Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 1-4). 01.02.2013.a sõlmisid Heli Paenurk ja OÜ Lutsuland tähtajalise töölepingu, mille järgi pidi Heli Paenurk töötama OÜ-s Lutsuland kokana. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 22.06.2016.a. Tööleping allkirjastati selle sõlmimise kuupäevast hiljem ning töölepingu originaal jäi OÜ Lutsuland juhatuse liikme Lea Põdra kätte, käesoleva hetkeni OÜ Lutsuland koopiat sõlmitud töölepingust hagejale esitanud ei ole. 01.07.2013.a esitas OÜ Lutsuland Heli Paenurgale töölepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et tööleping hagejaga lõpetatakse alates 16.07.2013.a töömahu vähenemise tõttu. 12.07.2013.a teatas Heli Lutsuland, et ootab tähtajalise töölepingu hüvitist hiljemalt 16.07.2013.a, samal päeval teatas OÜ Lutsuland, et võtab ülesütlemise avalduse tagasi ja ootab hagejat tööle. 12.07.2013.a teatas hageja, et ei nõustu töölepingu ülesütlemise avalduse tagasivõtmisega. Samas asus OÜ Lutsuland eitama tähtajalise töölepingu olemasolu. Tulenevalt TLS § 100 lg 3, välja arvatud § 89 lg 2 p 2 nimetatud põhjustel, maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Seega tuli OÜ-l Lutsuland tasuda hiljemalt 16.07.2013.a Heli Paenurgale hüvitis, mis vastab töötasule, mille Heli Paenurk oleks saanud töötamaks kuni 22.06.2016.a, s.o. summas 27 200 eurot. Hageja palub tuvastada Heli Paenurga ja OÜ Lutsulandi vahelise töölepingu olemasolu ja välja mõista OÜ-lt Lutsuland TLS § 100 lg 3 alusel hüvitis Heli Paenurga kasuks summas 27 200 eurot ning viivis alates 17.07.2013.a kuni kohustuse täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (26-33).

Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja vastusest nähtuvalt ei ole kostja ja hageja vahel kirjalikku tähtajalist töölepingut sõlmitud, kuna hageja ei soovinud kirjaliku töölepingu sõlmimist põhjusel, et hagejal on kehtiv ravikindlustus muu isiku juures. Ka pärast tööle asumist soovis hageja, et talle makstakse töötasu sularahas. Hageja asus kostja juurde tööle alates 01.02.2013.a kokana. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et poolte vahel oli tööleping ajavahemikus 01.02.2013 – 16.07.2013.a, seega on hageja taotlus töölepingu olemasolu tuvastamiseks ebaselge. Et kostja ja M.T. vahel sõlmitud tööleping sisaldas tähtaega, ei võimalda mõistlikult järeldada, et kõikide teiste töötajate töölepingud on sõlmitud samaks tähtajaks või et need üldse on tähtajalised. Toitlustamisega seotud kostja majandustegevus toimub küll kindlaks tähtajaks üüritud ruumides, kuid selle asjaoluga ei kaasne automaatselt töölepingute tähtajalisus. Ülesütlemisavaldust tehes oli kostja tahe lõpetada hagejaga tööleping, mis tema arvates oli tähtajatu. Kostja on seisukohal, et tulenevalt hageja poolt öeldule, et tööleping oli tähtajaline, võis kostja esitada töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamise avalduse viidates eksimusele. Ka pärast töölepingu ülesütlemist poolte vahel esimese vestluse käigus aktsepteeris hageja seda, et kostja maksab talle töölepingu lõpetamise hüvitisena ühe kuu keskmise palga. Hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust tehes juhindus kostja eeldusest, et tööleping on tähtajatu. HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJA VASTUSELE (tl 52-57). Kuigi tööandja väidab, et tema juures ei ole tavapäraseks praktikaks võtta inimesi tööle ilma kirjaliku lepinguta, ei ole tööandja tõendanud ja põhjendanud, miks kaotas tööandja töötajaga allkirjastatud töölepingu. Töödokumentatsiooni olemasolu on tööandja korraldada ning tulenevalt TLS §-st 117 kannab tööandja selle eest ka vastutust. Kirjaliku tõendiga on tööandja poolt kinnitamist leidnud

