Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Üllar Haaboja hagi Osaühingu Vanalinna kinnisvarabüroo ja Sten Senkeli vastu, kohustamaks kostjaid kõrvaldama hageja omandiõiguse rikkumine, taastama rikkumisele eelnenud olukord ja lubama hagejat kasutada korteriomanike kaasomandis olevaid elamu ühiskasutatavaid ruume
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-46968
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Üllar Haaboja kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3195 eurot 58 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Üllar Haaboja, esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus Kostjad Osaühing Vanalinna kinnisvarabüroo (registrikood 10555621) ja Sten Senkel, esindaja vandeadvokaat Mati Senkel
Asja läbivaatamise kuupäev
14. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-46968 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Üllar Haaboja (hageja) esitas Harju Maakohtule 17. septembril 2009 Osaühingu Vanalinna kinnisvarabüroo (kostja I) ja Sten Senkeli (kostja II) vastu hagi, milles palus kohustada kostjaid kõrvaldama hageja omandiõiguse rikkumine ja võimaldama hagejale juurdepääsu tema
korteriomandile teise korruse sissepääsu kaudu, lisaks võimaldama hagejal kasutada kaasomandi eset ning taastama rikkumisele eelnenud olukord, sh kõrvaldama hageja korteriomandile ning kaasomandi esemele põhjustatud mehhaanilised vigastused ja taastama elamu teisel korrusel asuva ühiskasutatava tualettruumi funktsionaalsus.
31.augustil 2010 esitatud hagi eseme täpsustuses palus hageja kohustada kostjaid lubama tal kasutada poolte kaasomandis olevat Tallinnas Liivalaia 41 asuva korterelamu teise korruse korterite 5, 6 ja 7 juurde kuuluvat koridori, tualettruumi ja trepikoda. Selleks palus hageja kohustada kostjaid taastama teise korruse tualettruum ja hageja juurdepääs sellele, eemaldama teise korruse koridorist seinakapp ning duširuum, avama teise korruse koridori ja trepikoja vahelise ukse ja korteri nr 7 ja trepikoja vahelise ukse. Samuti palus hageja kohustada kostjaid mitte takistama hagejal kasutamast elamu teise korruse koridori ja trepikoda. Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 11. oktoobrist 2005 Tallinnas Liivalaia 41–1 asuva korteriomandi omanik. Korteriomand paikneb maja kahel korrusel. Sissepääs korterisse on nii esimeselt kui ka teiselt korruselt. Pärast kohtumenetluse algust jagas hageja korteriomandi kolmeks korteriomandiks numbritega 1, 3 ja 7. Teisele korrusele jääb korteriomand nr 7. Kostjale I kuulub korteriomand nr 5 ja kostjale II korteriomand nr 6. Kostjad sulgesid ja naelutasid kinni hageja korteri teise korruse ukse ning sulgesid sellega ühe sissepääsu hageja korterisse. Kostjad on sulgenud ka ligipääsu maja teisel korrusel asuvale üldkasutatavale koridorile ning ühiskasutatavale tualettruumile, vahetades ustel lukud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Kostjad on rikkunud hageja omandiõigust, sulgedes hageja korteriomandi reaalosale juurdepääsu. Samuti on kostjad rikkunud hageja õigusi kaasomandile.
2.Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I väitis, et hageja korterisse on sissepääs elamu esimeselt korruselt. See, et igal korteril on vaid üks sissepääs, on üldtuntud asjaolu. Kostja I tugines enda korteriomandi ostmisel kinnistusraamatu andmetele, sh kinnistustoimikus olevale plaanile, mille kohaselt ei pääse teiselt korruselt hageja korterisse. Selline on olukord hiljemalt korteriomandite kinnistamisest 2001. aastal.
3.Kostja II hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II leidis, et hageja korterisse on sissepääs üksnes esimeselt korruselt ning selline on olukord olnud juba alates ajast, mil hageja korteriomandi omandas. Hageja ei ole teise korruse sissepääsu kunagi kasutanud, kuna uksekoht on olnud vähemalt 2001. aastast püsivalt suletud. Teise korruse korterite 5, 6 ja 8 omanikud on ostnud oma korterid teadmisega, et teise korruse koridori kasutavad ainult nemad. Selline on ka välja kujunenud kaasomandi kasutuskord.
