Jätta Merit Kaljuse vastumääruskaebus läbi vaatamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud võrdsetes osades Merit Kaljuse ja kohtutäitur Risto Kütti kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 22. detsembri 2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7980 rahuldati Margo Kaljuse hagi Merit Kaljuse vastu osaliselt ning mõisteti Merit Kaljuselt Margo Kaljuse kasuks välja hüvitis suurema väärtusega ühisvara osa eest summas 164 103.37 krooni. Margo Kaljus esitas eelnimetatud kohtuotsuse sundtäitmiseks 15. juulil 2009. a. Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt alustas täitemenetlust täiteasjas nr 072/2009/1670. 15. juuli 2009. a koostatud täitmisteate kohaselt on võlgnikuks Merit Kaljus ning temalt sissenõutav summa 193 500 krooni.
18.mail 2010. a toimunud kordusenampakkumisel võõrandas kohtutäitur R. Kütt võlgnikule Merit Kaljusele kuuluva korteriomandi asukohaga XXX Jõhvi linnas 210 000 krooni eest Margo Kaljusele.
13.veebruaril 2013. a esitas Merit Kaljus kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, täitemenetlusele eelnenud olukorra taastamiseks, 18. mail 2010. a toimunud enampakkumise akti tühistamiseks ja enampakkumise teel võõrandatud kinnisasja omanikukande tühistamiseks vajalike toimingute tegemiseks täiteasjas nr 072/2009/1670. Taotluse esitamise põhjuseks oli asjaolu, et täitemenetlus viidi läbi ilma täitedokumendita. Kohtutäitur lõpetas 08. märtsil 2013. a täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel.
13.märtsil 2013. a esitas Merit Kaljus kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse kohtutäituri 08. märtsi 2013. a otsusele täitemenetluse lõpetamise kohta, paludes tühistada kohtutäituri 08. märtsi 2013. a täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas nr 072/2009/1670; teha uus otsus, millega lõpetada täitemenetlus täiteasja TMS § 48 lg 1 p 7 alusel; rahuldada võlgniku poolt 13. veebruari 2013. a esitatud taotlus ning ennistada täitemenetluse eelne olukord. Kohtutäitur R. Kütt 08. aprilli 2013. a otsusega jäeti võlgnik Merit Kaljuse kaebus rahuldamata.
18.aprillil 2013. a esitas võlgnik Merit Kaljus Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kaebuse kohaselt sai Merit Kaljus 07. jaanuaril 2013. a teada, et täitedokumendiks
olevast 22. detsembri 2008. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-08-7950 on kaks versiooni, kusjuures täitemenetlust täiteasjas nr 072/2009/1670 ei alustatud ega viidud läbi originaalkohtuotsuse alusel. Merit Kaljus palus kohtul tühistada Jõhvi kohtutäitur R. Küti 08. märtsi 2013. a ja
08.aprilli 2013. a otsused täiteasjas nr 072/2009/1670; lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 TMS § 48 lg 1 p 7 alusel; ennistada täiteasjas nr 072/2009/1670 täitemenetluse alustamiseks eelnenud olukord, mh tuvastada aadressil XXX Jõhvis asuva kinnisasja arestimisakti ja 18. mail 2010. a toimunud enampakkumise akti tühisus; kohustada Margo Kaljust andma järgneva sisuga tahteavaldus: „Kanda Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru registriosa nr 1006508, mille reaalosaks on korter XXX Jõhvis üldpinnaga 81,6 m2, teise jakku ainuomanikuna Merit Kaljus ning kustutada nimetatud jaost kanne Margo Kaljuse kui omaniku kohta“; jätta täiteasja menetluskulud sissenõudja Margo Kaljuse ja kohtutäitur Risto Küti kanda; jätta Merit Kaljuse menetluskulud tsiviilasjas sissenõudja Margo Kaljuse ja kohtutäitur Risto Küti (Kütt) kanda.
