Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Seoses kohtutäituri 01.04.2013 otsusega ei ole avaldaja rahul sellega, et kohtutäitur jättis kaebuse lahendamise ajaks täitemenetluse peatamata, ei pikendanud vabatahtliku täitmise tähtaega, ei vabastanud avaldaja kontot aresti alt kõikides krediidiasutustes 320 euro ulatuses, avaldaja ei ole soovinud konto arestist vabastamist 320 euro ulatuses ainult AS-s Swedbank. Kohtutäituri 15.04.2013 otsusele esitatud kaebuses ei ole avaldaja nõus sellega, et kohtutäitur ei pikendanud vabatahtliku täitmise tähtaega; kohtutäitur ei põhjendanud tähtaja pikendamata jätmist. Vabatahtliku täitmise tähtajast sõltub kohtutäituri tasu suurus, vabatahtliku täitmise tähtaja mittepikendamise korral on kohtutäituri tasu suurem. Justiitsministri 15.05.2013 määrusega anti kohtutäitur V. K. toimikud üle kohtutäitur M. R. menetlusse. Puudutatud isiku I seisukoht Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Avaldaja ei ole siiani kohtutäiturile avaldanud, millises pangas palga alammäära vabastamist ta soovib. Kohtule esitatud kaebuses märkis, et soovib nimetatud sissetuleku vabastamist SEB pangas. Vastavalt sellele vabastas kohtutäitur 22.08.2013 palga alammäära ehk 320 eurot avaldaja kontol SEB pangas. Vaatamata kohtutäituri selgitustele ja otsuses viidatule, ei ole avaldaja siiani esitanud kohtutäiturile ühtegi tõendit toetuse saamise kohta Eesti Töötukassast. Täiteasjas ei ole ühtegi laekumist. Nõude vabatahtliku täitmise tähtajast on käesolevaks ajaks möödunud 7 kuud. Avaldaja võlgnikuna ei ole nõudest midagi tasunud ega teinud ettepanekuid, millisel viisil nõue tasuda. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamine aitab tal nõuet tasuda ning et ta nõude tasub. Kohtutäituril pole millegagi põhjendada vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist. On paljasõnaline, et maksegraafiku olemasolu aitaks võlgnikul nõuet täita. Keelumärge avaldaja kinnisasjale on seatud kohtutäitur E. V. poolt Swedbank AS nõude katteks, käesolevas täiteasjas ei ole nõuet kinnisasjale pööratud. Puudutatud isiku II seisukoht Sissenõudja palus jätta kaebus läbi vaatamata. Avaldusest ei ole võimalik aru saada, millised asjaolud on nõude aluseks. Puudutatud isikud ei pea hakkama kaebust ise sisustama või selle asjaolusid ja nõudeid omavahel siduma. Juhul, kui kohus avalduse siiski läbi vaatab, on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud, miks oleks vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamine vajalik ja kuidas see aitaks tal võlgnevust tasuda. Kaebus on esitatud täitemenetlusest kõrvalehoidmise ja selle venitamise eesmärgil. Sellisel juhul ei saa riik anda avaldajale õiguskaitset. Kogu täitemenetluse jooksul ei ole avaldaja tasunud midagi kohtuotsusega väljamõistetud summast, vaid on esitanud pidevalt põhjendamatuid kaebusi nii kohtutäituri tegevuse kui otsuste peale, mis kinnitavad avaldaja pahatahtlikkust menetluses ja tema soovi kohtuotsust mitte täita. Maakohtu määrus Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja mõistis välja M. M. riigilõivu 30 eurot. Menetluskulud jättis kohus M. M. kanda. Õige ei ole avaldaja seisukoht, mille järgi pidanuks kohtutäitur vabastama avaldaja konto arestist kõikides krediidiasutustes 320 euro ulatuses. TMS § 131 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kohtutäitur on vabastanud avaldaja arve arestist palga alammäära ulatuses algul Swedbank AS-s, hiljem, arvestades avaldaja soovi, muutis kohtutäitur 22.08.2013 vara kontol 2(4)

arestimist ning märkis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale (320 eurot) AS-s SEB Pank. Seega ei ole rikutud TMS § 131 lg-s 1 sätestatud põhimõtet. Väär on avaldaja arvamus, et palga alammäära suuruses kuulub arestist vabastamisele tema sissetulek kõikides krediidiasutustes. Seadusandja on TMS-s sätestatuga avaldanud tahet palga alammäära ulatuses sissetuleku mittearestimiseks, et tagada täitemenetluse võlgnikule igapäevaeluks vajalik toimetulek. Palga alammäär on kindel rahasumma, mille suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Käesoleval ajal on kuutasu alammääraks 320 eurot Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 alusel. Asjaolu, et kohtutäitur on palga alammäära nimetatud „elatusmiinimumiks“ ei mõjuta täitemenetluse läbiviimist, käesoleva kaebuse lahendamist ega riku avaldaja õigusi. 01.04.2013 otsusega avaldaja 04.03.2013 kaebust osaliselt rahuldades – avaldaja kontot 320 euro ulatuses arestist vabastades – toimis kohtutäitur seaduspäraselt. Kooskõlas TMS § 46 2 lõike p-ga 1 võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Sätte sõnastusest tulenevalt on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis tähendab, et kohtutäitur ise otsustab, kas kaebuse esitamise korral on täitemenetluse peatamine põhjendatud või mitte. 15.04.2013 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 22.03.2013 kaebuse rahuldamata täies ulatuses. Avaldaja ei ole nõus vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamata jätmisega. TMS § 25 lg 1 kohaselt kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui TMS-s ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Kohtutäituri poolt määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg (10 päeva) vastab TMS § 25 lg-s 1 sätestatule. Arvestada tuleb, et täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus juba 29.02.2012 (Riigikohtu määrusega) ning täitetoimik avati 09.11.2012. Avaldajal oli piisavalt aega, et jõustunud kohtuotsust vabatahtlikult täita. Ajavahemiku pikkus kohtuotsuse jõustumise ja täitemenetluse alustamise vahel õigustab piisavalt kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja pikkust. Arvestades ka täitemenetluse algusest möödunud aega, on avaldajal olnud piisavalt aega, et täita jõustunud kohtuotsust täitemenetluse raames, kuid ta ei ole seda teinud. Ülalmärgitud põhjendustel jättis kohus kaebuse rahuldamata. Määruskaebus Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 174 lg-t 1, kui kaebuse rahuldamata jätmisel on välja mõistnud kaebajalt menetluskulud ka kohtutäituri kasuks. Kohtutäitur kui poolriiklik institutsioon lahendab kaebust kui riigi esindaja. Käesoleval juhul kohaldub halduskohtumenetluse printsiip, mille kohaselt Eesti Vabariigi kasuks ei mõisteta välja menetluskulusid, mis ei ole tekkinud riigi ega haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Samuti on maakohus valesti kohaldanud TMS 436 lg 1 ja 7 ja TsMS § 442 lg-t 8, sest määruse põhjendustest ei nähtu, millisele normile on kohus tuginenud, leides, et palga alammäära suuruses ei kuulu arestist vabastamisele kaebaja sissetulek kõikides krediidiasutustes. TMS §-s 132 lg-tes 1-3 ja §-s 133 on sätestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. TMS ei sätesta, et see eeldaks võlgniku poolt avalduse tegemist või et see laieneb ainult ühes krediidiasutuses oleva arveldusarve kohta. Samuti on vaidlustatud määrus vastuolus õigusselguse ja õiguskindluse printsiibiga, milles ei saa lugeda kaebust kohtutäituri tegevusele perspektiivituks seetõttu, et kaebuse esitamise ajal on kohtutäitur vabastanud kaebajale mittearestimisele kuuluva sissetuleku 320 euro osas SEB pangas. Juhul, kui kohtutäitur teeb toiminguid rikkumise heastamiseks eeldusel, et tema suhtes on esitatud 3(4)

kaebus maakohtusse, ei saa sellist toimingut lugeda siduvaks kaebuse lahendamisel. Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja selle muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega täielikult ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Kuigi kaebaja on vaidlustanud kogu maakohtu määruse, on ta esitanud põhjendused üksnes menetluskulude jaotuse ja sissetuleku arestist vabastamise osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus jättis õigesti ka kohtutäituri menetluskulud avaldaja kanda. Riigilõivu osas sätestab aga TsMS § 172 lg 10 erinormina, et riigilõiv kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel jääb menetlusosalise kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Õigusabikulusid TsMS § 175 lg 3l alusel kohtutäiturile ei hüvitata. Muude kulude olemasolu korral tuleb nende väljamõistmisel kulu hüvitatavust eraldi kaaluda, mis saab aga toimuda alles menetluskulude kindlaksmääramise jätkumenetluses. Kohus vaatab läbi kaebusi kohtutäituri otsustele. Määruskaebuses märgib võlgnik põhjendamatult, et vaidlustas kohtutäituri 08.02.2013 otsuse kontode arestimise osas ja vaidlus tuleb lahendada sellest ajahetkest lähtuvalt. Kohtutäiturile on seadusega antud õigus vaadata läbi täitemenetluse osaliste kaebused ja teha oma tegevuses korrektiive (kohtueelne menetlus). 08.02.2013 dokumendi näol on tegemist vara kontol arestimise aktiga (tl 8), mitte kohtutäituri otsusega, mida saaks vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Palga alammäära ulatuses kõikides krediidiasutustes kontode vabastamine võib tuua kaasa olukorra, kus võlgnikule jääb igas pangas 320 eurot. Seetõttu on põhjendamatu ka nimetatud määruskaebuse väide. Kontode aresti alt vabastamine kogusummas 320 eurot võiks tulla kõne alla erinevates pankades kindla summa ulatuses (nt pangas X 120 eurot, pangas Y 200 eurot), kui võlgnik vastavalt taotluse esitaks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud M. M. kanda (TsMS § 172 lg 1).

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.