TI kaebus kohtutäitur Mati Roodese 02.09.2013.a ja 28.10.2013.a otsustele täiteasjas nr 007/2011/83331
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.12.2013.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nordea Bank Finland PLC (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja / võlgnik (vastustaja): TI (isikukood esindajad XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXXX X-XX,
XXXXX XXXXXXX)
Puudutatud isik I (vastustaja): kohtutäitur Mati Roodes (büroo asukoht: Kentmanni 22-12, 10116 Tallinn) Puudutatud isik II / sissenõudja (määruskaebuse esitaja): Nordea Bank Finland PLC (Eesti filiaali kaudu; registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), tehinguline esindaja Darja Sudarinen Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 09.12.2013.a määrus tühistada.
2.Teha uus määrus, millega jäetakse TI kaebus kohtutäitur Mati Roodese 02.09.2013.a otsuse peale täiteasjas nr 007/2011/83331 rahuldamata ja kohtutäitur Mati Roodese 02.09.2013.a otsus muutmata.
Nordea Bank Finland PLC (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus rahuldada.
4.Menetluskulud jätta nii esimese kui apellatsiooni astme kohtus avaldaja, TI kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-42564 Asjaolud
1.12.09.2013.a esitas TI Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 02.09.2013.a otsusele ja 29.10.2013.a kohtutäituri 28.10.2013.a otsusele täiteasjas nr 007/2011/83331, paludes kohtutäituri vaidlustatud otsused tühistada. 04.11.2013.a määrusega liitis kohus kaebused ühte menetlusse. Täiteasi nr 007/2011/83331 algatati avaldaja suhtes 07.10.2011.a sissenõudja Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) täitmisavalduse alusel, täitedokumendiks on notariaalne dokument ja sissenõude sisuks hüpoteegi realiseerimine, nõude suuruseks 308 570,90 eurot. Kohtutäituri 02.09.2013.a otsuse vaidlustamise avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 31.10.2011 avaldajale XXXX XXXXXX XXXX XXXXX kaasomandina kuuluva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) osa, määrates arestimisel asja hinnaks 300 000 eurot. 25.07.2013 otsusega kohtutäitur vabastas avaldaja kinnisasja arestist TMS § 77 lg 4 alusel, kuna asja ei õnnestunud mõistliku aja jooksul müüa. Samal päeval edastati avaldajale teade kinnisasja uuesti arestimisest. 31.07.2013 koostas kohtutäitur uue kinnisasja arestimise akti, milles on kinnisasja hinnaks märgitud 60 000 eurot. Seega on avaldaja kinnisasja arestitud kaks korda. 06.08.2013 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, milles palus 31.07.2013 arestimisakti tühistada ja kustutada registrisse kantud keelumärge. Avaldaja põhjendas kaebust sellega, et TMS § 77 lg 4 alusel asja arestist vabastamisel oli kohtutäituril sama paragrahvi lõike 5 järgi kohustus esitada registripidajale esildis registrisse kantud keelumärke kustutamiseks. Selle asemel kohtutäitur arestis kinnistu uuesti. Kohtutäituri eesmärk oli avaldaja arvates kinnistu hinna alandamine rohkem kui 70% võrra esimese enampakkumise alghinnast. Selline hinna alandamine on vastuolus TMS § 100 lg 5 sätestatud keeluga. Maksimaalne kinnistu allahindamine on võimalik 90 000 euroni. Allahindamine rohkem kui 70% ulatuses on avaldajale otsese varalise kahju tekitamine. 02.09.2013 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata ning otsustas resolutsiooni p-ga 3 esitada seoses võlgniku mittenõustumisega kohtutäituri poolt määratud kinnisasja arestimishinnaga kohtule taotluse kinnisasja hindamiseks eksperdi määramiseks. Kohtutäituri 02.09.2013 otsus ei ole seaduslik. Väljakujunenud praktika kohaselt müüvad kohtutäiturid kinnistuid aastaid ja ei vabasta üldjuhul kinnistuid arestist. Arusaamatu on sissenõudja tegevus, kes nõustus vara arestist vabastamisega, kuna seda ei suudetud 1,5 aasta jooksul müüa. Arestist vabastamise tegelik eesmärk – arestitud kinnisasja hinna alandamine rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast – on ebaseaduslik. Viimase enampakkumise korraldas kohtutäitur alghinnaga 90 000 eurot. Uue arestimise käigus määras kohtutäitur vara hinnaks 60 000 eurot. Arvestades TMS § 100 lg 5 on uue arestimise näol tegemist varjatud vara allahindamisega. Avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile taotlust kinnisasjale ekspertiisi määramiseks vastavalt TMS § 74, vaid taotluse kinnisasja arestimise akti tühistamiseks. Kohtutäituri 28.10.2013.a otsuse vaidlustamise avalduses märkis avaldaja, et kohtutäitur avaldas Ametlikes Teadaannetes 05.10.2013 kuulutuse avaldajale kuuluva kinnisasja 500/553 kaasomandiosa XXXX XXXXXX XXXX XXXXX enampakkumisel müümise kohta alghinnaga 60 000 eurot. Kinnisasja arestimisel 31.10.2011 määras kohtutäitur kinnistu turuhinnaks 300 000 eurot ning korraldas selle alghinnaga enampakkumise. TMS § 100 lg 5 teisest lausest lähtudes on kohtutäituril võimalik vara alla hinnata 90 000 euroni. Seega korraldab kohtutäitur enampakkumisel kinnistu müüki madalama hinnaga kui seadus võimaldab. Avaldaja 05.10.2013.a kaebuse enampakkumise tühistamiseks ja alghinna muutmiseks jättis kohtutäitur 28.10.2013.a otsusega rahuldamata. Kohtutäituri otsus on ebaseaduslik. Vara uuesti arestimine on sisuliselt vara täiendav allahindamine. Kohtutäitur
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-42564 rikkus teadvalt TMS § 100 lg 5, mis keelab vara alla hinnata rohkem kui 70% vara esimese enampakkumise alghinnast.
Puudutatud isik I vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
31.10.2011 arestis kohtutäitur avaldajale kuuluva 500/553 kaasomandiosa kinnisasjast XXXX XXXXXX XXXX XXXXX, registriosa nr XXXXXXXX, alghinnaga 300 000 eurot. Perioodil 13.12.2011-06.06.2013 korraldas kohtutäitur vara müümiseks 7 enampakkumist ning hindas vara alla kokku 70% ulatuses arestimise hinnast e 90 000 eurole. Vara müüa ei õnnestunud. 11.07.2013 esitas sissenõudja avalduse vara arestist vabastamiseks, kuna kinnistu on alla hinnatud 70%, ning kinnistu uuesti arestimiseks. Sissenõudja teatas, et soovib uue arestimise läbiviimist hinnaga 60 000 eurot ja enampakkumise korraldamist. Sissenõudja avalduse alusel vabastas kohtutäitur 25.07.2013.a otsusega avaldajale kuuluva kinnisasja arestist ning teatas samal päeval menetlusosalistele täitetoimingust – 31.07.2013.a kl 9.00 XXXX XXXXX XXXX XXXXX avaldajale kuuluva 500/553 kaasomandiosa kinnisasjast (registriosa nr XXXXXXXX) arestimisest ning palus esitada seisukohad arestimishinna osas. 31.07.2013.a kohtutäitur arestis kinnisasja osa alghinnaga 60 000 eurot. Avaldaja kaebus on alusetu. Hüpoteegipidaja õigus nõuda sundtäitmist tuleneb AÕS § 352 lgst 1 ja täitemenetluse seadustikus sätestatust. Täitemenetluses realiseeritakse hüpoteeki ning seetõttu on sissenõudja nõude rahuldamine võimalik vaid hüpoteegieseme müügist. Võlgniku muule varale ei ole kohtutäituril õigust sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluva kinnisasja kaasomandiosa 06.06.2013 toimunud viimane kordusenampakkumine hinnaga 90 000 eurot nurjus, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat ega esitatud ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist. Vara uuesti arestimine 31.07.2013 hinnaga 60 000 eurot (turusituatsiooni arvestades) ei kahjusta võlgnikku ebamõistlikult, arvestades sissenõudja õigust saada nõue rahuldatud hüpoteegieseme müügist. Täitemenetluse seadustiku regulatsioon ei keela arestitud vara uuesti arestimist. Kinnisasja tegelik turuhind selgub enampakkumise käigus. Vara arestimise tühisust reguleerib TMS § 55. Sellest lähtuvalt ei ole vara arestimise akti tühistamiseks seadusest tulenevat alust ning võlgniku vara realiseerimiseks täitemenetluse jätkamine on seaduspärane. Kinnisasja arestimiseks keelumärke kandmine registrisse on vajalik hüpoteegipidaja kasuks seatud käsutuskeelu teatavaks tegemiseks kolmandatele isikutele ning hüpoteegi realiseerimisel tekkida võivate raskuste vältimiseks. Kuna täitemenetluses rahuldatakse sissenõudja nõue hüpoteegieseme müügist, tuleb kaitsta sissenõudja õigusi, et vara säiliks. Kuna vara vabastati arestist ja arestiti lühikese aja jooksul uuesti, ei pidanud kohtutäitur otstarbekaks kinnisasjalt keelumärke kustutamist ning uue seadmist samas asjas sama sissenõudja kasuks. Kuna arestimisakti tühistamiseks seadusest tulenev alus puudus, avaldas kohtutäitur väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise kuulutuse alghinnaga 60 000 eurot.
