Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

KOHTUTÄITURI VÄITED

Kohtutäituri vastuse kohaselt (tl 69-73) on täitemenetlus kaebuse esitaja vastu algatatud 17.12.2012 hüpoteegiga tagatud nõude täitmise nõudes. Täitedokumendid on võlgniku

esindajale J. K. kätte toimetatud 18.12.2012. Vabatahtliku täitmisaja jooksul võlgnik nõuet ei täitnud, samuti ei esitanud ettepanekuid nõude tasumise võimaluste kohta, mistõttu on 11.03.2013 kohtutäitur edastanud võlgniku esindajale J. K. teate kinnisasja arestimise kohta 14.03.2013 kinnisasja asukohas Viljarammu kinnistul Nursi külas Rõuge vallas Võrumaal. 15.03.2013 koostati kinnisasja arestimise akt, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxxxxx on 21.12.2012 kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. Arestimisaktis on toodud andmed, mis on olnud kohtutäiturile kättesaadavad kinnistusregistrist ning ehitusregistrist. Kinnisasjal asuvad muud varad vaadati üle koos võlgniku esindaja J. K. , dokumendid kinnisasjal asuvate varade kohta lubas esindaja esitada. Kinnisasja arestimisakt on võlgniku esindajale kätte toimetatud 19.03.2013. Kohtutäitur selgitas võlgniku esindajale, et TsÜS §-de 56 ning 59 kohaselt on majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. Kohtutäitur palus esitada päraldisteks olevate vallasasjade nimekiri. 30.05.2013 nurjus esimene enampakkumine põhjusel, et enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. Võlgniku esindaja kinnitas korduvalt, et tegeleb ka ise aktiivselt kinnisasja müügi ning ostja leidmisega. Vaatamata asjaolule, et esimene vara enampakkumine nurjus osavõtjate puudumise tõttu, otsustati vara hinda mitte alandada. Võlgniku esindaja J. K. esitas kohtutäituri nõudmisel esimesel järjekohal oleva hüpoteegi jäägiga seotud dokumendid, samuti esitas võlgniku esindaja nimekirja kinnisasjal asuvatest kinnisasja teenivatest vallasasjadest. Kuna vallasasjade nimekiri esitati kohtutäiturile hilisemalt kui koostati kinnisasja arestimise akt, lisas kohtutäitur võlgniku poolt esitatud nimekirja aktile kui akti lisa. Enampakkumise nurjumiseks piisab seaduses kirjeldatud asjaolude saabumisest, mille kohtutäitur seejärel enampakkumise nurjunuks tunnistamise aktis märgib. Võlgniku esindaja kartus, et selle enampakkumise osaleja, kelle tõttu enampakkumine nurjus võib sattuda edaspidisele enampakkumisele on välistatud, osalejate õigust enampakkumisel osalemiseks kontrollib enampakkumist läbi viiv isik. 05.08.2013, pidades nõu võlgnike esindajate J. K. ning J. M. ja konsulteerides sissenõudja esindajaga ning võttes arvesse asjaolu, et võlgnik on selgitanud esimese järjekoha hüpoteegi jäägi suuruse ning esitanud ka täpsustava nimekirja kinnisasja koosseisu kohta, nõustus kohtutäitur muutma arestitud vara müügi hinnaks võlgniku esindajate poolt teatatud hinna 203 000 eurot. Kohtutäituri büroos viibides selgitasid võlgniku juhatuse liikmed, et eeltoodud hinnaga on nad püüdnud arestitud varale ostjat leida ning huvilisi on olnud, mistõttu ei nõustu kohtutäitur võlgniku esindaja väitega, et kohtutäitur on muutnud kinnisasja hinda ilma, et oleks võlgniku käest seisukohta küsinud. Võlgniku esindaja esitas kohtutäituri poolt nõutud andmed: nii esimese järjekoha hüpoteegi kohta kui ka päraldiste kohta alles vastavalt: juunis 2013 ning juulis 2013. Võlgniku puhul on tegemist põllumajanduslikke teenuseid pakkuva ühistuga, kinnisasja koormamisel hüpoteegiga on koormatud ka kinnisasja teenimiseks soetatud vallasvara. Võlgniku esindaja J. K. poolt esitatud vallasvara nimekirja saab pidada päraldiste nimekirjaks ning 15.03.2013 koostatud kinnisasja arestimise akti oluliseks osaks. Pahauskne on võlgniku lepingulise esindaja käitumine, kus ta seab kahtluse alla vara nimekirja saamise allika. Samal ajal selgitas J. K. missuguste teenuste pakkumisega masinaühistu tegeleb ning missugune tehnika on teenusepakkumisega hõivatud – mõned masinad on garažeeritud traktoristide juures kodus, mõned masinad teevad viidatud ajal teenust Läti Vabariigis jmt, samuti selgitas missugused töökojas asuvad agregaadid omakorda teenindavad traktoreid ning muid teenust pakkuvaid masinaid. 2012.a. äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes on Võrumaa Masinaühistu tegevusaladena nimetatud: teravilja, töötlemata tubaka, seemnete, loomasööda hulgimüük; väetiste – ja agrokeemiatoodete hulgimüük; saagikoristusjärgsed tegevused; taimekasvatuse abitegevused. Müügitulu on saadud silo valmistamise, väetiste-, kemikaalide müügi, teravilja kuivatamise ning muude osutatud teenuste eest. Võrumaa MÜ põhikirjas on

loetletud äriühingu tegevuse eesmärgid. Eeltoodust tulenevalt on nimekirjas olevad vallasasjad majandus- või kutsetegevuses kasutatavateks kinnisasja päraldisteks, kuna tegemist on asjadega, mis on vajalikud Võrumaa Masinaühistu korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks ja juhindudes TsÜS §-dest 57, 59 ning Võrumaa MÜ põhikirjalistest eesmärkidest on J. K. poolt esitatud vallasvara nimekirja näol tegemist kinnisasja registriosa nr xxxxxx päraldistega. 09.08.2013 koostas kohtutäitur vara ümberhindamise akti. 05.08.2013 pidades nõu võlgnike esindajate J. K. ning J. M. ja konsulteerides sissenõudja esindajaga ning võttes arvesse asjaolu, et võlgnik on selgitanud esimese järjekoha hüpoteegi jäägi suuruse ning esitanud ka täpsustava nimekirja kinnisasja koosseisu kohta, määras kohtutäitur vara müügi hinnaks võlgniku esindajate poolt teatatud hinna 203 000 eurot. Võlgniku esindaja on oma 30.09.2013 kaebuses esitanud taotluse, milles palus 19.09.2013 vara ümberhindamise akt tühistada ning panna vara koheselt enampakkumisele arestimise hinnaga 133 405 eurot. Kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna või sellest ühe kümnendiku tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenampakkumisele. Suulise enampakkumise läbiviimisel teavitab kohtutäitur enampakkumisest osavõtjaid kordusenampakkumise võimalusest enampakkumise lõpetamisel. Sel juhul ei ole kohtutäituril kordusenampakkumisel õigust asja alla hinnata. Eeltoodust tulenevalt on vara hind käesoleval ajal vara arestimisaktis märgitud hind. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, TEHTUD JÄRELDUSED JA

PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Võrumaa Masinaühistu kaebus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebuse esitaja taotleb Võru kohtutäituri Taive Peedosaare 5.09.2013.a. otsuse täiteasjas nr 119/2012/1468, 9.08.2013.a. enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, 9.08.2013.a. vara ümberhindamise akti ja 8.08.2013.a. lisa 15.03.2013 arestimisaktile nr 119/2012/1468 tühistamist.

TMS § 3 kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid. TMS §-de 11 ja 3 koostoimes ei saa kohus ise täitetoimingu kohta koostatud akti tühistada, vaid selline õigus on kohtutäituril. Kooskõlas TMS § 217 lg 5 teeb kohtutäitur esitatud kaebuse kohta motiveeritud otsuse. TMS § 218 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Seega ei ole kohtu pädevuses kohtutäituri erinevate täitetoimingute aktide tühistamine, vaid kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta kohtutäituri poolt tehtud otsuse läbivaatamine. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust asjaolude kohta, et käesolevas asjas on täitedokumendiks 30.03.2011 hüpoteegi seadmise leping, mille kohaselt Võrumaa Masinaühistu kohustus alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja mille alusel koormati hüpoteegiga sissenõudja kasuks võlgnikule kuuluv kinnisasi, mis asub Nursi külas Rõuge vallas Võrumaal (kinnistu nimetusega Viljarammu, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx); kohtutäitur arestis kinnisasja 15.03.2013.a.; 8.08.2013 on kohtutäitur koostanud lisa arestimisaktile nr 119/2012/1468; 5.07.2013.a. toimus võlgnikule kuuluva kinnisasja enampakkumine alghinnaga 133 405 eurot; kohtutäitur kuulutas 9.08.2013.a. aktiga 05.07.2013.a. enampakkumise TMS § 99 lg 1 p 3 alusel nurjunuks; 9.08.2013 on kohtutäitur koostanud vara ümberhindamise akti ning hinnanud kinnisasja alla, kinnisasja hind pärast ümberhindamist on akti kohaselt 67 050 eurot.

Kaebuses kohtutäiturile ja kohtule palub kaebuse esitaja tühistada kohtutäituri Taive Peedosaare poolt 09.08.2013 koostatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt (tl 31-32).

TMS § 99 lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohtutäitur nurjunuks enampakkumise, kui parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku selleks ettenähtud ajaks. Käesolevas asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et 05.07.2013.a. enampakkumine Viljarammu kinnistule tuli kohtutäituril TMS § 99 lg 1 p 3 alusel nurjunuks tunnistada. TMS ei reguleeri enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti sisu. Kohtutäituri seaduse §

lg

kohaselt Justiitsminister kehtestab määrusega ametitoimingutega seotud dokumentide, nendega seotud asjaajamise ning õiguste ja kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise korra. Justiitsministri 25.12.2009.a. määrusega nr 42 kinnitatud kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 1,2,3,4,5 kohaselt peavad kohtutäituri poolt koostatav dokument ja täitetoimingut kajastav akt olema vormistatud nõuetekohaselt ja loetavalt. Kohtutäituri poolt koostatavas toimingut kajastavas aktis peab olema märgitud: 1) kohtutäituri nimi ja tööpiirkond; 2) kohtutäituri kontaktandmed; 3) täiteasja (täitetoimiku) number; 4) dokumendi ja akti koostamise kuupäev; 5) kohtutäituri ametialase arvelduskonto number; 6) dokumendi või akti adressaat. Kohtutäitur kasutab ametitoimingute vormistamisel käesoleva määruse lisades 5–42 olevaid aktivormide tekste. Kohtutäiturid võivad vajaduse korral lisada aktivormidele täiendavat teavet täitemenetluse kohta. Kui menetlustoimingu kohta ei ole kehtestatud aktivormi, koostab kohtutäitur ise vastava akti. Akti tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav ning stiililt korrektne. Tekstis on lubatud kasutada ainult üldtuntud lühendeid. Kohtutäituri koostatud akt peab olema arvutikirjas. Akt võib olla kirjutatud käsitsi, kui ei ole võimalik kasutada printerit, kuid akt toimingu kohta tuleb vormistada kohe. Kohtutäiturimäärustiku lisa 23 annab kohtutäituri poolt enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti vormi. Kohus nõustub kohtutäituriga, et käesoleval juhul on kohtunäitur enampakkumise nurjunuks tunnistamise aktis fikseerinud kohalviibivad isikud ning viidatud täitemenetluse seadustiku sättele, mille alusel on enampakkumine nurjunuks tunnistatud ning nurjumise põhjus on lahti kirjutatud. Kohtutäitur on selgitanud, et võlgnikul on alati õigus tutvuda täitetoimikuga ning saada toimikust väljavõtteid ning täiendavaid selgitusi. TMS § 35 lõike 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline täitetoimikuga tutvuda ning tal on õigus saada sellest ärakirju ja õiendeid. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kohtutäituri poolt koostatud enampakkumise nurjunuks tunnistamise akt võiks kajastada ka muid nurjunuks tunnistatud enampakkumise asjaolusid, kuid käesoleval juhul ei saa nende puudumist aktis lugeda kohtutäituri poolt seaduse oluliseks rikkumiseks. Kaebuses kohtutäiturile ja kohtule palub kaebuse esitaja tühistada kohtutäituri Taive Peedosaare poolt 09.08.2013 koostatud vara ümberhindamise akt (tl 33). Eespool viidatud kohtutäituri seaduse alusel välja antud kohtutäiturimäärustiku lisa 24 annab kohtutäituri poolt vara ümberhindamise akti vormi. Kohus leiab, et käesolevas täiteasjas kohtutäituri poolt koostatud 09.08.2013 vara ümberhindamise akt ei vasta seaduse alusel kehtestatud määrustiku nõuetele, sest selles puudub ümberhinnatava vara loetelu; samas on vaidlusaluse akti teksti kohaselt kinnisvara ümberhindamise akti oluliseks lisaks 08.08.2013 koostatud vallasvara nimekiri, mis on seotud päraldistena 15.03.2013 koostatud arestimisaktiga. Aktist jääb arusaamatuks, kas ümber hinnati lisana toodud vallasvara või kogu kinnisasi või milline seos on sellel vallasvara nimekirjal vara ümberhindamisega. Kohtutäitur selgitab kohtuistungil (tl 97), et võlgniku juhatuse liikmed pakkusid hinnaks pärast kinnisasja päraldiste arestimist 203 000 eurot ja sissenõudja oli hinna tõstmisega nõus. Aktist nähtuvalt on tegelikult vara hind pärast ümberhindamist hoopis langenud 67 050 eurole. Kohtutäituri 05.09.2013.a. otsus on vastuoluline, kus ta nõustub otsuse resolutsioonis