4.Harju Maakohus jättis 21. veebruari 2011. a otsusega hagi rahuldamata.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. oktoobri 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja
maakohtu otsuse muutmata.
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus selle ja maakohtu otsuse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjad vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
8.Riigikohus tühistas 28. märtsi 2012. a otsusega nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse järgi kvalifitseerisid kohtud hageja nõuded ekslikult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõudeks. Hageja leidis, et kostjad rikuvad tema juba olemasolevat õigust kasutada kaasomandi eset, st korteriomandite reaalosadest väljapoole jäävat elamu osa. Sellist nõuet saab pidada AÕS §-st 89 tulenevaks omandi kaitse nõudeks. Seejuures tuleb eristada hageja õigust kasutada korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset. Hageja nõue, võimaldamaks tal kasutada elamu teise korruse koridori, tualettruumi ja trepikoda, on suunatud sellele, et hageja saaks kasutada elamu kaasomandis olevat osa, st osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul tulenevad korteriomaniku õigused kaasomandi eset kasutada korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg-st 2, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Hageja nõue kohustada kostjaid avama korteri nr 7 ja trepikoja vaheline uks on suunatud sellele, et hagejal ei takistataks kasutada oma korteriomandi reaalosa. Lisaks on hageja esitanud elamu teise korruse ühiskasutatava tualettruumi taastamise nõude, mida võib pidada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeks. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 89 kolmandast lausest tulenevalt on nõude rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Hageja nõude puhul, mis on suunatud elamu kaasomandis oleva osa kasutamisele, peab hageja seega tõendama, et kostjad takistavad tal elamu teise korruse koridori, seal asuvat tualettruumi ning trepikoda nende otstarbe kohaselt kasutamast. Kostjatel on aga võimalik tõendada, et hageja on kohustatud sellist takistust taluma. Hageja nõude puhul, mille sisuks on kõrvaldada tema korteriomandi reaalosa kasutamise takistus, peab hageja tõendama, et kostjad takistavad tal kasutada tema korteriomandi reaalosasse pääsemiseks elamu teisel korrusel asuvat ust. Seejuures ei ole oluline, kas hageja on seda ust varem kasutanud, vaid see, kas uks on mõeldud hageja korterisse sissepääsemiseks ning kostjate tegevuse tõttu on selle ukse kaudu hagejal takistatud pääsemine oma korterisse. KOS § 10 lg 1 kohaselt on välistatud reaalosa kasutamine, kui see oleks vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Sellega võib olla eelkõige tegemist juhul, kui kehtiva kaasomandi kasutuskorra kohaselt ei ole hagejal õigust kasutada elamu teise korruse koridori, mistõttu oleks sinna viiva ukse kasutamine vastuolus nende kaasomanike õigustatud huvidega, kelle kasutuses on see koridor kasutuskorra järgi.
9.Hageja loobus tualettruumi taastamise nõudest, põhjendades seda sellega, et kostjad on selle nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
10.Harju Maakohus jättis 27. juuli 2012. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus võttis vastu ka hageja loobumise tualettruumi taastamise nõudest ning lõpetas selles osas menetluse.
