A S avaldus täiteasja nr 176/2009/248 pikendamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A S ( Puudutatud isikud: BIGBANK AS (asukoht Rüütli 23, Tartu, e-post [email protected], registrikood 10183757), esindaja Pirjo Toomsoo (e-post [email protected]). Kohtutäitur Rocki Albert (büroo asukoht Uus tn 1-1, Pärnu, e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Jätta A S avaldus rahuldamata.
2.Välja mõista A Slt avalduse esitamiselt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot riigituludesse. Selgitada A Sle, et riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates käesoleva lahendi kättetoimetamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehele.
3.Saata määruse ärakiri A. Sle, BigBank AS-le ja R. Albertile. Pärast lahendi jõustumist edastada määruse ärakiri Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud, avalduse sisu ning puudutatud isikute vastuväited
1.Pärnu Maakohtule saabus 26.03.2015 A S avaldus täiteasja nr 176/2009/248 pikendamiseks. Avalduse kohaselt sõlmis 06.07.2006 BigBank AS (lepingu sõlmimise ajal oli ärinimeks AS Balti Investeeringute Grupi Pank) ja OÜ b (registrikood XXXXXXXXXX, kustutatud 11.09.2009) krediidilepingu nr 0602599/95ak. Krediidilepingus nr 0602599/95ak punktis „Lepingu tagatised“ määrasid BigBank AS, K S (surnud 13.03.2010.a, pärijaks avaldaja) ja avaldaja, et krediidilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seatakse hüpoteek K Sle kuuluvale korteriomandile kinnistusregistri nr XXXXX ja sõlmitakse avaldajaga käendusleping. 06.07.2006 sõlmisid avaldaja ja BigBank AS käenduslepingu, mis tagab krediidilepingust nr 0602599/95ak tulenevaid nõudeid summas 96 945,34 eurot, tähtajaga 01.08.2023. 11.07.2006 sõlmisid K S ja BigBank AS hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, mille punktis 4.1 leppisid osalised kokku, et hüpoteek summas 36 557,46 eurot tagab BigBank AS ja OÜ b vahelisest krediidilepingust nr 0602599/95ak tulenevaid, sealhulgas tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid nõudeid, samuti nõuete sissenõudmise nõudeid kaasa arvatud sundtäitmise kulusid. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 31.07.2012.a kohtumäärusega kinnitati avaldaja ja BigBank AS vahel kompromiss. 02.03.2015.a uuendas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert täiteasja nr 176/2009/248 menetluse. Avaldaja, kui võlgnik soovib täitemenetluses täiteasjas nr 176/2009/248 nõutavaid (sissenõudja nõue 31 602,71 € ja kohtutäituri tasu 3 948,20 €) summasid tasuda osamaksetena 3 aasta jooksul. Avaldaja esitab oma avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel. Kuigi TMS § 45 sättel on erandlik iseloom esitab avaldaja täitemenetluse pikendamise aluseks olevate asjaoludena alljärgnevad asjaolud. TMS § 45 ei sätesta avaldajale, kui isikule, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole võimeline eelduslikult varem kui 3 aasta jooksul (arvestades pooleliolevate kohtumenetluste tavalist pikkust) tasuma võlgnevust, ajalist piirangut. Ilmselgelt on TMS § 45 sätte eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule võimaldada kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, ületamaks makseraskusi ja vältimaks pankrotimenetlust. Ilmselgelt aitab TMS §-s 45 nimetatud abinõu rakendamine kaasa taastada avaldaja likviidsus majanduslike raskuste ületamiseks ning säilitada avaldajale eluase vältimaks kulutusi uue eluaseme muretsemiseks. Samuti väldib see kulutusi avaldajale kuuluva mööbli ja muude isiklike asjade hoidmisele ja valveteenusele. Ilmselgelt aitab TMS §-s 45 nimetatud abinõu rakendamine kaasa eesmärgile korteri välja üürimiseks ja laekuvast üürist võlgnevuse vähendamiseks. Avaldaja selgitab järgnevalt, kuidas ta on arvestanud menetluse pikendamisel sisse nõuda huvidega. Sissenõudja näol on tegemist Eesti Vabariigis registreeritud krediidiettevõttega, mille tegevusloogika seisneb nii pikaajalises krediteerimisel, kui ka pikaajaliste nõuete omandamises ehk avaldaja on arvestanud sissenõudja tegevuse omapäraga. 06.07.2006.a sõlmitud krediidilepingu nr 0602599/95ak käenduslepingu kohaselt on sissenõudja nõue summas 31 602,71 € tagatud lisaks hüpoteegile summas 36 557,46 eurot ka avaldaja käendusega summas 96 945,34 eurot ehk sissenõudja nõue on tagatud enam kui 4 korda. Lisaks eeltoodule kehtib avaldaja käendus sissenõudja ees tähtajaga 01.08.2023. Ilmselgelt aitab TMS §-s 45 nimetatud abinõu rakendamine kaasa eesmärgile avaldajale kuuluv korteriomand renoveerida ning renoveerimiseks rahastust saada ning üürile anda kuna püsib kindlus, et renoveeritud korterit 3 aasta jooksul ei võõrandata. Ilmselgelt laekuvast üürist saaks sissenõudja enamuse rahast.
