XXXhagi OÜ XXX(endine ärinimi OÜ XXX) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
7306,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Eero Tonka (Advokaadi-büroo Keevallik & Partnerid, Roosikrantsi 19, 10119 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX(endine ärinimi OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale korraldavate kohtuistungite toimumist
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada OÜ XXX(endine ärinimi OÜ XXX) ja XXX vahelise töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise TLS § 89 lg 1 alusel 30.08.2012 tühisus.
Lõpetada OÜ XXX(endine ärinimi OÜ XXX) ja XXXvahel 07.10.2010 sõlmitud tööleping nr 217 TLS § 107 lg 2 alusel 30.08.2012.
4.Välja mõista OÜ-lt XXX(endine ärinimi OÜ XXX) hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4792,08 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend kaks eurot ja 08 senti) eurot XXXkasuks.
5.Välja mõista OÜ-lt XXX(endine ärinimi OÜ XXX) viivis töötasu maksmisega viivitamise eest summas 65,58 (kuuskümmend viis eurot ja 58 senti) eurot XXXkasuks.
6.Jätta läbi vaatamata OÜ XXXnõue tasaarvestada OÜ XXXvastunõue XXXhüvitise nõudega. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud OÜ XXXkanda.
2-12-50588 Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Töötaja XXXesitas 29.08.2012 Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja OÜ XXX (praegune ärinimi OÜ XXX) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel, TLS § 109 lg 1 alusel kaheksa (8) kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise ja töötasu maksmisega viivitatud aja eest viivise saamiseks.
2.TVK 31.10.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1971 rahuldas XXXavalduse osaliselt; tuvastas OÜ XXX ja XXXvahelise töölepingu tööandjapoolse erakorralise TLS § 89 lg 1 alusel ülesütlemise tühisuse ning lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 30.08.2012; mõistis OÜ-lt XXX XXXkasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel töötaja nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 4792,08 eurot ning jättis rahuldamata XXXnõude töötasu maksmisega viivitatud aja eest viivise välja mõistmises OÜ-lt XXX.
3.Tööandja OÜ XXX (praegune ärinimi OÜ XXX) ei nõustunud TVK 31.10.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1971 ja esitas kohtule 30.11.2012 taotluse vaadata XXXpoolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, millega TVK töötaja avalduse rahuldas. 30.01.2013 kohtumäärusega võttis kohus kostja OÜ XXX taotluse menetlusse ning kohustas hagejat XXXesitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. XXXesitas hagiavalduse 14.02.2013 (tsiviilasi nr 2-12-50588).
4.Töötaja XXXei nõustunud TVK 31.10.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1971 ja esitas 30.11.2012 kohtule avalduse vaadata tema poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus töövaidlusasjas nr 4.4-2/1971 läbi hagimenetluse korras hagina ning 06.02.2013 puuduste kõrvaldamise määruse kohaselt esitas 13.02.2013 XXXhagiavalduse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise ja töötasu maksmisega viivitamise eest viivise nõuetes. 20.02.2013 kohtumäärusega võttis kohus XXX13.02.2013 esitatud hagiavalduse menetlusse (tsiviilasi nr 2-12-56618).
5.20.02.2013 kohtumäärusega liitis kohus tsiviilasjad nr 2-12-50588 ja 2-12-56618 ühte menetlusse ja luges ühiseks tsiviilasja numbriks 2-12-50588. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hageja, arvesse võttes hageja hagide liitmist, oma lõplikes seisukohtades (II kd, tl 15) palub:
1.Tuvastada hageja töölepingu ülesütlemise tühisus kostja 30.07.2012 ülesütlemisavalduse alusel ning lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.08.2012;
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 7188,12 eurot;
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks töölepingu kehtivuse ajal töötasu maksmisega viivitamise eest viivis 31.08.2013 seisuga summas 118,73 eurot;
4.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
7.Pooled sõlmisid 07.10.2010 töölepingu nr 217, mille alusel XXXasus alates 01.12.2010 tööleOÜ XXX hotelli peaperenaise ametikohal. Kostja ametijuhendi kohaselt hageja allus
2-12-50588 tööalaselt kostja tegevjuhile ning hageja koordineerida oli hotelli toateeninduse osakond (housekeeping). Hagejale andsid tööülesandeid hotelli juhataja XXX ning eesti keelt mittevaldav ainuke juhatuse liige XXX. Hageja tööalasele e-postiaadressile XXX edastas juhatuse liikme eest tööülesandeid ja teateid ka juhatuse liikme sekretärina tegutsev Sandra Männik. Hageja täitis kõik oma töökohustused ja -ülesanded kohaselt. Kostja hagejale mingeid pretensioone ega etteheiteid ei teinud.
