lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-27909/45

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 08.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-27909/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1985
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 3Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiHMS § 35 lg 3Menetluse algusHMS § 60 lg 1Kehtivuse sisuTMS § 18 lg 1Täitedokumendi täitmisele võtmine õigusjärgluse ja vara valduse ülemineku korralTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 348Kohtuistungi käikTsMS § 351Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungilTsMS § 368 lg 2Tuvastushagi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-27909/44Tartu Ringkonnakohus20.11.20122-12-27909/75Viru Maakohus Narva kohtumaja10.12.20132-12-27909/86Tartu Ringkonnakohus20.06.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-27909

Tsiviilasi

OÜ IV Invest Development hagi Narva linna vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2012/1503

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. oktoobri 2012.a määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ IV Invest Development määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ IV Invest Development (RK: 11129843), lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko Vastustaja (kostja): Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja: Silver Peepmaa

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 8. oktoobri 2012.a määrus, millega kohus jättis OÜ IV Invest Development hagi Narva linna vastu läbi vaatamata. Saata tsiviilasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada OÜ IV Invest Development määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 376 lg 4Hagi muutmine
TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
1.OÜ IV Invest Development esitas kohtule hagiavalduse Narva linna vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja märkis, et TMS § 221 lg 11 tulenevalt saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 3 kohaselt saab sellist hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Kristel Maalman kostja avalduse ja Jõhvi notar Tatjana Boitsova 26. septembril 2005 tõestatud lepingu nr 7858 alusel hageja vara suhtes täitemenetlust. Nõude sisu on leppetrahv vastavalt Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 17. veebruari 2012 otsusele. Täitedokumendiks on 26. septembril 2005 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise leping, mille p 10.3 näeb ette hoonestaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks. Hageja selgituste kohaselt sõlmiti poolte vahel 26. septembril 2005 hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise seadmise leping, ostueesõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping. Nimetatud lepingute kohaselt seati Narva linnale kuuluvale hoonestamata kinnistule, aadressil Rahu 42 Narva (kinnistusregistri osa nr 797) hoonestusõigus hageja kasuks. Hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 5.2 kohaselt kohustus hageja esitama detailplaneeringu projekti kuue kuu jooksul arvates hoonestusõiguse sisse kandmisest kinnistusraamatusse. Narva Linnavolikogu 9. detsembri 2005 otsusega nr 170 algatati Rahu tn 42 maa-ala detailplaneering ning kinnitati planeerimise lähteülesanne nr DP 35-2005. Lähteülesande kehtivus oli kaks aastat linnavolikogu otsuse jõustumisest, seega kaotas lähteülesanne kehtivuse hiljemalt
19.detsembril 2007. Lähteülesande kehtivuse lõppemisel kaotas kehtivuse ka otsus detailplaneeringu algatamise kohta. Narva Linnavalitsuse nõusolekul võõrandas hageja 4. septembril 2007 hoonestusõiguse muutmise lepingu, lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepinguga hoonestusõiguse OÜ-le Narva Catering. Viimane võttis üle ka hageja kohustuse esitada detailplaneering ning hageja vabanes sellest kohustusest. Narva Linnavalitsuse nõusolekul võõrandas OÜ Narva Catering 18. aprillil 2008 hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepinguga hoonestusõiguse tagasi hagejale. Narva Linnavalitsuse 2. aprilli 2008 korralduse nr 393-k p 3.2 kehtestas Narva Linnavalitsus tingimuse, et hageja kohustub esitama detailplaneeringu projekti kahe aasta jooksul arvates hoonestusõiguse sisse kandmisest kinnistusraamatusse. Hageja kasuks seatud hoonestusõigus kanti kinnistusraamatusse 25. aprillil 2008. Selleks ajaks oli juba lõppenud otsuse nr 170 kehtivusaeg. Hagejale teadaolevalt ei ole Narva Linnavolikogu planeerimise lähteülesande kehtivusaega pikendanud ega uut lähteülesannet kinnitanud. Samuti ei ole kostja teinud hagejale ettepanekut uue halduslepingu sõlmimiseks detailplaneeringu koostamise tellimiseks vastavalt planeerimisseaduse § 10 lg 6 ja HMS § 35 lg 3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Narva Linnavolikogu otsus, millega otsustati algatada Rahu tn 42 maa-ala detailplaneering, kaotas kehtivuse 19. detsembril 2007. HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. HMS § 60 lg 1 ja 2 kohaselt kehtiva haldusakti puudumisel Rahu tn 42 maa-ala detailplaneeringu algatamise kohta ning hageja ja kostja vahel halduslepingu sõlmimata jätmisel vastavalt planeerimisseaduse § 10 lg 6, ei saa kostja nõuda hagejalt detailplaneeringu projekti esitamist vastavalt 18. aprilli 2008 hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepingu p-le 4.2.
1.märtsil 2012 toimetati hagejale kätte Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti
17.veebruari 2012 otsus, millega nõudis kostja hagejalt leppetrahvi summas 3 543,63 eurot tasumist detailplaneeringu projekti esitamata jätmise eest. Kuna leppetrahv on aktsessoorne, st kehtivus sõltuvuses selle aluseks olevast põhikohustusest, ei saa kostja nõuda hagejalt ka leppetrahvi tasumist. Isegi kui nõustuda, et hageja on detailplaneeringu projekti esitamise kohustust rikkunud, siis VÕS § 159 lg 2 järgi kaotas kostja õiguse nõuda hoonestusõiguse seadmise lepingu p-s 5.3 sätestatud leppetrahvi, jättes vastava nõude hagejale esitamata mõistliku aja jooksul pärast 25. aprilli 2010.
18.aprilli 2008 hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel OÜ Narva Catering ja hageja vahel ei võtnud hageja üle kohesele sundtäitmisele allutamise kokkuleppest tulenevat kohustust. Seega ei kehti 26. septembri 2005 hoonestusõiguse seadmise leping kui täitedokument TMS § 18 lg 1 hageja suhtes ja kostja avalduse ja 26. septembri 2005 hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel hageja vara suhtes alustatud täitemenetlus on lubamatu.
2.Kostja ei pidanud hagi õigeks ja vaidles sellele sisuliselt vastu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 8. oktoobri 2012 määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et hageja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on tänaseks päevaks täitemenetluse alustamise aluseks olnud nõue rahuldatud. Kostja esindaja kinnitas, et raha on makstud. Kohus kontrollis täitemenetluse registrit ja avastas, et seal puuduvad andmed täitemenetluse nr 095/2012/1503 kohta, seega saab kohus järeldada, et menetlus täiteasjas nr 095/2012/1503 on lõpetatud. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-60-11 kohaselt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab põhimõtteliselt arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. See puudutab ka nõude rahuldamist kohtumenetluse kestel. Kohus leidis, et kuna nõue on rahuldatud ja täitemenetlus on lõpetatud, ei ole enam hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Hagejal oleks olnud võimalus täitemenetluse lõpetamise vältimiseks nõuda täitemenetluse peatamist või ajatamist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.OÜ IV Invest Development esitas Viru Maakohtu 8. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) tegi maakohus ebaõige järelduse, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Esitatud hagi oli lähedane tuvastushagile. Hagiga taotletav eesmärk on tuvastada,