Puudutatud isik II vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kohtutäitur vabastas kinnistu arestist kuna vara ei õnnestunud mõistliku aja jooksul müüa. Puudutatud isiku II avalduse alusel arestis kohtutäitur 31.07.2013.a kinnistu uuesti ja määras vara hinnaks 60 000 eurot. Täitemenetlust reguleerivad õigusaktid ei keela arestist vabastatud vara uuesti arestida. Hinnaga mittenõustumise korral on avaldajal õigus esitada taotlus eksperdi määramiseks. Avaldaja oma õigust kasutada ei soovi, millest tuleb järeldada, et ta on arestimise hinnaga nõus. Kohtutäitur on korraldanud hüpoteegi realiseerimiseks 6 enampakkumist.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-42564 06.06.2013 enampakkumine hinnaga 90 000 eurot nurjus, mis tähendab, et kinnistu turuväärtus on 90 000 eurost väiksem. Täitemenetlus on algatatud hüpoteegi realiseerimiseks. Arvestades menetluse olemust ei saa tekkida olukorda, kus hüpoteek jääb realiseerimata. 31.07.2013.a koostatud kinnistu arestimise akt ei ole tühine vastavate eelduste (TMS § 55) puudumise tõttu. Kinnistu arestiti kehtiva täitedokumendi alusel, avaldajale on kättetoimetatud täitmisteated. Arestimise hind ei ole seotud arestimise kehtivusega. Keelumärke kustutamine kahjustaks oluliselt puudutatud isiku II õigusi, kuna annaks avaldajale võimaluse kinnistu võõrandamiseks. Menetluskulud palus puudutatud isik II jätta avaldaja kanda.
4.Harju Maakohus rahuldas 09.12.2013.a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 02.09.2013.a ja 28.10.2013.a otsustele täiteasjas nr 007/2011/83331 ja jättis menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Käesolevas täitemenetluses on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 kohane notariaalne dokument. 27.06.2007.a IVT (müüja) ja avaldaja (ostja) ning puudutatud isik II (hüpoteegipidaja) sõlmisid kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu eelmärke kustutamise avalduse, kinnistu mõttelise osa müügi asjaõiguslepingu kinnistu mõttelise osa hüpoteekidega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud. Lepingu p 4.1 järgi seadis avaldaja puudutatud isiku II kasuks esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summas 5 875 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu p 4.2 kohaselt tagab hüpoteek puudutatud isiku II nõudeid avaldaja ja MC vastu, mis tulenevad nende vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Täitetoimikus olevatest laenulepingutest nähtuvalt andis puudutatud isik II laenu avaldajale ja MCle (laenuleping nr 01220152472, selle muudatused, lisad). AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist kas sundenampakkumise või sundvalitsemise teel. Sama paragrahvi lg 4 järgi sätestatakse sundenampakkumise ja sundvalitsemise kord seaduses. Käesoleval juhul valis hüpoteegipidaja nõude sundtäitmiseks sundenampakkumise. Sundtäitmist sissenõude pööramisega kinnisasjale reguleerib täitemenetluse seadustik. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub avaldajale 500/553 kassomandist (XXXXXX kinnistu, registriosa nr XXXXXXXX). Sundtäitmise läbiviijaks on kohtutäitur, kes täitemenetluse algatamisel arestib kinnisasja (üleskirjutamine, käsutamise keelamine) (TMS § 142). Kinnisasja arestimise aktis peab olema muu hulgas märgitud kinnisasja hind (TMS § 143 p 4). 31.10.2013 kinnisasja arestimise aktis on märgitud avaldajale kuuluva kinnisasja osa hinnaks 300 000 eurot. Vaidluse all ei ole asjaolu 6 enampakkumise nurjumise kohta ning kohtutäituri poolt kinnisasja hinna alandamise kohta maksimaalselt lubatud ulatuses 90 000 euroni (TMS § 100 lg 5). Pärast seda sissenõudja avalduse alusel kohtutäitur vabastas kinnisasja arestist ning arestis uuesti hinnaga 60 000 eurot. Kaebaja arvates ei oleks kohtutäitur tohtinud kinnisasja arestist vabastamise järgselt seda kohe uuesti arestida 60 000 eurose hinnaga. Arestimise tühistamisest tulnuks teatada registripidajale keelumärke kustutamiseks (TMS § 77 lg 5). TMS § 77 lg 4 alusel oli kohtutäituril kohustus asja arestist vabastamiseks selle mõistliku aja jooksul müümise mitteõnnestumise tõttu. TMS § 101 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur sissenõudja või võlgniku avalduse alusel arestitud asjad müüa muul viisil kui suulisel või elektroonilisel enampakkumisel, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-42564 enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes asja muul viisil müües saadava tulemiga. TMS § 101 lg 5 lubab asja müüa ka sissenõudjale. Juhul kui ostuhind on väiksem kui sissenõudja nõue või sellega võrdne, kohaldub TMS § 93 lg 4. Seega reguleerib täitemenetluse seadustik olukorda, kus enampakkumine, ka kordusenampakkumine, nurjub ning kohtutäituril puudus alus sissenõudja avalduse alusel teha ülalkirjeldatud toiminguid, mille tegemist täitemenetluse seadustik ette ei näe. TsMS § 172 tulenevalt tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Toimingud, mille tegemiseks puudus alus, tegi kohtutäitur sissenõudja nõudel (avalduse alusel).
5.23.12.2013.a esitas puudutatud isik II määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Täitemenetlust reguleerivad õigusaktid ei keela arestist vabastatud vara uuesti arestida. TMS § 55 sätestatud asjaolusid ei esine ning sellest tulenevalt ei ole 31.07.2013 koostatud kinnistu arestimisakt tühine. Arestimise tühisuse põhjuseks ei saa olla ka asjaolu, et sissenõudjal on võimalus kinnistu enampakkumisel ise ära osta (TMS § 101 lg 5). Nõude rahuldamine on võimalik vaid hüpoteegieseme müügist (AÕS § 352 lg-st 1 ja TMS). Täitemenetluse eesmärgiks on hüpoteegi realiseerimine, seega ei saa tekkida olukorda, et hüpoteegiese jääb realiseerimata. Taoline olukord rikuks oluliselt sissenõudja õigusi. Vaidluse all on kinnisasja hind, mille tõttu avaldaja soovibki arestimisakti tühistamist. Hinnaga mittenõustumine ei ole arestimisakti tühistamise eelduseks ning antud juhul oli avaldajal õigus esitada taotlus eksperdi määramiseks, avaldaja aga oma õigust kasutada ei soovi. Kinnisasja arestimiseks keelumärke kandmine registrisse on vajalik hüpoteegipidaja kasuks seatud käsutuskeelu teatavaks tegemiseks kolmandatele isikutele ning hüpoteegi realiseerimisel tekkida võivate raskuste vältimiseks. Kuna täitemenetluses rahuldatakse sissenõudja nõue hüpoteegieseme müügist, tuleb kaitsta sissenõudja õigusi, et vara säiliks. Kuna vara vabastati arestist ja arestiti lühikese aja jooksul uuesti, ei pidanud kohtutäitur, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest, otstarbekaks kinnisasjalt keelumärke kustutamist ning uue seadmist samas asjas sama sissenõudja kasuks. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1) sellega, et ei ole piisavalt põhjendanud, miks kohus ei nõustu seisukohaga, et arestimisakt ei ole tühine vastavat TMS § 55, kuna ei esine arestimisakti tühisuse eeldusi, samuti ei ole kohus põhjendanud, miks kohus ei nõustu väitega, et täitemenetlust reguleerivad õigusaktid ei keela arestist vabastatud vara uuesti arestida. Kohus ei põhjendanud ka seda, miks kohus tühistas kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur pöördus kohtusse eksperdi määramiseks (TMS § 74). Eksperdi määramine on vajalik eelkõige võlgniku huvide kaitseks. Menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik I leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, menetluskulud jätta puudutatud isiku II ja avaldaja kanda. Avaldaja määruskaebusele vastust ei esitanud.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-42564
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormide rikkumise ja täitemenetlusnormide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja kaebused kohtutäituri 02.09.2013.a ja 28.10.2013.a otsuste peale rahuldamata. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on rikkunud menetlusõigusnormi, kuna on jätnud selgelt põhjendamata, miks ta rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 28.10.2013 otsuse peale (TsMS § 465 lg 2 p 8). Samuti ei ole maakohus määruse resolutsioonis võtnud selget ja ühemõttelist seisukohta kohtutäituri otsuste suhtes (TsMS § 442 lg 5). Resolutsioonis üksnes selle määramisest, et avaldaja kaebused rahuldatakse (määruse resolutsiooni p 1), ei piisa, kuna kohtumääruse resolutsioonis tuleb võtta selge seisukoht ka vaidlustatud kohtutäituri otsuste suhtes, eriti juhul, kui need tuleks kohtu arvates tühistada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kaebused kohtutäituri otsuste peale tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks notariaalne kokkulepe ning nõude sisuks hüpoteegi realiseerimine. AÕS § 276 lg 1 järgi võib asja pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Hüpoteegi puhul on AÕS § 325 lg 1 järgi isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 352 lg 1 järgi kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt arestis kohtutäitur 31.10.2011.a avaldaja kinnisasja ja määras selle hinnaks 300 000 eurot. Vaatamata ajavahemikus 13.12.2011.a kuni 06.06.2013.a toimunud korduvatele enampakkumistele ja kinnisasja allahindamisele kuni 70% esimese enampakkumise alghinnast ei õnnestunud kohtutäituril kinnisasja müüa. Kohtutäitur vabastas 25.07.2013.a otsusega kinnisasja arestist ja arestis 31.07.2013.a sama kinnisasja uuesti, määrates hinnaks 60 000 eurot. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri tegevuse põhjendusega, et kohtutäituril ei olnud tulenevalt TMS § 100 lg-st 5 õigust kinnisasja hinna alandamise eesmärgil eeltoodud toiminguid teha ning alandada lõppastmes asja hinda üle 70% esimese enampakkumise alghinnast. Ringkonnakohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. Õige on see, et TMS § 100 lg 5 järgi ei või asja alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Ringkonnakohus leiab, et kuigi seadus ei sätesta selget reeglit juhuks, kui asja ei õnnestu müüa isegi 70% allahinnatult, tuleb asuda seisukohale, et TMS § 100 lg-s 5 sätestatud allahindluse piirmäär saab kehtida üksnes asja enampakkumisel nö sama arestimisakti alusel, kuna TMS § 74 lg 1 järgi asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti ning TMS § 82 lg 1 järgi on enampakkumisel asja alghind hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Seega on kohtutäitur asja alla hindamisel TMS § 100 lg 5 alusel paratamatult seotud arestimisaktiga ja selles märgitud asja hinnaga. Juhul aga, kui kohtutäitur
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-42564 vabastab asja arestist ja arestib selle uuesti, siis saab TMS §-s 74 sätestatud korras ja tingimustel asja uuesti hinnata. Ringkonnakohus leiab, et sel juhul ei ole tegemist asja nö varjatud allahindamisega TMS § 100 lg 5 mõistes, nagu on avaldaja väitnud oma kaebuses kohtutäituri 02.09.2013.a otsuse peale, vaid asja uuesti hindamisega TMS § 74 mõistes. Arvestades kinnisasjade hindade sageli märkimisväärseid muutusi kinnisvaraturul on selline uuesti hindamise võimalus igati põhjendatud. Pealegi ei sätesta täitemenetluse seadustik, sealhulgas ka TMS § 77 lg 4, sama asja uuesti arestimise keeldu. Avaldaja kaebuse seisukohad, et kohtutäitur ei saa sama asja täitemenetluses uuesti arestida ning asi tuleb vabastada ka käsutuskeelust, on vastuolus pandipidaja seadusest tuleneva õigusega saada nõude rahuldamist pandi arvel, kuna hüpoteegieseme arestist vabastamine ei too tagajärjena kaasa hüpoteegi kustutamist. Järelduseni, et kinnisasja võib uuesti arestida, tuleb jõuda ka seeläbi, et hüpoteegi realiseerimise eesmärgil läbi viidava täitemenetluse lõpetamine ilma kinnisasja müümata, hüpoteegi kustutamiseks alust ei anna ning hüpoteegipidajal oleks õigus ka täitemenetluse lõpetamise korral pöörduda koheselt sama hüpoteegi realiseerimise eesmärgil uue täitemenetluse algatamiseks täituri poole. Uue täitemenetluse algatamisel tuleks kohtutäituril läbi viia uus arestimine ning määrata uus kinnisasja hind. Menetlusökonoomika põhimõttega oleks aga vastuolus see, kui täitemenetlus tuleks lõpetada, selleks, et sama õiguse, samal viisil realiseerimiseks tuleks algatada uus täitemenetlus. Olemasoleva täitemenetluse lõpetamine ning uue algatamine ei kaitseks ka võlgniku huve, võrreldes selle olukorraga, kui uus hind määratakse sama täitemenetluse raames. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et asja enampakkumisel müügi nurjumisel saab asja müüa TMS § 101 alusel muul viisil. Ringkonnakohus märgib, et ka sellisel juhul, kui asja müük peaks vaidlusaluses täiteasjas toimuma muul viisil kui enampakkumisel, on maakohtu lahend, millega maakohus rahuldas avaldaja kaebuse kohtutäituri arestimise akti tühistamisest ja keelumärke kustutamisest keeldumise otsuse peale, ebaõige, kuivõrd ka asja müümiseks muul viisil peab asi tulenevalt TMS § 52 lg-st 1 olema arestitud. Ringkonnakohus märgib siiski lisaks, et maakohus on vaidlustatud lahendis asunud vääralt seisukohale, et TMS § 101 reguleeribki asja müüki olukorras, kus enampakkumine, ka kordusenampakkumine, on nurjunud. Esiteks on asja müügiks muul viisil TMS § 101 alusel vaja sissenõudja või võlgniku vastavat avaldust, kuid käesoleval juhul ei ole kumbki neist esitanud avaldust kinnisasja müügiks muul viisil. Teiseks on ka vara muul viisil müümiseks sätestatud hinna alandamise piirmäär, mis TMS § 101 lg 4 kohaselt on 50 protsenti arestimisaktis märgitud hinnast. Ringkonnakohus leiab, et kui enampakkumiste käigus on võlgniku vara juba alla hinnatud 70 protsenti, kuid jäänud ostjate huvi puuduse tõttu siiski müümata, ei oleks asja hinna tõstmine 20 protsendi võrra asja muul viisil müügi rakendamise otstarbel mõistlikkuse printsiibist lähtudes lahendus olukorrale ega aitaks mingil viisil kaasa hüpoteegi realiseerimisele ja lõppastmes nõude rahuldamisele. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt puudub alus rahuldada ka avaldaja kaebust kohtutäituri 28.10.2013.a otsuse peale. Avaldaja väide kaebuses, et kohtutäitur ei saanud võlgniku kinnisasja enampakkumist läbi viia hinnaga alla 90 000 euro, ei ole põhjendatud. Kuna kohtutäitur määras asja uuesti arestimisel 31.07.2013.a kinnisasja hinnaks 60 000 eurot ja avaldaja seda hinda TMS § 74 lg 7 alusel vaidlustanud ei ole, siis oli kohtutäitur õigustatud enampakkumist läbi viima. Avaldaja viide TMS § 100 lg-le 5 ei ole siinkohal asjakohane, sest kohtutäitur ei pidanud arvestama varasemas, 25.07.2013.a tühistatud arestimisaktis määratud asja hinda.
9.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse, tuleb menetluskulud nii esimeses kohtuastmes kui apellatsiooniastmes jätta avaldaja kanda.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-42564
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.