8.30.07.2012 esitas kostja juhatuse liige XXX hagejale töölepingu ülesütlemisavaldus, millega teatati töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 alusel 30.08.2012. Ülesütlemisavalduse punktist 3 nähtuvalt kaob ettevõttes juhtkonna töö ümber-korraldamisest tulenevalt hageja ametikoht. Ülesütlemisavalduse punktist 4 nähtuvalt ei ole tööandjal hagejale ühtegi teist ametikohta pakkuda, kuna ei ole vabu ametikohti.
9.Hageja leiab, et ülesütlemine on tühine, kuna on antud ilma seadusliku aluseta ning on seaduse nõuetele mittevastav. Hageja ametikohta ei koondatud. Hageja ametikohale võeti tööle, enne hageja töölepingu lõppemist, ajal mil hageja viibis töövõimetuslehel 10.08.2012-30.08.2012, uus inimene XXX, kes hakkas täitma samu tööülesandeid sama ametinimetusega nagu hageja ja kasutas hageja tööalast e-postiaadressi XXX. Kostja juhatuse liikme sekretärina tegutsev XXX saatis 02.08.2012 hagejale e-kirja, milles teatati hagejale, et tema ameti ülevõtja, X, tuleb 07. augustil kell 09.00 ja 08. augustil kell 09.00 hageja juurde õppima. 07. ja 08. augustil viibis hotellis hageja juures väljaõppel XXX, keda tutvustati hotelli töötajaskonnale kui hageja ameti ülevõtjat ning töökohustuste jätkajat. XXX pidi hotellis tööle asuma hageja töölt lahkumise järel.
10.Kostja 30.07.2012 ülesütlemisavalduses sisaldunud väide hageja töökoha kadumisest ja kostjal vabade töökohtade puudumisest ning sellele järgnevalt 02.08.2012 kostja poolt hagejale saadetud e-kiri, millest nähtuvalt soovis kostja hotelli tööle võtta hageja asemele uue töötaja, kes võtab üle hageja ameti ning samas hagejale pandud kohustus nimetatud isiku väljaõpetamiseks, samuti ülesütlemisavaldusele eelnev kostja poolne tegevus ja ebamõistlik käitumine hageja suhtes, viis selleni, et hageja pidi elus esmakordselt pöörduma abi saamiseks psühhiaatri poole ning tegema kulutusi psühhiaatri poolt määratud ravimite ostmiseks. Hageja viibis töövõimetuslehel perioodil 10.08.2012 – 30.08.2012. Kostja juhatuse liige XXXoli hagejalt eelnevalt nõudnud ebareaalsete ning töölepingu ja ametijuhendi järgi hageja töökohustuste hulka mittekuuluvate ülesannete täitmist, oli korduvalt ebaväärikalt ja mitteprofessionaalselt käitunud nii hageja kui ka teiste hotelli töötajate suhtes, sh hageja suhtes tema alluvate juuresolekul.
11.Juba enne hageja töölepingu lõppemist asus XXXhageja asemel hotellis tööle samal ametikohal, ootamata ära hageja töölepingu lõppemist. Nimetatud asjaolu kinnitab hageja poolt 16.08.2012 – 17.08.2012 XXXja XXXpeetud e-kirjavahetus. Üllatuslikult on XXXhagejaga ekirjavahetust pidama asunud lausa hageja enda töökoha e-posti aadressilt (XXX), mis sisaldab hageja ees- ja perekonnanime. See fakt tõendab, et kostja oli lubanud XXXhageja töökohale ning võimaldanud talle juurdepääsu hageja kasutuses olnus e-posti aadressile. Isegi kui XXXasus tööle mõnele muule ametikohale, oleks kostja pidanud seda tööd pakkuma vastavalt TLS § 89 lg 3 esmalt hagejale, mida kostja ei ole teinud.
12.Kostja 30.07.012 töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on tühine ka TLS õ 95 lg 2 nõuete järgimata jätmise tõttu. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemisavalduses on kostja põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist kostja juhtkonna struktuuri ja tegevuspõhimõtete ümberkorraldamisega. Hageja kostja juhtkonda ei kuulunud ning kostja juhtkonna struktuuri ja tegevuspõhimõtete muudatused hageja ametikohta ei mõjutanud. Kostja 30.07.2012 töölepingu ülesütlemisavalduses ei ole kostja töölepingu ülesütlemist sisuliselt põhjendanud. Kostja hotelli pidamine ja normaalne toimimine ei oleks mõeldav ilma hageja töölepingus ja ametijuhendis sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseta. Lisaks ei olnud kostjal töö puudus, vaid tööjõu puudus, mida tõendab XXX18.08.2012 e-kiri hagejale, kus teatatakse, et
2-12-50588 kostjal on suur tööjõu probleem septembrikuus ja, kas hageja teab kedagi soovitada. Seega on ülesütlemine ka täielikult põhjendamata.