võlgniku esindajaga, et täitemenetluse seadustiku § 100 lg 5 kohaselt tuleb hinnata vara alla 25 % eelmisest enampakkumise hinnast, kuid samas kinnitab (tl 18), et arvestades võlgniku esindaja ettepanekut ja lähtudes TMS § 82 analoogiast on seoses kinnisasja päraldiste nimekirja täpsustamisega muudetud kinnisasja hind 133 405 eurolt 203 000 euroni. Vastuses kaebusele selgitab kohtutäitur, et

kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna või sellest ühe kümnendiku tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenampakkumisele; sel juhul ei ole kohtutäituril kordusenampakkumisel õigust asja alla hinnata (tl 72). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur 19.09.2013 selle kinnisasja ümber hinnanud 100 053,75 eurole (tl 93-94) ja kohtutäitur on võlgniku kaebuse alusel 23.10.2013.a. otsusega tühistanud 19.09.2013 vara ümberhindamise akti (tl 58-59). Kohus ei käsitle neid dokumente põhjalikumalt, sest need ei ole käesoleva kaebuse esemeks. Kohtutäitur kinnitab kohtuistungil, et ta on ekslikult kirjutanud vara ümberhindamise akti 67 050 eurot, tegelikult peaks see summa olema 203 000 eurot (tl 97). Seega ei ole 09.08.2013 vara ümberhindamise aktist üheselt arusaadav, millist vara on kohtutäitur ümber hinnanud ja milline on vara hind pärast ümberhindamist, mistõttu ei vasta akt seaduse alusel väljaantud määrustiku nõuetele ning kohtutäituri otsus 05.09.2013 kinnisasja ümberhindamise osas tuleb tühistada.

Kuna vara ümberhindamine ei vasta eeltoodust nähtuvalt juba seaduse nõuetele ja tegelikele asjaoludele, ei käsitle kohus selle ümberhindamise vastavust TMS § 100 lg 2, 5 nõuetele. Kaebuses kohtutäiturile ja kohtule palub kaebuse esitaja tühistada kohtutäituri Taive Peedosaare poolt 08.08.2013 koostatud lisa 15.03.2013 arestimisaktile nr 119/2012/1468 (tl 34). Asjaõigusseaduse § 343 lõike 1 kohaselt hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. TsÜS § 59 kohaselt majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. TsÜS § 60 kohaselt on põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. 15.03.2013 kohtutäituri poolt koostatud kinnisasja arestimise akti kohaselt (tl 10-12) on kohtutäitur arestinud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr xxxxxx kantud Nursi külas Rõuge vallas Võrumaal asuva kinnisasja Viljarammu, kinnisasja päraldiste kohta aktis märkmed puuduvad; akti lisadeks on ehitusregistri ja kinnistusraamatu väljatrükid. 08.08.2013 on kohtutäitur koostanud lisa 15.03.2013 arestimisaktile, milles on loetletud 29 erinevat asja koos nende hindadega ning avaldatud, et kinnisasja registriosa nr xxxxxxx Viljarammu päraldised on üle vaadatud Võrumaa Masinaühistu juhatuse liikme J. K. ning kohtutäituri poolt (tl 34).