tähtajalise töölepingu olemasolu ning sellest tulenevalt teeb tööandja töötajale ettepaneku loobuda (tagasi võtta) koondamise teade. Kui ei oleks töötajaga tähtajalist töölepingut sõlmitud, ei oleks tööandjal olnud ka vajadust töölepingu ülesütlemise avaldust tagasi võtta. Töötamise ajal tööandja ei esitanud kordagi töötajale nõudeid allkirjastatud töölepingu esitamiseks, sest nimetatud töölepingu oli töötaja tööandjale juba esitanud. Tööandja poolt tehtud ülesütlemise avaldus on suunatud töösuhte lõppemisele koondamise tõttu. Hageja jääb seisukoha juurde, et töötaja M.T. tööleping on käesolevas vaidluses oluline dokument, kuna nimetatud dokument on tüüptingimusteta tööleping, mida sõlmiti ka hagejaga. Kuna tööandja varjab töötajaga sõlmitud töölepingut ning M.T. tööleping on sõnastuselt samane H. Paenurgaga sõlmitud lepinguga, kinnitab nimetatud tööleping tüüplepingu olemasolu ning analoogset tingimuste esinemist H. Paenurga töölepingu puhul.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja palub kohtul: - tuvastada Heli Paenurga ja OÜ Lutsulandi vahelise töölepingu olemasolu ning lugeda, et sõlmitud tööleping oli tähtajaline - välja mõista OÜ-lt Lutsuland TLS § 100 lg 3 alusel hüvitis Heli Paenurga kasuks summas 27 200 eurot ning viivis alates 17.07.2013.a kuni kohustuse täitmiseni. Kostja esitatud hagi ei tunnista ja on esitanud kohtule järgmised vastuväited: - hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping oli tähtajatu - 12.07.2013.a võttis OÜ Lutsuland töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tagasi, kuna oli eksimuses ning seega töötajale 01.07.2013.a esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi. Kohus võtab esialgu seisukoha poolte vahelise töösuhte olemasolu kohta (I), siis analüüsib töölepingu erakorralise ülesütlemise seaduslikkust ja kehtivust (II) ning võtab seisukoha töölepingu tähtaja (III) ja viiviste (IV) osas. I Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 ja 2 sätestavad, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 5 kohaselt töölepingule sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas OÜ-s Lutsuland kokana alates 01.02.2013.a kuni 16.07.2013.a, siis tuleb tööleping poolte vahel lugeda sõlmituks alates 01.02.2013.a. Kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 ja TLS § 4 lg 4. II Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtule esitatud toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 5) esitas OÜ Lutsuland 01.07.2013.a hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel seoses töömahu vähenemisega 15- kalendripäevase etteteatamisega ning tööleping loeti tööandja poolt lõppenuks 16.07.2013.a. Seega on tööandja poolt järgitud TLS § 97 lg 2 p 1 sätestatud etteteatamistähtaega,

kuna hageja oli töötanud kostja juures alla ühe tööaasta. Samuti on tööandja ka erakorralist ülesütlemist põhjendanud. Hageja töölepingu lõpetamist TLS § 89 lg 1 alusel vaidlustanud ei ole. Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, siis piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1. Kohtule esitatud tõendist ja hageja selgitustest nähtuvalt sai hageja töölepingu ülesütlemise teate kätte telefonile saadetud sõnumina 01.07.2013.a (tl 34,75), mida on kinnitanud oma ütlustega ka tunnistajad K.P. ja M.T.. Seega on hageja tööandja tahte nõuetekohaselt kätte saanud ja see on kehtiv. Kohtule esitatud meilivahetusest nähtub, et kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tagasi võtnud 12.07.2013.a (tl 6), hageja sai töölepingu ülesütlemise teate 01.07.2013.a. Seega kohaldub antud juhul TsÜS § 72 ja kostja ei saa oma tahteavaldust enam tagasi võtta ning poolte vahel sõlmitud tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 89 lg 1 alusel alates 16.07.2013.a. III Töölepingu seaduse § 9 lg 1 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Töölepingu seaduse § 6 kohaselt peab olema kokkulepe töölepingu tähtajalisuse kohta sõlmitud kirjalikult. Mõjuv põhjus ehk õiguslik alus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks ja tähtajalise töölepingu kestus tuleb vastavalt TLS § 6 lg 2 töötajale kirjalikult teatavaks teha enne tööle asumist TLS § 6 lg 9 kohaselt kui tähtaja kohta kirjalikku kokkulepet sõlmitud ei ole, eeldatakse, et niisugust kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. TLS § 4 lg 1 sätestab, et töölepingu sõlmimisele kohaldadakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 8 kohaselt peetakse lepinguks kahe või enama isiku poolt sõlmitud tehingut, millega kas lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus hinnates tõendeid kogumis, on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud tööleping (tl 9194), ei tõenda sõlmitud töölepingu tähtajatust. Tunnistaja M.T. ütlustega on leidnud tõendamist, et hageja allkirjastas töölepingu ning andis selle allkirjastatult tagasi tööandjale. Samuti on tunnistaja kohtus kinnitanud, et tööleping oli sõlmitud tähtajaga kuni juuni 2016.a. Tunnistaja ütlused ühtivad kostja poolt hagejale 12.07.2013.a saadetud e-kirjaga (tl 6), kus kostja on võtnud koondamisteatise tagasi, kuna tööleping on sõlmitud tähtajalisena. Tunnistaja K.P. ütlustest nähtuvalt koostas tema ettevõttes sõlmitavate töölepingute projektid, kuid hagejaga sõlmitavat töölepingut ta ei koostanud ega tea lepingu sisu. Kuna teisi usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid tähtajatu töölepingu sõlmimist, kohtule esitatud ei ole, tuleb tunnistaja M.T. ütlustega ja kostja poolt hagejale saadetud e-kirjaga lugeda tõendatuks, et hageja võttis vastu kostja ettepaneku töölepingu sõlmimiseks lepingus sätestatud tingimustel, kinnitades oma aktsepti allkirjaga ning et poolte vahel sõlmitud tööleping oli tähtajaline. Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et hageja ei tagastanud kostjale hagejale tutvumiseks esitatud töölepingut ning seetõttu ei saa kostja teada, milline tähtaeg töölepingul oli, ei ole asjakohased. Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustus tagada vajaliku töödokumentatsiooni olemasolu. Juhuks kui kostja nägi, et hageja ei tagasta töölepingut, oleks kostja pidanud tegema kõik selleks, et sõlmitavad töösuhted saaksid korrektselt vormistatud, kuna TLS § 5 kohaselt peab tööandja hea seisma selle eest, et töötaja oleks informeeritud töötingimustest, mis töötaja suhtes kohaldamisele tulevad. Töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks ning töödokumentatsiooni olemasolu on tööandja korraldada ning vastavalt TLS § 117 kannab tööandja selle eest ka vastutust.

Kohtule on esitatud küll tõendid selle kohta, et tööandja on palunud töötajal tööleping tagastada peale töölepingu erakorralist ülesütlemist, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tööandja oleks palunud töötajal allkirjastatud tööleping tagastada töötamise ajal. Seega ei ole kostja, kui tööandja täitnud seadusega ettenähtud kohustusi. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus üks lepingu pool esitab lepingu allkirjastamiseks teisele poolele, siis ei saa teine pool, kellele leping allkirjastamiseks esitatakse eeldada, et teine lepingu pool ei tea, mis tingimused lepingus kirjas on või võib olla mingite asjaolude osas eksimuses. Kohtus on leidnud tõendamist, et kostja esitas töölepingu hagejale tutuvumiseks ja allkirjastamiseks, hageja aktsepteeris sõlmitava töölepingu tingimusi ning asus tööle. Hageja ei pidanud teadma, et tööandja võib olla töölepingu sõlmimisel ja töölepingu lõpetamise tingimustes eksimuses. Tööandja peab teadma seadust ning oluliseks eksimuseks ei ole seaduse mittetundmine ega ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvate asjaolude suhtes. Arvestades eeltoodud põhjendusi leiab kohus, et VÕS § 6, TsÜS § 92 lg 3 p 1 ja § 138 sätestatud kohaldamisele kuuluvaid asjaolusid antud juhul ei esine ning kostja ei saanud eksimusele viidates esitada töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamise avaldust. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. Kohus loeb tuvastatuks, et Heli Paenurga ja OÜ Lutsuland vahel sõlmiti 01.02.2013.a tähtajaline tööleping, mis lugeda lõppenuks 16.07.2013.a TLS § 89 lg 1 alusel ning tulenevalt TLS § 100 lg 3 tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis 27 200 eurot (800x34 kuud). IV Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis alates 17.07.2013.a kuni kohustuse täitmiseni. Tulenevalt TLS § 2 ja § 4 ning VÕS § 101 lg 1 p 6 on rahalise kohustusega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestratud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna OÜ Lutsuland rahalise kohustuse täitmise tähtaeg oli 16.07.2013.a, siis on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1 alates 17.07.2013.a kuni kohustuse täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.