Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 10.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-27909/75
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.12.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7421

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-12-27909 10. detsember 2013, Narva

Kohtuasi

Osaühing (edaspidi OÜ) IV

INVEST

DEVELOPMENT hagi Narva linna vastu Narva linna avalduse alusel ning Jõhvi notar Tatjana Boitsova 26.09.2005 tõestatud täitedokumendi alusel toimunud sundtäitmise täiteasjas 095/2012/1503 lubamatuks tunnistamiseks või alternatiivselt leppetrahvi summas 3 534,63 eurot tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks täitedokumendi (Jõhvi notar Tatjana Boitsova 26.09.2005 tõestatud leping) alusel

3 534,63 EUR

Hageja: OÜ IV INVEST DEVELOPMENT (registrikood 11129843, asukoht A. Lauteri tänav, 712, 10145 Tallinn) Hageja esindaja: Julia Tuštšenko XXX Kostja: Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) (Peetri plats 5, 20308 Narva) Kostja esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (Advokaadibüroo Sven Sillar, XXX) Hagimenetlus 07.11.2013, avalikul kohtuistungil

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Tamara Šabarova

RESOLUTSIOON

1.Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-27909 tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu aadressil 1. Mai 2, kab 133, Narva 10. detsembril 2013 kell 16.00.

Sarnased lahendid

Täitmine

1.2.Leppetrahvi tasumise kohustuse puudumine 18.04.2008.a. hoonestusõiguse müügilepingus ja asjaõiguslepingus puudub kokkuleppe, et Hageja oleks üle võtnud 26.09.2005.a. hoonestusõiguse seadmise lepingu punktis 10.3. sätestatud leppetrahvi tasumise kohustuse. Seega puudus Kostjal õigus kohaldada Hageja suhtes leppetrahvi nõuet. 2.1.Hoonestusõigusest 26.09.2005.a. sõlmisid Hageja ja Kostja hoonestusõiguse seadmise lepingu, reaalkoormatise seadmise lepingu, ostueesõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (not.reg.nr. 7858) (edaspidi Leping I). Vastavalt Lepingu I punktidele 1. ja 3. oli lepingu esemeks Rahu 42 Narva asuvale kinnistule hoonestusõiguse seadmine tähtajaga 50 aastat. Lepingu I punktides 5.1. ja 5.2. olid fikseeritud ehitatava ehitise otstarve ning Hageja kohustused seoses planeeringu koostamisega ja ehitamisega. Lepingu I punktis 5.3. oli fikseeritud Hageja kohustus tasuda leppetrahvi viie (5) hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas juhul, kui Hageja ei järgi mistahes Lepingu I punktis 5.2. fikseeritud tähtaega. Lepingu I punkti 10.3. alusel kohustus Hageja alluma kohesele sundtäitmisele lepingus kokkulepitud maksekohustuste täitmise suhtes. 04.09.2007.a. sõlmisid Hageja, Kostja ja OÜ Narva Catering kokkuleppe hüpoteegi lõpetamise kohta, hoonestusõiguse müügilepingu, lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu (not.reg.nr. 8497) (edaspidi Leping II). Lepingu II punkti 4. alusel võõrandas Hageja Lepingu I alusel omandatud hoonestusõiguse OÜle Narva Catering. Lepingu II punktis 5. leppisid osapooled kokku Lepingu I muutmises – nimelt muudeti Lepingu I punktis 5.1. sätestatud ehitise otstarbe ning Lepingu I punktis 5.2. sätestatud hoonestaja kohustused seoses planeeringu koostamisega ja ehitamisega. Lepingu II punkti 5.3. alusel jäeti Leping I ülejäänud osas muutmata ning Leping II oli Lepingu I lahutamatuks osaks. 18.04.2008.a. sõlmisid OÜ Narva Catering, Hageja ja Kostja hoonestusõiguse müügilepingu, lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu (not.reg.nr. 4394) (edaspidi Leping III). Lepingu III punkti 3. alusel võõrandas OÜ Narva Catering Hagejale Lepingu II alusel omandatud hoonestusõiguse. Lepingu III punktis 4. leppisid osapooled kokku Lepingu I muutmises – nimelt muudeti Lepingu I punktis 5.1. sätestatud ehitise otstarbe ning Lepingu I punktis 5.2. sätestatud hoonestaja kohustused seoses planeeringu koostamisega ja ehitamisega. Lepingu III punkti 4.3. alusel jäeti Leping I ülejäänud osas muutmata ning Leping III oli Lepingu I lahutamatuks osaks.

