Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.15. jaanuaril 2010 esitasid Oleg Fomin, Niina Smekalova, Liidia Voinova ja Jelena Pugatšova Viru Maakohtule hagi KÜ Kangelaste 3 vastu 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-10-2328) (kd I lk 1-4). Hagejad leidsid, et 11. novembri 2009 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tuleks tunnistada kehtetuks, sest 1) otsuste vastuvõtmise poolt antud häälte arv ei vastanud ühistu põhikirjas nõutud arvule (2/3 koosolekul osalenutest), 2) üldkoosoleku kokkukutsunud initsiatiivrühmal puudus õigus üldkoosolekut kokku kutsuda ja läbi viia, 3) üldkoosolek kutsuti kokku põhikirjas ja seaduses sätestatud korda rikkudes: koosoleku kokkukutsumiseks puudus vajalik ühistu liikmete arv ning eelnevalt ei pöördutud vastava taotlusega juhatuse poole, 4) üldkoosoleku läbiviimisel rikuti seadusest ja põhikirjast tulenevat korda: päevakorda ei pandud hääletusele, päevakorras märgitud kolme küsimuse arutamise asemel võeti vastu viis otsust, hagejate eriarvamused ja sõnavõtud jäeti protokolli kandmata.
19.jaanuaril 2010 esitas OÜ Rosehill Viru Maakohtule hagi KÜ Kangelaste 3 vastu 11.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks (kd IV lk 1-3) (tsiviilasi nr 2-10-3765). OÜ Rosehill leidis, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud selleks ettenähtud korda. OÜ-d Rosehill ei teavitatud koosoleku toimumisest, mistõttu ei saanud ta avaldada oma arvamust koosolekul arutatud oluliste küsimuste osas. 11. oktoobri 2010 määrusega liideti Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjades nr 2-10-3765 ja nr 2-10-2328 esitatud hagid ühte menetlusse nr 2-10-2328 (kd II lk 125-127). O.F, L. Voinova ja J. Pugatšova loobusid hagist ja nende osas lõpetati menetlus
20.novembri 2012 määrusega. Sama määrusega jäeti läbi vaatamata OÜ Rosehill täiendatud hagis esitatud nõuded kostja 02. juuli 2010 ja 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsuste vaidlustamises (kd V lk 186-189). OÜ Rosehill esitatud hagi 30. mai 2011 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes eraldati 11. aprilli 2013 määrusega eraldi menetlusse (kd VI lk 137-139).
15.märtsil 2013 esitatud täpsustatud hagiavalduses palusid hagejad lisaks varem esitatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõudele alternatiivselt tuvastada 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisus (kd V lk 132-136). Hagejad leidsid, et üldkoosoleku otsused (v.a. otsus J.Vi juhatuse liikmeks valimise kohta) tuleb kehtetuks tunnistada, sest nende vastuvõtmisel ei järgitud hääletamisel ühistu põhikirja p-s 5.12 sätestatud kõrgemat häälteenamuse nõuet. Alternatiivselt paluvad hagejad tuvastada otsuste tühisus, sest on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Ühistu liikmetel ei olnud põhikirja p-st 5.6 tulenevalt õigust üldkoosolekut kokku kutsuda ega läbi viia, sest nad ei esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet revisjonikomisjonile.
Alternatiivselt on hagejad seisukohal, et üldkoosoleku võisid kokku kutsuda vähemalt 7 liiget (1/10 arvust 62), kuid antud juhul oli initsiatiivgrupis 6 liiget.
2.KÜ Kangelaste 3 vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et 11. novembril 2009 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise ega hääletamise korda. Vastuvõetud otsused ei ole ka heade kommete vastased, vastuolus seaduse ega ühistu põhikirjaga. Hagejad ei ole välja toonud, milline on nende õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ning milliseid nende õigusi või huve on antud otsustega rikutud. Korteriühistu initsiatiivrühm pöördus korduvalt isiklikult ning esindaja kaudu juhatuse poole nõudega kutsuda kokku üldkoosolek uue juhatuse valimiseks, kuid endine juhatus ei kutsunud kokku uut üldkoosolekut. Kuna 21. juuni 2009 seisuga olid kostja juhatuse liikmete volitused lõppenud, siis ei olnud korteriühistul kehtivat juhatust, mistõttu oli 11. novembri 2009 üldkoosolekul vastu võetud otsus juhatuse tagasikutsumise kohta deklaratiivne ja otsusega ei ole võimalik rikkuda korteriühistu liikmete huve. Üldkoosolekul vastu võetud otsus teenustasude määramisest lähtudes eluruumide ja mitteeluruumide üldpinnast ei muutnud üldkoosoleku otsus seaduses ega ka põhikirjas sätestatud teenustasu arvestamise aluseid, vaid ainult kordas neid. Kuna hagejad ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele, ei ole neil MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt õigust üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. 02. juuli 2010 toimunud KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul otsustati tagasi kutsuda 11. novembri 2009 üldkoosolekul valitud juhatus ja valida uus juhatus. 17. septembril 2010 toimunud KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul otsustati kinnitada kõik 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsused. 30. mai 2011 toimunud üldkoosolekul otsustati kinnitada 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsused. Hagejad ei ole neid KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekute otsuseid vaidlustanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 20. juuni 2014 otsusega jäeti hagid rahuldamata.
3.1.Maakohus ei tuvastanud 11. novembri 2009 üldkoosolekul vastu võetud otsuste vastuolu seaduse ega üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud ühistu põhikirjaga, mistõttu puudub alus nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kuna ühistus on 62 korteriomanikku (nii elu- kui mitteeluruumide omanikud), siis saab üldkoosolekutel antavateks häälte arvuks olla maksimaalselt 62 häält. Tulenevalt korteriühistu põhikirja p-st 5.12 oli otsuste vastuvõtmiseks 11. novembri 2009 koosolekul vajalik 31-32 poolthäält (koosolekul osales 47 ühistu liiget). Kuna Narva linna esindas korterite 3 ja 30 omanikuna 2 esindajat (aselinnapea A. Filippov ja volitatud isikuna O.N), siis põhikirjast tulenevalt oli koosolekul esindatud tegelikult 46 ühistu liiget 46 häälega (kd I lk 29; tõlge lk 109110, kd I lk 21-22). Vaatamata asjaolule, et päevakorra esimese punkti osas (juhatuse liikmete tagasikutsumine) on hääletamisel antud põhikirjas sätestatust (2/3) vähem hääli, s.o 27 häält, ei olnud eelmise juhatuse liikmete volituste lõppemisest tulenevalt nende tagasikutsumine eraldi otsuse alusel enam vajalik. Kuigi 11. novembri 2009 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 3 (teenustasude määramine eluruumi- ja mitteeluruumide üldpinnast) poolt hääletas vaid 27 ühistu liiget, ei saa nimetatud otsus oma sisult rikkuda ühistu liikmete seaduslikke õigusi, sest otsus on vastavuses nii ühistu põhikirjas (p 4.4. ja 4.6) kui ka KÜS § 151 vajalike majandamiskulude jagamise osas sätestatud põhimõtetega. Juhatuse liikmete N. Smekalova ja O.Fi ning hageja OÜ Rosehill vahel allkirjastatud kokkulepped mitteeluruumide omaniku osalusest maja hooldamisel ei olnud vastavuses ühistu põhikirjaga ega ka KÜS-is sätestatuga ning nende allkirjastamiseks puudus ka ühistu üldkoosoleku otsuse alusel selleks antud volitus (kokkulepped 03.06.2009, kd IV lk 77, 78). Samuti tuleb lugeda vastuvõetuks otsus uue juhatuse (koosseisus R.T, A.S, O.N, L.Y ja J.V)
valimise kohta. MTÜS § 22 lg-st 11 tulenevalt on 11. novembri 2009 üldkoosolekul osutunud juhatusse valituks kõik poolthääli saanud kandidaadid. Vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks puuduvad ka formaalsed eeldused. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. 17. septembri 2010 üldkoosolekul on kinnitatud kõik
11.novembri 2009 vastuvõetud otsused. OÜ Rosehill küll esitanud MTÜS § 24 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul nõude 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks (kd IV lk 185-188), kuid 20. novembri 2012 kohtumäärusega jäeti nimetatud hagi läbi vaatamata (kd V lk 186-189).
3.2.Maakohus leidis, et hagejate väited 11. novembril 2009 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisusest ei ole põhjendatud. Revisjonikomisjoni volitused olid 11. novembri 2009 üldkoosoleku kokkukutsumisele eelnevalt lõppenud ning seaduses vastava nõude puudumisel (MTÜS § 20 lg 4) olid korteriühistu liikmed õigustatud juhatuse poolt koosoleku kokku kutsumata jätmisel selle ise kokku kutsuma. MTÜS § 30 lg 1 ei välista ühistu liikmete algatusel ühistule uue juhatuse valimiseks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist põhjusel, et endise juhatuse koosseisu kuuluvate liikmete volitused on tähtaja möödumisel lõppenud. Üldkoosoleku kokkukutsumist ja koosoleku läbiviimist korraldanud liikmete arv (initsiatiivgrupp) vastas MTÜS § 20 lg 3 ja ka ühistu põhikirja p-s 5.5 sätestatule. Initsiatiivgrupis oli ilmselt rohkem kui 6 ühistuliiget, kes on märgitud kostja endise juhatuse esimehe O.Fi 28. septembril 2009 allkirjastatud vastusel (kd I lk 11, dokument on vaatamata kohtu nõudmisele jäetud tõlkimata). Kaudselt tõendab initsiatiivgruppi kuulunud isikute arvu ka hagi lisana esitatud „kutse” 25 isiku allkirjaga 22. septembril 2009 toimuvale üldkoosolekule (kd I lk 8), samuti nähtub 22. septembri 2009 üldkoosoleku protokollist, et sellelt koosolekult lahkus 12 inimest (kd I lk 9; tõlge kd I lk 94). Kohtu hinnangul oleks 62 ühistuliikme olemasolul põhjendatud ka 6 isiku puhul lugeda põhikirjas sätestatud nõue 1/10 liikmete osas täidetuks, sest vastavalt 11. novembri 2009 üldkoosoleku protokollis märgitule osales koosolekul märkimisväärne arv ühistu liikmetest (47, tegelikult siiski ilmselt 46 liiget) ja poolte arusaam nende ühistu liikmete arvu suhtes on ka käesoleva menetluse kestel olnud küllaltki erinev (58 korteriomanikust kuni 69 omanikuni). Initsiatiivgrupp pöördus korduvalt juhatuse poole taotlusega ühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks. 15. septembril 2009 juhatusele edastatud ja
22.septembril 2009 avaldatud pöördumises märgitud päevakorra alusel tegelikult ühtegi koosolekut juhatuse poolt läbi ei viidud, mistõttu olid ühistu liikmed õigustatud erakorraliselt ise kutsuma kokku uue üldkoosoleku, mis viidi 11. novembril 2009 läbi juba 15. septembril 2009 avaldatud päevakorra alusel. Hagejad on tunnistanud, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku kokkukutsumise teated olid koridorides üleval, samuti olid need pandud ka postkastidesse (kd VI lk 172-173). Enne 11. novembri 2009 üldkoosoleku toimumist oli teade veel korduvalt avaldatud vahetult pärast 03. novembri 2009 koosoleku toimumist. Hagejad olid teadlikud initsiatiivgrupi poolt läbiviidavast erakorralisest üldkoosolekust juba septembris 2009. Isegi juhul, kui OÜ Rosehill, kelle esindaja 29. septembri 2009 üldkoosolekul osalejana oli juba teadlik rühma ühistuliikmete poolt kokkukutsutavast erakorralisest üldkoosolekust, ei olnud kätte saanud teadet toimuvast koosolekust, oleks tal olnud võimalus vastavaid asjaolusid täpsustada majas üles pandud teadete alusel. Põhjendatud ei ole ka hagejate väited päevakorras märgitud kolme küsimuse alusel viie otsuse vastuvõtmisest, sest juhatuse esimehe valimine ja ka ühistu juriidilise aadressi muutmine on tegelikult hõlmatud juba uue juhatuse koosseisu valimisega. Üldkoosolek võib otsustada ka juhatuse pädevusse puutuvaid küsimusi (juhatuse esimehe valimine), samuti oli vajalik ühistu postiaadressi muutmine ning aadressi osas muutus vaid korteri number.
11.novembri 2009 toimunud üldkoosoleku protokollist eriarvamuse protokolli kandmise nõuet ei nähtu (MTÜS § 21 lg 6). Ka juhul, kui N. Smekalova eriarvamuse protokolli kandmise nõue oleks esitatud ja see oleks protokolli kandmata jäetud, ei oleks see rikkumine otsuse kehtetuks ega ka tühisuse tunnistamise aluseks.
3.3.Maakohus leidis, et isegi juhul, kui MTÜS § 241 lg 1 tulenevalt oleks tuvastatud
11.novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisus, ei oleks ka nende otsuste tühisuse tuvastamisel korral võimalik saavutada hagejate soovitud eesmärki. 11. novembri 2009 seisuga registris märgitud juhatuse liikmete volitused olid tegelikult lõppenud, ühistu juhatus on veel mitmel korral pärast 11. novembri 2009 toimunud üldkoosolekut ümber valitud ning käesoleval ajal juhatuse koosseisu kuuluvate liikmete tagasikutsumiseks hagejate poolt nõuet ei ole esitatud. Samuti ei oleks seaduses sätestatud mitteeluruumide omanike suhtes eluruumide omanikest erinevate tariifide kehtestamine võimalik ilma selleks ühistu põhikirja muutmiseta. Lisaks eeltoodule ei saa MTÜS § 241 lg 3 kohaselt otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Registripidaja on teinud kostja esitatud avalduse alusel uue juhatuse koosseisu kohta kande 10. detsembril 2009 (kd I lk 30).
3.4.Menetluskulude osas kohus leidis, et arvestades poolte käitumist kogu menetluse kestel, oleks hagi rahuldamata jätmisel menetluskulude väljamõistmine veel menetlusse jäänud hagejatelt äärmiselt ebaõiglane, mistõttu on põhjendatud jätta kummagi poole kohtukulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.N. Smekalova esitas Viru Maakohtu 20. juuni 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et kortermaja mitteeluruumide omanikud on korteriühistu liikmed. Antud väide on vastuolus korteriühistu mõistega KÜS § 2 mõttes. Korteriühistu ei ole loodud selleks, et teenindada esimese korruse mitteeluruume-kaubanduslikku pinda, kuna viimased sõlmisid iseseisvalt lepingud teenindavate organisatsioonidega juba 10 aastat enne korteriühistu loomist (2002), mis kehtivad siiani. Kaubanduspindade omanikud pole kunagi osalenud korteriühistu loomise küsimuse otsustamisel. Kohus ei uurinud registrile esitatud korteriühistu asutamisdokumente ega võtnud arvesse, et korteriühistu loodi eluruumide omanike poolt. Korteriühistu ei teeninda 1 korruse ruume ning pole vahendajaks mitteeluruumide teenindamisel. Korteriühistu juhatus ei ole kunagi lugenud 1. korruse mitteeluruumide omanikke korteriühistu liikmeteks. Korteriühistu põhikirja p 5.14 ei sätesta, et juhatuse pädevusse kuuluks lisaks elumajale ka mitteeluruumide teenindamine ning majandamine; 2) valdab ja kasutab korteriühistu koos teiste kaasomanike OÜ-ga Rosehill ja FIE-ga G.P.M ühist asja (kortermaja) vastavalt 03. juuni 2009 kokkuleppele, mis reguleerib õigussuhteid kaasomanike vahel. Mõlemad pooled täidavad neid lepinguid. Kohtu väide, et teenindustasu määrati kindlaks lähtudes eluruumide ja mitteeluruumide üldpinnast, ei vasta tegelikkusele. Mitteeluruumide omanikud ei ole kohustatud tasuma majanduskulude eest lähtuvalt korteriühistu tariifidest. Mitteeluruumid on muudest ruumidest täielikult isoleeritud, neil on oma alternatiivne gaasiküte, eraldi elektrivarustus, vee tarbimise mõõtmiseks on paigaldatud veemõõtjad ning nad tasuvad vee eest kõrgema tariifi alusel. Korteriühistu ei ole esitanud avaldust tehingu kehtetuks tunnistamiseks. On põhjendamatu kohtu järeldus, et mitteeluruumide omanikele eluruumide omanikest erinevate tariifide kindlaksmääramine on ilma korteriühistu põhikirja muutmata võimatu. On ebaselge, missugusel õiguslikul alusel peab korteriühistu määrama tariifid talle mittekuuluvate mitteeluruumide teenindamiseks, mis pole kunagi elamufondi kuulunud ning
mille kaasomanikud on iseseisvalt sõlminud erinevate asutustega praeguseni kehtivaid lepinguid mitteeluruumide teenindamiseks; 3) on ekslik ja ennatlik kohtu väide, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsused on kinnitatud
17.septembri 2010 üldkoosoleku otsusega, mille tõttu puuduvad formaalsed eeldused otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 17. septembri 2010 ja 30. mai 2011 üldkoosoleku otsuseid vaidlustatakse tsiviilasja nr 2-13-16406 raames. 17. septembri 2009 üldkoosoleku protokolli, volikirjade allkirjade ja elanike nimekirja võltsimise faktis alustati kriminaalmenetlus nr 10740000193, milles ei ole veel otsust tehtud. Juba ainuüksi koosolekute otsuste korduva kinnitamise fakt on tunnistus mitteõiguspäraste otsuste vastuvõtmisest ja heade tavade rikkumisest; 4) jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et 11. novembri 2009 üldkoosolek oli erakorraline koosolek, mis oli kokku kutsutud ühistu liikmete initsiatiivil. Kohus on põhjendamatult märkinud, et 20.06.2007 korteriühistu põhikirjas puudub kõrgendatud häältenõude regulatsioon. Põhikirja p 5.12 sätestab, et üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletasid 2/3 koosolekul osalenud liikmetest; 5) on ebaõige kohtu järeldus, et initsiatiivgruppi kuulus rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest, kuna koosolek kutsuti kokku 6 ühistu liikme poolt. Vastavalt põhikirja p-le 5.6 on omal algatusel koosoleku kokkukutsumise õigus vähemalt 1/10 ühistu liikmetest, st koosoleku kokkukutsumise õigus on vähemalt 7 ühistu liikmel, sest antud juhul kehtib täisarvuni ümardamise reegel; 6) ei ole õige kohtu väide, et koosoleku kokkukutsumisest teatati 29. septembri 2009 koosolekul. Koosolek kutsuti kokku pärast 03. novembri 2009 koosoleku läbiviimist, st initsiatiivgrupp teatas ühistu liikmetele koosoleku kokkukutsumisest vähem kui 15 päeva enne koosolekut, millega rikuti korteriühistu põhikirja p 5.5, 5.6, 5.7 ja 5.17; 7) ei kajasta 11.11.2009 KÜ üldkoosoleku protokoll objektiivselt koosoleku läbiviimise käiku; 8) jättis kohus tähelepanuta, et N.I poolt juhitud juhatuse volituste tähtaeg lõppes 17. septembril 2010, seepärast ei saa ei N.I ega L.J olla ühistu seaduslikud esindajad; 9) on ebaseaduslik lepingulisel esindaja osalemine antud kohtuvaidluses. Mitte ühelgi üldkoosolekul ei võetud vastu otsust R. Golovenkoga lepingu sõlmimise kohta kohtuvaidluses osalemiseks.
5.KÜ Kangelaste 3 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 20. juuni 2013 otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole õige apellandi seisukoht, et kortermaja mitteeluruumide omanikud ei ole korteriühistu liikmed. Vastavalt KOS § 2 lg-le 1 on korteriomandi eseme reaalosaks piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad; 2) ei ole apellant asja läbivaatamisel maakohtus kordagi väitnud, et 17. septembri 2010 üldkoosoleku dokumendid (protokoll, nimekiri jne) oleksid võltsitud ega tuginenud eelnimetatud üldkoosoleku otsuste tühisusele. Neid otsuseid ei ole kohtus vaidlustatud ja kohus võis otsuse tegemisel tugineda 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsusele nr 4, millega kinnitati kõik
11.novembri 2009 KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul vastu võetud otsused; 3) on paljasõnaline ja tõendamata apellandi väide, et 11. novembri 2009 üldkoosolek oli kutsutud kokku 6 ühistu liikme poolt. Nimetatud asjaolu ei saa tõendada endise juhatuse liikme O.Fi vastusega. Kohus jõudis õigele järeldusele, et üldkoosoleku kokkukutsumist ja koosoleku läbiviimist korraldanud liikmete arv (initsiatiivgrupp) vastas MTÜS § 20 lg 3 ja ka ühistu põhikirja p 5.5 sätestatule;
4) on apellandi väide, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamine 29.09.2009 koosolekul ei vasta tõele, täiesti vastuolus sellega, mida apellant väitis maakohtus. Täpsustatud hagiavalduses (I kd lk 194-196, leht 1-2) on apellant ise väitnud, et 29. septembri 2009 üldkoosolekul teatas initsiatiivrühm korteriomanikke oma koosoleku kokkukutsumisest
11.novembril 2009. Ei ole tõendatud ka apellandi väide, et initsiatiivgrupp teatas ühistu liikmetele koosoleku kokkukutsumisest vähem kui 15 päeva enne koosolekut. Apellant ei vaidle vastustaja väitele vastu selle kohta, et kutsed olid üleval trepikodades ja pandud ka postkastidesse. Apellant kinnitab sama asjaolu ka täpsustatud hagiavalduses (I kd lk 194-196, p 2.1); 5) ei ole apellant mitteeluruumi omanik, seega on mõistlik, et apellandi huvides on eluruumide ja mitteeluruumide majandamiskulude tasumine võrdsetel alustel. Apellant tegutseb mitteeluruumide omanike huvides ning tema väidetud rikkumised ei või tema õigusi või huvi rikkuda. Korteriomandi mõttelise osa hulka kuuluvad sh trepikojad, kõik elamu tehnovõrgud jms olenemata sellest, kas mitteeluruumi omanik neid kasutab. Mitteeluruumiomanikud on kohustatud kandma kulud seoses oma omandi majandamisega (AÕS § 75 lg 1); 6) on mitteeluruumide omanikega majandamiskulude osas sõlmitud kokkulepped tühised. Majandamiskulude suurust võib muuta ainult korteriühistu üldkoosolek (MTÜS § 19 lg 1 p 5, põhikirja p 5.2.g ja 5.2.k.), mistõttu on juhatuse poolt mitteeluruumide omanikega sõlmitud kokkulepe seaduse- ja põhikirjavastane; 7) on kohus õigesti leidnud, et MTÜS § 22 lg 11 tulenevalt on 11. novembri 2009 üldkoosolekul osutunud juhatusse valituks kõik poolthääli saanud kandidaadid. Üldkoosolekul esitati viis kandidaati, mis vastab põhikirjale, ja kõik kandidaadid said üldkoosolekul juhatuse liikme valimisel poolthääli. Kuna vastustaja põhikirjas ei olnud sätestatud kõrgemat häältenõuet, osutusid kõik kandidaadid vastustaja juhatuse liikmeks valituks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-11, p 14); 8) ei ole tõendatud apellandi väide, et ta esitas 11. novembri 2009 üldkoosolekul eriarvamuse ja palus see kanda protokolli. Vastustaja nõustub kohtuga, et ka eriarvamuse protokolli kandmata jätmine ei annaks alust tunnistada otsus kehtetuks või tuvastada selle tühisus; 9) kuna KÜ põhikiri ei sätesta teisi, kui seaduses sätestatud, aluseid teenustasu maksmiseks, siis peavad KÜ Kangelaste 3 liikmed (nii eluruumi, kui mitteeluruumi omanikud) tasuma teenustasu lähtudes nendele kuuluva eluruumi või mitteeluruumi üldpinnast; 10) on ekslik apellandi arvamus, et kulud õigusabile ei ole majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 mõttes. Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13 (p 11) leidis, et ka kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 mõttes.
7.KÜ Kangelaste 3 esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kohtuotsuse menetluskulude jaotuse osas. KÜ Kangelaste 3 palub otsuse selles osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta KÜ Kangelaste 3 menetluskulud hagejate kanda ja hagejate menetluskulud nende endi kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on menetluskulude jaotus vastustaja jaoks ebaseaduslik ja ebaõiglane. Kohus oleks pidanud jätma menetluskulud (sh kostja lepingulise esindaja kulud) hagejate kanda. Käesolevas asjas puudub alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi,
mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo nr 3-2-1-142-10 p 10); 2) takistab üldkoosolekute otsuste pidev vaidlustamine ühistu juhatuse tegevust talle seadusega pandud kohustuste täitmisel; 3) on vastustaja pakkunud menetluse kestel korduvalt hagejatele kompromissi sõlmimist ja nõustunud kompromissettepanekute arutamisega; 4) kestis menetlus maakohtus 3,5 aastat ja oli vastustaja jaoks seotud suurte kuludega. Kohus jättis hagid täielikult rahuldamata, st leidis, et hagid olid esitatud alusetult. Vastustaja peab äärmiselt ebaõiglaseks olukorda, kus poolele tekitatakse kulutusi sellise hagi menetlemisega, mille raames hagi jäetakse täielikult rahuldamata.
8.6. juuni 2014 täiendavates seisukohtades jäi apellant seisukohale, et mitteeluruumide omanikud ei ole korteriühistu liikmed, mistõttu on neil eluruumide omanikega võrreldes erinevad kohustused. Apellant leidis, et tuleb eristada maja teenindamist ja korteriühistu teenindamist ning arvestada KÜ Kangelaste 3, FIE G.P.M ja OÜ Rosehill vahel 3. juunil 2009 sõlmitud kokkulepetega maja remonditööde ja mitteeluruumide osaluse kohta maja hooldamisel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et N. Smekalova apellatsioonkaebus ja KÜ Kangelaste 3 vastuapellatsioonkaebus Viru Maakohtu 20. juuni 2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 maakohtu põhjendusi N. Smekalova ja Oleg Fomini ning OÜ Rosehill vahel 3. juuni 2009 sõlmitud kokkulepete tühisuse aluse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses ega vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid ja õigesti tuvastanud, et puuduvad alused KÜ Kangelaste 3 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks. Samuti on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud väidete kohta, käsitledes esmalt apellatsioonkaebust ja seejärel vastuapellatsioonkaebust.
10.Kolleegium märgib esmalt, et asja materjalidest nähtuvalt kuulub apellandile, N. Smekalovale, Narvas Kangelaste 3 asuvas korterelamus eluruum, s.o korter nr 36. Apellandile ei kuulu korterelamus ühtki mitteeluruumi, mistõttu ei mõjuta maakohtu seisukohad mitteeluruumide omanike positsiooni ja õiguste kohta kuidagi apellandi kui füüsilisest isikust eluruumi omaniku õigusi. OÜ Rosehill, kellele kuuluvad korterelamus mitteeluruumid nr M1, M2, M4 ja M5, ei ole maakohtu 20. juuni 2013.a otsust vaidlustanud. Kuigi apellant N. Smekalova ei ole põhistanud, millisel alusel tugines ta apellatsioonkaebuses teise isiku (OÜ Rosehill) õiguste kaitsele, vastab ringkonnakohus siiski lühidalt apellatsioonkaebuses esitatud sellekohastele väidetele.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja vastustajaga esiteks selles, et ebaõige on apellandi seisukoht, nagu ei oleks kortermaja mitteeluruumide omanikud korteriühistu liikmed. Vastavalt KÜS § 5 lg-le 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 1 kohaselt kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka võrdsetel alustel eluruumidega ka mitteeluruumid. Järelikult on korteriühistu liikmeteks nii eluruumide kui ka mitteeluruumide omanikud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et korteriühistu eesmärgiks on kõigi liikmete, sh mitteeluruumide omanike, huvide esindamine ja elamu kui terviku (sh selles asuvate mitteeluruumide) majandamine. Asjakohane
ei ole apellantide väide, et korteriühistu loodi eluruumide omanike poolt, ning maakohus ei pidanud seisukoha kujundamiseks uurima korteriühistu asutamisdokumente. Vastav apellantide etteheide on põhjendamatu. Korteriühistuseadus ega KÜ Kangelaste 3 põhikiri ei erista korteriühistu liikmeid sel alusel, kas nende omandis on eluruum või mitteeluruum. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus kohelda mitteeluruumide omanikke eluruumide omanikest erinevalt, sh korteriühistu ees olevate kohustuste osas.
12.Maakohus on õigesti leidnud, et juhatuse liikmete N. Smekalova ja O.Fi ning OÜ Rosehill vahel 3. juuni 2009 sõlmitud kokkulepped mitteeluruumide omaniku osalusest maja hooldamisel ei olnud vastavuses ühistu põhikirjaga ega korteriühistuseaduses sätestatuga ning vastupidist ei võimalda väita ka asjaolu, et kokkuleppe pooled täidavad kokkulepet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, mille kohaselt on 3. juuni 2009 leping tühine juhatuse esimehel O.Fil tehingu tegemiseks pädevuse puudumise tõttu. Ebaõiged on aga maakohtu otsuse õiguslikud põhjendused 3. juuni 2009.a lepingu tühisuse aluse osas. Kokkuleppe allkirjastamise ajal oli O.F juhatuse esimees, kes tulenevalt põhikirja p-st 5.16 võib esindada ühingut kõigis õigustoimingutes ainuisikuliselt. Järelikult ei vajanud O.F korteriühistu nimel tehingu tegemiseks üldkoosoleku otsuse alusel antud volitust, nagu maakohus ekslikult leidis, ja nimetatud põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
12.1.KÜ Kangelaste 3 ja OÜ Rosehill vahel 3. juunil 2009.a sõlmitud lepingu tühisus tuleneb asjaolust, et korteriühistu juhatusel, sh ka esindusõiguslikul juhatuse liikmel, puudus pädevus otsustada majandamiskulude suuruse üle ning sõlmida korteriühistu mõne liikmega kokkuleppeid, millega neile pannakse erinevaid kohustusi võrreldes ülejäänud liikmetega. Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p-dest 1 ja 2 koostoimest KÜS § 13 lg-ga 4 on korteriühistu majandamiskulude suuruse kehtestamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning need otsused on majandamiskulude suuruse kehtestamise kohta kohustuslikud kõigile korteriühistu liikmetele, sh kui mitteeluruumide omanikule.
12.2.Kuna KÜS § 15 lg-st 1 tulenevalt on majandamiskulude suuruse kehtestamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning sarnaselt on see reguleeritud ka hageja põhikirja p-s 5. 2, siis puudus korteriühistu juhatuse liikmel pädevus leppida kokku korteriühistu liikmega majandamiskulude tasu suuruses, mis erines üldkoosoleku otsusega kehtestatud majandamiskulude tasu suurusest. Seetõttu on 3. juuni 2009 leping osas, millega kehtestati OÜ Rosehill jaoks üldkoosolekul otsustatust erinev majandamiskulude suurus, tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus edasise tähelepanuta N. Smekalova vastuväited seoses mitteeluruumide omanikele teistest korteriomanikest erinevate kohustuste seadmisega (sh vastuväited apellandi 6. juunil 2014 esitatud seisukohas, milles apellant kordab juba varem avaldatud seisukohti).
13.Hindamaks, kas esineb alus 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, tuli analüüsida, kas üldkoosoleku otsused on vastuolus seaduse või korteriühistu põhikirjaga (MTÜS § 24 lg 1). Alternatiivselt tugines apellant 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisusele. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud õigesti seisukohale, et puuduvad alused vaidlustatud 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks.
14.Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 5.3 on üldkoosolekud korralised ja erakorralised. Maakohus on õigesti leidnud, et 11. novembri 2009 üldkoosolek oli erakorraline koosolek. Samuti on maakohus arvestanud sellega, et põhikirja p 5.12 sätestab kõrgendatud kvoorumi juhuks, kui võetakse vastu otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning ühistu ühinemise ja lõpetamise kohta (vt maakohtu otsuse p 24). Seetõttu on apellandi vastav etteheide põhjendamatu. Kõrgendatud kvoorumi täitmise nõue ei olnud vajalik üldkoosoleku esimese otsuse (s.o juhatuse liikmete tagasikutsumiseks) tegemiseks, sest nende volitused oli tähtaja möödumise tõttu lõppenud ja vajadus nende tagasikutsumise kohta eraldi otsuse tegemiseks puudus. Maakohtu seisukoht, et juhatusse valituks osutusid põhjendatult kõik poolthääli saanud kandidaadid, on kooskõlas MTÜS § 22 lg-ga 11 (vt ka RKTKo 3-2-1-58-11, p 14). Tähtsust omab ka asjaolu, et 2. juuli 2010 üldkoosoleku otsusega kutsuti 11. novembri 2009 üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed tagasi ja valiti uued juhatuse liikmed (kd V lk 164). Viru Maakohtu 20. novembri 2012 määrusega on OÜ Rosehill hagi 2. juuli 2010 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks jäetud läbi vaatamata (kd V lk 186-189), seega on 2. juuli 2010 üldkoosoleku otsus kehtiv.
15.Maakohus on ka õigesti järeldanud, et täidetud oli põhikirja p-st 5.6 tulenev nõue, et erakorralise üldkoosoleku saavad kokku kutsuda omal initsiatiivil 1/10 ühistu liikmetest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et O.F vastas väidetavalt kuue ühistu liikme pöördumisele, ei tähenda, et koosoleku kokku kutsunud initsiatiivgrupp koosnes ainult nendest liikmetest. Samuti oli 11. novembri 2009 üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatud vastavalt põhikirja p-s 5.7. sätestatud tähtajale. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et apellant on ise väitnud, et juba 29. septembril 2009 üldkoosolekul teatas initsiatiivrühm korteriomanikke oma koosoleku kokkukutsumisest (kd I tl 194-195). Ka muud asjas kogutud tõendid ja apellandi ütlused kinnitavad asjaolu, et
11.novembri 2009 üldkoosoleku toimumisest teatamine oli õigeaegne. Järelikult oli üldkoosoleku kokku kutsunud initsiatiivrühmal õigus üldkoosolekut kokku kutsuda ning kokkukutsumise korda järgiti.
16.Põhjendamatu on apellandi viide tsiviilasjale nr 2-13-16406. Nimetatud tsiviilasjas tehtud
16.septembri 2013 otsusega rahuldati OÜ Rosehill hagi KÜ Kangelaste 3 vastu 30. mai 2011 üldkoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Järelikult on 30. mai 2011 otsus tühine mh
17.septembri 2010 üldkoosoleku otsuste kinnitamise osas (30. mai 2011 üldkoosoleku protokoll, kd V lk 172-173). Otsuse kinnitamise tühisus ei muuda aga tühiseks 17. septembri 2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid, mh otsust kinnitada 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsused (kd IV tl 138). Käesolevas asjas on Viru Maakohtu 20. novembri 2012 määrusega jäetud OÜ Rosehill hagi 02. juuli 2010 ja 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks läbi vaatamata (kd V lk 186-189). Ka asjaolu, et 17. septembri 2010 üldkoosoleku protokolli võltsimise kahtluses on apellandi väitel alustatud kriminaalmenetlus (milles pole otsust käesoleva ajani tehtud), ei anna alust lugeda 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsuseid tühiseks. Eeltoodust tulenevalt on apellandi viidatud 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsus kehtiv. Maakohus on õigesti leidnud, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kinnitamise tõttu
17.septembri 2010 üldkoosolekul puuduvad vastavalt MTÜS § 24 lg-le 2 formaalsed alused
11.novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
17.Apellandi väide, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku protokoll ei kajasta objektiivselt koosoleku läbiviimise käiku, on paljasõnaline. Apellant ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit (TsMS § 230 lg 1) ega toonud esile niisuguseid asjaolusid, mis oleksid üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise aluseks. Maakohus ja vastustaja õigesti leidnud, et ka apellandi eriarvamuse protokolli kandmata jätmine ei oleks andnud alust otsuste kehtetuks tunnistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks. Puuduvad ka muud alused arvata, et üldkoosoleku läbiviimisel oleks rikutud seadusest ja põhikirjast tulenevat korda.
18.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi seisukohta, et R. Golovenkoga lepingu sõlmimiseks korteriühistu esindamiseks kohtumenetluses oli vajalik üldkoosoleku otsus. KÜ Kangelaste 3 kehtiva põhikirja p 5.2 ei sätesta üldkoosoleku pädevusena korteriühistu esindamist tehingute tegemisel, v.a esindaja määramine nõudes juhatuse või muu organi liikme vastu. Käesoleval juhul ei ole tegemist korteriühistu nõudega oma juhatuse või muu liikme vastu, vaid korteriühistu liikme nõudega ühistu üldkoosoleku otsuste tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks, samuti ei ole apellant N. Smekalova ega ka OÜ Rosehill olnud käesoleva tsiviilasja menetluse kestel KÜ Kangelaste 3 juhatuse ega muu organi liikmeks. Seetõttu ei olnud R. Golovenkoga kliendilepingu sõlmimiseks või tema volitamiseks vajalik üldkoosoleku otsus. Õige on ka vastustaja seisukoht, et kulud õigusabile on majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja N. Smekalova apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Ringkonnakohus on seisukohal, et ka KÜ Kangelaste 3 vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellandiga, et antud juhul puudus maakohtul alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Riigikohus on oma 26. jaanuari 2011 määruses kohtuasja nr 3-2-1-142-10 p 10 märkinud, et selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esines maakohtul alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ning maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Maakohus on mh arvestanud sellega, et kostja pakkus kompromissi sõlmimist, millele on viidatud vastuapellatsioonkaebuses. Ehkki maakohus jättis hagid rahuldamata ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, on maakohus põhjendatult viidanud korteriühistu käitumises esinenud ebajärjekindlusele, mis võis takistada pooltel ühistele seisukohtadele jõudmast. Kostja möönis osaliselt koosolekute kokkukutsumisel esinenud minetusi. Samuti võttis maakohus arvesse asjaolu, et algselt esitasid hagi 11.11.2009.a üldkoosoleku otsuste tühistamiseks neli füüsilist isikut, kellest lõpuks jäi menetlusse vaid N. Smekalova. Maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire, mistõttu jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. juuni 2013.a otsuse muutmata ka menetluskulude jaotuse osas.
20.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, tuleb hagi, apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist arvestades jätta muutmata maakohtu määratud menetluskulude jaotus ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte enda kanda.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.