TMS § 137 kohaselt kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Korduvalt viidatud kohtutäituri seaduse alusel välja antud kohtutäiturimäärustiku lisa 20 annab kohtutäituri poolt kinnisasja arestimise akti vormi. Kaebuse esitaja leiab, et on ebaselge, kas ja millise täitetoiminguga on antud juhul tegemist, sest kõnealusest dokumendist ei nähtu mitte ühtegi põhjendust, ei õiguslikke ega faktilisi aluseid. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et 08.08.2013 kohtutäituri poolt koostatud lisa arestimisaktile ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb

kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Vastavalt TMS § 143 p 3, 4

peavad kinnisasja arestimisaktis olema märgitud kinnisasja päraldised ja hind. TMS § 146 lg 1 kohaselt ei saa kinnisasja päraldisteks olevaid vallasasju vallasasjadena arestida. 15.03.2013 koostatud arestimisaktis kinnisasja päraldisi märgitud ei olnud. Kinnisasja päraldiste väidetav arestimine on toimunud vallasasjade loeteluna ligi viis kuud pärast kinnisasja arestimist, mistõttu on ilmselt sisuliselt tegemist täiendava arestimisega asjade osas, mida ei olnud üles kirjutatud ja arestitud 15.03.2013.a. Kinnisasja arestimise aktis peab olema märgitud TMS § 143 sätestatu. Kohus leiab, et sõltumata asjaolust, kas tegemist on arestimisakti lisaga või arestimisaktiga, peab dokumendist olema selgelt arusaadav, et asjad on üleskirjutatud ja keelatud on nende asjade käsutamine, märgitud kinnisasja hind. TMS § 70 lg 1 kohaselt toimub vara üleskirjutamine võlgniku, tema esindaja või manukate juuresolekul, lisast ei nähtu akti koostamise juures viibinud isikud. TMS § 74 lg 1 kohaselt asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna vaidlustada kohtutäiturile esitatava kaebusega. Kohtutäituri poolt koostatud arestimisakti lisa sisaldab vaid 29 asja loetelu koos hindadega, kusjuures ei nähtu ka, kas nende asjade väidetav arestimine muudab kinnisasja esialgset hinda või on tegemist vallasasjade arestimisega 135 950 euro väärtuses. Lisatud lause kinnisasja Viljarammu päraldiste ülevaatamise kohta ei selgita, millised on need kinnisasja päraldised, mis on üle vaadatud. Paljasõnaline ja tõendamata on kohtutäituri väide, et ta on arestitud vara täpsustamisest tulenevalt muutnud vastavalt arestitud vara hinda. Kohtule esitatud vara ümberhindamise aktist nähtuvalt (tl 33) on toimunud 09.08.2013 hoopis vara hinna alandamine. 15.03.2013 kinnisasja arestimisakti kohaselt on selle lisadeks aga ehitisregistri ja kinnistusraamatu väljatrükid (tl 12). Seega on kohtutäitur 08.08.2013 koostatud arestimisakti lisa koostamisel oluliselt rikkunud TMS §-de 137, 142 lg 1, 70 lg 1, 143 p 4, kohtutäituri seaduse alusel välja antud kohtutäiturimäärustiku nõudeid ning kohtutäituri 05.09.2013 otsus kinnisasja väidetavate päraldiste arestimise osas tuleb tühistada. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et käesolevas asjas hüpoteek ulatub kinnisasja päraldistele. Kohtuistungil väidab kaebuse esitaja, et kohtutäitur on ebaseaduslikult arestinud kuivatiagregaadi ja ratastraktori Valtra N141 H, mis olid võlgnikul liisitud ja ei ole käesolevaks ajakski võlgniku omandis (tl 95). Kohtule esitatud liisingulepingutest (tl 74, 76) nähtuvalt oli võlgnik kuivati ja Valtra N 141 H liisinguvõtja, mistõttu need asjad ei kuulunud arestimise ajal 08.08.2013 võlgnikule. AÕS § 343 lg 1