4.Tartu Ringkonnakohus 08.05.2013 määrusega rahuldas OÜ IV Invest Development määruskaebus ja tühistas Viru Maakohtu 8.10.2012.a määrus, millega kohus jättis OÜ IV Invest Development hagi Narva linna vastu läbi vaatamata ning saatis tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Tartu Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kolleegium leiab, et maakohus jättis ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata OÜ IV Invest Development poolt Narva linna vastu TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjendusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik TMS § 221 lg 1 kohaselt esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seejuures ei mõjuta hagi rahuldamine iseenesest täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi eesmärk on seega täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte seevastu täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (vrd ka Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11). Samas iseloomustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemist ka materiaalõigusliku vaidluse olemasolu võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Käesoleva asja materjalidest esitas hageja (võlgnik) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peamiselt põhjendusel, et hageja arvates ei kuulu kostjale (Narva linnale) tegelikkuses nõuet, mis on dokumenteeritud täitedokumendiks olevas notariaalses kokkuleppes ja mille alusel alustati täitemenetlust täiteasjas nr 095/2012/1503. Seega oli tegemist materiaalõigusliku vaidlusega täitedokumendis väljendatud nõude üle (vt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on maakohus tegutsenud üllatuslikult, jättes hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata menetlusstaadiumis, kus asjas oli juba toimunud kohtuistung ning asi oli sisuliselt lõpuni arutatud. Niisugune lahend ei vasta ka menetlusökonoomia põhimõttele.

2) Kuna leppetrahv on aktsessoorne, st kehtivussõltuvuses selle aluseks olevast põhikohustusest, siis hagiavalduse p 9 toodud põhjendustel ei saa kostja nõuda hagejalt ka leppetrahvi tasumist; 3) Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti põhimäärusest ning Narva linna munitsipaalomandis oleva hoonestamata maa hoonestusõiguse seadmise korra p-st 57 tulenevalt, kuulub leppetrahvi kohaldamine Narva Linnavalitsuse pädevusse, seega määras käesolevas vaidluses leppetrahvi ebapädev haldusorgan; 4) VÕS § 159 lg 2 järgi kaotas kostja õiguse nõuda hoonestusõiguse seadmise lepingu p-s 5.3 sätestatud leppetrahvi, jättes vastava nõude hagejale esitamata mõistliku aja jooksul pärast 25.04.2010.a. Hageja poolt hagi alusena esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatud ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg8) ja Riigikohus (TsMS § 688 lg 2) (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib TsMS § 368 lg 2 järgi sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui menetlusosalised vaidlevad täitedokumendi täitmise või toime üle (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-13410, p 11-12). TsMS § 370 lg 2 järgi võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Ülaltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada lubamatuks Narva linna avalduse alusel ning Jõhvi notar Tatjana Boitsova 26.09.2005 tõestatud täitedokumendi alusel toimunud sundtäitmine täiteasjas 095/2012/1503; tuvastada, et OÜ-l IV INVEST DEVELOPMENT ei ole leppetrahvi tasumise kohustust Narva linna ees summas 3 534, 63 eurot. TsMS § 370 lg 2 järgi palub Hageja rahuldada punktis 2 esitatud nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