2.Margo Kaljus vaidles kaebusele vastu ning palus see jätta rahuldamata. Kohtutäituri otsused on seaduslikud. Nõudeid, mille kohta ei ole Merit Kaljus õigeaegselt esitanud kaebust, tuleb jätta rahuldamata. Nende nõuete osas, mille kohta on jõustunud kohtulahend, tuleb menetlus lõpetada.
3.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip ning kohtutäitur ei saa kontrollida täitedokumendis esineva teabe õigsust.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 22. oktoobri 2013. a määrusega kaebuse osaliselt, tühistas Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 08. märtsi 2013. a ja 08. aprilli 2013. a otsused täiteasjas nr 072/2009/1670, lõpetas täiteasja nr 072/2009/1670 menetluse TMS § 48 lg 1 p 7 alusel seoses täitemenetluse põhjendamata alustamisega täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohus jättis Merit Kaljuse kaebuse täiteasjas nr 072/2009/1670 täitemenetluse eelnenud olukorra taastamise, enampakkumise tühisuse tuvastamise ja Margo Kaljuse kohustamise nõuetes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus jättis Merit Kaljuse nõude täitemenetluse kulude jaotamiseks TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus jättis tsiviilasja menetlemise kulud võrdsetes osades kaebuse esitaja ja kohtutäitur Risto Küti kanda.
4.1.Maakohus nõustus kaebaja väitega, et kohtutäiturile esitatud 22. detsembri 2008. a kohtuotsuse ärakiri ei vastanud vorminõuetele. Täitemenetluse algatamisel 15. juulil 2009. a kehtinud TsMS § 441 redaktsiooni kohaselt vormistatakse otsus kirjalikult eesti keeles ja otsuse teinud kohtunik allkirjastab selle. Kohus võib otsuse vormistada elektrooniliselt, varustades selle kohtuniku digitaalallkirjaga või muul sarnasel tehniliselt turvalisel viisil. Maakohus leidis, et täitedokumendina täitmisele esitatud otsus pidi olema kohtuniku poolt allkirjastatud ning sellel pidi olema jõustumismärge. Antud juhul puudub täitmisele antud otsusel kohtuniku allkiri, seega ei saa dokumenti lugeda kohtuotsuseks TsMS § 441 mõistes. Formaliseerituse printsiip ei välista kohtutäituri kohustust kontrollida kohtuotsusele esitatud formaalsete nõuete täitmist. TMS § 23 lg-s 4 märgitud kohtukantselei poolt kinnitatud ärakirja all tuleb mõista kohtudokumenti, kus on esitatud kohtuotsuse sisu ja rekvisiitide täpne taasesitus (sh kohtuniku allkiri), mis on kinnitatud kantselei poolt. Kohtutäitur jättis kontrollimata, kas täitedokumendina täiturile esitatud dokument vastab formaalselt (vormiliselt) seadusele, so
kas nimetatud dokument vastas TsMS § 441 sätestatud kohtuotsuse vorminõuetele (oli kohtuniku poolt allkirjastatud). Seega on kohtutäitur R.Kütt alustanud täitemenetlust 072/2009/1670 ilma vormikohase täitedokumendita ning algatatud täitemenetlus tulnuks lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Kohtutäitur pidi oma eksimust märkama hiljemalt võlgniku 13. veebruari 2013. a taotlusest, kus võlgnik on selgelt antud asjaoludele viidanud, kuid kohtutäitur, rikkudes TMS §-s 48 lg 1 p 7 sätestatut, lõpetas täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel.
4.2.Maakohus leidis, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõuet ei ole käesolevas tsiviilasjas võimalik esitada, sest enampakkumise kehtetuks tunnistamise asjaolusid ja menetlusosaliste vastuväiteid tuleb analüüsida eraldi hagimenetluses. Hagita menetluses pole võimalik kohtul lahendada enampakkumise kehtetuks tunnistamise, endise olukorra taastamise, samuti kinnistusraamatu kande parandamise nõudeid, mistõttu tuleb need nõuded jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Hagejal on õigus pöörduda nimetatud nõuetes kohtusse hagiavaldusega.
4.3.Maakohus leidis, et kaebaja ei ole kohtutäituri tasu jaotamise nõude esitamisel kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. KTS § 28 lg 1 ja 2 ning § 31 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning täitur nõuab tasu üksnes seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras tehes selle kohta otsuse. TMS § 217 lg-te 1 ja 2 alusel kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur saab tähtaega ennistada. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamine toimub TMS-s kohtutäituri muude otsuste vaidlustamiseks ettenähtud korras. Tasu vaidlustamiseks tuleb võlgnikul pöörduda kaebusega kõigepealt täituri enda poole. Kuna antud juhul ei ole võlgnik täituri tasu kohtutäituri juures vaidlustanud, ei saa võlgnik otse kohtusse pöörduda.
4.4.Tuginedes TsMS §172 lg 1 ning arvestades tsiviilasja asjaolusid leidis kohus, et on õiglane jätta menetluskulud võrdsetes osades kohtutäituri ja kaebuse esitaja Merit Kaljuse kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Margo Kaljus ja kohtutäitur Risto Kütt esitasid Viru Maakohtu määruse peale määruskaebused.
5.1.Margo Kaljus palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas Merit Kaljuse kaebuse ja tühistas Jõhvi kohtutäitur Risto Küti 08. märtsi 2013. a ja 08. aprilli 2013. a otsused täiteasjas nr 072/2009/1670 ja lõpetas täiteasjas menetluse TMS § 48 lg 1 p 7 alusel seoses täitemenetluse põhjendamatu alustamisega täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Margo Kaljus palub teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata Merit Kaljuse kaebus kohtutäitur Risto Küti 08. märtsi 2013. a ja 08. aprilli 2013. a otsuste täiteasjas nr 072/2009/1670 tühistamiseks ning täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetamiseks. Margo Kaljus palub menetluskulud jätta Merit Kaljuse kanda. Margo Kaljus leiab, et kohtutäituri 08. märtsi 2013. a ja 08. aprilli 2013. a otsused on seaduslikud ning täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/1670 on toimunud nõuetekohase täitedokumendi alusel. Kaebuse esitajale väljastati Viru Maakohtu kantselei poolt kohtuotsuse ärakiri vastavalt TsMS § 453 lg-le 1, mille kohaselt ärakirjale või väljatrükile annab allkirja ja
paneb kohtu pitseri kohtukantselei volitatud töötaja, mida käesoleval juhul on teinud kohtuistungisekretär Evelin Esing. Kaebuse esitajale väljastatud otsuse ärakirjale kanti vastavalt TsMS § 458 lg 1 jõustumismärge. Märge on kinnitatud nooremreferent Käthlin Uustali poolt. TMS § 12 lg 1 sätestab, et täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend, millel on jõustumismärge. Kaebuse esitaja poolt kohtutäiturile antud kohtulahendile oli kantud jõustumismärge, seega vastas see TMS § 12 lg 1 sätestatud nõuetele. TMS § 23 lg 4 kohaselt võib kohtuotsuse esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Kuna tegemist ei ole originaalotsusega, ei pea sellel olema kohtuniku allkirja.
5.2.Kohtutäitur Risto Kütt vaidlustab Viru Maakohtu määrust osaliselt ning palub tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati Merit Kaljuse kaebus ja tühistati kohtutäituri
08.märtsi 2013. a ja 08. aprilli 2013. a otsused täiteasjas nr 072/2009/1670 ning lõpetati täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Kohtutäitur palub teha asjas uue otsuse, millega jätta rahuldamata Merit Kaljuse kaebus kohtutäituri otsuste tühistamiseks ja täitemenetluse täiteasjas nr 072/2009/1670 lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kohtutäitur on täitemenetluse läbi viinud talle täitmiseks esitatud jõustumismärkega kohtuotsuse ärakirja ja täitemenetluse alustamise avalduse alusel. Täiturile esitatud otsuse ärakiri vastab TsMS § 458 lg 1 nõuetele: selle 5.-ndal lehel on kohtu vapipitsati, kohtuistungisekretäri ja nooremreferendi allkirjaga märge otsuse jõustumise kohta
27.jaanuaril 2009. a. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur kontrollida täitedokumendis sisalduva teabe õigsust. TMS ei sätesta, et täitedokumendina kohtutäiturile esitatav kohtuotsuse ärakiri peaks kandma kohtuniku allkirja. TMS ei näe ette, et täitmiseks tuleb esitada kohtuniku poolt allkirjastatud otsus. Täitmiseks antud otsuse ärakirjalt ei nähtu kuidagi, et tegemist oleks kohtuotsuse projektiga. Menetlus täiteasjas tuleks lõpetada TMS § 48 l 1 p 7 alusel juhul, kui täitmisele antud dokument ei oleks jõustunud, nõue oleks juba täidetud. Olukorras, kus maakohus väljastas jõustumismärkega kohtulahendi, puudub alus asuda seisukohale, et täitur alustas täitemenetlust ilma vorminõuetekohase täitedokumendita.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastuseks kohtutäituri määruskaebusele leiab vastustaja, et täitur jätab tähelepanuta, et jõustumismärge peab olema jõustunud kohtulahendil, mis vastab TsMS § 441 nõuetele. Kohtuotsuse projekt ei muutu kohtuotsuseks ega täitedokumendiks jõustumismärke lisamisel, vaid selle esmane eeldus on kohtuotsuse allkirjastamine kohtuniku poolt. Kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse lõpetama TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Oma eksimust oleks täitur pidanud märkama hiljemalt vastustaja 13. veebruari 2013. a taotlusest. Kohtutäituri eksimus (ning vastutuse alus) seisnebki eelkõige selles, et kohtutäitur jättis võlgniku taotluse rahuldamata ning otsustas TMS § 48 lg 1 p 7 sätestatut eirates lõpetada täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 alusel.
7.Vastustaja vaidleb Margo Kaljuse määruskaebusele vastu, leides, et kaebuse esitaja seisukoht, justkui muutuks dokument täitedokumendiks jõustumismärke lisamisega, on ekslik. Dokument on täitedokument vaid siis, kui see vastab seaduses sätestatud, antud juhul TsMS § 441, nõuetele. Esmalt peab olemas olema kohtuniku poolt allkirjastatud kohtuotsus, millest saab teha ärakirja. Kohtuotsuse ärakirjast saab rääkida vaid olukorras, kus koopia tehakse allkirjastatud kohtuotsusest.
8.Vastustaja esitas vastumääruskaebuse. Vastumääruskaebuse esitaja leidis, et vastumääruskaebuse esitamise õigus tuleneb TsMS § 659 ning § 635 koosmõjust ning
vastustajal on õigus esitada vastumääruskaebus 14 päeva jooksul määruskaebuste esitajate määruskaebuste kättetoimetamisest alates. Vastumääruskaebuse esitaja palub tühistada Viru Maakohtu 22. oktoobri 2013. a määrus osaliselt, st osas, millega kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt ja vastustaja Merit Kaljuse kanda. Vastumääruskaebuse esitaja palub teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud tervikuna kohtutäitur Risto Kütt kanda. Vastumääruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, miks on õiglane jätta osa menetluskulusid vastumääruskaebuse esitaja kanda. Olukorras, kus maakohus tuvastas kohtutäituri poolt olulise täitemenetlusõiguse rikkumise, on TsMS § 172 lg 1 kohaselt põhjendatud ning õiglane jätta asja menetluskulud täies ulatuses rikkumise toime pannud isiku, ehk kohtutäituri kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni, millega kohus lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 072/2009/1670 TMS § 48 lg 1 p 7 alusel seoses täitemenetluse põhjendamatu alustamisega täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Margo Kaljuse ja kohtutäitur Risto Kütt määruskaebused ei kuulu rahuldamisele.
10.Kooskõlas TsMS § 659 ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Menetlusosalised ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis Merit Kaljuse kaebuse osa nõudeid läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
11.Täiteasjas nr 072/2009/1670 oli täitedokumendiks Viru Maakohtu 22. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-7950. Vaidlust ei ole selle üle, et kohtute infosüsteemi oli üles laetud kohtuotsuse projekt, mille kohaselt on vastustaja Merit Kaljuse kohustus hüvitada 193 500 krooni Margo Kaljusele. Nimetatud kohtuotsuse projekt saadeti pooltele infosüsteemi kaudu ning kantselei väljastas projektile jõustumismärke. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kehtiva kohtuotsuse kohaselt oli Merit Kaljuse rahalise hüvitamise kohustus Margo Kaljuse ees projektist märgitust väiksem (164 103,37 krooni).
12.Maakohus leidis, et täiteasjas nr 072/2009/1670 täitemenetluse algatamise ajal, s.o
15.juulil 2009. a kehtinud TsMS § 441 redaktsiooni kohaselt vormistatakse (kohtu)otsus kirjalikult eesti keeles ja otsuse teinud kohtunik allkirjastab selle. Sellest tulenevalt pidi täitmisele esitatud 22. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-7950 pidi olema kohtuniku poolt allkirjastatud ja sellel olema jõustumise märge. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kohtutäitur jättis kontrollimata, kas täitedokumendina täiturile esitatud dokument vastab formaalselt seadusele, s.o kas dokument vastas TsMS § 441 sätestatud nõuetele, s.o kas otsus oli kohtuniku poolt allkirjastatud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuste esitajatega, et TMS ei sätesta, et täitedokumendina kohtutäiturile esitatav kohtuotsuse ärakiri peab kandma kohtuniku allkirja. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 453 kohaselt oli pooltel võimalik saada ärakirju avalikult kantselei kaudu teatavaks tehtud kohtuotsusest. Kui otsus on tehtud teatavaks elektrooniliselt, antakse sellest väljatrükk. Ärakirjale või väljatrükile annab allkirja ja paneb kohtu pitseri kohtukantselei volitatud töötaja. TMS § 23 lg 4 kohaselt võib kohtuotsuse esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Täitmisele võetav otsus peab olema jõustunud. Seega kohtutäiturile täitmisele esitatav dokument vastas seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele.
Ringkonnakohus leiab, et formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur kontrollida täitedokumendi sisusse puutuvat ega anda hinnanguid pooltevahelistele nõuetele. Kohtutäitur ei saa kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on. Täitur ei tohi iseseisvalt asuda täitedokumendile täiendavat sisu andma. Seega ei saanud kohtutäitur käesolevas asjas täitemenetluse algatamisel anda hinnangut, kas see nõue, mis kajastub esitatud täitedokumendis, ka tegelikult olemas on. Täitmisele antud täitedokumendi õigsuse eest vastutab sissenõudja. Seega kohtutäitur, saades täitmisavalduse ning formaalsetele nõuetele vastava täitedokumendi, oli kohustatud täitemenetluse algatama. Täitur täitis kohtulahendit, tuginedes jõustumismärkele. Puudub alus tuvastada, et kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi ja ta vastutab täitetoimingutega tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus märgib, et jõustumismärge ning kantseleitöötaja poolt kohtudokumendi ärakirja kinnitamine ei muuda kohtuotsuse projekti kohtuotsuseks. Kohtuotsuse projekti puhul puudub täitedokument, mille alusel täitemenetlust läbi viia.