kohaselt hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. Seega on 08.08.2013 nende asjade arestimine kohtutäituri poolt kinnisasja päraldistena vastuolus AÕS § 343 lg 1. Kohtutäitur selgitab, et kui 10.07.2013 esitas võlgniku esindaja kohtutäituri päringule vastuseks nimekirja päraldistest koos hindadega (tl 77), vormistas kohtutäitur kinnisasja arestimisaktile lisa, milles on päraldised loetletud. Kohus nõustub kohtutäituriga, et sundtäitmise korral vastutab hüpoteegi eest kogu kinnisasi tervikuna, s.t. maatükk, selle olulised osad, loodus- ja õigusviljad, päraldised; kinnisasja tuleb rahakstegemise korral võõrandada kui ühtset majanduslikku tervikut, nii et omandaja saaks seda hakata kohe efektiivselt majandama. Kohtule esitatud kehtiva kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Viljarammu kinnistu 30 349 m2 suurune 100% tootmismaa (tl 92). Äriregistrile esitatud võlgniku 2012.a. majandusaasta aruandes on võlgniku tegevusaladena nimetatud: teravilja,

töötlemata tubaka, seemnete, loomasööda hulgimüük; väetiste ja agrokeemiatoodete hulgimüük; saagikoristusjärgsed tegevused; taimekasvatuse abitegevused; müügitulu on saadud silo valmistamisest; väetiste, kemikaalide müügist; teravilja kuivatamisest ning muude osutatud teenuste eest (tl 21, 79-81).

Kaebuse esitaja avaldab kohtuistungil, et ta ei ole nõus kuivatiagregaadi, kütusemahuti, treipingi ja lumesaha käsitlemisena kinnisasja päraldistena (tl 98). Kuivatiagregaadi arestimise osas 08.09.2013 võttis kohus seisukoha eespool. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et kütusemahuti ja treipink on kinnisasja olulisteks osadeks. TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osas sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kütusemahuti, treipink ja lumesahk on käsitletavad TsÜS §-de 57 lg 1, 59 l, 60 mõttes kinnisasja päraldistena, kuna need vallasasjad on vajalikud korrapäraseks majandus- ja kutsetegevuseks kinnisasjal. Kinnisasjal asuvad masinad vajavad töötamiseks kütust; hoonete ümbrus tuleb lumisel perioodil lumest puhastada; tehnika remontimiseks on vajalik töökojas treipingi ja keevitusagregaadi olemasolu. Selleks, et asi saaks olla peaasja päraldis, peab peaasjal olema vastav majanduslik eesmärk, mida päraldis saaks teenida. Ka peaasja olulisel osal (näiteks kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitisel, kus asub kütusehoidla) võivad olla päraldised. Asjaolu, et lumesahaga osutati teenust väljaspool kinnisasja, mille kohta küll ei ole kohtule tõendeid esitatud, ei välista lumesahka olemast kinnisasja päraldiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis välistaksid kohtutäituri poolt 08.08.2013 koostatud nimekirjas olevate asjade (v.a. 08.08.2013 seisuga kuivatiagregaadi ja traktori Valtra N 141 H kohtumääruses toodud asjaoludel) kuulumise kinnisasja päraldiste hulka. Neil asjaoludel kohus rahuldab Võrumaa Masinaühistu kaebuse osaliselt ja tühistab kohtutäitur Taive Peedosaare 05.09.2013.a. otsuse täiteasjas nr 119/2012/1468 osaliselt 09.08.2013.a.

kinnisasja ümberhindamise osas ja kinnisasja Viljarammu väidetavate

päraldiste arestimise osas 08.08.2013.a. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2014 kohtumääruse alusel :

Masinaühistu kanda ja 1/3 osas kohtutäitur Taive Peedosaare kanda.

VÄLJAVÕTE ÕIGE:

Inkeri Treial kantseleijuhataja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.