13.Kostja ootamatu ja põhjendamatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ning kostja poolt hageja suhtes üleoleva, küünilise ja agressiivse käitumise tagajärjel on hageja haigestunud ja muutunud töövõimetuks. Hageja tervis ja elukvaliteet halvenes oluliselt ning hagejal oli pika aja jooksul raskendatud tööturule naasmine ja uue töökoha otsimine, kuna hageja pidi käima psühhiaatri vastuvõttudel ja manustama ravimeid. Tööandja käitumist ning töölepingu erakorralise lõppemisega hagejale kaasnenud raskeid tagajärgi arvesse võttes palub hageja kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.
14.Kuna kostja ei ole hageja ees täitnud töölepingus kokkulepitud kohustusi ning kostja juhatuse liige XXXon oma käitumisega kahjustanud hageja tervislikku seisundit, taotleb hageja töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.08.2012.
15.Arvestades hageja töölepingu punktis 4.3 sätestatut, oli kostja kohustatud hagejale igakuiselt töötasu välja maksma hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kostja on alates 2011 veebruarist olnud pidevalt viivituses hagejale töötasu maksmisega, tehes väljamakseid üksnes osaliselt. Arvestades hageja töölepingu punktis 4.3 sätestatut, oli kostja kohustatud hagejale igakuuliselt töötasu välja maksma hiljemalt järgneva kuu 10. Kuupäevaks. Arvestades asjaolu, et alates 2011 veebruarist on kostja olnud pidevas viivituses hagejale töötasu maksmisega, taotleb hageja kostjalt välja mõista viivise töötasu maksmisega viivitatud aja eest. Kostja vastuväited
16.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb hagile täies ulatuses vastu, sest need on õigusliku aluseta ja põhjendamata ning palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja juhatus otsustas 30.07.2012 tegevuspõhimõtted ümber korraldada ja ettevõtte struktuurist koondada hotelli perenaise ametikoha ja hakata teenust väljastpoolt sisse ostma, seoses majanduslike põhjustega ja ettevõtte vajadusega kulusid optimeerida. Kostja juures ei ole peale hagejaga töölepingu lõppemist hageja ametikohta - hotelli perenaine ehk housekeeping manager, see koondati ja kaotati struktuurist. Hageja ei ole nõudnud kostjalt täiendavaid põhjendusi koondamise kohta, mistõttu on hageja teinud eksliku järelduse, et kostja on tema asemele võtnud uue töötaja XXX, mistõttu hageja arvates koondamissituatsiooni ei esine.
18.XXXei ole kostja uus töötaja ja ta ei ole asunud hageja asemele. Hotelli perenaise kohta kostja juures ei eksisteeri ja täiendavaid töökohti ei loodud. XXX töötab (alates 01.09.2012 majapidamisjuhi ametikohal) äriühingus OÜ XXX, kellelt kostja (XXX OÜ) ostab sisse hotelli korrashoiuga seonduvalt teenust. Seega esine koondamissituatsioon. Kostja palub jätta tähelepanuta juhatuse assistendi XXX e-kirjad, sest XXX ei oma õigusteadmisi ega oska hinnata õiguslikke suhteid, mistõttu on ta oma teadmatusest e-kirjades käsitlenud XXX ameti/tööülessannete ülevõtjana, kuigi XXXon hoopis kolmanda isiku töötaja, kes osutab kostjale teenust. On arusaadav, et kolmas isik, kes osutab teenust, saadab oma töötaja teenuse saaja juurde, teadma hotelli majandamisega seotud asjaolusid ning korraldust ning seetõttu esitati hagejale küsimusi tema poolt tehtud töö sisu kohta. Kostja rõhutab, et koondamise põhjustas ka kostja majanduslik olukord, mis on halb, mida tõendab ka kostjal maksuameti ees olev maksuvõlg ja intressivõlg.
19.Tööleping lõpetati hagejaga koondamise tõttu, mistõttu ei oma tähtsust hageja väited, et hageja täitis kõik oma töökohustused ja -ülesanded ning tööandjal ei olnud tööle pretensioone ega etteheited. Tähtust ei oma ka, kes hagejale tööülesandeid andis ega see, et hagejal paluti tööülesannetega seonduv informatsioon anda edasi XXXle. Tavapärane on, et töötaja annab töölepingu lõppedes tööandjale või viimase poolt määratud isikule üle oma tööülesannetega
2-12-50588 seonduvad dokumendid ja esemed ning informatsiooni. Oluline on üksnes see, mis puudutab konkreetselt töölepingu ülesütlemist.
20.TLS § 89 lg 1 kohaselt kostja võib töölepingut erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, mida kostja on ka põhjendanud, järgides TLS § 95 lg 1 ja lg 2 sätestatut. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõtu maksis kostja hagejale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses vastavalt TLS § 100 lg. 1. Hagejale on lõpparve välja makstud.
