lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-27052/50

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-27052/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1332
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-27052

Tsiviilasi

Mariza Lillepea avaldus täitemenetluse pikendamiseks ja ajatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. novembri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mariza Lillepea määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Mariza Lillepea (isikukood:

XXX).

esindajad

peatamiseks,

Vastustaja (puudutatud isik): AS SEB Pank (registrikood: 10004252), esindaja Liivi Väärsi Kohtutäitur: Kairi Laiõun

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

20.novembri 2013 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus Mariza Lillepea kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ja

ringkonnakohtus

jätta

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Mariza Lillepea (avaldaja, võlgnik) esitas avalduse täiteasjas nr 140/2011/1743 täitemenetluse peatamiseks, pikendamiseks ja ajatamiseks. Avalduses esitatu kohaselt sõlmisid avaldaja ja AS SEB Pank (puudutatud isik, sissenõudja) 29.12.2005 laenulepingu L050042826 laenu tagastamise tähtajaga 29.12.2012 ja 10.11.2009 laenulepingu nr 2009028644 laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.11.2014. Laenulepingu L050042826 jääk on 2 338,26 eurot ning laenulepingu nr 2009028644 jääk on 3 962,52 eurot. Sissenõudja esitas 28.10.2011 kohtutäitur Kairi Laiõunale täitmisavalduse Rakvere notar Irma Rahnu juures 29.12.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel täitemenetluse läbiviimiseks. Nõude sisuks on võlgnevus 7 491,69 eurot, millele lisanduvad täitekulud 874,99 eurot. Selle avalduse alusel alustas kohtutäitur täitemenetlust nr 140/2011/1743. 22.08.2012 koostas kohtutäitur Kairi Laiõuna asendaja Tõnu Kala kinnisasja arestimise akti, milles märkis korteriomandi hinnaks 8 000 eurot ning kohtutäitur asus enampakkumist korraldama. Pärast seda on kohtutäitur korteriomandi hinda langetanud. Avaldajal on töökoht keskmise netosissetulekuga 182 eurot, kuid alates septembrist asub avaldaja tööle õpetajana, keskmise netosissetulekuga 650 eurot, millest oleks võimalik võlgnevuse tasumine osamaksete kaupa 150 eurot kuus. Avaldaja peab ülal ja temaga elab koos laps K. L. (sünd.) kes õpib XXX Keskkooli 11. klassis ning samas eluruumis elab ka avaldaja teine täisealine laps, kellele on see elamispind ainsaks koduks. Täitemenetluse jätkamine ja arestitud korteriomandi sundmüük oleks avaldaja suhtes ebaõiglane. Avaldaja palus perekondlikku ning majanduslikku olukorda arvesse võttes ajatada sissenõudjale võlgu olev summa koos täitekuludega kokku 8 366,68 eurot ja võimaldada võlgnevuse tasumine osamaksele kaupa 150 eurot kuus ning pikendada võlgnevuse tasumise aega viie aasta võrra.
2.AS SEB Pank palus jätta avaldus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kohustub hüpoteegi seadmise lepingu p 5 alusel korteriomandi igakordne omanik alluma kohesele sundtäitmisele. Avaldajaga sõlmitud laenulepingud nr L050042826 ja nr 2009028644 on seisuga 18.01.2011 ennetähtaegselt üles öeldud. Laenulepingutest tulenevad laenusaaja kõik kohustused on muutunud sissenõutavaks 18.01.2011. Avalduse täitemenetluse algatamiseks, et realiseerida laenulepingute tagatiseks olev hüpoteek, esitas sissenõudja alles 26.10.2011. Enne täitmisavalduse esitamist püüdis sissenõudja sõlmida ja anda avaldajale võimalusi võla tasumiseks täitemenetlust algatamata, kuid avaldaja ei täitnud lubadusi maksmiste kohta. Avaldaja ei ole esitanud oma sissetulekute kohta ühtki tõendit, püüdes lihtsalt viivitada oma kohustuste täitmisega. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus võlausaldaja ei saa realiseerida tagatist veel jätkuvalt 5 aastat.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 20. novembri 2013 määrusega avalduse täiteasjas nr 140/2011/1743 täitemenetluse pikendamiseks ja ajatamiseks rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Määruses esitatud põhjenduste kohaselt lähtudes tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõttest peab menetlusosaline oma avaldust põhistama. Täitemenetluse ajatamise avalduse rahuldamiseks on oluline tuvastada, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane, st see rikub oluliselt võlgniku või tema ülalpeetavate õigusi. Avaldaja esitatud tõendite ja seletuste kohaselt on tema sissetulek 590 eurot kuus ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-12 leidnud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Sissenõudja väitel kuluks avaldaja poolt nõutud viisil täitemenetluse ajatamisel sissenõudja nõude rahuldamiseks vähemalt neli aastat. Kohus tugines määruse tegemisel TMS §-le 45 ja eelviidatud Riigikohtu lahendile. Kohus jättis kõik menetluskulud avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.M. Lillepea esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. novembri 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus määrust koostades arvestanud ainult sissenõudja huvisid, jättes tähelepanekuta avaldaja väited ja tõendid sissetuleku ja ülalpeetava kohta, samuti sundmüügi enampakkumise hinna kohta, mis on pool võlgnetavast summast. Avaldaja ainuülalpidamisel on poeg K. L., kes on keskkooli lõpuklassi õpilane ja kellele elukoht XXX on olnud ainus kodu. Arvestades, et avaldaja materiaalne olukord paranes septembrist 2013 ning kinnistu ümberhindamist tema väärtusest ja laenujäägist palju madalamale summale (4450 eurot), oleks täitemenetluse jätkamine arestitud kinnistu sundmüügiga enne kohtulahendit võlgniku ja tema pere suhtes ebaõiglane. Sissenõudja ei ole selgitanud, kuidas halvendab kogu võlasumma saamine osade kaupa tema majanduslikke huvisid ja milline on majanduslik huvi (kasu) sundmüügist saadava poole või väiksema rahasumma puhul.
5.AS SEB Pank palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Maakohtu 20. novembri 2013 kohtumäärus muutmata. Vastuväidete kohaselt ei ole antud juhul tegemist nn universaalse täitemenetlusega, vaid kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmise korraldamise võimaluse annab TMS § 2 lg 1 p-st 19 tulenevalt nn kohese sundtäitmise kokkulepe kui täitedokument. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus võlausaldaja ei saa realiseerida tagatist, mis seatud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks. Avaldaja väide, et tema ülalpidamisel on 11. klassi õpilane, ei anna alust täitemenetluse peatamiseks ega ajatamiseks. Avaldajal on võimalus osaleda enampakkumistel ja tagatiseks olev korteriomand välja osta. Võlgniku majandusliku olukorra halvenemine ning sissetulekute vähenemine ei ole antud juhul asjakohased. Üdine majandusliku olukorra muutumine on paraku risk, mida ei ole võimalik ette

näha. TMS § 45 kohaselt tuleb arvestada lisaks võlgniku õigustele ka pandipidajast sissenõudja huvide ja õigustega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
20.novembri 2013 määrus muutmata. Viru Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
7.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning avaldaja ei ole oma avalduses selliseid erandlikke asjaolusid esile toonud. Siinkohal on kohus õigustatult viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-12 punktile 11, mille kohaselt „Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. /.../ Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.“ Erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse kohaldada TMS §-i 45, ei ole see, et avaldaja ülalpidamisel on keskkooli lõpuklassis õppiv poeg K. L. (sünd XXX). Samuti ei ole erandlikuks asjaoluks avaldaja väidetav materiaalse olukorra paranemine septembrist 2013 ning see, et kinnistu on hinnatud laenujäägist madalamale summale. Lisaks sellele, et avaldaja ei ole esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada TMS §-i 45, on avaldaja poolt taotletud täitemenetluse ajatamise tähtaeg 4 aastat ja 10 kuud liiga pikk.
8.Asjakohatu on määruskaebuses esitatud väide, et sissenõudja ei ole selgitanud, kuidas halvendab kogu võlasumma saamine osade kaupa tema majanduslikku huvi. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude võimalikult kiire ja täielik rahuldamine ning seetõttu TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamine või ajatamine on vastuolus sissenõudja huvidega. TMS § 45 kohaldamiseks on vajalik eelkõige tuvastada, kas esinevad erandlikud asjaolud täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks ning erandlike asjaolude esinemisel tuleb arvestada sissenõudja huvisid. Kuna antud juhul ei ole tuvastatavad erandlikud asjaolud, mis annaksid alust täitemenetlus peatada või ajatada, siis puudub vajadus kaaluda sissenõudja huvisid.
9.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium