Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Urmas Konsoni hagi AS-i FINAK vastu 1859 euro 20 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-49178
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i FINAK kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1859 eurot 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Urmas Konson, esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Kostja AS FINAK (registrikood 10240596), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
Asja läbivaatamise kuupäev
9. veebruar 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-49178 ja saata asi uueks lahendamiseks samale kohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.
Tagastada kassatsioonkaebuselt 11. septembril 2014 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot AS-i FINAK pangakontole nr EE551010102008518000.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Urmas Konson (hageja) töötas alates 5. augustist 1998 AS-is FINAK (kostja) laudsepana.
15.märtsil 2013 sai hageja töökohustusi täites vigastada ja on alates sellest ajast töövõimetu. Kostja ütles 18. juulil 2013 hagejale töölepingu hageja tervise seisundi tõttu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles alates 31. juulist 2013. Hageja esitas 9. augustil 2013 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ning mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise ja ülesütlemistähtaja järgimata jätmise eest.
Töövaidluskomisjon rahuldas 13. septembri 2013. a otsusega hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2124 eurot töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatamise eest. Hageja avaldus jäi rahuldamata osas, milles ta palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista kostjalt välja töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitis.
2.Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles avaldus rahuldati, ning palus Tartu Maakohtule 15. oktoobril 2013 esitatud taotluses lahendada asja hagimenetluses. Kostjal oli õigus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. Hageja puudus töölt jaanuaris 2013 ning järjest alates 15. märtsist 2013. Kostjal tekkisid hageja puudumise tõttu raskused tellimuste täitmisel ja varaline kahju. Seega ei saa mõistlikult eeldada, et kostja teatab hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 90 päeva ette. Kuna kostja teatas ülesütlemisest ette 13 päeva, ei ole hagejal TLS § 100 lg 5 alusel õigust saada nende päevade eest hüvitist.
3.Hageja leidis, et kostja pidi teatama talle töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette, tagamaks hagejale võimaluse naasta tööturule ja kohaneda ootamatult tekkinud elukorralduse muutusega. Kostja teatas töölepingu ülesütlemisest hagejale ette 77 kalendripäeva, s.o 56 tööpäeva vähem. Hageja keskmine tööpäevatasu oli 33 eurot 20 senti, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hüvitis 1859 eurot 20 senti.
4.Tartu Maakohus jättis 10. veebruari 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja kostjalt hageja kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise välja mõistmata. Menetluskulud jäid hageja kanda, kellelt maakohus mõistis kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-ga 3 kostja menetluskulude katteks välja 550 eurot. Maakohtu otsuse kohaselt ütles kostja hagejale töölepingu alates 31. juulist 2013 erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et hageja ei saanud terviseseisundi tõttu täita oma tööülesandeid enam kui nelja järjestikuse kuu jooksul. Ülesütlemisavalduse järgi ei ole kostjal võimalik hageja paranemist kauem oodata ega seaduses sätestatud etteteatamistähtajast kinni pidada, kuna tootmine on häiritud ja tellimuste täitmine hilineb. Hageja ei ole teatanud, milline on tema tervis ja kas ta saab edaspidi töötamist jätkata. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 18. juulil 2013. Hageja ei ole tõendanud, et tema puudumine neli kuud järjest ei mõjutanud kostja töökorraldust. Ülesütlemisavalduses kirjeldas kostja tekkinud olukorda, juhtides hageja tähelepanu sellele, et hageja töölt puudumise tõttu tekkinud probleemid jätkuvad ka tulevikus, sest kostjale ei ole teatatud hageja tööle asumise eeldatavat aega. Ülesütlemisavalduses märgitut kinnitas tunnistaja, kelle ütluste kohaselt oli hagejale ajutise asendaja leidmine problemaatiline, kuid põhikohaga töötaja leiti kiiresti. Hageja töövõimetus jätkus nii töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kättesaamise ajal kui ka töölepingu lõppemise päeval. Olukorras, kus töötaja on oma tervisliku seisundi tõttu puudunud töölt neli kuud järjest ega ole töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättetoimetamise ajaks tervenenud ning tema tervenemise aeg on pooltele teadmata, on tööandjal õigus TLS § 97 lg 3 kohaselt tööleping erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, sest kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve
arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hagejale oleks tulnud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul ette teatada siis, kui ta oleks asunud enne ülesütlemisavalduse kättesaamist tööle. Sellisel juhul oleks hagejal olnud etteteatamistähtaja jooksul aega leida uus töökoht ja kohaneda töösuhte lõpetamisest tingitud muudatustega. TLS § 88 lg 1 p-st 1 ei tulene, et tööandja ei või töölepingut erakorraliselt üles öelda pärast töötaja neljakuulist (jätkuvat või vaheaegadega) töövõimetust ajal, mil töötaja on uuesti tööle asunud. Töökohustusi täitma asunud töötaja puhul peab tööandja tõendama kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi, kui ta soovib lõpetada töölepingu etteteatamistähtaega järgimata. Etteteatamistähtaja järgimine ei sõltu töövõimetuse põhjusest. Kui tööandja on süüdi töötajale tervisekahju tekkimises, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist. Töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimine ei asenda kahju hüvitamise nõude esitamise õigust.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 20. juuni 2014. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1859 eurot 20 senti. Menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohaldas maakohus valesti TLS § 97 lg-t 3, sest lähtus üksnes kostja huvidest. TLS § 97 lg-st 3 tuleneb, et töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgimata tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve ning kui poolte huvide kaalumise tulemusena puudub mõistlik põhjendus nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni, on alus öelda tööleping üles kohe. Üksnes juhtudel, kui tööandjalt ei ole kuidagi mõistlik nõuda etteteatamistähtaja järgimist, on põhjendatud lõpetada tööleping kohe. Seega kui tööandja on otsustanud lõpetada töölepingu etteteatamistähtaega järgimata, on vaidluse korral tema kohustus tõendada, et ta on kaalunud mõlema poole huve ja arvestanud kõikide asjaoludega. Kostja märkis ülesütlemisavalduses üksnes seda, et tal ei ole võimalik lähtuda seaduses ettenähtud etteteatamistähtajast. Kostja ei põhjendanud ülesütlemisavalduses etteteatamistähtaja järgimata jätmist. Maakohtu menetluses põhjendas kostja etteteatamistähtaja järgimata jätmist asjaoluga, et enne hagejaga töölepingu lõpetamist ei olnud tal võimalik võtta hageja asemele uut töötajat ning selline ootamine oleks kahjustanud kostja majandustegevust. Tunnistaja on maakohtus kinnitanud, et keegi ei tahtnud tulla tööle ajutise töölepinguga. Kostja seadusliku esindaja seletusest Tööinspektsioonile nähtub, et kostja teadis hageja terviseseisundist ja pikaaegsest töövõimetusest. Samas ei nähtu esindaja seletusest, et uut töötajat oleks otsitud hageja töölt puudumise ajaks. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et esinesid asjaolud, mis takistasid tal võtta hageja asemele tööle uus töötaja tähtajatu töölepinguga. Seetõttu ei ole hageja töövõimetus asjaoluks, mis kinnitaks kostja huvi öelda tööleping üles ilma ette teatamata.
Etteteatamistähtaeg on töölepingu ülesütlemist pehmendav meede, mille eesmärgiks on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ning võimaldada talle aega uue töö otsimiseks. Seega ei ole oluline ainult see, et hageja ei töötanud ülesütlemisest teada saamise ajal ja tema töövõimetus võis kesta seaduses sätestatud etteteatamistähtajast kauem. Pooled ei vaidle, et hageja oli kostja juures pikka aega töötanud ning töövõimetuse põhjuseks oli kostja juures tööülesandeid täites saadud töövigastus. Need asjaolud tõendavad hageja huvi saada ülesütlemisest teada seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgides. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal ei olnud huvi etteteatamistähtaja järgimata jätmise vastu, on mõistlik ja TLS § 97 lg-s 3 sätestatuga kooskõlas hageja seisukoht, et kostja oleks pidanud järgima seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem kui seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja teatas hagejale ülesütlemisest vähem ette 77 kalendripäeva, mille hulgas oli 56 tööpäeva, ning et 56 tööpäeva eest on hüvitise suurus 1859 eurot 20 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti TLS § 100 lg-t 5 ning § 97 lg-t 3, sest ei lähtunud otsuse tegemisel vaidluse asjaoludest. Ringkonnakohus ei hinnanud ega kaalunud etteteatamistähtaja järgimise tagajärgi kostjale ja järgimata jätmise tagajärgi hagejale. Arvestades etteteatamistähtaja eesmärki, on oluline, kas töötaja on töövõimeline töösuhte lõppemisest teada saamise ajal ja pärast seda, sh ajal, mil mööduks seaduses sätestatud etteteatamistähtaeg. Töövõimetu töötaja ei kaota töötasu, kui leping öeldaks ette teatamata üles ajal, kui ta on töövõimetu. Hageja oli töölepingu erakorralise ülesütlemise ajal ja ka pool aastat pärast seda töövõimetu. Seega ei mõjutanud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmine hageja võimalust saada töötasu, otsida uut tööd ja uuesti tööle asuda. Kostjalt ei saanud mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist seaduses sätestatud etteteatamistähtaja möödumiseni. Hageja töövõimetuse tõttu korraldas kostja töö ümber, kuid hageja pikaajaline töölt eemalviibimine mõjutas siiski töö kiirust ja tellimuste täitmist, tekitades kostjale varalist kahju. Kostja üritas leida hagejale asendajat, kuid see ebaõnnestus, sest keegi ei olnud nõus tähtajalise töölepinguga tööle asuma. Töölepingu ülesütlemise ajal ei teadnud kostja, kas või millal hageja tööle naaseb. Arusaamatu on ringkonnakohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud hagejale asendaja otsimist ning asjaolu, et ta ei saanud võtta uut töötajat tööle tähtajatult. Asendaja otsimist tõendavad tunnistaja ütlused, et keegi ei soovinud ajutiselt tööle tulla. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks ei ole võimalik tähtajatut töölepingut sõlmida, tööandjal oleks sellest kahju tekkinud. Pärast kassatsioonitähtaja möödumist esitas kostja Riigikohtule menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt välja mõista maa-, ringkonna- ja Riigikohtus kantud menetluskulud, s.o kokku 1225 eurot.
9.Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus kohaldas õigesti TLS § 100 lg-t 5 ja § 97 lg-t 3. Hageja ei olnud enda töövõimetuses süüdi. Töövõimetus tekkis töökohustuste täitmisel saadud vigastuse tõttu. Seega on kostjal suurem talumiskohustus. Kostja ei ole tõendanud, milliseid asjaolusid ja poolte huve ta kaalus töölepingut ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öeldes. Kostjal ei olnud takistatud öelda hagejale töölepingut üles, järgides TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud tähtaega. Olenemata sellest, kas hageja oleks asunud tööle või mitte, oleks tööleping pärast etteteatamistähtaja möödumist lõppenud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 kohaselt saata uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et tööleping on lõppenud kostja erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 1 alusel ning poolte töösuhe kestis üle kümne aasta. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejale TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud 90-päevase etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu.
12.TLS § 88 lg 1 p 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping üles, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja tervis ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Tööandja võib TLS § 97 lg 1 järgi töölepingu erakorraliselt üles öelda, järgides sama paragrahvi teises lõikes sätestatud etteteatamistähtaegu. TLS § 97 lg-s 2 sätestatud tähtajad on seotud töötaja töösuhte kestusega tööandja juures. Kui töösuhe on kestnud kümme ja enam aastat, on tööandja TLS § 97 lg 2 p 4 järgi kohustatud teatama töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette vähemalt 90 kalendripäeva. TLS § 97 lg 3 alusel võib tööandja aga töölepingu TLS § 88 lg 1 järgi erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal TLS § 100 lg 5 järgi õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kolleegium selgitab, et kui tööandja ütleb töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliselt üles töötaja töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu, on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti märkinud, et töölepingu etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemine eeldab kõigi asjaolude ja
mõlema poole huvi arvestamist ja poolte huvide kaalumist. Samas ei arvestanud ringkonnakohus vaidluse lahendamisel kostja esitatud kõigi asjaoludega ega kaalunud piisavalt poolte huve.
13.TsMS § 688 lg 4 kohaselt on Riigikohus seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on tunnistaja maakohtus kinnitanud, et keegi ei soovinud ajutise töölepinguga tööle tulla. Samas järeldas ringkonnakohus tööandja seadusliku esindaja töövaidluskomisjonis antud seletusest (töövaidluskomisjoni tl 26), et kostja ei ole tõendanud hagejale asendaja otsimist. Ringkonnakohus on TsMS § 442 lg-s 2 ning § 654 lg-tes 4 ja 5 sätestatut rikkudes jätnud oma seisukoha põhjendamata. Ringkonnakohus on rikkunud ka TsMS § 653, jättes põhjendamata, miks ei tõenda tunnistaja ütlused hagejale asendaja otsimist. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Seejuures ei ole üldjuhul ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu viidatud seletusest (töövaidluskomisjoni tl 26) nähtub mh, et hageja haiguse ajal kostja tema asemele ühtegi uut töötajat ei leidnud, kuigi oli otsinud Töötukassa ja ajalehekuulutuse kaudu. Asjas ei ole ka tuvastatud, et pooled teadsid, millal hageja saab tööle naasta. Samuti ei ole põhjendatud ringkonnakohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei saanud hageja asemele võtta uut töötajat tööle tähtajatu töölepinguga. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks sõlmitakse üldjuhul tähtajaline tööleping (TLS § 9 lg 2). Äraoleva töötaja asendajaga tähtajatu töölepingu sõlmimine võinuks tekitada kostjale kahju, kui hageja oleks tööle naasnud. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et kostjal oleks olnud anda tähtajatult tööd nii hagejale kui ka tema asendajale.
14.Heites maakohtule ette üksnes kostja huvist lähtumist, on ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul arvestanud põhjendamatult ainult hageja huviga. Ringkonnakohus ei ole veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et hageja huvi saada ülesütlemisest teada TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud tähtaega järgides kaalub üles kostja huvi öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu selgitusega, et töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg on ülesütlemist pehmendav abinõu, mille eesmärgiks on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ja võimaldada talle aega uue töö otsimiseks. Arvestades aga vaidluses esitatud või tuvastatud asjaolusid (hageja ei töötanud töölepingu ülesütlemise ajal ja pikka aega pärast seda, kostja ei leidnud hagejale asendajat, kostjal tekkis või võis tekkida varaline kahju, kostja teatas hagejale ülesütlemisest ette 13 kalendripäeva, pooled ei teadnud hageja tervenemise aega), ei kinnita ainuüksi poolte töösuhte pikkus ja hageja töövigastus tema ülekaalukat huvi saada ülesütlemisest teada 90 kalendripäeva ette. Maakohus märkis õigesti, et töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimine ei asenda hageja võimalikku töövigastusest tingitud kahju hüvitamise nõuet.
15.Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul kooskõlas eeltooduga kõiki asjaolusid ja poolte huve arvestades võtta põhjendatud seisukoht, kas kostjal on kohustus maksta hagejale hüvitist
TLS § 100 lg 5 alusel.
16.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon kostjale tagastada.
17.Maakohus määras vaidlust lahendades menetluskulud kindlaks TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ega määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 järgi ringkonnakohtu otsustada. Kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb talle tagastada (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p-d 22 ja 23; Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14, p 16). Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.