13.Täitemenetluse alustamine ilma täitedokumendita tähendab seda, et täitetoimingud on tehtud ilma õigusliku aluseta. Võlgnikul tekib õigus nõuda tagajärgede kõrvaldamist, eelkõige täitemenetluses tasutud raha tagastamist, enampakkumise kehtetuks tunnistamist jm. Seejuures tuleb arvestada seadusest tulenevate piirangutega. Enampakkumise kehtetuks tunnistamist saab TMS § 223 lg 1 kohaselt nõuda enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Käesolevaks ajaks on seaduses kehtestatud hagi esitamise võimalus minetatud. TMS § 223 lg-s 1 nimetatud 30-päevane tähtaeg on Riigikohtu hinnangul hagi aegumistähtaeg (Riigikohtu 22. veebruari 2007. a määrus nr 3-2-1-8-07, Riigikohtu 19. aprilli 2007. a määrus nr 3-2-1-42-07). Möödalastud tähtaega ei saa kohus ennistada. Kuigi Merit Kaljus esitas õigeaegselt hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-10-26696), jäeti see Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2012. a otsusega rahuldamata. Omand kinnisasjale tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse (TMS § 156). TMS § 137 kohaselt kohaldatakse kinnisasjale sissenõude pööramisel vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS § 98 lg 3 kohaselt ei pea omandi tekkimiseks olema täidetud asjaõigusseaduses sätestatud eeldused, eelkõige ei pea tegelikult olemas olema täitedokumendis kajastatud nõuet, samuti ei pea enampakkumisel müüdud ese kuuluma võlgnikule. Seega Margo Kaljuse kohta vastava kande tegemisega
02.juunil 2010. a kinnistusraamatusse sai M. Kaljusest kinnisasja omanik. Asjaolu, et omandiõigust ei ole enam võimalik vaidlustada, ei välista siiski õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist eelkõige alusetu rikastumise sätete alusel.
12.Vastustaja Merit Kaljus esitas 20. novembril 2013. a vastumääruskaebuse, milles vaidlustas Viru Maakohtu 22. oktoobri 2013. a määrust osaliselt osas, millega kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt ja vastustaja Merike Kaljuse kanda. Vastumääruskaebuse esitaja palus teha nimetatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud tervikuna kohtutäitur Risto Kütt kanda. Ringkonnakohtu arvates ei ole vastumääruskaebuse esitamine kooskõlas määruskaebuse olemusega. TsMS § 463 lg 1 kohaselt lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ja juhib ning korraldab menetlust; samuti võib kohus seaduses sätestatud juhtudel asja lahendada määrusega. Määruskaebus kujutab endast menetlusosalise kaebust kohtumääruse peale, s.o üldjuhul kaebust kohtu tegevusele menetluse juhtimisel. Seega ei ole määruskaebuse esitamine seostatav mitte teise menetlusosalise tegevusega, vaid eelkõige kohtu tegevusega, ning sellega eristub määruskaebus oma olemuselt apellatsioonkaebusest.
Seega puudus Merit Kaljusel alus esitada maakohtu määrusele nn vastumääruskaebust 14 päeva jooksul alates temale Margo Kaljuse ja kohtutäitur Risto Kütti määruskaebuste kättetoimetamisest, vaid tal oli õigus soovi korral esitada maakohtu määrusele iseseisev määruskaebus edasikaebetähtaja jooksul. Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva menetlusosalisele vaidlustatava kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtumäärus Merit Kaljuse lepingulisele esindajale vandeadvokaat Tambet Laasikule e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 23. oktoobril 2013. a ning sellest ajast hakkas kulgema ka määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg. Merit Kaljus on esitanud oma vastumääruskaebusena pealkirjastatud määruskaebuse Viru Maakohtu
22.oktoobri 2013. a määrusele menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta
20.novembril 2013. a. Seega on määruskaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaega ületades. Kuna määruskaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad määruskaebuste menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuste esitajate kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.