Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Võlgniku arvates on täitur alustanud avaldaja suhtes põhjendamatult täitemenetlust. Avaldaja ei ole võlgnik ja temalt nõutakse põhjendamatult täitemenetlusega seotud kulusid. Faktiliselt takistas sissenõudja valduse teostamist kolmandate isikute vara. 22.04.2014 selgitas kohus avaldajale, et TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 tulenevalt saab avaldaja vaidlustada kohtus vaid neid otsuses toodud asjaolusid, mida kohtutäitur lahendas 31.03.2014 otsuses avaldaja 05.03.2014 kaebusele. Avaldajal tuli kohtule selgitada, kas kohus saab õigesti aru, et avaldaja soovib vaidlustada kohtutäituri 31.03.2014 otsust. Lisaks tuli kaebuselt tasuda riigilõiv 10 eurot. Kohus selgitas ka, et TMS § 48 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused täituri poolt. Täitemenetluse lõpetamist nimetatud sätte järgi kohtult nõuda ei saa. Kohus võib TMS § 45 kohaselt võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldajal tuli välja tuua põhjendused ja viidata konkreetsele sättele, mille alusel ta leiab, et täitekulud tuleb jätta sissenõudja kanda. Kohus selgitas, et vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg-le 1 omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Nimetatud sätte mõttest tulenevalt peab senine valdaja oma tegeliku võimu ära andma. Avaldaja on oma kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et sissenõudja valduse üleandmise nõue kaebaja vastu on olnud rahuldatud juba ligi kolm aastat, kuid ei selgu, kuidas sai sissenõudja täitemenetluse väliselt kinnisasja valdajaks. Kohus selgitas, et valdus ei saa automaatselt üle kanduda sissenõudjale, vaid üleandmise tahteavaldus tuleb suunata selle saamiseks õigustatud isikule. Kohus kohustas avaldajat märkima, mis kuupäeval ta andis valduse üle, kellele ta andis valduse üle ja mis seda kõike tõendab (esitada tõendid). 25.04.2014 kaebuse täpsustuses selgitas avaldaja, et soovib vaidlustada täituri 31.03.2011 otsust, samas taotles täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel ja täitekulude jätmist sissenõudja kanda. Harju Maakohus 19.05.2014 määrusega vabastas avaldaja riigilõivu 10 eurot tasumisest. Sama kuupäeva määrusega jättis kohus menetlusse võtmata avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ja täitekulude sissenõudja kanda jätmiseks. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja leiab, et avaldaja pole oma kaebuses väidetavaid kohtutäituri rikkumisi faktiliselt ega õiguslikult põhistanud. Väidetavalt kolmandate isikute vara paiknemine sissenõudjale kuuluvas hoones ei saanud kuidagi takistada avaldaja poolt valduse üleandmist sissenõudjale. Sissenõudja ei ole esitanud täitemenetluse algatamise avaldust avaldajale või kolmandatele isikutele kuuluva vara suhtes. Täitmisteatest nähtub üheselt, et äravõtmisele kuulub üksnes kinnisasi koos selle oluliseks osaks oleva hoonega. Hoones olev avaldaja või väidetavate kolmandate isikute vara tulnuks avaldajal hoiustada või hoiustab kohtutäitur selle avaldaja eest. Asjatundmatu on avaldaja väide, et kolmandate isikute vara kinnistutelt eemaldamine oleks kriminaalkuritegu. Kinnistu ja hoonete omanik ei ole kohustatud hoiustama tasuta ja tähtajatult endale kuuluvates ruumides kolmandate isikute vara. Kolmandate isikute vara pakendamisel ja hoiustamisel mujal on tegemist üksnes vara ümberpaigutamisega teise hoiukohta. Sissenõudja kanti 19.07.2011 kinnistusraamatusse XXX ja XXX kinnistute omanikuna. Seega ei ole XXX ja XXX kinnistud avaldaja vara, millele laieneksid avaldaja suhtes 2014 aastal algatatud pankrotimenetlusega kaasnevad piirangud. Arvestades asjaolu, et sissenõudja omandas kinnistud juba 2011 aasta suvel, siis oleks avaldaja saanud täitekulusid edukalt vältida, kui

avaldaja oleks enne täitemenetlust sissenõudjale vabatahtlikult vara valduse üle andnud. Avaldajale 20.01.2014 kätte toimetatud kinnisasja väljaandmise täitmisteatest nähtub, et täitemenetluse nr 024/2014/19 sisuks oli vaid kinnisasja väljaandmine. Olenemata vara omandiõiguse kuuluvusest, ei ole kohtutäitur ega sissenõudja täitemenetluse nr 024/2014/19 vältel mitte kuidagi takistanud avaldajat ega kolmandat isikut, kellele väidetavalt vara kuulub, kinnisomandilt vara minema viimast. Avaldaja viide pankroti väljakuulutamisele ei ole täitemenetluses nr 024/2014/19 asjakohane. KTS § 32 lg 2 lause 2 kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Kinnisasja XXX, Tallinn sundkorras äravõtmine ja üleandmine toimus 18.02.2014. PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega avaldaja õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur jääb 31.03.2014 otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja leiab, et avaldaja poolt 07.04.2014 avalduses välja toodud asjaolud ja põhjendused on asjakohatud. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt on kohtutäitur kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis vastavad formaalselt täitedokumendile seatud nõuetele ehk otsustama, kas täitedokument on täidetav täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. TMS § 2 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kohtutäiturile esitatud täitedokument vastas TMS § 2 lg 1 p 15 nõuetele. Kohtutäituril ei ole õigus hakata tuvastama materiaalõiguslikke asjaolusid. Juhul, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile formaalsetele nõuetele vastava täitedokumendi, on kohtutäitur kohustatud täitedokumendi ja sissenõudja täitmisavalduse alusel algatama täitemenetluse. Avaldajale 20.01.2014 kätte toimetatud kinnisasja väljaandmise täitmisteatest nähtub, et täitemenetluse nr 024/2014/19 sisuks oli vaid kinnisasja väljaandmine. Kohtutäituri jaoks jääb endiselt selgusetuks avaldaja viide kinnisasja valduse äravõtmise aktile kui tõendile, mille kohaselt XXXOÜ eesmärgiks oli kinnisomandil hoiustatud vallasvara omandamine, mida avaldaja pankrotimenetluses ei ostetud. Eelnevat väidet saab kohtutäituri arvates tõlgendada ainult, kui avaldajapoolset tunnistust selle kohta, et XXX, Tallinn kinnisomandil hoiustatud väidetava kolmanda isiku vara on avaldaja vara. Olenemata vara omandiõiguse kuuluvusest, ei ole kohtutäitur ega sissenõudja täitemenetluse nr 024/2014/19 vältel mitte kuidagi takistanud avaldajat ega kolmandat isikut, kellele väidetavalt vara kuulub, kinnisomandilt vara minema viimast. Avaldaja ei ole kohtutäiturile väidetava vallasvara omaniku andmeid esitanud. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-113-04, kus on jõutud seisukohale, et juhul, kui väljatõstmisel tekib küsitavusi ruumis olevate asjade kuuluvuse kohta, siis analoogselt vara arestimisega ei saa formaliseerituse printsiibist lähtudes, kohtutäitur ka väljatõstmise juures otsustada vara kuuluvuse üle. Sarnaselt ametitoiminguga lähtub kohtutäitur eeldusest, et asi kuulub isikule, kelle valduses see on. Ühtlasi on kohtutäitur seisukohal, et avaldaja viide pankroti väljakuulutamisele ei ole täitemenetluses nr 024/2014/19 asjakohane. PankrS § 1 lg 1 sedastab, et pankrot on avaldaja kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Kinnisasja väljaandmise näol ei ole tegu toiminguga, mis oleks seotud avaldaja maksejõulisuse või maksejõuetuks tunnistamisega, kuna tegu on mitterahalise nõudega. TMS § 180 lg 1 kohaselt on kinnisasja väljaandmisel tegu avaldaja kohustusega anda välja või vabastada kinnisasi (sealhulgas korteriomand või osa sellest, eluruum või muu ruum). Tegu ei ole rahalise nõudega. Avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisega 06.02.2014 kohustas Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja peatama vaid avaldaja vara suhtes toimuvad sundtäitmised.

KTS § 32 lg 2 lause 2 kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Kinnisasja (rg-osa nr XXX; XXX, Tallinn) sundkorras äravõtmine ja üleandmine toimus 18.02.2014. PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega avaldaja õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetlus nr 024/2014/19 on lõpetatud TMS § 48 lg 1 p 8 koosmõjus TMS § 51 lg-ga 1 alusel. Täitekulude (TMS § 37 ja KTS § 29 lg 1) osas on esitatud nõudeavaldus avaldaja pankrotihaldurile. Määruse põhjendused Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus vaatab antud tsiviilasja raames läbi avaldaja kaebuse kohtutäituri Arvi Pink 31.03.2014 otsusele täiteasjas nr 024/2014/19. Kohus nõustub kohtutäituri 31.03.3012 otsuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kohus leiab, et täitemenetlus alustati õige isiku suhtes ja täitedokument vastas TMS § 2 lg 1 p 15 nõuetele. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et juhul, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile formaalsetele nõuetele vastava täitedokumendi, on kohtutäitur kohustatud täitedokumendi ja sissenõudja täitmisavalduse alusel algatama täitemenetluse. Samuti nõustub kohus sellega, et väljatõstmise juures ei saa kohtutäitur otsustada vara kuuluvuse üle ning et kinnisasja väljaandmise nõuet saab täitemenetluses täita vaid võlgnik ise mitte võlgniku pankrotihaldur. Kohus märgib, et avaldaja on saavutanud osaliselt kaebusega taotletud eesmärgi, sest täitemenetlus märgitud täiteasjas on lõppenud. Samas on kohus avaldajale ka selgitanud, et TMS § 48 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused täituri poolt. Täitemenetluse lõpetamist nimetatud sätte järgi kohtult nõuda ei saa. Täitekulude sissenõudja kanda jätmist TMS ei võimalda. TMS § 38 lg 1 kohaselt täitekulud kannab võlgnik. Täitemenetluse nr 024/2014/19 sisuks oli kinnisasja XXX, Tallinn väljaandmine. Kinnisasja XXX, Tallinn sundkorras äravõtmine ja üleandmine toimus 18.02.2014. Kohtutäituri tasu ametitoimingu eest ja tasustamise põhimõtted on reguleeritud kohtutäituri seaduses (KTS). KTS § 32 lg 2 lause 2 kohaselt muutub mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Täitemenetlus märgitud täiteasjas on lõppenud. Täitur on kohut teavitanud, et täitekulude osas on esitatud nõudeavaldus avaldaja pankrotihaldurile. Riigi menetlusabi Harju Maakohus 19.05.2014 määrusega vabastas avaldaja riigipoolse menetlusabi korras riigilõivu 10 eurot tasumisest. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 190 lg 4 lause 1 kohaselt, kui avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega mõistab kohus avaldajalt riigituludesse välja riigilõivu 10 eurot. Kohus hoiatas avaldajat 19.05.2014 määruses, et menetlusabi andmine ei välista menetlusabi saaja kohustust menetluskulud kohtulahendi alusel siiski kanda. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Puudutatud isikute menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 järgi avaldaja kanda. Menetlusosalised võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.