Pärnu Maakohtu 13.05.2015 määrus avalduse rahuldamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Avaldaja AS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX
X-XX
XXXXX
XXXXXXXXXX)
täiteasja
nr
176/2009/248
Puudutatud isik I (sissenõudja) AS Bigbank (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) esindaja Pirjo Toomsoo Puudutatud isik II Kohtutäitur Rocki Albert (Uus 11, 80011 Pärnu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 13.05.2015 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AS kanda.
3.Välja mõista AS-lt apellatsioonimenetluses määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot riigituludesse. Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 179 lg-d 5 ja 9).
4.Riigilõivu tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ning viitenumber on kohustatud isikule kättesaadavad makseinfos.
5.Saata kohtulahendi ärakiri pärast lahendi jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 179 lg 4).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik
1.AS esitas 25.03.2015 Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas nr 176/2009/248 kuni 24.03.2018.
2.Avalduse kohaselt sõlmiti 06.07.2006 sissenõudja ja OÜ Berninvest (kustutatud 11.09.2009) vahel krediidileping. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti sissenõudja ja avaldaja vahel 06.07.2006 käendusleping. Lisaks on lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 11.07.2006 sõlmitud sissenõudja ja KŠ (surnud 13.03.2010, pärijaks on avaldaja) vahel hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati KŠ-le kuuluvale kinnisasjale, asukohaga XXXXX X-XX, Kuressaare, hüpoteek sissenõudja kasuks.
3.Sissenõudja esitas 22.01.2009 avalduse täitemenetluse algatamiseks ning sissenõude pööramiseks XXXXX X-XX, Kuressaare kinnisasjale. Avaldaja on 23.02.2011 esitanud sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Pärnu Maakohtu 31.07.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-6133 on poolte vahel kinnitatud kompromiss, mille kohaselt on avaldaja tunnistanud, et sundtäitmine on lubatud 36 557,46 euro ulatuses (kompromissi p 2). Samuti on pooled kokku leppinud võlgnevuse tasumises maksegraafiku alusel (kompromissi p 5). Kompromissi p 10 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul kui avaldaja rikub p-s 5 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab p-s 4 nimetatud nõude vähendamine kehtivuse ning sissenõudjal on õigus jätkata p-s 2 nimetatud krediidilepingust tulenevate kohustuste täies ulatuses sissenõudmist tavapärases korras.
4.02.03.2015 uuendas kohtutäitur Rocki Albert täitemenetluse täiteasjas nr 176/2009/248.
5.Avalduse kohaselt soovib avaldaja täiteasjas nr 176/2009/248 nõutavaid (sissenõudja nõue 31 602,71 eurot ja kohtutäituri tasu 3948,20 eurot) summasid tasuda osamaksetena 3 aasta jooksul tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 45. Pikendamine on põhjendatud, sest TMS § 45 ei sätesta ajalist piirangut; TMS § 45 eesmärgiks on makseraskustes füüsilisele isikule võimaldada kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, ületamaks makseraskusi ja vältimaks pankrotimenetlust; TMS §-s 45 nimetatud abinõu rakendamine aitab kaasa sellele, et taastada avaldaja likviidsus majanduslike raskuste ületamiseks, säilitada avaldajale eluase vältimaks kulutusi uue eluaseme muretsemiseks, vältida kulutusi avaldajale kuuluva mööbli ja muude isiklike asjade hoidmisele ja valveteenusele; TMS §-s 45 nimetatud abinõu rakendamine aitab kaasa eesmärgile korteri välja üürimiseks ja laekuvast üürist võlgnevuse vähendamiseks.
6.Avaldaja on arvestanud ka sissenõudja huvidega. Avaldaja on arvestanud sissenõudja tegevuse omapäraga. Krediidilepingu kohaselt on sissenõudja nõue (31 602,71 eurot) tagatud lisaks hüpoteegile (36 557,46 eurot) ka avaldaja käendusega summas 96 945,34 eurot ehk sissenõudja nõue on tagatud enam kui 4 korda. Lisaks kehtib käendus tähtajaga 01.08.2023. TMS §-s 45 nimetatud abinõu rakendamine aitab kaasa eesmärgile avaldajale kuuluv korteriomand renoveerida, renoveerimiseks rahastus saada ja korteriomand üürile anda, kuna püsib kindlus, et renoveeritud korterit 3 aasta jooksul ei võõrandata. Laekuvast üürist saaks sissenõudja enamuse rahast.
Kohtutäituri seisukoht
7.Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata. Kohtutäitur ei nõustu avalduses esitatud seisukohtadega TMS § 45 eesmärgi kohta. TMS § 45 alusel ei saa täitemenetlust peatada aastateks ja sätte eesmärgiks ei ole makseraskustes füüsilisele isikule võimaldada kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, ületamaks makseraskusi ja vältimaks pankrotimenetlust. Makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust toimub võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses sätestatud alustel. TMS § 45 kohaldamise eesmärki on selgitanud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-79-12. Samuti on avalduse põhjendused vastuolulised. Nimelt märgib võlgnik, et TMS §-s 45 nimetatud abinõu kohaldamine aitab säilitada tema eluaseme, kuid samas kirjeldab võlgnik plaani korter välja üürida.
8.Täitemenetlus on algatatud 26.01.2009, seega on menetlus kestnud juba 6 aastat. Nimetatud ajaperioodi jooksul on võlgnik korduvalt esitanud kaebusi kohtutäiturile ja kohtule, et takistada täitemenetluse läbiviimist. Avaldaja ei ole Pärnu Maakohtu 31.07.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-6133 kinnitatud kompromissi täitnud. Sissenõudja seisukoht
9.Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata. Kuna avaldaja ei täitnud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut korrektselt, teatas sissenõudja 10.02.2015 kohtutäiturile, et soovib avaldajale kuuluva kinnisasja müümist enampakkumisel, et seeläbi lepingust tulenev võlgnevus likvideerida.
10.TMS § 45 rakendamine ei ole sissenõudja huve arvestav. Avaldaja ei tasunud korrektselt kompromissis kokku lepitud makseid. Olenemata sellest oli sissenõudja nõus andma avaldajale korduvalt võimalusi tasuda võlgnevus osamaksete näol. Samuti on sissenõudja andnud avaldajale võimaluse realiseerida tagatiseks olev kinnisasi vabatahtlikult ja vara müügist saadud rahaga likvideerida lepingust tulenev võlgnevus või leida mõni muu võimalus võlgnevuse refinantseerimiseks. Avaldaja ei ole antud võimalusi kasutanud ning andnud palju lubadusi, mida ta täita ei ole suutnud. Seega ei ole menetluse jätkamine avaldaja suhtes ka ebaõiglane. Ei esine ka erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt oleks menetlus ebaõiglane.
11.Lähtuvalt avaldaja poolt avalduses esitatud andmetest oma majandusliku olukorra kohta (avaldaja on ise öelnud tal puudub sissetulek palga või dividendide näol, kõik tema arveldusarved on arestitud ning avaldajal puuduvad rahalised vahendid korteriomandi renoveerimistööde teostamiseks), ei ole avaldajal võimalik tasuda võlgnevust 3 aasta jooksul ning saada korteriomandi renoveerimistööde finantseerimiseks rahalisi vahendeid. Avaldaja ei ole esitanud veenvaid ja põhjendatud argumente ning tõendeid selle kohta, kuidas kavatseb ta korteriomandi renoveerimistööde finantseerimiseks rahalisi vahendeid saada. Samuti, kui jagada võlgnevus (31 602,71 eurot) 3 aasta peale, tuleks avaldaja igakuise makse suuruseks koos kohtutäituri tasudega ca 900 eurot. Avaldajal ei ole võimalik sellist summat tasuda ka korteri väljaüürimisel. Nimelt kinnisvaraportaal www.kv.ee andmetel on hetkel maksimaalne üürihind 2-toaliste korterite puhul Kuressaares 200 eurot kuus. Kuna kuumakse suuruseks on ca 900 eurot, siis juhul kui avaldajal õnnestub igakuiselt saada üüritulu 200 eurot, tuleb avaldajal endal lisada juurde ca 700 eurot, mis arvestades avaldaja majanduslikku olukorda, ei ole võimalik.
12.Sissenõudja märkis veel, et kinnisvaraportaal www.kv.ee andmetel maksavad 2-toalised korterid Kuressaares keskmiselt 30 000 – 60 000 eurot. Seega on tagatiseks oleva vara realiseerimine kiireim, tõhusaim ja kõige otstarbekam viis võlgnevust likvideerida. Samuti on avaldaja andnud mõista, et ta ei kasuta tagatiseks olevat kinnisasja elukohana,
vaid hoopis kolmandale isikule kuuluvat elamut. Lisaks kuulub avaldajale kinnistusraamatu andmetel mitmeid teisi kinnisasju, mistõttu ei saa avaldaja väita, nagu tal ei oleks pärast tagatise realiseerimist kusagile elama minna. Isegi juhul, kui avaldaja kasutaks tagatiseks olevat kinnisasja elukohana, ei oleks tegemist erandliku asjaoluga. Seda põhjusel, et avaldaja on pidanud arvestama asjaoluga, et juhul kui lepingust tulenevat võlgnevust vabatahtlikult ei tasuta, on sissenõudjal õigus algatada täitemenetlus tagatiseks oleva kinnisasja realiseerimiseks. Esimese astme kohtu määrus
13.Pärnu Maakohtu 13.05.2015 määrusega jäeti avaldaja avaldus rahuldamata.
14.Maakohus lähtus asja lahendamisel Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 väljendatud seisukohtadest. Maakohus leidis, et avaldaja poolt välja toodud asjaolud täitemenetluse pikendamiseks ei ole erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõttes. Võlgniku makseraskused on põhjuseks, miks üldse täitemenetlust läbi viiakse ning ainult sellel põhjusel ei saa pidada täitemenetluse läbi viimist ebaõiglaseks TMS § 45 mõttes. Täitemenetluse jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane eelkõige juhul kui esineb näiteks mõni võlgnikule ootamatu sündmus või asjaolu, mis ajutiselt takistab võlgnikul oma kohustust täita, või kui võlgnik satuks viivitamatu täitmise tõttu äärmiselt raskesse olukorda (Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-13-56347). Ka kulutused uuele eluasemel ning asjade hoiustamisele on täitemenetlusega kaasnev tagajärg, kui selle menetlusega müüakse võlgniku elukoht, mistõttu ei saa täitemenetluse jätkamine olla sellel põhjusel avaldaja jaoks ebaõiglane. Samuti ei ole võla refinantseerimise eesmärk selline, mis õigustaks täitemenetluse pikendamist TMS § 45 alusel. Avaldajale on antud korduvalt võimalus võlausaldaja poolt võlgnevus tasuda, sh osade kaupa ning erinevate osamaksete suurustega, kuid avaldaja pole pooltevahelisi kokkuleppeid täitnud. Avaldaja elukoha säilitamine ei ole samuti antud juhul erandlikuks asjaoluks. Nii ei ole avaldaja märkinud, et tal on raskusi uue elukoha leidmisega. Vastupidi, esitatud avaldusest võib järeldada, et avaldajal on võimalus kasutada kolmandale isikule kuuluvat elamut (avalduse p 8).
15.TMS § 45 kohaldamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas esinevad erandlikud asjaolud täitemenetluse pikendamiseks ning nende tuvastamisel tuleb kohtul analüüsida ja arvestada sissenõudja huvisid (Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-27052). Kuna kohus on tuvastanud, et käesoleval juhul erandlike asjaolusid ei esine (määruse p 6), siis puudub vajadus kaaluda sissenõudja huvisid. Määruskaebus
16.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada.
17.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-12 p-s 11 väljendatud seisukohta. Nimetatud kohtuasjas ei ole Riigikohus võtnud seisukohta täitemenetluse pikendamise osas, vaid hoopis ajatamise osas. Riigikohus on ka eeltoodud lahendi p-s 9 väljendanud, et kohus peab lähtuma TMS § 45 järgse avalduse lahendamisel konkreetse võlgniku isikuga seotud asjaoludest ning rõhutanud, et TMS § 45 alusel avalduse esitamise õigus on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. Teadmata kohtuasja nr 3-2-1-79-12 tegelikke asjaolusid ja arvestamata asjaolu, et antud asjas oli avaldaja surnud, mistõttu ei läinud taotluse esitamise õigus üle pärijatele, ei ole kohtumääruse põhjendamine Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 toodud seisukohtadel õigustatud, kuna see ei arvesta määruskaebuse esitajaga seotud asjaoludega.
18.Maakohus on ebaõigesti avalduse rahuldamata jätmist põhjendanud Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2014 määruses nr 2-13-27052 väljendatud seisukohtadega, kuna selles asjas ei olnud laenulepingute kohta käenduslepinguid vormistatud. Maakohus on ka ebaõigesti viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 määrusele tsiviilasjas nr 24
13-5634, kuna käesolevas asjas ei ole avaldaja vaidlustanud kohtutäituri tegevust.
19.Maakohus ei ole avaldaja avalduse lahendamisel analüüsinud ja arvestanud sissenõudja huvidega ega juhindunud avaldajaga seotud asjaoludest (erandlikest asjaoludest). Erandlikud asjaolud on järgnevad: 25.03.2015 avaldus on esitatud täitemenetluse pikendamiseks ning selleks, et vältida ja ületada avaldaja makseraskusi ning pankrotimenetlust. Avalduse rahuldamine aitab kaasa avaldaja soovile renoveerida korteriomand ning üürida korter välja eesmärgiga maksa igakuiseid makseid. Krediidilepingu alusel väljastas sissenõudja laenu tagastamistähtajaga 15 aastat ehk tegemist ei ole lühiajalise kohustusega. Krediidilepingu tagamiseks sõlmiti käendusleping tähtajaga 01.08.2023 ning maksimaalse vastutussummaga 96 945,34 eurot, mis tagab kõiki sissenõudja laenulepingu täitmisest tulenevaid nõudeid käendaja vastu enam kui 4 korda. Isegi kui asjas kuuluks kohaldamisele Riigikohtu lahendi nr 32-1-79-12 p-s 11 väljendatud seisukoht, ei saa kohus jätta avaldust rahuldamata, vaid peab avalduse rahuldama osaliselt, määrates oma siseveendumusest lähtudes tähtaja, kuna avalduse rahuldamata jätmine on avaldaja suhtes ebaõiglane. Menetluse edasine käik
20.Puudutatud isikud palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
21.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 29.05.2015 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi neid ei korda. Maakohtu määruses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamikke määruskaebuses esitatud väiteid ja seisukohti, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses teisi menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse määruse tühistamiseks.
23.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et TMS §-s 45 nimetatud täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist võimaldava normi eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi viisil, mis toob võlgniku jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Täitemenetluse ajatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel. TMS § 45 eesmärgiks ei ole võlgnikule kaitse andmine tema võimalike makseraskuste korral ega ka täitmisdokumendist tuleneva nõude ümberkujundamine.
24.TMS § 45 kohase hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb täitemenetluse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus ei ole praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on avalduse rahuldamata jätmist piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud.
25.Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu 12.06.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-7912 (p 11) väljendatud seisukohale TMS § 45 kohaldamise kohta ning leidnud õigesti, et Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohad kuuluvad kohaldamisele ka praeguses asjas.
Nimetatud määruse p-s 11 on Riigikohus avanud TMS § 45 kohaldamise eesmärgi üldiselt ning ei ole seda analüüsinud ainult lähtuvalt kaasuse kontekstist. Seega olgugi, et Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 toodud asjaolud ning praeguse tsiviilasja asjaolud ei ole samad, tuleb käesoleva lahendi tegemisel arvestada Riigikohtu lahendis nr 3-2-179-12 väljendatud seisukohtadega.
26.Samuti on maakohus õigustatult viidanud Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2014 määruses nr 2-13-27052 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 määruses nr 2-13-56347 väljendatud seisukohtadele.
27.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning avaldaja ei ole oma avalduses selliseid erandlikke asjaolusid esile toonud. Maakohus on lahendis igakülgselt analüüsinud avaldaja poolt välja toodud asjaolusid ning leidnud, et neid ei saa pidada erandlikeks TMS § 45 mõttes. Kaebaja on määruskaebuses tuginenud samadele väidetavatele erandlikele asjaoludele, mis ta on välja toonud ka maakohtu menetluses ja mille osas on maakohus põhjendatud seisukoha võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid üle korrata. Menetluskulude jaotus
28.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
29.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
30.Avaldajale anti menetlusabi TsMS § 184 lg 4 alusel menetluskulude kandmisel ja vabastati ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Avaldajat on hoiatatud, et tulenevalt TsMS § 190 lg-st 4 mõistetakse avalduse (kaebuse) rahuldamata jätmise korral menetluskulud temalt välja riigituludesse. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, mõistab ta avaldajalt välja riigilõivu riigituludesse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.