2.28.04.2015 saabus kohtule kohtutäitur Rocki Alberti seisukoht. Kohtutäitur ei nõustu avalduses esitatud seisukohtadega TMS § 45 eesmärgi kohta. TMS § 45 alusel ei saa täitemenetlust peatada aastateks ja sätte eesmärgiks ei ole makseraskustes füüsilisele isikule võimaldada kohustuse täitmise tähtaja pikendamist, ületamaks makseraskusi ja vältimaks pankrotimenetlust. Täitur viitab, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust ainult Riigikohtu lahendis asjas nr 3-2-1-79-12 leotletud
2-15-4671 erandlikud asjaolud. Makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust toimub võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses sätestatud alustel. Samuti leiab kohtutäitur, et avalduse põhjendused on vastuolulised: võlgnik märgib, et TMS §-s 45 nimetatud abinõu kohaldamine aitab säilitada talle eluase, samas kirjeldab võlgnik, et plaanib korteri välja üürida. Täitemenetlus täiteasjas 176/2009/248 on algatatud 26.01.2009, seega on menetlus kestnud juba 6 aastat. Nimetatud ajaperioodi jooksul on võlgnik korduvalt esitanud kaebusi kohtutäiturile ja kohtule, et takistada täitemenetluse läbiviimist. 31.07.2012 kohtumäärusega 2-11-6133 kinnitatud kompromissi alusel oli võlgnikul võimalus täita nõue, leida võimalus sissenõudja nõude refinantseerimiseks või realiseerida ise tagatisvara. Võlgnik kompromissi ei täitnud. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse pikendamine võlgniku avalduses esitatud põhjendustel ja TMS § 45 alusel ei ole põhjendatud.
3.30.04.2015 saabus kohtule BigBank AS seisukoht. Puudutatud isik Bigbank AS avaldaja seisukohaga ei nõustu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. BigBank AS on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole TMS § 45 rakendamine Bigbank AS-i kui sissenõudja huve arvestav. Seda ennekõike põhjusel, et Bigbank AS-i ja avaldaja vahel on sõlmitud kompromissleping, mille kohus on 31.07.2012 määrusega kinnitanud. Kompromisslepingu kohaselt pidi avaldaja perioodil 30.08.2012 – 30.06.2013 tasuma igakuiselt 250 eurot. Hiljemalt 30.07.2013 oli avaldajal kohustus tasuda võlajääk ühekordse maksena. Lisaks leppisid pooled kompromissi sõlmimisel kokku, et juhul kui avaldaja täidab kokku lepitud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne võlajäägi tasumise tähtpäeva esitada Bigbank AS-le avaldus võlajäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Avaldaja aga ei ole kogu kompromisslepingu kehtivuse ajal tasunud kokku lepitud makseid õigeaegselt ning õigetes summades. Bigbank AS on avaldajale andnud korduvalt võimalusi lepingust nr 0602599/95AK tulenev võlgnevus tasuda osamaksete näol. Samuti on Bigbank AS andnud avaldajale võimaluse realiseerida lepingu nr 0602599/95AK tagatiseks olev kinnisasi vabatahtlikult ja vara müügist saadud rahaga likvideerida lepingust tulenev võlgnevus või leida mõni muu võimalus võlgnevuse refinantseerimiseks. Avaldaja ei ole antud võimalusi kasutanud ning andnud palju lubadusi, mida ta täita ei ole suutnud. Avaldaja küll väidab, et TMS §-s 45 nimetatud abinõu rakendamine annab avaldajale võimaluse avaldajale kuuluv kinnisasi renoveerida ning renoveerimiseks rahastust saada, kuid arvestades avaldaja majanduslikku olukorda (avaldaja on ise öelnud, et tal puudub sissetulek palga või dividendide näol, kõik tema arveldusarved on arestitud ning avaldajal puuduvad rahalised vahendid korteriomandi renoveerimistööde teostamiseks), on sissenõudja veendunud, et avaldajal ei ole tõenäoliselt võimalik saada korteriomandi renoveerimistööde finantseerimiseks rahalisi vahendeid. Lisaks, arvestades, et lepingust nr 0602599/95AK tulenev võlajääk on 30.04.2015 seisuga 31 602,71 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud, on Bigbank AS seisukohal, et avaldajal ei ole võimalik 3 aasta jooksul täiteasja nr 176/2009/248 võlgnevust täies ulatuses tasuda. Seda põhjusel, et kui jagada avaldaja võlgnevus 3 aasta peale, tuleks avaldaja igakuise makse suuruseks koos kohtutäituri tasudega ca 900 eurot. Kuna avaldaja ise on kinnitanud, et tal puudub igasugune sissetulek palga ja dividendide näol, tema arveldusarved on arestitud ja enne täitemenetluse uuendamist sõlmitud kokkulepete raames oli avaldajal võimalik Bigbank AS-le võlgnevuse katteks maksimaalselt tasuda 250 euroseid kuumakseid. Märkimist väärib ka asjaolu, et iga sõlmitud kokkuleppega kuumaksed vähenesid.
2-15-4671 Sissenõudja on seisukohal, et isegi juhul kui avaldajal õnnestub leida rahalisi vahendeid korteriomandi renoveerimiseks, võtab korteriomandi renoveerimine ja üürilise leidmine aega, mis omakorda tähendab sissenõudja jaoks võlgnevuse tasumisega veelgi viivitamist. Samuti ei ole sissenõudja kindel, et juhul kui avaldajal õnnestub tagatiseks olev korteriomand välja üürida, siis kataks üüriraha enamuses osas ära kuumakse. Seda põhjusel, et lähtudes üürituru hetkeolukorrast, siis kinnisvaraportaal www.kv.ee andmetel on hetkel maksimaalne üürihind 2toaliste korterite puhul Kuressaares 200 eurot kuus. Arvestades, et avaldaja soovib võlgnevuse tasuda 3 aastaga ja kuumakse suuruseks on ca 900 eurot, siis juhul kui avaldajal õnnestub igakuiselt saada üüritulu 200 eurot, tuleb avaldajal endal lisada juurde ca 700 eurot, mis arvestades avaldaja majanduslikku olukorda, ei ole võimalik. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu alusel on lepingust nr 0602599/95AK tulenevad nõuded avaldaja vastutuse ulatuses kaetud, kuid arvestades avaldaja majanduslikku olukorda, millest tulenevalt ei ole tal võimalik midagi võlgnevuse katteks tasuda, siis ei ole võimalik öelda, et reaalselt oleksid käendusega sissenõudja huvid tagatud. Eelnevast tulenevalt on Bigbank AS seisukohal, et avaldaja avaldus TMS § 45 alusel täitemenetluse pikendamiseks ei ole põhjendatud. Arvestades, et sissenõudja on andnud avaldajale võimalusi lepingust tulenev võlgnevus likvideerida vabatahtlikult, siis ei ole menetluse jätkamine avaldaja suhtes ebaõiglane. Menetlus avaldaja suhtes oleks ebaõiglane juhul, kui esineksid erandlikud asjaolud. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Samuti, arvestades ülaltoodud sissenõudja seisukohti, ei ole avaldaja sissenõudja hinnangul menetluse pikendamisel arvestanud sissenõudja huvidega. Pigem võib öelda, et avaldaja käitub pahatahtlikult ning teeb kõikvõimaliku selleks, et lepingust tulenevat võlgnevust ei oleks võimalik likvideerida tagatise müügist saadud tulemi arvelt. Kinnisvaraportaal www.kv.ee andmetel maksavad 2-toalised korterid Kuressaares keskmiselt 30 000 – 60 000 eurot. Seega on sissenõudja hinnangul tagatiseks oleva vara realiseerimine kiireim, tõhusaim ja kõige otstarbekam viis lepingust tulenevat võlgnevust likvideerida. Samuti on avaldaja avalduses andnud mõista, et ta ei ela tagatiseks olevas kinnisasjas sees, vaid kasutab elamiseks kolmandale isikule kuuluvat elamut. Lisaks kuulub avaldajale kinnistusraamatu andmetel ja ka tema enda sõnade kohaselt mitmeid teisi kinnisasju, mistõttu ei saa avaldaja ka väita, nagu tal ei oleks pärast tagatise realiseerimist kusagile elama minna. Isegi juhul, kui avaldaja tagatiseks olevas kinnisasjas sees elaks, ei oleks tegemist erandliku asjaoluga, millest tulenevalt ei oleks võimalik kinnisasja nõude rahuldamise eesmärgil realiseerida. Seda põhjusel, et avaldaja on pidanud arvestama asjaoluga, et juhul kui lepingust tulenevat võlgnevust vabatahtlikult ei tasuta, on sissenõudjal õigus algatada täitemenetlus tagatiseks oleva kinnisasja realiseerimiseks.
4.06.05.2015 saabus kohtule avaldaja täiendav seisukoht. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole asjakohane viidata Riigikohtu 3-2-1-79-12 lahendile, kuna nimetatud lahendis ei kujundanud Riigikohus on seisukohta täitemenetluse pikendamise osas. Teisalt teadmata kohtuasjas nr 3-2-179-12 laenulepingu tingimusi eelkõige väljastatud laenu tagastamistähtaja pikkust ei saa antud lahendis väljendatud seisukohtasid kohaldada kõigile täitemenetlustele kuna see oleks vastuolus TMS §-s 45 sätestatud põhimõttega lähtuda asja konkreetse võlgniku isikuga seotud asjaoludest, millele Riigikohus viitas. Avaldajale jääb arusaamatuks kohtutäituri väide, et avalduse põhjendused on vastuolulised. Avaldaja märgib, et korteri väljaüürimisel ei kaota avaldaja omandiõigust korteriomandile.
2-15-4671 Kohtutäituri väide, et avaldajal oli/on võimalus võlgnevus refinantseerida on otsitud ning kohut eksitav, kuna tegelikkuses ei anna ükski Eesti Vabariigis registreeritud krediidiettevõte avaldajale käesoleval ajahetkel laenu.
Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
5.Avaldaja soovib esitatud avaldusega, et kohus pikendaks täiteasja nr 176/2009/248 kuni 24.03.2018 TMS § 45 alusel. Nimetatud sättest tuleneb, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 kohaldamise eelduseid on Riigikohus analüüsinud oma 12.06.2012 kohtumääruses asjas nr 3-2-1-79-12 märkides määruse p-s 11 järgmist: „TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.“ Kohus ei nõustu avaldajaga, et käesolevas asjas pole viidatud Riigikohtu lahend ning seisukoht asjakohane. Nii nähtub sellest lahendist, et Riigikohus on andnud õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitusi TMS § 45 kui terviku kohaldamise kohta, mitte üksnes asjas vaidluse all olnud kaasuse kontekstis (vt Riigikohtu otsuse p 11). Järelikult tuleb viidatust lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel.
6.Kohus leiab, et avaldaja välja toodud asjaolud täitemenetluse pikendamiseks ei ole erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõttes. Kohus märgib, et võlgniku makseraskused on põhjuseks, miks üldse täitemenetlust läbi viiakse ning üksi sellel põhjusel ei saa pidada täitemenetluse läbi viimist avaldaja suhtes ebaõiglaseks TMS § 45 mõttes. Kohus selgitab, et täitemenetluse jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane eelkõige juhul kui esineb näiteks mõni võlgnikule ootamatu sündmus või asjaolu, mis ajutiselt takistab võlgnikul oma kohustust täita, või kui võlgnik satuks viivitamatu täitmise tõttu äärmiselt raskesse olukorda (Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-13-56347). Ka kulutused uuele eluasemel ning asjade hoiustamisele on täitemenetlusega kaasuv tagajärg, kui selle menetlusega müüakse võlgniku elukoht, mistõttu ei saa täitemenetluse jätkamine olla sellel põhjusel avaldaja jaoks ebaõiglane. Samuti ei ole võla refinantseerimise eesmärk selline, mis õigustaks täitemenetluse pikendamist TMS § 45 alusel. Avaldajale on antud korduvalt võimalus võlausaldaja poolt võlgnevus tasuda, sh osade kaupa ning erinevate osamaksete suurustega, kuid avaldaja pole poolte vahelisi kokkuleppeid täitnud. Avaldaja elukoha säilitamine ei ole samuti antud juhul selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse täitemenetluse pikendamiseks. Nii ei ole avaldaja märkinud, et tal on raskusi uue elukoha leidmisega. Vastupidi, esitatud avaldusest võib järeldada, et avaldajal on võimalus kasutada kolmandale isikule kuuluvat elamut (avalduse p 8).
2-15-4671 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse pikendamiseks (nt raske tervislik seisund, vajalik täiendav aeg uue elukoha leidmiseks vms).
7.TMS § 45 kohaldamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas esinevad erandlikud asjaolud täitemenetluse pikendamiseks ning nende tuvastamisel tuleb kohtul analüüsida ja arvestada sissenõudja huvisid (Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-13-27052). Et kohus on tuvastanud, et käesoleval juhul erandlike asjaolusid ei esine (määruse p 6), siis puudub vajadus kaaluda sissenõudja huvisid. Avaldus jääb rahuldamata.
8.Avaldajale on antud menetlusabi ning ta on vabastatud 50 euro suuruse riigilõivu tasumisest avalduse esitamiselt (tl 34-36). Avaldajat on hoiatatud, et avalduse rahuldamata jätmisel mõistetakse menetluskulud temalt välja riigituludesse (TsMS § 190 lg 4). Kuna kohus jätab esitatud avalduse rahuldamata, mõistab kohus TsMS § 190 lg 4 alusel riigilõivu summas 50 eurot avaldajalt riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest (TsMS § 179 lg 5). Kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 9 peab avaldaja riigilõivu tasumisega viivitamise korral maksma alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivu tähtaegselt tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TsMS § 179 lg 6).