K R i hagi A I i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2012/697
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K R i apellatsioonkaebus
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K R (isikukood XXXXXXX) Kostja: A I (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. novembri 2013 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada teisiti menetluskulud.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 052/2012/697.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja, A I i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.K R esitas 03.04.2012 Harju Maakohtule hagi A I i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2012/697.
2.Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Urmas Tärno 02.03.2012 A I i avalduse alusel K R i suhtes täiteasja nr 052/2012/697, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärus nr 2-10-57927 ning nõude sisuks lapse üleandmine.
3.Pooltel on ühine laps R I (ik XXXXXXXX). Hageja ja kostja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-10-57927 kompromissi, mille kohus kinnitas 06.02.2012 määrusega. Kompromissi kohaselt määrab kostja lapse R I i viibimiskoha, lasteaia- ja koolikoha ning võtab lapse vastu 07.02.2012 kell 11-12 lapse kodust. Kompromissi punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja mitte lähenema hagejale lähemale kui 200 meetrit. 07.02.2012 kostja keeldus last endaga kaasa võtmast koos lapse asjade, loomade ja akvaariumiga. 09.02.2012 teatas hageja kostjale, et kokkulepet ei ole saavutatud, kuivõrd kompromissi eeldused on olnud väärad. Tsiviilasja menetluse kestel näitas kostja ennast kui vastutusvõimelist vanemat, kes arvestab lapse vajadustega, mis oli ka kompromissi sõlmimise eelduseks. Kompromissi täitmise algfaasis kostja igakülgselt eiras lapse heaolu ja huvisid. On elementaarne, et laps võtab kolides kaasa oma isiklikud asjad ja loomad. Kostja ütles üles ka lapse lasteaiakoha Tallinnas. Kuigi tsiviilasja nr 2-10-57927 menetluse ajal kostja väitis, et ei keela hagejal lapsega suhelda, esitas kostja 08.02.2012 kohtule avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks hagejale – seda ca 48 tundi peale kompromissi sõlmimist. Seega võib eeldada, et plaan lähenemiskeelu kaudu hakata piirama lapse suhtlust perega oli kostjal ka kompromissi sõlmimise ajal olemas. Kostja on korduvalt rikkunud vaidlustatud kompromissis kokku lepitud lähenemiskeeldu.
4.Vaidlustatud kompromiss on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja käitumist menetluse ajal ning peale kompromissi tuleb käsitleda pettusena ning isegi juhul, kui seda mitte käsitleda pettusena, on kompromiss sõlmitud ekslikult ja tuleb tühistada. Juhul, kui kohus leiab, et kompromiss ei ole tühine ning selle tühistamiseks puudub alus, tuleb lugeda hageja kompromissist taganenuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 alusel. Kostjale esitatud taganemisavaldused on käsitletavad ka ülesütlemisavaldustena.
5.Kostja poolt kohtule esitatud kohtulahendid, kus kohtud leiavad, et puudub kehtiv täitedokument ning seetõttu ei ole täitemenetlus võimalik, saavad olla argumendiks ka käesoleva asja lahendamisel, kuid ei puuduta juba toimuvat täitemenetlust. Lisaks ei ole ükski kohus hinnanud hageja taganemist ega ülesütlemist kompromissist. Kompromissi sõlmimisel kohus hagejale kompromissi sõlmimise tagajärgi ei selgitanud. Kui kohus oleks selgitanud, et sellele kompromissile TsMS § 430 lg 8 ei
kehti, ei oleks hageja kompromissi sõlminud. Kohtutäitur ei ole teinud täitemenetluse lõpetamise otsust. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. 07.02.2012 oli kostja nõus võtma lapsega kaasa kõik lapse vajalikud esemed ja lemmikasjad. Laps on selgelt väljendanud soovi elada isa juures Haapsalus, kus lapsele on tagatud ka lasteaiakoht. Laps on isa juures alati väga rahul ja õnnelik, aga sellele vaatamata on hageja teinud kõik võimaliku, takistamaks lapsel elada normaalset elu.
7.Kostja palus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuna vaidlustatud täitemenetlus kohtumääruse täitmiseks oli lõpetatud enne hageja hagi menetlusse võtmise otsustamist, tulnuks hagi jätta menetlusse võtmata. Täiteasja menetlus on lõpetamata üksnes seetõttu, et võlgnik ei ole tasunud kohtutäituri tasu. Kui alused hagi läbi vaatamata jätmiseks puuduvad, siis tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kohtud on tsiviilasjas nr 2-12-47960 tuvastanud vaidluses samade poolte vahel, et sundtäitmiseks esitatud 06.02.2012 Harju Maakohtu määrus ei ole sundtäidetav. Kohus ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusel muuta täitedokumenti, st muuta poolte kokkulepet lapse hooldusõiguse küsimuses. Hageja kompromissist taganemisel ei ole õiguslikku toimet kompromissi alusel tehtud kohtulahendile. Hagejal oli menetluslik võimalus kompromissist taganeda kuni selle määrusega kinnitamiseni kohtu poolt, aga peale kompromissi 06.02.2012 kohtumäärusega kinnitamist ei saa hageja kehtivat kohtulahendit ühepoolse tahteavaldusega muuta ega tühistada. TsMS § 430 lg 8 alusel saab tühistada üksnes selliseid kompromisse, mida on võimalik sundtäita. Hageja ei ole esile toonud ühtegi tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ette nähtud tehingu tühisuse või tühistamise alust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt leiab hageja ekslikult, et täitemenetluse läbiviimiseks puudub täitedokument. Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-57927 on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt.
9.Hageja tugineb kompromissi tühistamisel eksimusele. Eksimust reguleeriva TsÜS § 92 lg-st 3 tulenevalt kannab tehingu tegemisel eksimuse riisikot iga pool ise, mis tähendab, et ta ei saa üldjuhul tehingut eksimuse tõttu tühistada ning peab selle tehingus sätestatud viisil täitma. Seadus võimaldab seetõttu erandina olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada üksnes siis, kui tehingu tegemisega seonduvate erandlike asjaolude tõttu peaks eksimuse riisikot lisaks eksinud poolele kandma ka teine pool, eelkõige kui eksimuse põhjustas teine pool või kui teine pool eksis samades asjaoludes või kui tehingu teine pool kasutas eksinud poole eksimust tehingu tegemisel pahauskselt ära. Lõikes 3 sisalduva tühistamist õigustava asjaolu esinemist peab vaidluse korral tõendama tehingu tühistamisele tugineda sooviv pool.
10.Hageja leiab, et plaan lähenemiskeelu kaudu hakata piirama lapse suhtlust perega oli kostjal ka kompromissi sõlmimise ajal, kompromissi täitmise algfaasis on kostja igakülgselt eiranud lapse heaolu ja huvisid. Asjaolu, et kostja on esitanud 08.02.2012 avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks, ei ole aluseks sõlmitud kompromissi tühistamiseks. Nimetatud kompromissi p-s 1.3 on pooled samuti leppinud kokku, et kostja kohustub pärast 07.02.2012 mitte lähenema hagejale lähemale kui 200 meetrit. Kostja poolt 08.02.2012 esitatud avaldusega ei ole taotletud lähenemiskeelu
kohaldamist lapse suhtes, vaid jätkuvalt kostja suhtes. Nimetatu ei saa aga kuidagi takistada hageja suhtlemist lapsega.
11.Kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et kostja lõi hageja jaoks ebaõige ettekujutuse kompromissi sõlmimiseks. Hageja väited selle kohta, et kohus ei seletanud kompromissi sõlmimist ja selle tagajärgi, on ainetud. Pooled esitasid tsiviilasjas nr 2-10-57927 kohtule kinnitamiseks varem kirjalikult koostatud ja allkirjastatud kompromissi, millise kohus võttis 06.02.2012 kohtuistungil vastu. Seega oli hageja teadlik kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Samuti pidi hagejale olema selge kompromissi eesmärk, kuivõrd tsiviilasja nr 2-10-57927 menetlus oli kompromissi sõlmimise ajaks kestnud ligikaudu 2 aastat. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, kuidas on kostja loonud ebaõige ettekujutuse asjaoludest, mis on tinginud kompromissi sõlmimise. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei soovi kompromissiga võetud kohustust enam täita, ei anna alust selle tühistamiseks eksimuse tõttu.
12.Hageja on tuginenud ka asjaolule, et ta on vaidlusalusest kompromissist taganenud ja alternatiivselt selle üles öelnud. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-12-54309 on leitud, et 06.02.2012 kohtumäärus ei ole korduvalt täidetav, on hagejal õigus esitada kompromissist taganemise avaldus, mistõttu ei lahenda kohus hageja poolt esitatud alternatiivset nõuet. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja on kostjale edastanud taganemisavalduse VÕS § 188 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole näidanud ega tõendanud, milles seisnes kostjapoolne oluline kokkuleppe rikkumine. Ainuüksi asjaolu, et hageja enam kokkulepet täita ei soovi, ei ole kokkuleppest taganemise aluseks ehk oluliseks kostjapoolseks lepingu rikkumiseks.
13.Hageja on palunud koos käesoleva asjaga jagada ka täitemenetluse kulud täiteasjas nr 052/2012/697 ning jätta need kostja kanda. Täitemenetluse kulude jaotuse eelnimetatud täiteasjas otsustab kohtutäitur vastavalt täitemenetluse seadustikule ja kohtutäituri seadusele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 052/2012/69 lubamatuks. Täitemenetluse ja kohtumenetluse kulud jätta kostja kanda.
15.Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata ja vastuoluline. Ekslik on maakohtu seisukoht, et täiteasjas nr 052/2012/697 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärus. Tallinna Ringkonnakohus on sama kompromissi kohta oma lahendis tsiviilasjas 2-12-47960 leidnud, et nimetatud kohtumäärus ei ole täitedokumendiks, sest selles on antud isikule õigus otsustada lapsesse puutuvaid teatud küsimusi, sealhulgas õigus otsustata lapse viibimiskohta, kuid selle lahendiga ei kohustata kedagi midagi tegema ega määrata ka lapse väljaandmist. Vaidlusalune kohtumäärus ei ole ringkonnakohtu arvates ka kohtumääruse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis TsMS § 563 lg 6 p 1 nimetatud sunnivahendi rakendamise määrus, mille alusel sai sama paragrahvi lõike 7 järgi läbi viia täitemenetluse.
16.Maakohus leidis, et hageja väited selle kohta, et kohus ei ole seletanud kompromissi sõlmimist ja selle tagajärgi, on ainetud ja et pooled on ise tsiviilasjas nr 2-10-57927 esitanud kohtule kinnitamiseks varem kirjalikult koostatud ja allkirjastatud kompromissi, millise kohus on 06.02.2012 kohtuistungil vastu võtnud. Hagejale jääb selgusetuks, kust on kohus sellise info võtnud. Kui peaks selline dokument kusagil olema, siis on see võltsitud. 06.02.2012 kompromiss sai kokkulepitud ja ka allkirjastatud 06.02.2012 toimunud istungil.
17.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostjapoolne oluline kokkuleppe rikkumine. Kohus on jätnud hindamata, kas kostja on rikkunud
kompromissi, kuna on lähenenud hagejale ligemale kui 200m, mida kinnitab pooltevaheline kirjavahetus ja ka kostja poolt esitatud Haapsalu linnavalitsuse arvamus, samuti see, et 03.06.2013 Pärnu Maakohtu istungi vaheajal kostja vestles hagejaga kohtumaja ees. 19.04.2012 Haapsalu lastekaitsetöötaja aktist nähtub samuti, et kostja on hagejale Haapsalu linnas mitmetel kordadel lähenenud. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja on taganemise ja ülesütlemise ka vastu võtnud. Ainuüksi asjaolu, et hageja enam kokkulepet täita ei soovi, on piisav, et kestvusleping üles öelda. Hageja jääb kõikide hagis ja selle täienduses toodud väidete juurde. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja hageja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab teisiti menetluskulud.
20.TMS § 221 lg-s 1 sätestatu kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg-s 1 toodud loetelu ei välista ka teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist.
21.Kõrvuti materiaalõigussuhtest (sh perekonnaõiguslikust suhtest) tulenevate väidetega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis võimalik ja lubatav esitada väiteid selle kohta, et täitedokument ei vasta täitedokumendi nõuetele ja seda ei oleks tohtinud täitmisele võtta (vt. Riigikohtu lahend 02.06.2008 lahend nr. 3-2-1-42-08).
22.TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluses tsiviilasjas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja –määrusest tulenevad nõuded. Samas kõik kohtulahendid ei ole täitemenetluses täidetavateks täitedokumentideks. Täitemenetluses ei ole täidetavad kohtulahendid, mille resolutsiooniga ei kohustata midagi tegema või ei nõuta midagi välja.
23.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kohtutäitur Urmas Tärno poolt kostja avalduse alusel 02.03.2012 algatatud täiteasjas nr 052/2012/697 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-57927. Täitmisteate kohaselt on nõude sisuks hageja poolt lapse R I i üleandmine A I ile. Täitemenetlust ei ole lõpetatud. Vaidlus on selle üle, kas kostja poolt kohtutäiturile täitmiseks esitatud kohtumäärus on täitemenetluses sundtäidetav.
24.Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärusega kinnitatud poolte kompromissi kohaselt on otsustusõigus lapse R I i viibimiskoha, lasteaia ja kooli määramisel kostjal, kostja võtab ja hageja annab lapse R I i üle lapse kodus Maardus 07.02.2012 kell 11.0012.00 ning kostja kohustub pärast 07.02.2012 mitte lähenema hagejale lähemale kui 200 meetrit. Nimetatud kohtumäärus ei ole täitedokumendiks, sest selles on antud kostjale õigus otsustada lapsesse puutuvaid teatud küsimusi, sh õigus otsustada lapse viibimiskoha küsimust, kuid selle lahendiga ei kohustata hagejat midagi tegema ega määrata ka lapse kostjale üleandmise kohustust. Kompromissis märgitud lapse üleandmine oli seotud üksnes konkreetse kuupäevaga ja kokku ei lepitud selles, et kui 07.02.2012 last üle ei anta, kuulub laps üleandmisele sundtäitmise korras.
25.Kuna Harju Maakohtu 06.02.2012 määrus ei ole sundtäidetav, ei oleks seda tohtinud täitmisele võtta. Ainuüksi sel põhjusel on sundtäitmine täiteasjas nr 052/2012/697
lubamatu ja hagi kuulub rahuldamisele. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja väidetele kompromissi tühistamise, selle tühisuse, kompromissist taganemise ja ülesütlemise kohta. PKS § 123 järgi muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Seega võib muuta ka kohtu kinnitatud kompromissi.
26.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel ei otsustata täitekulude küsimust, nagu leidis õigesti ka maakohus.
27.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.
28.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.