuu 10. kuupäeval (II köide t/l 12). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte teise lõike kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
16.Kohus ei nõustu hagejatega selles, et antud juhul puudusid kostjal alused laenulepingu ülesütlemiseks. Kohtule esitatud Swedbank AS lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtub, et laenulepingujärgsetes maksetes on algselt tekkinud viivitus juba septembris 2011.a. (II köide t/l 50-68) ning alates 2012.a. oktoobrist ei ole laenusaajad laenu põhiosa makseid üldse tasunud (II köide t/l 54). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et laenusaajad oleks nimetatud kohustust kohaselt täitnud.
17.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtule esitatust nähtub, et laenusaajad laenulepingu osamakseid igakuiselt 10 kuupäevaks tasunud ei ole alates oktoobrist 2012.a. (II köide t/l 54). Seega on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on olnud viivituses osamaksete tasumisega vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, mis annab kostjale aluse lepingu ülesütlemiseks VÕS § 416 lg 1 alusel.
18.Kuivõrd laenusaajad ei olnud laenu tagasimakseid alates oktoobrist 2012.a. tasunud, ütles kostja 11.02.2013.a. kirjaga nr. B06.10-200-05 laenulepingu üles (II köide t/l 8789). Kostja on andnud hagejatele tähtaja 26.02.2013.a. võlgnevuse tasumiseks. Samuti on kostja hagejaid hoiatanud, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel on kostja sunnitud asuma rakendama meetmeid oma nõuete rahuldamiseks täite- ja/või kohtumenetluse kaudu. Samuti on kostja pakkunud laenusaajatele võimalust kokkuleppe saavutamiseks.
19.Osundatud kiri on edastatud hagejale XXX ’ile, XXX ’ale ning XXX nii tähitud kirjaga (II köide t/l 90-92), kui ka täiendavalt e-postiga XXX ja XXX (II köide t/l 93, 94). Hagejad on küll väitnud, et nemad antud teadet kätte saanud ei ole, kuid samas ei ole hagejad oma väidet millegagi põhistanud.
20.TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
21.Kostja poolt kohtule esitatud e- kirjadest nähtub, et hagejad on varasemalt neile edastatud kirjad ja e-kirjad lepingus märgitud aadressidel kätte saanud (II köide t/l 49). Samuti nähtub kohtule esitatust, et 14.01.2013.a. e-kiri Heidi Naaritsale, millises kostja teavitab laenusaajaid tekkinud võlgnevusest, on kätte saadud ning sellele on XXX 21.01.2013.a. vastanud, et XXX tasub võlgnevuse 29.01.2013.a. (II köide t/l 8485). Kostja on 24.01.2013.a. e-kirjaga XXX vastanud ja selgitanud, millised on
tagajärjed, kui võlgnevust ei tasuta (II köide t/l 84). Seega on kohatud hagejate vastavad väited selle kohta, et kostja pole neid hoiatanud ega võimaldanud kokkulepet saavutada.
22.Samuti märgib kohus, et vastavalt laenulepingu p. 9.4.1 teatab laenusaaja pangale 5 pangapäeva jooksul, kui muutuvad laenusaaja isikuandmed, elukoht ja/ või teised kontaktandmed (I köide t/l 23-24). Kostja on hagejatele edastanud eelpool viidatud kuupäevadel ülesütlemise avaldused hagejate poolt lepingutes märgitud aadressidel (II köide t/l 45-47, 73-75, 81-83, 90-92).
23.Kohus märgib, et antud juhul on hagejate XXX ja XXX elukoha aadressid hagiavaldustes samad, mis on märgitud poolte vahel sõlmitud laenulepingus ja hüpoteegi seadmise lepingus ja asjaõiguslepingus, s.o vastavalt XXX , Maardu ja XXX , Tallinn (I köide t/l 1, II köide t/l 1). Samuti on kostja edastanud omapoolsed kirjad hagejale XXX e-posti aadressile XXX , millisel aadressil on ka kohus antud hagejaga suhelnud (II köide t/l 44, 72, 79, 93, 102, 142).
24.TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Järelikult ei pea TsÜS § 69 lg 2 järgi tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Vaata ka Riigikohtu 19.12.2005.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-156-05 p. 10.
25.Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et sätestatud ei ole nõuet, et avalduse saaja peaks kättesaamiseks olema tutvunud tahteavalduse sisuga, vaid piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri- elu- või asukohta ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellega on loodud õiguslik fiktsioon- kättesaaduks saab lugeda ka tahteavalduse, millest saaja ei pruugi tegelikult mitte midagi teada. Kui tahteavaldus on juba saaja mõjusfääri saabunud, annab see tahteavalduse tegijale aluse mõistlikult eeldada, et saaja ka tahteavaldusest teada saab ning teadasaamise risk on pandud saajale, eeldusel et talle see mõistlikult võimalik on (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne lk 228).
26.Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid selle kohta, et lepingutes märgitud aadressidel (XXX , Tallinn ja Ploomipuu pst. 109, Maardu) ja e-posti aadressil XXX nad neile saadetud postiga tutvuda ei saa. Enamgi veel, õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kui tahteavalduse tegija ja saaja on kokku leppinud kohas, kuhu tuleb saajale teateid saata, isegi kui see ei ole saaja elu-või asukoht või on viimane vahepeal muutunud, võib tahteavalduse tegija saata avaldusi kokku lepitud kohta, mida tuleb käsitleda saaja elu- või asukohana § 69 tähenduses (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne lk 230). Vaata ka Riigikohtu 21.12.2007.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-123-07. Kostja on antud juhul kooskõlas eelpool viidatuga toiminud. Sellest tulenevalt on laenulepingu ülesütlemine õiguspärane.
27.Hageja XXXon kohtule esitatud seisukohas märkinud, et hüpoteegi seadmise leping, millega hagejale XXX ’ale kuuluv korteriomand hüpoteegiga koormati, võib tõenäoliselt olla vastuolu tõttu heade kommetega üldse tühine, kuivõrd ta ei ole saanud korteriomandi koormamisest mitte mingisugust vastusooritust. Kohus nimetatud hageja seisukohaga ei nõustu.
28.Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse eeldada, et 15.08.2007.a. Tallinna notar Ants Ainson poolt tõestatud notariaalne leping on vastuolus heade kommetega. Kohus selgitab, et hüpoteegi seadmisel ei pea tagatisvara omanik vastusooritust saama. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et käsutusena on asjaõigusleping reeglina õiguslikult neutraalne ja see ei saa seetõttu olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine.
29.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
31.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale, tuleb tühistada Harju Maakohtu 20.05.2013.a. kohtumäärusega (I köide t/l 45) ja 03.06.2013.a. kohtumäärusega (II köide t/l 28) kohaldatud hagi tagamise abinõud. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hagejate kanda.
34.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.