Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Istungi toimumise aeg
Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 29. jaanuar 2014, Tallinn 2-12-25795 V. K hagi K. M vastu omandi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise eelse olukorra taastamiseks, edasisest rikkumisest hoidumiseks ja omandi rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Pärnu Maakohtu 16.04.2012 otsus K. M apellatsioonkaebus 3500 eurot Hageja V. K (isikukood XXX, elukoht XXX mnt XX-X, XXX), lepinguline esindaja adv Paul Järve Kostja K. M (isikukood XXX, elukoht XXX mnt XX-X, XXX), lepinguline esindaja Suido Västra 9. jaanuar 2014
Pärnu Maakohtu 16.04.2013 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse käik V. K esitas 04.07.2012 Pärnu Maakohtule hagi K. M vastu omandi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise eelse olukorra taastamiseks, edasisest rikkumisest hoidumiseks ja omandi rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse ja 12.07.2012 täpsustuse kohaselt kuulub XXX XXX mnt XX asuv kinnistu (registriosa number 770105) 1/5 mõttelises osas hagejale, 2/5 mõttelises osas kostjale ja 2/5
mõttelises osas A.-R. S. Kostja omandas oma mõttelise osa 01.09.2011 kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel. Kogu kinnistu veevarustus toimub vastavalt 01.12.2003 veevarustustingimustele Haapsalu mnt ühisveevärgitorustiku kaudu. Ühisveevärgi liitumise punktist suundub veetoru kasutuskorra kohaselt kostja kasutuses olevate kaasomandiosa ruumidesse ja jaguneb peale kinnistu peaveemõõtjat kolmeks haruks. Iga haru suundub ühe kaasomaniku kasutuses olevasse elamuossa, kus igal kaasomanikul oli paigaldatud ja plommitud oma veemõõtja kaasomaniku veekasutuse arvestamiseks. AS Pärnu Vesi sõlmis lepingu ühele veemõõtjale kinnistul ja arvestab siiani ühe nn peaveemõõtja näitu. Ülejäänud mõõtjad on kinnistu omanike omad. Hageja veemõõtja nr 1088429 on plommitud 24.04.2009. Septembris 2011, kui kostja sai kaasomanikuks, tekkisid kinnistul kaasomanike vahel probleemid veevarustusega. Kostja paigaldas peale peaveemõõtjat ülejäänud kaasomanikele veetorustiku jagunemisel eraldi sulgurid ning kostjal on võimalik kaasomanikele vett anda või vee vool sulgeda. Uus veega varustamise teenuse osutamise leping nr 2907 sõlmiti 29.08.2011, lepingu sõlmimiseks andsid kaasomanikud hageja ja A.-R. S kostjale heas usu volituse enda esindamiseks AS-is Pärnu Vesi. Hageja nõustus kostja sooviga paigaldada torustik eelmise kaasomanikuga kokkulepitust erinevalt ja oli valmis tasuma oma osa torustiku ümberpaigutamise kuludest. Kostja hakkas aga nõudma, et hageja veearvesti peab paiknema kostja kasutuses olevates ruumides. Kui hageja sellega ei nõustunud, hakkas kostja hagejale vett andma valikuliselt ning lõpuks keeldus sellest. Alates septembrist 2011 on hageja veemõõtja näit olnud 0,7 m3 ning hageja ei ole vett saanud. 23.04.2012 pöördus hageja probleemi lahendamise AS-i Pärnu Vesi poole, avaldades valmisolekut ehitada ühisveevärgi torustikust enda tarbeks kinnistule välja eraldi veetrass. AS Pärnu Vesi on seisukohal, et kinnistu omanikud peavad ühiselt leidma lahenduse. Viimane jutuajamine hageja ja kostja vahel toimus 01.07.2012, kui kostja selgesõnaliselt keeldus vee andmisest, olles eelnevalt nõudnud hageja veemõõtjat enda ruumidesse. 11.05.2009 notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kinnistu kasutamise kord vee ja kanalisatsiooni küsimusi ei reguleeri. Kostja rikub hageja õigusi. Hagejale suunduva veetoru osa sulgemise, läbilõikamise vms tegevusega (mille sisu hageja ei tea, sest ei ole isiklikult näinud, mida veetoruga on tehtud) takistas kostja hageja veekasutust, rikkudes sellega hageja kui kinnistu kaasomaniku õigusi ning tekitades moraalset kahju. Hagejal on õigus joogivee saamisele, kostja on hagejat alandanud, sundides teda vee andmist tagajärjetult paluma. Hageja taotles esialgse õiguskaitse korras kohustada kostjat viivitamata veeühendus taastama ning taastamise viisi väljaselgitamiseks teostama paikvaatluse. 07.08.2013 paikvaatluse käigus kohtu juuresolekul avas kostja veekraani, mis sulges hageja kasutuses olevat elamuosa veega varustava torustiku ning pooled sõlmisid kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt kostja paigaldab senise veetorustiku asemel uue torustiku hiljemalt 10.08.2012, hageja veearvesti jääb tema ruumidesse, hageja tellib uuele torustikule veearvesti paigaldamise-plommimise ja uue torustiku hageja ruumides olemasoleva torustikuga ühendamise hiljemalt 22.08.2013. Pooled fikseerisid hageja veearvesti näidu. Kostja kohustus mitte sulgema hageja veeühendust enne, kui uus trass on ühendatud ja toimib, veeühenduse võis erandkorras sulgeda kokkuleppes nimetatud torutööde tegemiseks ja võimaliku veeavarii likvideerimiseks. Kokkulepe täideti ning seetõttu hageja avaldas kohtule, et loobub sellest nõudest, kuid palus loobumise asjaolusid arvestada menetluskulude jagamisel, jättes menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja kahjuhüvitamise nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et XXX XXX mnt XX asuv eluruum on tema peamine või alaline elukoht. Kostja taastas hageja kaasomandiosa veevarustuse 07.08.2012 kokkuleppe alusel, millega saavutati mõistlik veevarustuse lahendus kõigile
kaasomanikele. Kostja ei takistanud hageja veevarustust ilma mõjuva põhjuseta, vaid eelmise omaniku ajal elamu soojustamata pööningule alla 0̊ C tingimustes kasutamiseks sobimatust materjalist ehitatud külmumisohtliku veetorustiku tõttu. Asjaolu, et paikvaatluse käigus hagejale veevarustuse taastamisel torustikust leket ei tuvastatud, ei tähenda, et torustikus vee sulgemine ei olnud põhjendatud ega õigustatud. Purunenud torustik pööningul, mille tõttu hageja veevarustus suleti, tähendanuks kostja jaoks mitte enam tema varale kahju tekkimise ohtu, vaid juba tekkinud kahju. Uue torustiku ehitas kostja hagejale välja omal kulul läbi köetavate eluruumide, s.t sellise lahendusega, mida kostja oli hagejale varem korduvalt pakkunud, kuid millest hageja oli ilma mõistliku põhjenduseta keeldunud. Kostja töö ja kulutused veevarustuse väljaehitamiseks on tehtud kõigi kaasomanike huvides ja juhul, kui kohus peab hageja hüvitise nõuet põhjendatuks, tuleb kostja poolt tehtud kulutused tasaarvestada hageja hüvitise nõudega. Esimese astme kohtu lahend Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kohustades kostjat hoiduma XXX XXX mnt XX asuval kinnistul hagejale vett juhtiva torustiku kahjustamisest ja/või hagejale vee andmise põhjendamatust takistamisest. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt mittevaralise kahju katteks hüvitise väljamõistmiseks ning võttis vastu hageja loobumise nõudest kohustada kostjat omal kulul täielikult taastama vee andmine hagejale ja lõpetas selle nõude osas tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jättis kohus kostja kanda hageja menetluskulud 2/3 ulatuses ja kostja menetluskulud tema enda kanda. 07.11.2012 eelistungil ja 15.03.2013 istungil hageja avaldas soovi loobuda rikkumise kõrvaldamise nõudest, kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks korraldatud paikvaatluse käigus kostja avas hagejale veeühenduse ja sisuliselt rahuldas rikkumise kõrvaldamise nõude. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 ja § 429 lg 1 teisest lausest võttis kohus vastu hageja loobumise rikkumise kõrvaldamise nõudest ja lõpetab selles osas menetluse. Hageja nõue kohustada kostjat hoiduma hageja õiguste edasisest rikkumisest on põhjendatud. Hagejale kuulub XXX mnt XX kinnistust 1/5 mõttelist osa, kostjale ja A.-R. S kummalgi kuulub 2/5 mõttelist osa. Asjas ei ole vaidlust, et kogu XXX mnt XX asuva kinnistu veeühendus linna ühisveevärgiga toimub kasutuskorra järgi kostja ainuvalduses olevatesse ruumidesse siseneva veetoru kaudu, kostja ruumides asub ka nn peaveemõõtja, mille järel veetorustik jaguneb kolmeks haruks, iga kaasomaniku veevarustuse jaoks on eraldi haru, igale harule on paigaldatud veevoolu sulgemist võimaldav kraan, mis asub kostja köögis. Seega on kostja võimuses teiste kaasomanike veevarustuse sulgemine. Vaidluse all ei ole, et kostja sulges hageja veeühenduse. Pooled vaidlesid vee sulgemise aja üle, kuid vett ei olnud hagejal vähemalt jaanuarist kuni augustini 2012. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et hageja veetorul oli sulgurkraan suletud, selle avamise järel pööningukorrusel asuv toru lekkima ei hakanud. Kaasomanike vahelisi suhteid reguleerib asjaõigusseadus (AÕS). Kohus asus seisukohale, et kostja võib hageja veekasutust ka edaspidi piirata ja seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma edasisest rikkumisest hoidumist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja vee sulgemine oli põhjendatud ning veekahju tekkimise oht reaalne. Paikvaatlusel kohus tuvastas, et pööningu põrandat mööda kulgenud veetoru oli korralikult soojustatud, soojustuskiht oli kinni teibitud. Pööningule pääseb kostja ainukasutuses olevast ruumist ning kostjal oli vajadusel võimalik toru kontrollida ja vajalikul määral soojustada. Toru sobimatust sellises keskkonnas kasutamiseks ja toru külmumisohtu ei tõenda kostja esitatud väljatrükk Uponor komposiittorude infolehest. „Uponor komposiittorud rullides“ iseloomustuses allakriipsutus „Tarbevesi: maks. pidev töötemperatuur 0̊C
- 70̊C maks. pideval rõhul 10 bar.“ näitab toru temperatuuripüsivust torus voolava vee temperatuuride puhul, mitte toru temperatuuripüsivust väliskeskkonna temperatuuri suhtes. Esile toodud asjaolud ei kinnita kostja väiteid, et hagejal vee sulgemine oli ainuvõimalik ja kohane viis veetoru võimaliku lõhkemise tagajärjel kostjale tekkiva kahju ärahoidmiseks. A.-R. S tunnistajana ülekuulamisest kostja loobus. Paikvaatlusel A.-R. S rääkis vee külmumisest talvel, mitte veetoru lõhkemisest. Kuna ei ole teada, millal eelmine omanik viimati näitu vee-ettevõtjale teatas, siis korteri kostjale üleandmise ajal fikseeritud veemõõtja tegeliku näidu ja vee-ettevõtjale teadaoleva näidu mittevastavus ei tõenda, et vesi on välja voolanud külmumise tagajärjel purunenud torust. Ka seinte hallitamisel võib olla mitmeid põhjuseid, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et tegemist on just veetoru külmumise tagajärjel purunemisest tekkinud veekahjuga. Eeltoodu ei ole piisav, et pidada olemasoleva veetoru purunemist talvel külmumise tõttu kindlasti toimuvaks sündmuseks, mis õigustaks selle ohu ennetamiseks veevoolu sulgemist. Hageja väitel ei ole pööningul olev veetoru külmumise tõttu kunagi purunenud. Vesi ei ole ka kunagi pikalt külmunud olnud ning on alati ise lahti sulanud. Seda, et vesi külmus varasematel talvedel seetõttu, et kõrvalkorteris keegi sees ei elanud, seletas paikvaatlusel kohtule ka A.-R. S. Olukorras, kus kostja pere asus ruumidesse alaliselt elama, ei olnud kostjal põhjust hinnata veetoru külmumise ohtu sedavõrd suureks, et see õigustaks teise kaasomaniku veekasutuse takistamist. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et hageja kaasomandiosa veega varustanud toru ei kulgenud kostja koridori selle seina suunas ega kohal, kus asub kostja voolumõõtja, mille tõttu võiks pööningul tekkiv veeavarii olla eriti ohtlike tagajärgedega. Kuna kostja pere elab XXX mnt XX majas alaliselt, on äärmiselt vähetõenäoline, et toru lekkimist pikemat aega ei avastata. Kohtu hinnangul ei ole kostja tegelikkuses kaalunudki muid võimalusi toru külmumis- ja purunemisohu vältimiseks. Kostja esitatud ühe kindlustusandja tingimused, ei tõenda, et kostjal ei ole võimalik sellise veekahju vastu ennast kindlustada ning see ei oma ka olulist tähtsust. Vaidlusalune veetoru asus kostja valduses ning kostjal oli võimalik astuda samme toru külmumise vältimiseks. Kostja oletuslikud väited toru varasema külmumise käigus tekkinud võimaliku kahjustuse kohta ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Paikvaatluse käigus vee lahtikeeramise järel toru lekkima ei hakanud. Kostja hindas toru olemasoleva soojustuse lahtivõtmist ja toru tegeliku olukorra kontrollimist liiga töömahukaks ja sellise töö ettevõtmist põhjendamatuks olukorras, kus uued veetrassi harud olid kaasomanikele tegelikult valmis ehitatud. Kostja väide, et hageja ise keeldus uue torustiku ühendamisest, on paljasõnaline ja ümber lükatud poolte endi ja tunnistaja ütlustega. Tõendatud on, et kostja seadis hagejale vee andmise tingimuseks, et hageja veemõõtja paigaldatakse kostja korterisse, millist tingimust kinnistusisese veetrassi rajamiseks kostjale vee-ettevõtja poolt esitatud. Tunnistaja V. V kinnitas, et kostja ütles hagejale, et vett ta ei anna, kui ei saa hageja veemõõtjat oma ruumidesse. Eeltoodut arvesse võttes oli kostja poolt hagejal vee kasutamisvõimaluse piiramine põhjendamatu ning hageja õigusi ja huve rikkuv. Tänapäevases ühiskonnas (eriti linna tingimustes) on ühisveevärgi kaudu puhta vee olemasolu elementaarne ja esmane vajadus, kostja tegevuse tõttu oli rikutud hageja kui omaniku õigus oma omandit vabalt kasutada. AÕS § 89 alusel oli hageja õigustatud rikkumise kõrvaldamiseks kohtusse pöörduma. Põhjendatud on hageja nõue kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja omandiõiguse rikkumisest. Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõuded ei sõltu süü olemasolust. Hageja väitel on hingeliseks kannatusteks alandatus, solvumine, hirm, nördimus ja mure. Kostja väitel ei ole XXX mnt XX hageja alaline ega peamine elukoht, tema veekasutus oli enne kostja kaasomanikuks saamist vähene ning veekasutuse piiramise tagajärjel hagejale mittevaralist kahju ei tekkinud. Olemasolevad andmed hageja varasema veekasutuse kohta lubavad järeldada, et
kraanivee kasutamise võimaluse puudumine hageja elukvaliteeti oluliselt ei halvendanud. Hageja omakäeliselt koostatud arvestuse kohaselt on ta tarvitanud poolaastast pikema perioodi jooksul vett 1 m3. Hageja tegelik veekasutamise harjumus ja vajadus XXX mnt XX kaasomandi osas ei kinnita hageja väiteid, et vee sulgemine piiras kaasomandi osa kasutamisõigust sel määral, et tekitas hagejale mittevaralist kahju hingeliste kannatustena. Kostja sulges hageja veekraani jaanuaris 2012. Kaasomanike vahel peetud paari-kolme vestluse põhjal ei ole alust rääkida pidevast ja hagejat alandavast veekasutamise õiguse nõudmisest. Konfliktsituatsioonis on tavaline, et inimene võib solvuda, ärrituda, tema meeleolu võib langeda, kuid selleks, et neid tundeid kvalifitseerida hingelise valu ja kannatustena VÕS § 128 lg 5 tähenduses, peavad esinema mingid erilised asjaolud. Praeguses asjas ei ole hageja selliseid erilisi asjaolusid tõendanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas ja kohustas kostjat hoiduma XXX XXX mnt XX asuval kinnistul hagejale vett juhtiva torustiku kahjustamisest ja/või hagejale vee andmise põhjendamatust takistamisest. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi nimetatud nõudes rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei oma tähtsust kostja põhjendus, et 07.08.2012 sõlmitud kokkuleppe alusel viis kostja lõpule enne menetluse algust alanud veetorustiku väljaehitamise hageja juurde mööda soojustatud eluruume. Kostja kõrvaldas veeavarii ohu ja ehitas omal kulul välja hageja veevarustuseks uue torustiku. Põhjus, miks hageja veevarustus oli suletud, oli hagejat veega varustava veetoru paiknemine elamu soojustamata pööningul. Puudub alus eeldada, et kostja takistas vee andmist põhjendamatult. Maakohus sai 07.08.2012 elamu vaatluse käigus selguse, kus paiknes hagejat veega varustav veetoru, kuhu kostja selle oma eluruumides paigaldas ja mille kaudu kostja hagejale veevarustuse 07.08.2012 kokkuleppe alusel ka taastas. Põhjendused, miks hageja veevarustus oli 07.08.2012 seisuga suletud, ei oma alates veevarustuse taastamisest enam tähtsust, sest kostja peamine probleem - veetoru külmumise ja purunemise oht pööningul on kõrvaldatud. Analoogselt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-101-12 punktides 25-27 märgitule oleks kohus pidanud jätma AÕS § 89 alusel esitatud nõude rahuldamata põhjendusel, et tõsiseltvõetav eeldus/põhjendus peale 07.08.2012 kokkuleppe alusel hageja veevarustuse taastamist AÕS § 89 kohaldamiseks on ära langenud. Hageja põhjendused ja hageja veevarustuse uus lahendus selle nõude rahuldamiseks alust ei anna. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei võimalda Pärnu Maakohtu otsust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks kaebusele märgib kohus alljärgmist. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega, nagu välistaks uue veetoru paigaldamine kostja poolse igasuguse võimaluse hagejale vett juhtiva torustiku sulgemiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tegevus hageja elamuossa suunduva veetorustiku sulgemisel ja sellega põhjustatud vee kasutamise takistamine võib ka tulevikus korduda. Toimiku materjalist nähtuvalt paikneb nii hageja veearvesti kui torustikus veevoolu sulgemist võimaldav seade jätkuvalt kostja kasutuses
olevas elamuosas. Maakohus hindas kohtu ette toodud asjaolusid põhjalikult ja igakülgselt ning leidis õigesti, et kostja tegevus vee sulgemisel ei olnud vastavuses torustikust tuleneva tegeliku ohuga. Vee tarbimise võimaluse katkestamine hageja kasutuses olevas elamusosas pikaks ajaks ei olnud kindlasti proportsionaalne võimaliku ohuga ega vastanud seetõttu ka seadusest tulenevale omandi kaitse põhimõttele. Nii on AÕS § 89 kohaselt omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Kohtu poolt tuvastatud rikkumist ei olnud hageja kohustatud taluma. Ka paikvaatlus kinnitas, et kostja vaidlusalune tegevus ei olnud eluliselt põhjendatud, mistõttu ei välista ka uue veetorustiku paigaldamine kostja poolset hageja õiguste edaspidist rikkumist. Paikvaatluse käigus saavutatud kokkulepe ei võimaldanud jätta hageja vastavat nõuet rahuldamata. Antud juhul oli põhjendatud kohustada kostja hoiduma takistamast hageja elamuosa normaalset veevarustust.
Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.