21.Tööandjal on õigus otsustada, ilma töötaja nõusolekuta, kulude optimeerimist ja muuta tööandja struktuuri, kaotades/koondades töökohti ja seeläbi lõpetada töölepinguid. Tööandjal on õigus töö ümberkorraldamise ja struktuurimuudatuste korral koondada töötajaid ja lõpetada sellel alusel töölepinguid, korraldada töö selliselt ümber, et osta teenust osaliselt või täies ulatuses kolmandatelt isikutelt sisse. Hageja avaldus rikub ettevõtlusvabaduse põhimõtet ja hageja eesmärk on korraldada kostja majandustegevust, milleks tal õigus puudub. Kuivõrd kostja hakkas ümberkorralduste tulemusel ning tegevuse optimeerimiseks hageja poolt osutatud tööülesandeid teenusena sisse ostma, siis oli hageja tööülesannete osas kostja juures töö ümber korraldatud ning kostjal ei olnud võimalik hagejale temaga sõlmitud töölepingus kokkulepitud tingimustel tööd anda. Seega on ülesütlemine seaduslik. Üksnes põhjenduste puudumine ei too kaasa ülesütlemise tühisust TLS § 95 lg 3 kohaselt. Teisi vabasid töökohti kostja juures ei eksisteerinud. Kostjal ei olnud tööjõu puudust, vaid kostja oli kahetsusväärselt üheaegselt lasknud puhkusele kaks töötajat, mis tingis vajaduse ajutiselt leida lahendus isikute tööülesannete täitmiseks.
22.Kostja ei ole käitunud pahatahtlikult. Tegelikkuses kostja selgitas juba enne ülesütlemisavalduse hagejale üleandmist kostja juures tekkinud situatsiooni ja vajadust ümberkorraldusteks. Hageja sai vastused kõigi enda poolt esitatud küsimustele. Hageja on ise käitunud pahatahtlikult, jättes kostjale mulje, et kõik on töölepingu lõppemisega korras, kuid planeerides samas kostja seljataga ülesütlemise vaidlustamist ning kirjutades sellest tulenevalt kostjale ja ka XXXle e-kirju, mida töövaidluses enda kasuks ära kasutada.
23.Juhul, kui kohus peaks tuvastama töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, siis taotleb kostja lõpetada 07.10.2010 sõlmitud tööleping nr 217 alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning vähendada TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise suurust ühele kuule. Kostja rõhutab, et hageja hüvitisenõue kuue kuu keskmise töötasu ulatuses on meelevaldne ja ebamõistlik. Hageja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi ega tõendeid selle kohta, miks peaks hüvitise nõue olema niivõrd suur ning sellise nõude esitamine ei ole tavapärane. Hageja töötas kostja juures alates 01.12.2010, seega vähem kui kaks aastat ning kostja poolt töölepingu ülesütlemise asjaolud on tavapärasest ülesütlemisest isegi mõistlikumad, kuivõrd kostja jagas hagejale selgitusi töölepingu ülesütlemisele eelnevalt, suhtus mõistvalt ja leebelt hageja soovidesse ning nõustas hagejat ülesütlemise tagajärgede eest.
24.Kostja palub kohaldada aegumist viivisenõudele summas 96,26 eurot, milline on arvestatud tasudelt, mis kuulusid tasumisele vastavalt: 1) 237,08 eurot ajavahemiku eest 10.01.201130.08.2012, viivis 50,66 eurot ja 2) 300 eurot 10.06.2011, viivis 40,60 eurot. Hageja on nimetatud osas esitanud viivisenõude esmakordselt 13.02.2013 hagiavalduses, seega on nimetatud osas viivisenõue aegunud.
25.Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksis kostja hagejale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses vastavalt TLS § 100 lg 1 summas 1198,02 eurot. Seega, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse ning lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, on hagejal kohustus tagastada kostjale koondamishüvitis ning riigile riigi poolt tasutud koondamishüvitised. Seega esitab kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse
2-12-50588 tuvastamisel hagejale väljamõistetava hüvitisega hagejale makstud ühe kuu keskmise töötasu suuruse koondamishüvitisega summas 1198,02 eurot. Maakohtu põhjendused
26.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
27.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Antud juhul mõlemad vaidlevad pooled Töövaidluskomisjoni 31.10.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1971 ei nõustunud ja pöördusid kohtu poole sama töövaidluse läbivaatamiseks. Kostja esitas 30.11.2012 kohtule taotluse vaadata XXXpoolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, millega TVK töötaja avalduse rahuldas ja vastavalt kohtu kohustusele XXXesitas hagiavalduse 14.02.2013 (tsiviilasi nr 2-12-50588). Hageja esitas 30.11.2012 kohtule avalduse vaadata tema poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus töövaidlusasjas nr 4.4-2/1971 läbi hagimenetluse korras hagina ning 13.02.2013 esitas hagiavalduse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise ja töötasu maksmisega viivitamise eest viivise nõuetes (tsiviilasi nr 2-12-56618). 20.02.2013 kohtumäärusega liitis kohus tsiviilasjad nr 2-12-50588 ja 2-12-56618 ühte menetlusse ja luges ühiseks tsiviilasja numbriks 2-12-50588.
28.Hageja, arvesse võttes hageja hagide liitmist, oma lõplikes seisukohtades (II kd, tl 15) palub:
1.Tuvastada hageja töölepingu ülesütlemise tühisus kostja 30.07.2012 ülesütlemisavalduse alusel ning lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.08.2012;
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 7188,12 eurot;
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks töölepingu kehtivuse ajal töötasu maksmisega viivitamise eest viivis 31.08.2013 seisuga summas 118,73 eurot;
4.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
29.Kostja vaidleb hagile vastu.
30.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
31.Pooled ei vaidle selle üle, et: • Hageja töötas kostja juures 07.10.2010 sõlmitud töölepingu nr 217 alusel kostja juures hotelli perenaisena alates 01.12.2010 (TVK tl 78-81), • 30.07.2012 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles hagejaga töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel 30.08.2012 (TVK tl 84-85), • Kostja tasus hagejale koondamishüvitise TLS § 100 lg 1 alusel.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on kehtiv ning, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma hüvitist ja töötasu maksmisega viivitamisel viiviseid.
2-12-50588
33.TLS § 89 lg 1 annab tööandjale võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel koondamisel (TLS § 89 lg 1) peab tööandja kinni pidama töölepingu seaduses ettenähtud nõuetest (TLS § 95). TLS § 89 lg 3 sätestab tööandjale kohustuse, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
34.Kostja oma 30.07.2012 ülesütlemisavalduses (TVK tl 84-85) punktis 1 on märkinud, et poolte vahel sõlmiti tööleping nr 217 07.10.2010, mille alusel asus hageja alates 01.12.2010 tähtajatult tööle hotelli Perenaisena. Kostja ütleb hageja töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel üles seoses kostja (OÜ XXX) juhtkonna struktuuri ja tegevuspõhimõtete olulise ümberkorraldamisega, tulenevalt erinevatest majanduslikest põhjustest (kulude optimeerimine ja tegevuse ümber-struktureerimine parema efektiivsuse ning tulemuslikkuse saavutamiseks), mille tõttu korraldatakse ümber OÜ XXX juhtkonna töö sh hotelli XXX opereerimise töökorraldus ning nimetatust tulenevalt kaob ettevõttes hageja ametikoht (ülesütlemisavalduse punkt 3). Kostja ülesütlemisavalduse punktis 4 märgib kostja, et kostjal puudub võimalus vaba töökohta pakkuda. Töölepingu lõppemise päev on vastavalt ülesütlemisavalduse punktile 8 30.08.2012. Hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud 30.07.2012.
35.Kostja esindaja selgituste kohaselt hageja töökoht koondati ning kostja hakkas hotelli XXX dokumendi- ja majahaldusteenust sisse ostma OÜ-lt XXX, kelle töötaja XXXon. XXXei ole ega ole olnud OÜ XXX töötaja. Teenuse sisseostu vajaduse tingis OÜ XXX majanduslik olukord.
36.Hageja kostja väitega ei nõustu ja leiab, et ülesütlemine on tühine. Hageja ametikohta ei koondatud. Hageja ametikohale võeti tööle, enne hageja töölepingu lõppemist, ajal mil hageja viibis töövõimetuslehel 10.08.2012-30.08.2012, uus inimene XXX, kes hakkas täitma hageja tööülesandeid, hageja ametinimetusega ja kasutas hageja tööalast e-postiaadressi XXX. Hageja on seisukohal, et kostjal oli tegelikult vajadus hageja tööülesannete täitmiseks ja selline vajadus jätkus ka pärast hageja töölepingu erakorralist ülesütlemist. Lisaks töö tegemise vajadusele kinnitab kostja endal ka sellise töö eest rahaliste vahendite olemasolu, kuna teenust hakati väidetavalt sisse ostma. Kostja väited tegevuspõhimõtete ja struktuuri ümberkorraldamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja esitatud käskkirjast tegevuspõhimõtete ja struktuuri tegelikku ümberkorraldamist ega hageja töökoha koondamise vajadust ega põhjendusi ei nähtu. Lisaks on kostja juhatuse otsus koondada struktuurist hotelli Perenaise ametikoht kulude optimeerimise eesmärgi ning osta vastavat teenust sisse kolmandalt äriühingul antud 31.07.2012 (TVK tl 65), hageja ülesütlemisavalduse esitas kostja aga juba 30.07.2012(TVK tl 84-85) ehk teisisõnu, kostja vormistas nn otsuse hageja koondamise vajaduse kohta alles pärast seda, kui hageja tööleping oli juba üles öeldud. Kostja 31.07.2012 juhatuse otsusest (TVK tl 65) tegevuspõhimõtete ja struktuuri tegelikku ümberkorraldamist ega hageja töökoha koondamise vajadust ega põhjendusi ei nähtu.
37.Kohtule esitatud hageja ja kostja töötajate e-kirjavahetusest nähtub üheselt, et pärast hageja töölepingu ülesütlemist jätkas hageja tööülesandeid kostja juures uus töötaja XXX, sh pidi hageja korraldama veel enda ametikohal ka XXXväljaõppe (TVK tl 90, 94-97), kes asus kasutama ka hageja tööalast e-postiaadressi XXX (TVK tl 34, 95). XXXon 17.08.2012 (TVK tl 97) hagejale teatanud, et kostja hetke kõige suurem probleem on septembrikuu tööjõuga ning palub hagejal teatada, kas tal on pakkuda kandidaate kostja juures töö tegemiseks, millest nähtub üheselt, et kostjal puudus igasugune põhjus ja vajadus hageja koondamiseks ning kostja ei olnud mitte töö, vaid tööjõu puudus. XXXkirjalikust seletusest (I kd, tl 104) nähtub, et XXXon asunud 01.09.2012 tööle XXX OÜ-s, augustis 2012 soovis ta eelnevalt näha, kuidas XXXoli asju ajanud ning selgusele jõuda, milles üks osa tema edaspidiseid tööülesandeid kostja juures seisneks.
2-12-50588 XXXmärgib ka ise, et võttis hageja töökohustused üle. Seega nähtub kirjalikest selgitustest, et XXXongi väidetavalt (kohtule ei ole muid tõendeid XXX tööle asumise kohta XXX OÜ-s esitatud) võetud XXX OÜ-sse tööle eesmärgiga, et XXXsaaks hakata täitma hageja tööülesandeid kostja juures, milline asjaolu tõendab, et kostjal puudus mõjuv majanduslik põhjus oma töö ümberkorraldamiseks. Asjaolu, et XXXon hageja töökohustused ülevõtnud, näitab ka, et kostjal oli tegelikult vajadus hageja tööülesannete täitmiseks ja selline vajadus jätkus ka pärast hageja töölepingu erakorralist ülesütlemist. Lisaks töö tegemise vajadusele kinnitab kostja ka endal sellise töö eest rahaliste vahendite olemasolu, kuna teenust hakati väidetavalt sisse ostma. Isegi, kui XXXasus tööle teisel ametikohal, oleks esmalt pidanud uut ametikohta pakkuma hagejale.
38.Kostja 2011 majandusaasta aruande kohaselt kostja kasum 2011 oli 28 014 eurot, võrrelduna 2010 kahjumiga -387 698 eurot (TVK tl 36-59, 40). Seega paranes kostja majandusliku olukord märkimisväärselt 2011 võrreldes 2010 majandusaastaga. Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustega seonduvalt jääb arusaamatuks asjaolu, et kui 2010 aasta lõpuks, mil kostja oli aastaga teeninud kahjumit -387 698 eurot, pidas kostja põhjendatuks ja vajalikuks hageja töölevõtmist, siis 2011 aasta alguseks, kui kostja oli jõudnud kasumisse, tekkis vajadus hageja koondada, milline asjaolu tõendab samuti, et kostjal puudus mõjuv majanduslik põhjus hageja töökoha koondamiseks.
39.Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt TLS § 89 lg 1 alusel tuleb lugeda tühiseks. Kostja ei ole tõendanud sellise mõjuva majandusliku põhjuse olemasolu, mis tinginuks kostja töö ümberkorraldamise vajadust ning seeläbi hageja töösuhte, kui kestvussuhte üles ütlemist. Tõendamata on kostja esindaja väide teenuse sisseostmisest OÜ-lt XXX, millest johtuvalt hageja tööülesandeid asus täitma XXX.
40.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seaduses tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavavuse tõttu tühine, loetakse, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 kohaselt, lõpetab töövaidluskomisjon õigusvastaselt ülesöeldud töölepingu ühe või mõlema poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Lähtudes eeltoodust loeb kohus kostja poolse töölepingu ülesütlemise hagejaga TLS § 89 lg 1 alusel tühiseks ja lõpetab kostja ja hageja vahel 07.10.2010 sõlmitud töölepingu nr 217 TLS § 107 lg 2 alusel 30.08.2012.
41.TLS § 109 lg 1 järgi, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 7188,12 eurot. Kostja leiab, et nimetatud suuruses hüvitise väljamõistmine on meelevaldne ja ebamõistlik ja palub vähendada hüvitise suurust ühe kuu keskmise töötasuni.
43.Kohus on tuvastanud, et hageja asus kostja juures tööle 07.10.2010 sõlmitud töölepingu alusel alates 01.12.2010 ning pooltevaheline töösuhe lõppes 30.08.2012 ehk hageja on töötanud kostja juures alla kahe aasta. Kohus on tuvastanud, et kostja on hagejaga lõpetanud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel põhjendamatult.
44.Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on hageja kasuks TLS § 109 lg 1 kohase töötaja nelja kuu suuruse, summas 4792,08 eurot (1198,02 (TVK tl 33) *4), hüvitise välja mõistmine kostjalt. Arvestades asjaolu, et hageja on töötanud kostja juures alla kahe aasta, ei ole põhjendatud hüvitise väljamõistmine hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Arvestades ka asjaolu, et kostja on põhjendamatult hagejaga lõpetanud töölepingu ning võtnud hageja ametikohale uue töötaja ajal, mil hagejaga ei olnud veel tööleping lõppenud ning, et hageja pidi pärast töölepingu ülesütlemisest
2-12-50588 teadasaamist korraldama ise oma ametikohal uue töötaja XXX väljaõpet ning, et XXXpöördus korduvalt hageja poole hageja tööülesandeid puudutavates küsimustes ning samuti hakkas XXXpärast tööle asumist kasutama ka hageja endist e-postiaadressi XXX ja ametinimetust (housekeeping manager), siis asub kohus seisukohale, et on põhjendatud hüvitise välja mõistmine hageja nelja kuu keskmise töötasu ulatuses kokku summas 4792,08 eurot (pooltel puudub vaidlus hageja keskmise töötasu suuruse osas). Lisaks märgib kohus, et kostja käitumisest võib eeldada, et selline kostja käitumine tekitas hagejal tervisehäire, mida hageja on tõendanud psühhiaatri poolt väljastatud töövõimetuslehe (TVK tl 93) ning arstivisiiti ning ravimit kajastavate kviitungitega (TVK tl 11, 91-92). Kostja väited, et kostja selgitas eelnevalt hagejale kostja majanduslikku olukorda ja andis hagejale selgitusi ja edastas ülesütlemisavalduse hagejale, et hageja saaks seda tutvustada oma juristile, on tõendamata.
45.Kostja on 22.03.2013 kohtule esitatud vastuses (I kd, tl 101) esitanud tasaarvestuseavalduse juhuks, kui kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel ning palub hüvitise tasaarvestada kostja poolt seega hagejale alusetult välja makstud koondamishüvitisega summas 1198,02 eurot. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusavaldusega. Kostja ei ole sellist vastuavaldust töövaidluskomisjonis esitanud ning ITVS § 24 lg 3 teise lause mõtte kohaselt ei ole lubatav esitada kohtus sama töövaidluse lahendamisel uusi nõudeid. Hageja leiab ka, et käesolevas asjas ei saa viidata enne 01.07.2009 kehtinud TLS alusel tehtud Riigikohtu lahendile 3-2-1-107-04. Viidatud lahend puudutab ka olukorda, kus töötajale oli makstud koondamishüvitis, kuid töötaja ennistati tagasi tööle, st vaatamata koondamishüvitise maksmisele töösuhe ei lõppenud. Lisaks on hageja juba vähendanud hüvitise nõude summat kohtulikuks menetluses võrreldes töövaidluskomisjoni menetluses esitatuga.
46.Võlaõigusseadus (VÕS) § 197 lg 1 alusel, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Riigikohus on märkinud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 28.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-21-111-06, p 16; 27.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11; 5.06.2012. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10). Kuigi Riigikohus on leidnud, et tasaarvestusavalduse esitamiseks ei pea esitama vastuhagi, vaid lubatud on tasaarvestusavalduse esitamine kohtumenetluse ajal, siis on kohus seisukohal, et juhindudes ITVS § 24 lg 3 ja 4 mõttest, ei ole kostja õigustatud käesoleval ajal tasaarvestusavalduse esitamiseks, kuna kostja ei ole vastavat avaldust esitanud töövaidluskomisjonis. Tasaarvestusavalduse esitamisel peab kohus menetlusseaduse kohaselt kohtuotsuses kostja vastunõude olemasolu ja tasaarvestuse tegemise küsimuse sisuliselt lahendama juhindudes TsMS § 457 lg 2. Seega on tegemist kostja vastunõudega. Kuna ITVS § 24 lg 3 ja 4 alusel võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile ning kohus vaatab läbi sama töövaidlusasja hagimenetluses, on kohus seisukohal, et kuna kostja esitas oma vastunõude ja tasaarvestusavalduse esimest korda hagimenetluses, siis tuleb jätta kostja vastunõue nõuete tasaarvestamiseks läbi vaatamata.
47.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
48.Hageja on palunud kostjalt oma lõplikus nõudes (II kd, tl 15) välja mõista töötasu maksmisega viivitatud aja eest viivise 31.08.2013 seisuga summas 118,73 eurot. Hageja on esitatud viivise
49.Kostja palub kohaldada aegumist viivisenõudele, milline on arvestatud tasudelt, mis kuulusid tasumisele vastavalt: 1) 237,08 eurot ajavahemiku eest 10.01.2011-30.08.2012, viivis 50,66 eurot ja 2) 300 eurot 10.06.2011, viivis 40,60 eurot. Hageja on nimetatud osas esitanud viivisenõude esmakordselt 13.02.2013 hagiavalduses, seega on nimetatud osas viivisenõue aegunud.
50.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. ITVS § 6 lg 1 ja Riigikohtu seisukoha kohaselt lahendis 3-2-1-7-09 on viivisenõude esitamise tähtaeg neli kuud. Kohus on seisukohal, et viivisenõue ei ole aegunud. Hageja on viivisenõude esitanud juba 29.08.2012 avalduses töövaidluskomisjonis töövaidlusasjas nr 4.4-2/1971. Lisaks on kostja ise tunnustanud viivisenõuet seisuga 25.09.2012, millise aja seisuga on kostja esitanud töövaidluskomisjonile viivisearvestuse tasumata töötasudelt, seega juhindudes TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkes ja algas uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.
51.Töölepingu punkti 4.3 kohaselt kohustus kostja hagejale igakuiselt töötasu välja maksma hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. Alates 2011 veebruarist on kostja olnud pidevalt viivituses hagejale töötasu maksmisega (TVK tl 99; I kd, tl 71). Kostja on tunnistanud viivisenõuet summas 48,42 eurot enda poolt tehtud viivisearvestuse tabelis (I kd, tl 72). Seega on kohus seisukohal, et kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista viivised summas 65,58 eurot, millised on arvestatud töötasult 237,08 eurolt seisuga 31.08.2013, kuna kostja on tunnistanud, et on olnud viivituses töötasu maksmisega ja ei ole võlgnetavat summat tasunud seniajani.
52.Kohus on aga seisukohal, et läbi vaatamata tuleb jätta hageja nõue viiviste osas, mis on arvestatud töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2489 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 2011 maikuu töötasult summalt 300 eurot seisuga 31.08.2013 summas 53,15 eurot, kuna tegemist on uue nõudega, mida hageja ei ole esitanud töövaidluskomisjonis ning, mille puhul on kohtu hinnangul tegemist nõude muutmisega TsMS § 376 lg 1 alusel, milleks kostja ei ole andnud nõusolekut. Seega tuleb nimetatud osas jätta viivisenõue läbi vaatamata.
53.Lisaks märgib kohus, et hageja, lootes asja kiirema lahenduse ja kostjaga kokkuleppimise võimalustele, esitas kohtumenetluses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hüvitise vähendatud ulatuses kompromissi ettepanekud. 22.08.2013 korraldaval kohtuistungil (tl 148-149, I kd) poolte läbirääkimiste tulemusena oli 2 kompromissi kaks varianti, mille kohaselt hageja nõustus, et kostja maksab talle 4000 eurot neto summana või teise variandina, et kuna TVK otsus punkides 1 ja 2 (kohtu selgitus - TVK otsus 28.11.2012 töövaidlusasjas nr 4.4-272489) summas 545,28 eurot on pööratud kohtutäituri kaudu viivitamatule täitmisele ja mis on käesoleva ajani täitmata, siis kostja maksab hagejale 4040 eurot neto summana, arvestades viivitamatul täitmisel oleva summaga, kusjuures kohtutäituri täitemenetluse kulud jäävad kõik kostja kanda. Kostja esindaja kompromissi tingimus oli, et kostja maksab hagejale 3500 eurot neto summana selle tingimusega, et 3500 eurot on menetluse lõpetamise hüvitis ja kohtumenetluse kulud jäävad poolte kanda.
2-12-50588 22.08.2013 istungil pooled soovisid kompromissi vormistamiseks lisaaega, mida kohus ka võimaldas, tulenevalt poolte soovist. Poolte e-kirjavahetusest perioodil 23.08 – 27.08.2013 (tlk150-170) nähtuvalt pooled kompromissi ei saavutanud, otsides põhjendusi kompromissi mitte saavutamiseks. Kohtu hinnangul tundus hageja kompromissi ettepanek mõistlik, kuna kostjal oli hageja kasuks pikka aega täitmata ka kohtutäituri kaudu viivitamatule täitmisele pööratud nõue summas 545,28 eurot. Menetluskulude jaotus
54.Juhindudes TsMS § 163 lg 2 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda, kuna hageja on olnud nõus sõlmima kompromissi hagi rahuldatud osas. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
55.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 alusel 7306,85 eurot (7188,12 eurot + 118,73). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.