et hagejal ei ole leppetrahvi tasumise kohustust kostja Narva linna ees, mille tagajärjel on hageja vara suhtes algatatud sundtäitmine lubamatu. Hagejal ei ole võimalik teisiti täitedokumendile vastu vaielda, seega on hagejal tuvastamise vastu õigustatud huvi; 2) on käesolevas vaidluses täidetud TMS § 221 lg-tes 1-3 loetletud hagi esitamise eeldused; 3) ei tee asjaolu, et vaidlusalusest täitedokumendist tulenev nõue on täitemenetluses sundkorras rahuldatud, võimatuks hageja subjektiivsete õiguste kaitsmist. Hagi sisulise läbivaatamise ja võimaliku rahuldamise korral oleks hagejal õigus nõuda kostjalt ebaseadusliku täitemenetlusega tekitatud kahju ja sundtäitmises saadu hüvitamist Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 p 5 või VÕS § 1028 lg 1 järgi; 4) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-d 2 ja 3. Määruse põhjenduste kohaselt kontrollis kohus täitemenetluse registrit ja avastas, et seal puuduvad andmed täitemenetluse nr 095/2012/1503 kohta. Hageja sai täitemenetluse nr 095/2012/1503 lõpetamisest teada alles vaidlusalusest määrusest. Riigikohtu seisukoha järgi tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, kui kohtul on kahtlus, et hageja esitatud nõue ei oleks rahuldamise puhul täidetav, peab ta sellele TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust oma nõuet täpsustada. Selleks on hagejal enamasti hagi muutmata võimalus ka TsMS § 376 lg 4 p-s 2 sätestatud tingimustel (p 14); 5) on ebaõige kohtu seisukoht, et hagiga taotletava eesmärgi saavutamiseks oli hageja kohustatud taotlema hagi tagamist.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5.Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt 1) võib eeldada, et kaebuse esitaja soovis määruskaebuse p-s 2.3 tegelikult viidata Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-134-07. Kaebuse esitaja on Riigikohtu poolt tuvastatut tõlgendanud meelevaldselt. Hagejapoolne Riigikohtu lahendi laiendatud tõlgendus ei kattu tegelike asjaoludega pooltevahelises käesolevas vaidluses. Nimelt puudub kaebuse esitaja poolt esitatud hagis tuvastuslik taotlus ja täitemenetlus on lõppenud seoses nõude rahuldamisega; 2) oleks kaebuse esitajal Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-134-07 pinnal olnud võimalus esitada hagi täiendus juhul, kui täitemenetlus oleks menetluse ajaks peatatud. Kuna kaebuse esitamine hagi tagamise abinõude kohaldamist ei taotlenud, siis tulenevalt TMS sätetest hagi esitamine iseenesest täitemenetluse kulgu ei peata; 3) oli täitemenetlus lahendi tegemise ajaks lõppenud, seega leidis maakohus õigesti, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada; 4) oli kaebuse esitajale juba kohtumenetluse ajal teada, et täitemenetlus lõpetatakse seoses nõude rahuldamisega. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja on õigusteadmistega isik ning juba kohtumenetluses toimunud kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja esindaja vastustaja esindaja väidet, et nõue on rahuldatud; 5) ei hakka vastustaja oma sisulisi vastuväiteid kordama ja jääb varasemalt esitatu juurde. Isegi juhul kui kaebuse esitaja oleks esitanud tuvastushagi, puuduvad alused kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Tsiviilasi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. OÜ IV Invest Development määruskaebus kuulub rahuldamisele. Kollegium leiab, et maakohus jättis ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata OÜ IV Invest Development poolt Narva linna vastu TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjendusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik TMS § 221 lg 1 kohaselt esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seejuures ei mõjuta hagi rahuldamine iseenesest täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi eesmärk on seega täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte seevastu täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (vrd ka Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11). Samas iseloomustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemist ka materiaalõigusliku vaidluse olemasolu võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Käesoleva asja materjalidest esitas hageja (võlgnik) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peamiselt põhjendusel, et hageja arvates ei kuulu kostjale (Narva linnale) tegelikkuses nõuet, mis on dokumenteeritud täitedokumendiks olevas notariaalses kokkuleppes ja mille alusel alustati täitemenetlust täiteasjas nr 095/2012/1503. Seega oli tegemist materiaalõigusliku vaidlusega täitedokumendis väljendatud nõude üle (vt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11).
8.Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 (p 11-12) seisukohale, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib TsMS § 368 lg 2 järgi sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui menetlusosalised vaidlevad täitedokumendi täitmise või toime üle. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on maakohus tegutsenud üllatuslikult, jättes hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata menetlusstaadiumis, kus asjas oli juba toimunud kohtuistung ning asi oli sisuliselt lõpuni arutatud. Niisugune lahend ei vasta ka menetlusökonoomia põhimõttele.
9.Kolleegium leiab, et hageja poolt hagi esitamisega taotletav ei seondu vältimatult sellega, kas vaidlusaluse nõude täitmiseks on jätkuvalt käimas täitemenetlus. Hageja eesmärgiks oli õigusselguse saavutamine küsimuses, kas tal on 26.09.2005.a notariaalse lepingu alusel rahaline kohustus kostja (Narva linna) ees. TsMS § 438 lg 1 kohaselt tuleb kohtul endal asja lahendamisel otsustada, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt tulnuks maakohtul seega pooltele selgitada, et ka TMS § 221 lg 1 järgi esitatud hagi menetlemisel on pooltel õigus esitada tuvastushagi täitedokumendist tulenevate õiguste või kohustuste tuvastamiseks TsMS § 368 lg 2 alusel. Kolleegium leiab, et sellega on rikutud TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ning TsMS § 351 lg-t 1, mille järgi on kohtul kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest.
10.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja menetluse jätkamisel tuleb maakohtul, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, anda praeguse tsiviilasja raames pooltele tähtaeg TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks. TsMS § 368 lg 2 alusel esitatava hagi rahuldamise korral tekib hagejal võimalus nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel tagasi täitemenetluses tasutud rahasumma, kui kohus tuvastab, et kostjale ei kuulunud hagi esitamise seisuga enam leppetrahvi nõuet hageja vastu.
11.Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtul.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium