Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
16.aprill 2013, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu V.K. hagi K.M.i vastu omandi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise eelse olukorra taastamiseks, edasisest rikkumisest hoidumiseks ja omandi rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
10 500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V.K. (ik x, elukoht Xxxxxxxx xxx xx-x,) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve (e-post: [email protected]) Kostja K.M. (ikx, elukoht Xxxxxxxx xxx xx-x,) Kostja lepinguline esindaja Suido Västra (e-post: [email protected])
Kohtuistung
15.03.2013
Istungil osalesid
V. K., adv Järve, K. M., S. Västra
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada K.M.’it hoiduma xxxxx, Xxxxxxxx xxx xx asuval kinnistul V.K.’le vett juhtiva torustiku kahjustamisest ja/või V. K.le vee andmise põhjendamatust takistamisest.
4.Võtta vastu V.K. loobumine K.M.i vastu esitatud nõudest kohustada kostjat K.M.it omal kulul täielikult taastama vee andmine V.K.le ja lõpetada selle nõude osas tsiviilasja menetlus. Menetluskulude jaotus
5.Jätta K.M.i kanda V.K. menetluskulud 2/3 ulatuses ning kostja enda menetluskulud täies ulatuses.
6.V.K. menetluskulud jäävad 1/3 ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Apellatsioonkaebuse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel kohaldub riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud soodsam riigilõivumäär. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
V.K. esitas 04.07.2013 Pärnu Maakohtule hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral, mida täpsusta 12.07.2013. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub Pärnus, Xxxxxxxx xxx xx asuv kinnistu (registriosa number xxxxxx) 1/5 mõttelises osas hagejale V.K.le, 2/5 mõttelises osas K.M.’ile ja 2/5 mõttelises osas A.R.S.ile. Kostja omandas oma osa 01.09.2011 kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel. Kogu kinnistu veevarustus toimub vastavalt 01.12.2003 veevarustustingimuste kohaselt xxxxxxxx mnt ühisveevärgitorustikus kaudu. Ühisveevärgi liitumise punktist suundub veetoru kasutuskorra kohaselt K. M.i kasutuses olevate kaasomandiosa ruumidesse ja jaguneb peale kinnistu peaveemõõtjat kolmeks haruks. Iga haru (veetoru) suundus t ühe kaasomaniku kasutuses olevasse elamuossa, kus igal kaasomanikul oli paigaldatud ja plommitud oma veemõõtja kaasomaniku veekasutuse arvestamiseks. AS Pärnu Vesi sõlmis lepingu ühele veemõõtjale kinnistul ja arvestab siiani ühe nn peaveemõõtja näitu. Ülejäänud mõõtjad on kinnistu omanike omad, V. K. veemõõtja nr xxxxxxx ja on plommitud. K. M.i xxxx.a septembris kaasomanikuks saamise järel tekkisid kaasomanike vahel probleemid veevarustusega kinnistul. K. M. paigaldas peale peaveemõõtjat ülejäänud kaasomanikele veetorustiku jagunemisel eraldi sulgurid ning K. M.il on võimalik kaasomanikele vett anda või vee vool sulgeda. Uus veega varustamise teenuse osutamise leping nr xxxx sõlmiti xx xx xxxx, lepingu sõlmimiseks andsid kaasomanikud V. K. ja A.-R. S. K. M.ile heas usu volituse enda esindamiseks AS-is Pärnu Vesi tehtavate toimingute juures, sest probleemide tekkimist ei osatud ette näha. V. K. nõustus K. M.i sooviga paigaldada torusid eelmise kaasomanikuga kokkulepitust erinevalt. V. K. oli ka valmis tasuma oma osa torustiku ümberpaigutamise kuludest. K. M. hakkas aga nõudma, et V. K.le paigaldatud veearvesti nr xxxxxxx (plommitud 24.04.2009) peab hakkama paiknema kostja kasutuses olevates ruumides. Kui hageja sellise arusaamatu nõudmisega ei nõustunud, hakkas kostja hagejale vett andma valikuliselt. Lõpuks K. M. teatas V. K.le, et tegemist on kostjale kuuluva peaveemõõtjaga ja torustikuga ning tema on otsustanud, et ta enam V. K.le vett ei anna. Alates 2011 septembrikuust on V. K. veemõõtja näit olnud 0,7 m3. Vee saamiseks V. K. esitas K. M.ile korduvaid nõudmisi, kuid K. M. leidis erinevaid põhjendamata ettekäändeid, et V. K.le veeühendust mitte taastada. 23.04.2012 pöördus V. K. probleemi lahendamisel abi saamiseks AS Pärnu Vesi poole, avaldades valmisolekut ehitada ühisveevärgi torustikust enda tarbeks kinnistule välja eraldi veetrass. AS Pärnu Vesi käsitleb kõiki kaasomanikke võrdsete õigustega lepingupoolena ning on seisukohal, et kinnistu omanikud peavad ühiselt leidma lahenduse. Viimane jutuajamine hageja ja kostja vahel toimus 1.07.2012, kui kostja selgesõnaliselt keeldus vee andmisest, olles eelnevalt nõudnud V. K. veemõõtjat enda ruumidesse. Hagiavalduse väidetel ei ole hageja saanud vett alates 2011.a septembrikuust. 11.05.2009 notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kinnistu kasutamise kord vee ja kanalisatsiooni küsimusi ei reguleeri. Hageja on seisukohal, et kostja rikub hageja õigusi ning hageja soovib rikkumist kõrvaldada. Hagejale suunduva veetoru osa sulgemise, läbilõikamise vms tegevusega (mille sisu
hageja ei teadnud, sest ei ole isiklikult näinud, mida veetoruga on tehtud) takistas kostja hageja veekasutust, rikkudes sellega hageja kui kinnistu kaasomaniku õigusi ning tekitades moraalset kahju. Hagejal on õigus joogivee saamisele, kostja on hagejat alandanud, sundides teda vee andmist tagajärjetult paluma. Hageja taotleb kohustada kostjat taastama hagejale veeühendus, hoiduma hageja veeühenduse edasisest takistamisest ning mõista kostjalt hageja kasuks välja moraalse kahju katteks kohtu poolt määratud õiglane hüvitis. Hageja taotles esialgse õiguskaitse korras kohustada kostjat viivitamata veeühendus taastama ning taastamise viisi väljaselgitamiseks teostama paikvaatluse. 07.03.2013 paikvaatluse käigus kostja kohtu juuresolekul avas veekraani, mis sulges hageja kasutuses olevat elamuosa veega varustava torustiku ning pooled sõlmisid kirjaliku kokkuleppe (tl 71- 72). Kokkuleppes hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja paigaldab senise veetorustiku asemel uue veetoru hiljemalt 10.08.2012, V. K. veearvesti jääb tema ruumidesse ning V. K. tellib uuele torustikule veearvesti paigaldamise-plommimise ning uue torustiku V. K. ruumides olemasoleva torustikuga ühendamise hiljemalt 22.08.2013. Pooled fikseerisid V. K. veearvesti näidu 4,7 m3. Kokkuleppega kohustus kostja mitte sulgema V. K. veeühendust enne, kui uus trass on ühendatud ja toimib, veeühenduse võis erandkorras sulgeda kokkuleppes nimetatud torutööde tegemiseks ja võimaliku veeavarii likvideerimiseks. Kokkulepe täideti ning seetõttu V. K. 07.11.2012 eelistungil ja 15.03.2013 kohtuistungil avaldas kohtule, et loobub sellest nõudest, kuid palus loobumise asjaolusid arvestada menetluskulude jagamisel ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
31.08.2013 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja kahjuhüvitamise nõue on tõendamata, hageja ei ole tõendanud, et Xxxxxxxx xxx xx Pärnus on tema peamine või alaline elukoht. Hageja kaasomandiosa veevarustuse kostja taastas menetluse ajal 07.08.2012 kokkuleppe alusel, sellega saavutati mõistlik veevarustuse lahendus kõigile kaasomanikele. Kostja ei takistanud hageja veevarustust ilma mõjuva põhjuseta, vaid eelmise omaniku ajal elamu soojustamata pööningule alla 0̊ C tingimustes kasutamiseks sobimatust materjalist ehitatud külmumisohtliku veetorustiku tõttu. Asjaolu, et paikvaatluse käigus hagejale veevarustuse taastamise käigus torustikust leket ei tuvastatud, ei tähenda, et kostja poolt selles torustikus vee sulgemine ei olnud põhjendatud ega õigustatud. Purunenud torustik pööningul ja selle tõttu suletud hageja veevarustus tähendanuks kostja jaoks mitte enam kostja varale kahju tekkimise ohtu, vaid ilmselgelt juba tekkinud kahju. Uue torustiku ehitas kostja hagejale välja omal kulul läbi köetavate eluruumide, s.t sellise lahendusega, mida kostja oli hagejale varem korduvalt pakkunud, kuid millest hageja oli ilma mõistliku põhjenduseta keeldunud. Kostja töö ja kulutused veevarustuse väljaehitamiseks on tehtud kõiki kaasomanike huvides ning juhul, kui kohus peab hageja hüvitise nõuet mingis summas põhjendatuks, tuleb kostja poolt tehtud kulutused kõigi kolme kaasomaniku, sh kaasomandis oleva veetorustiku kaudu hageja veevarustuse väljaehitamiseks, tasaarvestada hageja hüvitise nõudega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud ära pooled vande all ja tunnistajate ütlused ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
2.Hageja esitas kohtule kolm nõuet: 1) valduse rikkumisega mitteseotud omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude; 2) edasisest rikkumisest hoidumise nõude ning 3) rikkumisega tekitatud mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõude.
07.11.2012 eelistungil hageja teatas, et soovib loobuda rikkumise kõrvaldamise nõudest, kuna menetluse kestel esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks korraldatud paikvaatluse käigus kostja avas hagejale veeühenduse ning sisuliselt rahuldas rikkumise kõrvaldamise nõude. Eelistungil lubatud kirjalikku loobumisavaldust hageja hiljem ei esitanud, kuid 15.03.2013 kohtuistungil kordas oma loobumissoovi, loobumine on nimetatud istungite protokollides protokollitud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse (TsMS § 429 lg 2). TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kuna menetluse käigus on kostja hageja nõude sisuliselt rahuldanud (s.t rikkumise kõrvaldanud), siis on ära langenud alus rikkumise kõrvaldamise nõude esitamiseks. Eeltoodu alusel, juhindudes ka TsMS § 442 lgst 5 ja § 429 lg 1 teise lause sätetest, kohus võtab vastu hageja loobumise rikkumise kõrvaldamise nõudest ning lõpetab selle nõude osas menetluse. Kohus teeb sisulise otsuse edasisest rikkumisest hoidumise ja moraalse (mittevaralise) kahju hüvitamise nõuete osas.
4.Hageja nõue kohustada kostjat hoiduma hageja õiguste edasisest rikkumisest on põhjendatud. Hagejale kuulub Xxxxxxxx xxx xx kinnistust 1/5 mõttelist osa, kostjale ja A.R.S.ile kummalgi kuulub 2/5 mõttelist osa. Asjas ei ole vaidlust, et kogu Xxxxxxxx xxx xx xxxxxx asuva kinnistu veeühendus linna ühisveevärgiga toimub kasutuskorra järgi kostja ainuvalduses olevatesse ruumidesse siseneva veetoru kaudu, kostja ruumides asub ka nn peaveemõõtja, mille järel veetorustik jaguneb kolmeks haruks, iga kaasomaniku veevarustuse jaoks on eraldi haru, igale harule on paigaldatud veevoolu sulgemist võimaldav kraan, mis asub kostja köögis. Seega on kostja võimuses teiste kaasomanike veevarustuse sulgemine. Vaidluse all ei ole, et kostja sulges hageja veeühenduse. Pooled vaidlesid vee sulgemise aja üle, kuid vett ei olnud hagejal vähemalt jaanuarist 2012 kuni augustini 2012. Kohus paikvaatlusel (tl 73 – 75) tuvastas, et hageja veetorul oli sulgurkraan suletud, selle avamise järel pööningukorrusel asuv toru lekkima ei hakanud.
5.Kaasomanike vahelisi suhteid reguleerib asjaõigusseadus (AÕS). AÕS § 72 lg 5 teine lause kohustab kaasomanikke käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 89 järgi omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kohus on asjas kogutud ja uuritud tõendite alusel seisukohal, et hagejal on alust arvata, et kostja võib hageja veekasutust ka edaspidi piirata ning seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma edasisest rikkumisest hoidumist.
6.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja vee kinni keeramine oli põhjendatud ja kostja oli selleks õigustatud kaasomandile kahju tekkimise vältimiseks. Esiteks kostja ei ole tõendanud elamu kütmata pööningu kaudu kulgenud veetorustiku külmumise ja selle tagajärjel purunemise ning veekahju tekkimise ohu reaalsust. Paikvaatlusel kohus tuvastas, et pööningu põrandat mööda kulgenud veetoru oli korralikult soojustatud, soojustuskiht oli kinni teibitud. Pööningule pääseb kostja ainukasutuses olevast ruumist ning kostjal oli vajadusel võimalik toru kontrollida ja vajalikul määral soojustada. Toru sobimatust sellises keskkonnas kasutamiseks ja toru külmumisohtu ei tõenda kostja esitatud väljatrükk Uponor komposiittorude infolehest (tl 91). „Uponor komposiittorud rullides“ iseloomustuses hageja allakriipsutus „Tarbevesi: maks. pidev töötemperatuur 0̊ C kuni 70̊ C maks. pideval rõhul 10 bar.“ näitab kohtu hinnangul toru temperatuuripüsivust torus voolava vee temperatuuride puhul, mitte toru temperatuuripüsivust väliskeskkonna temperatuuri suhtes.
7.Kostja põhistas veetorustiku reaalset külmumis- ja purunemisohtu ka A. - R. S.ilt kuulduga, et varasematel aastatel olevat igal talvel vesi olnud külmunud; samuti sellega, et kostja oma ruumides remondi käigus koridori ja köögi vaheliselt seinalt kipsplaadi eemaldamise järel avastas seinal hallituse; varasemat vee läbijooksu tõendavat samuti asjaolu, et korteri kostjale üleandmise ajal fikseeritud veemõõtjanäit ei klappinud vee-ettevõtjale teatatud näiduga, millest kostja järeldas, et võis olla suur läbijooks. Kohus leiab, et kostja esile toodud asjaolud ei kinnita kostja väiteid selle kohta, et hagejal vee kinni keeramine oli ainuvõimalik ja kohane viis võimaliku veetoru lõhkemise tagajärjel kostjale tekkiva kahju ärahoidmiseks. A.-R. S.i tunnistajana ülekuulamisest kostja loobus. Paikvaatlusel A. S. rääkis küll vee külmumisest talvel, kuid ei rääkinud veetoru lõhkemisest. Kuna ei ole teada, millal eelmine omanik viimati näitu vee-ettevõtjale teatas, siis korteri kostjale üleandmise ajal fikseeritud veemõõtja tegeliku näidu ja vee-ettevõtjale teadaoleva näidu mittevastavus ei välista, et veemõõtja näidu ulatuses on vett tegelikult tarbitud. Seega näitude vahe olemasolu iseenesest ei tõenda, et vesi on välja voolanud külmumise tagajärjel purunenud torust. Seinte hallitamisel võib olla mitmeid põhjuseid, selle järgi ei ole samuti võimalik öelda, et tegemist on just veetoru lõhkikülmumise tagajärjel tekkinud veekahjuga. Eeltoodu ei ole piisav, et pidada olemasoleva veetoru talvel lõhkikülmumist kindlasti toimuvaks sündmuseks, mis õigustaks selle ohu ennetamiseks veevoolu sulgemist.
8.Hageja vande all andis ütlusi selle kohta, et vana veetoru oli 2010.a külmumise tõttu purunenud kohast, kus toru kostja koridori lae kaudu pööningule läheb (purunenud toru asukoht fikseeritud hageja seletus järgi nooltega fotol lk 93, sama foto värviliselt lk 155); toru külmus ja purunes seetõttu, et kaasomandiosa eelmise omaniku ajal pikka aega korteris alaliselt ei elatud ja korter oli kütmata, korterisse pääsesid kõrvalised isikud, kes kaasomandi heakorrast ei hoolinud, võtsid koridorist maha topeltlae ning eemaldasid toru soojustuse; hageja korraldas purunenud veetoru asendamise, uus toru soojustati ning rohkem selles majas lõhkikülmumist ei ole olnud, pööningul olev veetoru ei ole kunagi lõhki külmunud. Hageja ütluste kohaselt on talviti veetorusiku kinnikülmumist ette tulnud, kuid vesi ei ole kunagi pikalt külmunud olnud ning on alati ise lahti sulanud. Seda, et vesi külmus varasematel talvedel seetõttu, et kõrvalkorteris keegi sees ei elanud, seletas paikvaatlusel kohtule ka A.-R. S.. Seega olukorras, kus kostja pere asus ruumidesse alaliselt elama, varasema olukorraga võrreldes on kostja oma eluruume oluliselt parendanud ja korterit köetakse regulaarselt, ei olnud kostjal põhjust hinnata veetoru lõhkikülmumise ohtu sedavõrd suureks, et see õigustaks teise kaasomaniku veekasutuse takistamist.
9.Kohus paikvaatlusel tuvastas, et hageja kaasomandiosa veega varustanud toru ei kulgenud kostja koridori selle seina suunas ega kohal, kus asub kostja voolumõõtja (tl 92-94, 154 – 156), mille tõttu oleks pööningul tekkida võiv veeavarii kostja sõnul eriti ohtlike tagajärgedega. Kostja kinnitas, et tema pere elab Xxxxxxxx xxx xx korteris alaliselt, mistõttu kohtu hinnangul on äärmiselt vähetõenäoline kostja esile toodud võimalus, et pööningul toru lekkimist pikemat aega ei avastata ning suures ulatuses vesi saab märkamatult valguda laiali mööda pööningupõrandat ja mööda seina alla elektripaigaldiseni.
10.Kohus on kogutud tõendite põhjal seisukohal, et kostja tegelikkuses ei kaalunudki peale vee kinnikeeramise muid võimalusi toru külmumus- ja purunemisohu vältimiseks. Kostja esitas Seesam Kodukindlustuse tingimused 3/2011 (tl 127 – 136), tõendamaks, et kostjal ei ole võimalik sellise veekahju vastu ennast kindlustada. Kindlustuse üldtingimused ei tõenda, et kostjal kindlustusleping sõlmitud oli, ühe kindlustusandja tingimused ei ole piisavad, et hinnata sellise riski vastu kindlustamise võimatust. Kostja kaasomandiosa kindlustamine veekahju vastu ei oma antud asjas ka olulist tähtsust. Vaidlusalune veetoru asus kostja valduses ning kostjal oli võimalik astuda samme toru külmumise vältimiseks (näiteks nõuda hagejat veega varustava toru piisavat soojustamist hagejalt või soojustada toru ise hageja kulul). Kostja väide, et toru võis olla varasema külmumise tõttu juba kahjustada saanud ja seetõttu võis täiendavale soojustamisele
vaatamata kunagi hiljem kasutamise käigus puruneda, ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Paikvaatluse käigus vee lahtikeeramise järel toru lekkima ei hakanud. Kostja selgitustest paikvaatlusel ja kohtuistungil nähtus, et kostja hindas toru olemasoleva soojustuse lahtivõtmist ja toru tegeliku olukorra kontrollimist liiga töömahukaks ja sellise töö ettevõtmist põhjendamatuks olukorras, kus uued veetrassi harud olid kaasomanikele tegelikult valmis ehitatud ja hageja jaoks rajatud haru vajas vaid hageja kaasomandiosas oleva veetorustikuga ühendamist.
11.Probleemi lahendamiseks lihtsaim viis olnuks uue veetoru ühendamine. Kostja ütlused kinnitavad hageja ütlusi, et kostja soovis 2011. septembris kaasomanikuks saades veetorustiku ümber paigutada ning hageja oli sellega nõus, hageja lubas tasuda ka oma osa ümberpaigutamise kuludest. Paikvaatluse toimumise ajaks 07.08.2012 oli kostja uue veeühenduse sel määral valmis ehitanud, et ka hageja eluruumide uue veetrassiga ühendamiseks oli vaja toru ots üksnes läbi seina kostja eluruumist hageja ruumidesse läbi viia. A. – R. S.ile oli kostja uue veeühenduse rajanud juba 2012.a jaanuaris; samal ajal oli kostja teinud ka hageja veetrassi rajamiseks vajalikud tööd. Kostja väide, et hageja ise põhjendamatult keeldus uue torustiku ühendamisest, on paljasõnaline ja ümber lükatud poolte endi ja tunnistaja ütlustega. Hageja ja kostja enda vande all antud seletustega, kui ka tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja seadis hagejale vee andmise tingimuseks, et hageja veemõõtja paigaldatakse kostja korterisse. Nii selgitas kostja ise vande all ütlusi andes, et nõudis hageja veemõõtja paigaldamist oma kööki, sest AS-ist Pärnu Vesi olevat kostjale selgitatud, et kaasomanike veemõõtjad peaksid asuma peaveemõõtja läheduses, vahetult pärast peaveetoru hargnemist. Asjas ei ole mingeid tõendeid, et ametlikult oleks selline tingimus kinnistusisese veetrassi rajamiseks kostjale vee-ettevõtja poolt esitatud. Hageja vande all andis ütlusi, et M.i nõue oli, et hageja annab veemõõtja kostja tuppa ja siis saab vee. Tunnistaja V.V. 15.03.2013 kohtuistungil antud ütlustes kinnitas, et oli kahel korral hageja ja kostja vestluse juures, kui hageja küsis kostjalt, millal vett saab ja kostja ütles, et vett ta ei anna, kui ei saa K. veemõõtjat omale. Kohtul puudub alust kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses. Tunnistaja ütlused kattuvad menetlusosaliste endi ütlustega ning tunnistaja usaldusväärsuses kahtlemiseks ei anna alust kostja väide, et tema ühe vestluse ajal tunnistajat ei näinud. Kui hageja veemõõtja ümberpaigutamisega ei nõustunud, siis jätkuvalt veemõõtja kostja ruumidesse paigutamise nõue veeühenduse taastamise eeldusena ilmselgelt ei olnud põhjendatud ega vajalik. Seega külmumisohtliku (kostja hinnangul) veetoru kõigi kaasomanike huve arvestaval viisil asendamist takistas üksnes kostja enda kiuslik ja põhjendamatu nõudmine. Seda, et kostja nõue paigutada hageja veemõõtja kostja ruumidesse, oli põhjendamatu, kinnitab ka asjaolu, et paikvaatluse ajal kostja kohe oli nõus veetoru hagejale ühendada nii, et veemõõtja jääb hageja kaasomandi osasse. Kostja ei selgitanud, miks sellist järeleandmist ei olnud võimalik teha enne kohtumenetlust.
12.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et kostja poolt hagejal vee kasutamisvõimaluse piiramine oli põhjendamatu ning hageja kui kaasomaniku õigusi ja huve rikkuv. Tänapäevases ühiskonnas (eriti linna tingimustes) on ühisveevärgi kaudu puhta vee olemasolu elementaarne ja esmane vajadus, veeühenduse puudumine põhjustab eluaseme kasutamisel olulisi ebamugavusi, s.t kostja tegevuse tõttu oli rikutud hageja kui omaniku õigus oma omandit vabalt kasutada. Eeltoodu alusel ja vastavalt AÕS §-le 89 hageja oli õigustatud rikkumise kõrvaldamiseks kohtusse pöörduma. Arvestades kõiki asjaolusid ja pooltevahelisi seniseid suhteid (veetoru siseneb majja kostja kaasomandiosas, seal asub peaveemõõtja ning hageja veeharu kulgeb läbi kostja ruumide, kostja põhjendamatult sulges hageja korteri veeühenduse ja keeldus seda avamast vähemalt poole aasta jooksul, kostja tegelik soov on kaasomand lõpetada), kohus leiab, et hageja usaldamatus kostja vastu on põhjendatud ning hagejal on piisav alus eeldada, et kostja võib hageja kaasomandiosas veekasutamise võimalust põhjendamatult takistada ka edaspidi. Kohus tuvastas, et kostja on hageja omandiõigust rikkunud, sellest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja omandiõiguse rikkumisest. Rikkumise
kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõuded ei sõltu süü olemasolust. Hagi rahuldamiseks piisab, kui kohus tuvastab hageja õiguste rikkumise fakti.
13.Kaasomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, mille sisu on määratletud kaasomanikel teineteise suhtes eksisteerivate, AÕS § 72 – 79 sätestatud õiguste ja kohustustega. VÕS § 2 lg-st 2 tulenevalt võib võlasuhe piirduda ka suhte poolte kohustusega teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Kohus tuvastas, et kostja rikkus seadusest tulenevat kaasomaniku kohustust hoiduda teise kaasomaniku õiguste kahjustamisest. Lepingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine ei kujuta endast delikti, mistõttu hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada võlaõigusseaduse kahju hüvitamise üldsätete alusel.
14.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Hageja, tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-105-01, leiab, et hingeliseks kannatusteks on ka alandatus, solvumine, hirm, nördimus ja mure. Hageja leiab, et temale on tekitatud moraalset kahju, sundides teda olema sellistes tingimustes (raskendatud pesemine, toidu valmistamine, vee tarvitamine muudeks vajadusteks, tegemist on inimese loomulike esmavajaduste pärssimisega, hageja on asetatud tema jaoks alandavasse olukorda, kuis ta peab temale kuuluvat õigust kostjalt taotlema ebanormaalsel moel). Kostja vaidleb kahjunõudele vastu, väites, et Xxxxxxxx xxx xx kinnistul ei ole hageja alaline ega peamine elukoht, olemasolevatel andmetel oli hageja veekasutus enne kostja kaasomanikuks saamist väike ning veekasutuse piiramise tagajärjel hagejale mittevaralist kahju ei tekkinud.
15.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud tal sellise mittevaralise kahju tekkimist, mis õigustaks kahjuhüvitise kostjalt väljamõistmist. Kohus nõustub kostja väidetega selles osas, et olemasolevad andmed hageja varasema veekasutuse kohta lubavad järeldada, et kraanivee kasutamise võimaluse puudumine hageja elukvaliteeti oluliselt ei halvendanud. Hageja on kohtule esitanud omakäeliselt koostatud arvestuse joogivee tasumise kohta (tl 19), milles hageja vande all jagatud selgituste kohaselt on fikseeritud hageja veekasutus ja selle eest kaasomanikule tasutud summad, mis on kinnitatud kaasomaniku allkirjaga. Sellest arvestusest nähtuvalt hageja tarvitab Xxxxxxxx xxx xx kinnistul 1 m3 vett üldjuhul poolaastast pikema perioodi jooksul. Hageja fikseeritud veearvesti näitude ja 24.04.2009 veemõõtja plommimise akti (lk 18) andmete kõrvutamisest järeldub, et detsembrist 2008 aprillini 2009 hageja Xxxxxxxx xxx xx vett ei tarvitanud (plommimise aktis on fikseeritud vana veearvesti näiduks sama näit (10 m3), mida hageja näitab arvesti näiduks 2008 detsembrikuu seisuga). 26.09.2010 seisuga on fikseeritud veemõõtja näit 00002, s.t pärast veemõõtja vahetust tarvitas hageja 2 m3 vett ca 1,5 aasta jooksul. Järgmine veenäidu üleskirjutus tehti seisuga 01.09.2011, kui kaasomanikuks sai K. M.: arvesti näit 00004, mis teeb aastaseks veetarbimiseks kokku 2 m3 (ca 5,5 liitrit päevas). Paikvaatluse ajal 07.08.2012 fikseeritud veenäit oli 00004,7 m3. Kostja nõudmisele vaatamata hageja ei soostunud avaldama andmeid, kui palju on ta tarvitanud vett pärast seda, kui kostja 07.08.2012 veeühenduse taastas. Sellest kohus järeldab, et hageja tegelik veekasutamise harjumus ja vajadus Xxxxxxxx xxx xx kaasomandi osas ei kinnita hageja väiteid, et vee kinnikeeramine piiras Xxxxxxxx xxx xx kaasomandi osa kasutamisõigust sel määral, et tekitas hagejale mittevaralist kahju hingeliste kannatustena. Arvestades hageja tavapärast veetarbimist viimastel aastatel (ca 5 liitrit vett päevas) ning asjaolu, et Xxxxxxxx xxx xx kaasomandi osa ei ole hageja ainus eluruum, on ilmselt põhjendamata ja liialdatud hageja seisukoht, et kostja poolt vee kinni keeramise
tagajärjel olid hageja elementaarsete vajaduste (puhas joogivesi, pesemisvõimalus) täitmine hageja inimväärikust riivaval määral häiritud. Hageja vande all antud seletustest selliseid asjaolusid ega hageja subjektiivset alandatuse tunnet ei nähtunud. Hageja seletas, et tõi joogi- ja pesemisvett teisest linnaservast (xxxxxxxxxxx) tänavakraanist kanistritega ühistranspordiga, sest talvel ta autoga ei sõida; duši all käia küll ei saanud, kuid vett soojendada ja kausis pesta oli võimalik. Hageja märkis, et ta ei olnud sellise olukorraga rahul, see takistas normaalset elu elada ja sellepärast ta nõuab moraalset kahju. Samas hageja vande all kinnitas, et Xxxxxxxx xxx xx Pärnus ei ole hageja ainus elukoht. Õigus omada samaaegselt mitut elukohta ei võta hagejalt kohustust tõendada oma väidetavat elukvaliteedi langust Xxxxxxxx xxx xx kinnistul veekasutamise võimaluse puudumise ajal ning sellega seoses kogetud hingelisi kannatusi.
16.Tõendamist ei leidnud hageja väide, et ta aasta jooksul korduvalt pöördus kostja poole veeühenduse taastamiseks ning selline lunimine alandas hagejat. Poolte seletustest nähtuvalt ei ole hageja ja kostja vahel heanaaberlikke suhteid, kuid vaidluse omavahel kokkuleppel lahendamist on takistanud mõlema poole soovimatus järeleandmisi teha. Esmalt kohus märgib, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks hageja veeühenduse sulgenud septembris 2011. Mõistlik ja veenev on kostja selgitus, et septembris puudus tal vajadus vee kinni keeramiseks, septembris võis vesi olla kinni ühel korral ca 5 minutit, kui kostja vahetas kraani; vahepeal käis kostja xxxxxx tööl ning oktoobris-novembris alustas oma kaasomandiosas remonditöödega, nendel kuudel oli kostja xxxxxxxx xxx x vähe aega. Rohkem hakkas kostja Xxxxxxxx xxx xx olema detsembris 2011, siis hakkas ka torutöid hageja jaoks tegema; alaliselt kolis kostja sinna elama 2011 jõulude ajal. Kostja väidetel külmus vesi 2012 jaanuaris ära, siis kostja ühendas A.-R. S.ile uue veetrassi, samal ajal keeras kostja enda juurest kinni vee vanasse trassi. Hageja väited vee kinnikeeramise aja kohta on ebajärjekindlad: hagiavalduses ja kohtuistungitel hageja väitis, et on ilma veeta 2011 septembrikuust, hageja 23.04.2012 pöördumises AS Pärnu Vesi poole märgitakse aga, et 2011 sügisel oli K. M. hagejale vee andmisega nõus, hiljem hakkas hagejale vett andma valikuliselt ning hiljuti (s.o 2012 aprillis) teatas K. M. V. K.le, et on otsustanud K.le vett enam mitte anda. Eeltoodud tõendite põhjal kohus loeb tuvastatuks, et kostja sulges hageja veekraani jaanuaris 2012.
17.AS Pärnu Vesi 23.05.2012 vastus hageja esindaja 23.04.2012 pöördumisele kinnitab kostja vande all esitatud väiteid, et hageja hakkas alles 2011 aprilli keskel huvi tundma, miks vett ei tule. Sama kinnitavad hageja, kostja ja tunnistaja Viirelaiu ütlused selle kohta, et 2012 kevadel toimus hageja ja kostja vahel kaks kohtumist, kus oli juttu hageja veeühenduse taastamisest ja kostja seadis tingimuseks hageja veearvesti paigutamise kostja ruumidesse. Lisaks ühtivad kostja ja hageja vande alla antud ütlused selles osas, et ühel korral on hageja peatanud kostja auto ja küsinud veeühenduse kohta. Muid väidetavaid kostjalt vee „lunimise“ kordi ei ole hageja konkretiseerinud ega tõendanud. Kohus leiab, et kaasomanike vahel peetud paari-kolme vestluse põhjal ei ole praeguses asjas alust rääkida pidevast ja hagejat alandavast veekasutamise õiguse lunimisest. Liiati ei algatanud vähemalt ühel korral kohtumist hageja, vaid kostja pöördus ise hageja poole maha langenud puuga seoses; tunnistaja V. ja kostja ütlustest nähtuvalt hageja esitas veeühenduse taastamise küsimuse kostjale selle vestluse lõppedes muuseas. Kohus on asjas kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei kannatanud kostja põhjendamatu keeldumise tõttu alandust, vaid võttis kaasomanikuga tekkinud erimeelsuste lahendamiseks viivitamatult ette otsustavaid samme: kui kostja 2012 aprillis keeldus hageja veeühenduse taastamisest enne hageja veemõõtja kostja ruumidesse paigaldamist, pöördus hageja koheselt advokaadi poole ja hakkas uurima võimalust rajada endale eraldi veetrass ühisveevärgist. Konfliktsituatsioonis on tavaline, et inimene võib solvuda, ärrituda, tema meeleolu võib langeda, kuid selleks, et selliseid tundeid kvalifitseerida hingelise valu ja kannatustena VÕS § 128 lg 5 tähenduses, peavad esinema mingid erilised asjaolud. Praeguses asjas hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid erilisi asjaolusid, mille põhjal järeldada hageja võimalikku solvumist ja
alandatust kahjuhüvitist väärivaks kannatuseks. Kohus jätab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja kolmest nõudest ühe ja ühest nõude osas lõpetas menetluse, kuna hageja loobus nõudest seoses selle täitmisega kostja poolt. Ühe nõude jättis kohus rahuldamata. TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kannab menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel kohus jätab kostja enda menetluskulud ja hageja kulud 2/3 osas kostja kanda, hageja kulud jäävad 1/3 ulatuses tema enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus kohtult taotleda rikkumise kõrvaldamise nõude eest tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses hagist loobumisega. /Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.