Maakohus leidis, et asja materjalidest nähtuvalt on II korruse koridoris, kus asub uks hageja korterisse nr 7, tehtud remont, mille tagajärjel on uks kaetud seinaga. Kostjad on sulgenud ka II korruse koridori ja trepikoja vahelise ukse. Neile asjaoludele kostjad vastu ei vaidle. Seega ei ole hagejal võimalik kasutada II korruse koridori ja tualettruumi ning siseneda talle kuuluvasse korterisse II korruse koridoris asuva ukse kaudu. Vaatamata eeltoodule tuleb jätta hagi rahuldamata. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt oli korteri omanik enne hagejat T. Luik, hageja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 20. oktoobril 2005. Eelmise omaniku ja hageja vahel sõlmitud lepingu p-st 1.3.5 nähtuvalt asub sissepääs korterisse I korrusel. Pärast hagi esitamist on hageja oma korteriomandist, mille koosseisu kuulus kolm tuba (kaks I korrusel ja üks II korrusel), esimese korruse toad võõrandanud. Seejuures on hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus mõlema moodustatud korteriomandi suhtes. Sisuliselt pole muutunud olukord, mis eksisteeris enne korteri jagamist kolmeks korteriomandiks. Seega on hagejal võimalik siseneda korterisse nr 7 esimese korruse kaudu ning tal ei ole vaja kasutada II korruse ust ja koridori. Duširuum on hagejal II korruse toas, tualettruum I korruse koridoris. Tõendatud ei ole, et hageja oleks II korrusel olevat ust ja koridori kasutanud alates omanikuks saamisest kuni väidetava õiguste rikkumiseni 9. septembril 2009. Eeltoodust tulenevalt ei teosta hageja oma õigusi heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138). Kuigi teise korruse koridor on kaasomandis, puudub mõistlik põhjendus, miks peaks teise korruse koridori kasutama isik, kellel on sissekäik oma korterisse olemas esimese korruse koridorist. Hageja nõue kaasomandiosa (II korruse koridor) kasutamiseks ei ole esitatud heas usus. Kuivõrd hagejal ei ole õigust kasutada II korruse koridori, on välistatud ka teise korruse koridorist hageja korterisse viiva ukse kasutamine.
11.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
12.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. detsembri 2012. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et lisaks seadusele võivad omaniku õigused olla AÕS § 68 lg 2 järgi kitsendatud ka teiste isikute õigustega. Omanik on kohustatud rikkumist taluma juhul, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus. Hageja nõue tuleb lahendada esmajoones poolte huve kaaludes. Hinnata tuleb, milline on hageja huvi korterist nr 7 II korruse koridori ja tualettruumi pääsemiseks ning nende ruumide kasutamiseks ning milline on kostjate huvi selle takistamiseks. Maakohus tuvastas, et hageja omandas eelmiselt omanikult 2005. aastal korteri nr 1 juba ümberehitatud kujul, kusjuures sissepääs korterisse oli ainult I korrusel. Hagejal on olemas tualeti kasutamise võimalus I korrusel ning hageja pole tegelikult II korrusel olevat ust ja koridori kasutanud
alates omanikuks saamisest kuni väidetava õiguste rikkumiseni. Pärast hagi esitamist on hageja oma korteriomandist, mille koosseisu kuulus kolm tuba, esimese korruse toad võõrandanud oma perekonnaliikmetele, ent talle on jäänud mõlema moodustatud korteriomandi kasutusõigus. Maakohus märkis, et sisuliselt pole muutunud olukord, mis eksisteeris enne korteri jagamist kolmeks korteriomandiks. Kostjad väidavad, et vaidlusalune uks on kinni ehitatud juba enne 2004. aastat, mil kostja I ostis korteri nr 5. Kostja I tugines ostmisel kinnistusraamatu andmetele, sealhulgas kinnistustoimikus olevale plaanile, mille järgi korteri nr 1 sissepääs on I korrusel ja II korrusel on ainult korterite nr 5, 6 ja 8 sissepääsud. Kostjad soetasid korterid 5 ja 6 eesmärgiga hõlbustada omavahelist suhtlemist. Samas trepikojas samal korrusel asuvad 3 eraldi ühetoalist korterit vastasid, arvestades kostja I esindaja, kostja II ja korter nr 8 omaniku Karl Senkeli sugulussuhteid, nende ootustele ja vajadustele. Seega ei ole kostjad omavoliliselt lõpetanud hageja poolt teise korruse koridori ja tualettruumi kasutamist, vaid hageja soovib sellise kasutamisvõimaluse luua, tuginedes enda kui kaasomaniku õigustele. Hageja õiguse sellisel viisil teostamine on vastuolus TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega. Hageja omandas korteriomandi, millel oli üks sissepääs esimesel korrusel, ja sellega sai ta arvestada ja pidi arvestama ka korteriomandi tükeldamisel kolmeks eraldi korteriomandiks. Seevastu kostjad omandasid oma korteriomandid teadmises, et II korruse koridor ja tualettruum on ainult korterite nr 5, 6 ja 8, st sisuliselt nende perekonnaliikmete kasutuses. Mõistliku inimese seisukohalt pole võimalik mõista, miks peaks hageja välistama koridori ja tualettruumi ühise kasutamise oma perekonnaliikmetega, kellele ta võõrandas esimese korruse toad, kuid samal ajal soovima kasutada ühist koridori ja tualettruumi teise perekonna liikmetega. Ei ole vaja juba aastaid kestnud faktiliselt eksisteerivat kasutuskorda muuta ja tekitada uuesti sisuliselt ühiskorterit olukorras, kus hageja omandi kasutamise kitsendused on võimalik hüvitada mõistliku hüvitisega. Kuna hageja on siiani eitanud talumiskohustuse olemasolu ega ole esitanud seisukohta võimaliku hüvitise suuruse kohta, on võimalik kohustada hagejat kitsendusi taluma ka hüvitise suurust kindlaks määramata. Sel juhul võib hageja nõuda hüvitise kindlaksmääramist hiljem hagiga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja leiab, et omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise üheks eelduseks ei ole see, et omaniku huvid peavad üles kaaluma rikkuja huvid. AÕS § 68 lg 2 alusel kitsenduste rakendamiseks tuleb tuvastada, millised on teise isiku õigused, kas ja millisel õiguslikul alusel need tekkisid ning kas need õigused saavad omandiõigust kitsendada. Ringkonnakohus on vastupidisele seisukohale asudes rikkunud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lg-t 2, mille kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Nimelt nähtub samas asjas tehtud Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsusest, et eelkõige tulnuks hinnata, kas kostjatel on õigus takistada hagejal kaasomandit kasutada,
lähtudes kehtivast kaasomandi kasutuskorrast. Seega ei oleks pidanud kohtud kaaluma poolte huve, vaid kindlaks tegema, kas on kokku lepitud kasutuskord. Kohtud kohaldasid valesti TsÜS § 138. Ei ole asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja tegevus enda omandiõiguse realiseerimisel oleks kantud soovist kostjatele kahju tekitada. Kostjad ei ole ühegi sellise asjaolu esinemist tõendanud.
15.Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
17.Hageja on esitanud AÕS §-st 89 tuleneva omandi kaitse nõude, mille juures tuleb eristada hageja nõuet kasutada korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset. Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud TsMS § 693 lg-t 2, jättes arvestamata samas asjas Riigikohtu esitatud seisukohad õiguse kohaldamise kohta. Sellest tulenevalt on kohtud kohaldanud valesti AÕS § 89.
18.Riigikohus leidis asja esimest korda läbi vaadates, et hageja nõue, võimaldamaks tal kasutada elamu teise korruse koridori, tualettruumi ja trepikoda, on suunatud sellele, et hageja saaks kasutada elamu kaasomandis olevat osa. Seejuures pidi hageja tõendama, et kostjad takistavad tal neid ruume nende otstarbe kohaselt kasutamast (vt KOS § 10 lg 2). Kostjad pidid tõendama, et hageja on kohustatud sellist takistust taluma. Maakohus tuvastas, et kostjad takistavad hagejal kaasomandis olevaid ruume kasutamast. Seega tulnuks hagi rahuldamata jätmiseks tuvastada, et hagejal on mingi õiguslik kohustus sellist takistust taluda. Eelkõige saaks selline kohustus tuleneda kaasomandi kasutuskorrast, nagu kolleegium selgitas samas asjas tehtud 28. märtsi 2012. a otsuses. Kohtud leidsid aga, et hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane, kuna hageja pääseb oma korterisse ka elamu esimeselt korruselt ning saab kasutada esimesel korrusel asuvat tualettruumi. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. Ainuüksi asjaolu, et hagejal on alternatiivsed võimalused enda korterisse pääsemiseks ning tualettruumi kasutamiseks, ei tähenda, et hageja nõue kaasomandis oleva teise korruse trepikoja, koridori ja tualettruumi kasutamiseks oleks hea usu põhimõtte vastane. Kohtud ei hinnanud, kas on olemas kaasomandi kasutuskord või muu õiguslik alus, mis lubaks kostjatel takistada hagejal kaasomandis olevate ruumide kasutamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha juhul, kui kostjad on sellele tuginenud.
19.Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et AