Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud ja poolte seisukohad U.K. töötas AS-s Finak alates 05.08.1998 laudsepana. 15.03.2013 sai töötaja töökohustusi täites töötrauma ning on alates nimetatud kuupäevast olnud töövõimetu. 18.07.2013 sai töötaja tähitud postiga saadetud teate töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tööandja algatusel töötaja terviseseisundi tõttu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates 31.07.2013. Töötaja asus seisukohale, et töölepingu ülesütlemine on tühine, sest järgitud ei ole etteteatamistähtaega ning lisaks on töölepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. U.K. esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise ja nõudis tööandjalt kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist. Lisaks nõudis U.K. hüvitist 90 kalendripäeva ulatuses summas 2 124 eurot seoses üleütlemistähtaja mittejärgimisega. Töövaidluskomisjoni otsusega jäeti rahuldamata töötaja avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellest tuleneva hüvitise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas avaldaja nõude mõista välja hüvitis töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest. U.K. avalduse rahuldamata jäetud osas hagiga kohtusse ei pöördunud. AS Finak ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega avalduse rahuldatud osas ning esitas kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. AS Finak on seisukohal, et tal oli õigus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. U.K. oli töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tegemise ajaks puudunud töölt järjest alates 15. märtsist 2013 ja enne seda ka 2013 jaanuaris. AS-il Finak olid töötaja puudumise tõttu tekkinud raskused tellimuste õigeaegsel täitmisel ja materiaalne kahju. Sellest tulenevalt ei saa AS-lt Finak mõistlikult eeldada, et ta teatab U.K. töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 90 päeva ette. Lisaks on töövaidluskomisjon otsust tehes jätnud arvestamata selle, et U.K. sai töölepingu erakorralise üleütlemise lõpetamise teate kätte 18.07.2013 ja tööleping öeldi üles 31.07.2013, seega 13 päevase etteteatamisajaga. Nende päevade eest hüvitise väljamõistmine on igal juhul põhjendamatu. Töövaidluskomisjoni otsuses puudub arvutuskäik, kuidas jõuti 2 124 euro suuruse hüvitiseni 90 kalendripäeva eest. U.K. esitas kohtule kirjaliku seisukoha kostja taotlusele töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. U.K. on seisukohal, et tööandja pidi ette teatama töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Olukorras, kus töötaja on olnud pikaajaliselt töövõimetu, on põhjendatud töölepingu erakorraliselt ülesütlemisest etteteatamine selleks, et töötajal oleks võimalus naasta tööturule ja kohaneda ootamatult tekkinud elukorralduse muutusega. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise vähem ette teatatud aja eest. Kuna hagejale teatati töölepingu ülesütlemisest ette 13 kalendripäeva, siis on etteteavitamata kalendripäevade arv 77, mille hulgas on 56 tööpäeva, mille eest on hagejal õigus saada hüvitist. Hageja keskmine tööpäeva tasu on 33.20 eurot ja sellest tulenevalt on hüvitise suurus 1 859.20 eurot. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hageja nõude juurde. Töölepingu erakorralise ülesütlemise õigus tööandjal oli olemas, kuid ülesütlemisest ei teatatud ette seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Puudub põhjendus, miks kostja jättis ülesütlemisest ette teatamata. Kostja esindaja jäi taotluses esitatud seisukohtade juurde. Arvestades töötaja tööstaaži kostja juures oleks töölepingu erakorralisest ülesütlemisest pidanud ette teatama 90 päeva. Töölepingu lõpetamise ajal oli teada, et töötaja ei naase kohe tööle, vaid et töövõimetus kestab edasi. Töötaja võimalik tööle asumise aeg ei olnud teada. Töötaja puudumise tõttu tekkisid raskused tellimuste täitmisega, mida kostja tõendab tunnistaja T.K. ütlustega, kes on AS-i Finak juhataja asetäitja. 90-päevane etteteatamistähtaeg töötaja pikaajalise haiguse korral ei ole mõistlik, arvestada tuleb kõiki asjaolusid. Kohtule esitatud hüvitise arvestust summas 1 859.20 eurot kostja ei vaidlusta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 kohaselt Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; ... TLS § 97 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. TLS § 97 lg 3 kohaselt Käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Käesolevas vaidluses on tegemist töötaja U.K. töövõime vähenemisega tema terviseseisundi tõttu, sest ta ei saanud täita oma tööülesandeid enam kui nelja järjestikuse kuu jooksul alates 15. märtsist 2013. TVK tl 8-9 oleva väljavõtte kohaselt on U.K. tuvastatud töötrauma 15.03.2013. 26.07.2013 jätkati raviarsti otsusega U.K. töövõimetuslehte kuni 5. augustini 2013. Edasise kohta kohtul tõendid puuduvad, kuid hageja esindajale teadaolevalt ei ole U.K. käesoleva ajani tööle asunud. AS Fenak saatis 12.07.2013 koostatud ülesütlemisavalduse (TVK tl 11) U. K.le tähitud posti teel ja vaidlust ei ole selles, et U.K. sai teate kätte 18.07.2013. Ülesütlemisteatise kohaselt ütleb AS Finak hagejaga 5.08.1998 sõlmitud töölepingu nr 117 üles alates 31. juulist 2013 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töötaja terviseseisundi tõttu. Ülesütlemisavalduse kohaselt tööandjal ei ole võimalik töötaja paranemist kauem oodata ja ei ole võimalik seaduses sätestatud etteteatamistähtajast kinni pidada, sest tootmine on häiritud ja tellimuste valmimine hilineb; töötaja ei ole teatanud, milline on tema tervislik seisund ja kas ta üldse saab edaspidi töötamist jätkata. Seaduse sõnastuse kohaselt on TLS § 88 lg 1 loetletud aluste puhul tegemist töölepingu lõpetamisega töötajast tuleneval (kohtu allakriipsutus) mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Kohtu hinnangul on nimetatud seadusesättesse kirjutatud sisse tööandja õigus TLS §-s 88 lg 1 loetletud juhtudel toimida ka enda huve arvestades (kui huvid on põhjendatud ja tõendatud), et tagada tööandja eduka toimimise jätkumine. Hageja väide, et töötaja töölt puudumine neli kuud järjest ei oma mingit mõju tööandja töökorraldusele, ei ole millegagi tõendatud. Ülesütlemisavalduses on tööandja kirjeldanud tekkinud olukorda ning on juhtinud töötaja tähelepanu sellele, et töötaja töölt puudumise tõttu tekkinud probleemid jätkuvad ka tulevikus, sest tööandjale ei ole teatatud töötaja tööle asumise eeldatav aeg. Ülesütlemisavalduses toodut kinnitas tunnistaja T.K. oma ütlustega selle kohta, et ajutise asendaja leidmine U.K. tööülesannete täitmiseks oli problemaatiline. Põhitöökohaga töötaja leiti kiiresti. Objektiivselt oli töötaja töövõimetus jätkuv nii töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kättesaamise ajal kui ka töölepingu lõppemise päeval. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras, kus töötaja on oma tervisliku seisundi tõttu järjest töölt puudunud neli kuud ning töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättetoimetamise ajaks ei ole tervenenud ja tema tervenemise aeg oli teadmata nii tööandjale kui töötajale endale, oli tööandjal õigus TLS § 97 lg 3 kohaselt tööleping erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohtu hinnangul oleks põhimõtteliselt tulnud töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul ette teatada juhul, kui töötaja oleks enne ülesütlemisavalduse kättesaamist tööle asunud. Sellisel juhul oleks töötajal etteteatamistähtaja jooksul aega leida uus töökoht ning kohaneda töösuhte lõpetamisest tingitud muudatustega, nagu on märgitud hagis.

TLS § 88 lg 1 p 1 sõnastusest ei tulene, et tööandja ei või töölepingut erakorraliselt üles öelda pärast töötaja 4-kuulist (jätkuvat või vaheaegadega) töövõimetust ajal, mil töötaja on uuesti tööle asunud. Töökohustusi täitma asunud töötaja puhul peab tööandja kohtu hinnangul tõendama põhjalikult kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi, kui ta soovib lõpetada töölepingu etteteatamistähtaega järgimata. Kohus on seisukohal, et etteteatamistähtaja järgimine või järgimata jätmine ei sõltu ka asjaolust, kas tegemist oli tööõnnetusest tingitud töövõimetusega või mitte. Kui tööandja on süüdi töötajale tervisekahju tekkimises, on töötajal alati õigus nõuda kahju hüvitamist. Seda ei asenda mingil moel töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimine. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 550 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole hageja esindaja vastuväiteid kostja menetluskuludele esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui lepingulise esindaja kulude avaldusele ei ole vastuväiteid esitatud, piirdub kohus üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad piirimäärast. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137, 04.09.2008 ja selle muutmise määrusega kinnitatud piirmäär tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot on 1 600 eurot. Kostja esindaja taotletud summa jääb seaduses sätestatud piiridesse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.