Vastavalt TsMS § 376 lg 1 pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 376 lg 4 p-dest 1 ja 3 tuleneb, et hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ning esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Hageja esitas kohtule 17.07.2012 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peamiselt põhjendusel, et hageja arvates ei kuulu kostjale (Narva linnale) tegelikkuses nõuet, mis on dokumenteeritud täitedokumendiks olevas notariaalses kokkuleppes ja mille alusel alustati täitemenetlust täiteasjas nr 095/2012/1503. Seega oli tegemist materiaalõigusliku vaidlusega täitedokumendis väljendatud nõude üle (vt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11). Hageja eesmärgiks oli õigusselguse saavutamine küsimuses, kas tal on 26.09.2005.a notariaalse lepingu alusel rahaline kohustus kostja (Narva linna) ees. Tartu Ringkonnakohus 08.05.2013 määruses käesolevas asjas leidis, et tsiviilasja menetluse jätkamisel tuleb maakohtul, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, anda praeguse tsiviilasja raames pooltele tähtaeg TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks. Vastavalt TsMS § 368 lg 2 täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et täitemenetlus nr 095/2012/1503 on lõpetatud seoses leppetrahvi tasumisega. Ülaltoodust lähtudes leiab maakohus, et hageja ei muutunud hagi, vaid nõudis esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme, seega kostja vastuväide on põhjendamatu. Isegi kui hageja muutuks hagi, ei esitanud kostja viivitamata vastuväide hagi muutmisele. Kostja sai tuvastusnõue kätte 06.08.2013 (I köide, tl 199) ja tal oli 14 päeva vastuse ja ka vastuväidete esitamiseks (I köide, tl 198). Kostja ei esitanud midagi. Seega tema nõusolek eeldatakse TsMS § 376 lg 1 alusel. II Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kohtutäitur Kristel Maalman alustas Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti (75029837) avalduse ja Jõhvi notar Tatjana Boitsova 26. septembril 2005 tõestatud lepingu nr 7858 alusel täitemenetlust nr 095/2012/1503. Nõude sisu on leppetrahv summas 3 534,63 (I köide, tl 116). Samuti poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled 26. septembril 2005 sõlmisid hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise seadmise leping, ostueesõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping (I köide, tl 21-33). Nimetatud lepingute kohaselt seati Narva linnale kuuluvale hoonestamata kinnistule, aadressil XXX (kinnistusregistri osa nr 797) hoonestusõigus hageja kasuks. Hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 5.2 kohaselt kohustus hageja esitama detailplaneeringu projekti kuue kuu jooksul arvates hoonestusõiguse sisse kandmisest kinnistusraamatusse. 11(19)

18.aprilli 2008 hoonestusõiguse müügilepingu, lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel (I köide, tl 55-65) Narva Linnavalitsuse nõusolekul (I köide, tl 66-68) võõrandas OÜ Narva Catering hoonestusõiguse tagasi hagejale. Narva Linnavalitsuse 2. aprilli 2008 korralduse nr 393-k (I köide, tl 66-68) p 3.2 kehtestas Narva Linnavalitsus tingimuse, et hageja kohustub esitama detailplaneeringu projekti kahe aasta jooksul arvates hoonestusõiguse sisse kandmisest kinnistusraamatusse. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 17. veebruari 2012 dokumendiga „Leppetrahvi nõue“ (I köide, tl 40-42) nõuti hagejalt leppetrahvi summas 3 543,63 eurot tasumist detailplaneeringu projekti esitamata jätmise eest 26.09.2005 lepingu alusel. Hageja nõudeks on leppetrahvi summas 3 534,63 eurot tasumise kohustuse puudumise tuvastamine. Oma nõue põhjendamiseks esitas hageja järgmised väited:  HMS § 60 lg 1 ja 2 kohaselt kehtiva haldusakti puudumisel XXX maa-ala detailplaneeringu algatamise kohta ning hageja ja kostja vahel halduslepingu sõlmimata jätmisel vastavalt Planeerimisseaduse § 10 lg 6, ei saa kostja nõuda hagejalt detailplaneeringu projekti esitamist vastavalt 18.04.2008.a. hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepingu p-le 4.2  kuna leppetrahv on aktsessoorne, st kehtivussõltuvuses selle aluseks olevast põhikohustusest, siis ei saa kostja nõuda hagejalt ka leppetrahvi tasumist  Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti põhimäärusest ning Narva linna munitsipaalomandis oleva hoonestamata maa hoonestusõiguse seadmise korra p-st 57 tulenevalt, kuulub leppetrahvi kohaldamine Narva Linnavalitsuse pädevusse, seega määras käesolevas vaidluses leppetrahvi ebapädev haldusorgan  VÕS § 159 lg 2 järgi kaotas kostja õiguse nõuda hoonestusõiguse seadmise lepingu p-s 5.3 sätestatud leppetrahvi, jättes vastava nõude hagejale esitamata mõistliku aja jooksul pärast 25.04.2010.a. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et tulenevalt kostja tegevusetusest detailplaneeringu algatamisega seoses puudus Hageja õiguslik alus ja võimalus esitada detailplaneeringu projekt Lepingus III ette nähtud tähtajaks. Lähtudes Planeerimisseaduse §-s 10 sätestatust ja tavapraktikast algatab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise peale huvitatud isiku poolt vastavasisulise ettepaneku tegemist. Kohalikul omavalitsusel, s.o. Kostjal puudus ja puudub ka käesoleval ajal mistahes avalik huvi algatada omal initsiatiivil detailplaneeringu koostamine kinnistu osas, mis on kolmanda isiku õiguspärases valduses ja kasutuses. Detailplaneeringu algatamine ja/või lähteülesande kehtivuse pikendamine toimub huvitatud isiku initsiatiivil.

Lepingu I punktis 5.3. oli fikseeritud Hageja kohustus tasuda leppetrahvi viie (5) hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas juhul, kui Hageja ei järgi mistahes Lepingu I punktis 5.2. fikseeritud tähtaega. Lepingu I punkti 10.3. alusel kohustus Hageja alluma kohesele sundtäitmisele lepingus kokkulepitud maksekohustuste täitmise suhtes. Lepingu II punktis 5.2. muutsid pooled Lepingu I punktis 5.1. sätestatud ehitise otstarvet ning Lepingu I punktis 5.2. sätestatud hoonestaja kohustuste tähtaegu seoses planeeringu koostamisega ja ehitamisega. Lepingu II punkti 5.3. alusel jäeti Leping I ülejäänud osas muutmata ning Leping II oli Lepingu I lahutamatuks osaks. Seega läksid OÜ-le Narva Catering üle kõik Lepingus I sätestatud hoonestaja kohustused, arvestades Lepinguga II tehtud muudatusi. Lepingu III punktis 4.2. muutsid pooled Lepingu I punktis 5.1. sätestatud ehitise otstarvet ning Lepingu I punktis 5.2. sätestatud hoonestaja kohustuste tähtaegu seoses planeeringu koostamisega ja ehitamisega. Lepingu III punkti 4.3. alusel jäeti Leping I ülejäänud osas muutmata ning Leping III oli Lepingu I lahutamatuks osaks. Seega läksid Hagejale üle kõik Lepingus I sätestatud hoonestaja kohustused, arvestades Lepinguga III tehtud muudatusi, s.h. kohustus alluda kohesele sundtäitmisele kokkulepitud maksekohustuste täitmise suhtes. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et Hageja on meelevaldselt ja vääralt tõlgendanud faktilisi asjaolusid ning seetõttu esitanud kohtusse ilmselgelt põhjendamatu hagiavalduse. Detailplaneeringu koostamise lähteülesande aegumine ei ole tingitud mitte Kostja vaid Hageja tegevusetusest ning iseenesest ei mõjuta antud asjaolu mingilgi moel Hageja kohustust tasuda Kostjale leppetrahvi detailplaneeringu projekti tähtaegsel esitamata jätmisel. Samuti kohaldub Hageja suhtes Lepingu I punktis 10.3. sätestatud kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. III Kohus analüüsib esmalt hageja väidet, et leppetrahvi kohaldamine kuulub Narva Linnavalitsuse pädevusse (mitte Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti pädevusse), seega määras käesolevas vaidluses leppetrahvi ebapädev haldusorgan. Vastavalt planeerimisseaduse (lühend: PlanS) § 4 lg planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu (punkt 1); tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus (punkt 2) ja tagab kehtestatud planeeringute järgimise (punkt 3). Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja 13(19)

kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Narva Linnavalitsuse Linnavaraja Majandusameti põhimääruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/13308787) § 1 kohaselt Narva Linnavara- ja Majandusamet (edaspidi – Amet) on Narva Linnavalitsuse (edaspidi – Linnavalitsus) ametiasutus, mis täidab talle õigustloovate aktidega ja käesolevas põhimääruses sätestatud ülesandeid. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti põhimääruse § 22 sätestab, et varade osakonna haldusalaks on korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Varade osakonna koosseisus on elamuteenistus, üüri- ja müügiteenistus ning ehitusteenistus. Sama põhimääruse § 25 p-de 2, 4, 6 ja 10 järgi ehitusteenistuse haldusalaks on korraldada linnavara säilimist, valvet, remontimist ja parendamist ning arengusuundade väljatöötamine ehituse valdkonnas. Ehitusteenistuse ülesanneteks on muuhulgas teenistuse ülesannete täitmiseks vajalike riigihangete ja konkursside korraldamine; uute munitsipaalehitiste ja -rajatiste püstitamise korraldamine ja järelevalve teostamine; projekteerimistööde korraldamine (projekteerimis-, tehniliste- ja eritingimuste taotlemine, lähteülesannete koostamine, konkursside korraldamine, lepingute täitmise üle kontrolli teostamine, projektidele ekspertiisi teostamise korraldamine, projektdokumentatsiooni vastu-võtmine); osalemine kontrolli teostamisel kasutusja võõrandamislepingutega sätestatud investeerimiskohustustest kinnipidamise ja täitmise üle. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti põhimääruse § 27 lg 1 järgi ametit juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. Ameti direktor allub linnavalitsuse liikmete tööjaotuses toodud vastava valdkonna linnavalitsuse liikmele. Sama paragrahvi lg 2 p-de 1 ja 14 kohaselt põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks Ameti direktor riigi ja Narva linna õigus-aktidega sätestatud korras juhib Ameti tegevust ja vastutab Ametile pandud ülesannete täitmise eest; esindab Ametit ilma täiendavate volitusteta suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti pädevuses on korraldada linnavara säilimist, valvet, remontimist ja parendamist ning arengusuundade väljatöötamine ehituse valdkonnas; teenistuse ülesannete täitmiseks vajalike riigihangete ja konkursside korraldamine; uute munitsipaalehitiste ja -rajatiste püstitamise korraldamine ja järelevalve teostamine; projekteerimistööde korraldamine (projekteerimis-, tehniliste- ja eritingimuste taotlemine, lähteülesannete koostamine, konkursside korraldamine, lepingute täitmise üle kontrolli teostamine, projektidele ekspertiisi teostamise korraldamine, projektdokumentatsiooni vastuvõtmine); osalemine kontrolli teostamisel kasutus- ja võõrandamislepingutega sätestatud investeerimiskohustustest kinnipidamise ja täitmise üle ja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti direktor vastutab Ametile pandud ülesannete täitmise eest ja esindab ametit ilma täiendavate volitusteta suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Vastavalt Narva linna munitsipaalomandis oleva hoonestamata maa hoonestusõiguse seadmise korra (I köide, tl 10-19) punkti 57 esimesele lausele kontrolli hoonestusõiguse seadmise lepingu täitmise üle teostab Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet. Kohus leiab, et Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti pädevuses oli määrata trahvi.

Edasi kohus analüüsib kostja väidet, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja leiab, et hagi tuli esitada Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti vastu. Kohus ei nõustu kostja väitega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (lühend: TsÜS) § 25 lg 2 avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. KOKS § 10 lg-st 1 sätestab, et nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Tulenevalt TsÜS § 26 lg-st 1 juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. TsMS § 201 lg 1 järgi tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Ülaltoodu alusel tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on Narva linnal (Narva Linnavalitsuse kaudu) kui avalik-õiguslikul juriidilisel isikul, seega hagi on esitatud õige kostja vastu. V Edasi lahendab kohus haginõuet sisuliselt. Hageja leiab, et HMS § 60 lg 1 ja 2 kohaselt kehtiva haldusakti puudumisel Rahu tn 42 maa-ala detailplaneeringu algatamise kohta ning poolte vahel halduslepingu sõlmimata jätmisel vastavalt Planeerimisseaduse § 10 lg 6, ei saa kostja nõuda hagejalt detailplaneeringu projekti esitamist vastavalt 18.04.2008.a. hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepingu p-le 4.2. 26.09.2005 hoonestusõiguse seadmise lepingu, reaalkoormatise seadmise lepingu, ostueesõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (I köide, tl 21-33) seati Narva linnale kuuluvale hoonestamata kinnistule, aadressil Rahu 42 Narva (kinnistusregistri osa nr 797) hoonestusõigus hageja kasuks. Selle lepingu punkti 5.2 kohaselt hoonestaja on kohustatud projekteerima ja ehitama valmis käesolevas punktis nimetatud ehitise ning vormistama ehitise kasutusloa järgmistel tähtaegadel: 1.etapi lõpptähtaeg - detailplaneeringu projekti esitamine Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise Ametile kinnitamiseks - kuue (6) kuu jooksul arvates hoonestusõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemise päevast; 2.etapi lõpptähtaeg - ehitusprojekti koostamine ja esitamine Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ametile kinnitamiseks - kolme (3) kuu jooksul arvates detailplaneeringu kinnitamise päevast; 3.etapi lõpptähtaeg - tasulise autoparkla ehitamine - kahekümne kahe (22) kuu jooksul arvates ehitusloa saamise päevast.

Lepingu punktis 5.3 on fikseeritud hoonestaja kohustus tasuda leppetrahvi viie (5) hoonestusõiguse aastatasu suuruses summas juhul, kui ta ei järgi mistahes lepingu punktis 5.2. fikseeritud tähtaega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et detailplaneeringu projekt ei olnud esitatud. Narva Linnavolikogu 09.12.2005 otsusega nr 170 algatati XXX maa-ala detailplaneering ning kinnitati planeerimise lähteülesanne nr. DP 35-2005 kehtivusega 2 aastat alates lähteülesande kinnitamisest (I köide, tl 34, 35-39). Hageja väidab, et detailplaneeringu projekt jäi esitamata kostja süül. Hageja pidi esitama detailplaneeringu projekti Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja linnaplaneerimise Ametile kinnitamiseks kuue kuu jooksul arvates hoonestusõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemise päevast. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hoonestusõiguse kohta kanne oli tehtud kinnistusraamatusse 31.10.2005 (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr 79709). Seega pidi hageja esitama detailplaneeringu projekti hiljemalt 31.04.2006. Vastavalt planeerimisseaduse (lühend: PlanS) § 2 lg 1 planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PlanS § 9 lg 1 kohaselt (26.09.2005 lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonis) detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Sama paragrahvi lg 9 sätestas, et detailplaneeringu koostamise kohustuse korral koostatakse ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusseaduses sätestatud korras. PlanS § 10 lg 5 järgi detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Sama paragrahvi lg-st 6 tulenes, et kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:  10.10.2005 esitas hageja taotluse detailplaneeringu algatamiseks  Narva Linnavolikogu 09.12.2005 otsusega nr 170 algatati XXX maa-ala detailplaneering ning kinnitati planeerimise lähteülesanne nr DP 35-2005 kehtivusega 2 aastat alates lähteülesande kinnitamisest  10.04.2006 sõlmisid pooled halduslepingu aadressil Rahu tn 42, Narva asuva maa-ala detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja finantseerimiseks, mille punktis 3.6.4 kohustus hageja esitama valmis detailplaneeringu Narva Linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 35. nädalaks detailplaneeringu koostamisele asumisest arvates  10.05.2006 pöördus hageja Narva Linnavalitsuse poole taotlusega detailplaneeringu projekti koostamise ja ehitamise tähtaja pikendamiseks kuni 01.04.2007. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ka 01. aprilliks 2007 hageja ei esitanud detailplaneeringu projekti. 16(19)

5.1.nimetatud (26.09.2005) lepingu muutmata. Käesolev leping on varem sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Narva Catering kanti 19.09.2007 Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriossa nr 79709. Narva Linnavolikogu 09.12.2005 otsusega nr 170 (I köide, tl 34) algatatud Rahu tn 42 maa- ala detailplaneeringu (töö nr DP 35 - 2005) lähteülesanne punkti 2.1 kohaselt (I köide, tl 35-39) detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli planeeritavale maa-alale ehitusõiguse andmine kaupluse ja kohviku ehitamiseks; heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse (juurdepääsude ja parkimise) ja jalakäijate teede lahendamine, tehnovõrkude asukoha määramine ning varustamisega lahendamine. Kohus leiab, et alates 19.09.2007 ei olnud hagejal enam kohustust detailplaneeringu projekti koostamiseks ning kaupluse ja kohviku ehitamiseks, kuna hoonestajaks sai OÜ Narva Catering, kelle õiguseks ja kohustuseks sai ehitama hoonestusõigusega koormatavale Lepingu Esemele ehitise, mis kuulub Hoonestaja poolt sihtotstarbelisele käsutamisele toiduainete tootmishoonena. 18.04.2008 sõlmisid pooled ja OÜ Narva Catering kokkuleppe hoonestusõiguse müügilepingu, lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu (I köide, tl 55-65), mille p 2.11 kohaselt lepingu ese (XXX asuv kinnistu) on hoonestamata. Sama lepingu punkti 4.2 kohaselt pooled ja OÜ Narva Catering on kokku leppinud muuta 26.09.2005 lepingu punktid 5.1 ja 5.2 ning kehtestada muudatused alljärgnevalt: „5.1 Hoonestaja on õigustatud ja kohustatud ehitama hoonestusõigusega koormatavale Lepingu Esemele ehitise, mis kuulub Hoonestaja poolt sihtotstarbelisele käsutamisele kauplusekohvikuna. Eelnimetatud ehitis on hoonestusõiguse oluline osa. Kõik hoonestusõigusest saadavad viljad kuuluvad Hoonestajale. Hoonestusõigus ei laiene liinidele, trassidele ja muudele kommunikatsioonidele, mis läbivad Lepingu Esemeks olevat kinnistut ja kuuluvad kolmandatele isikutele. Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda omaniku õigusi.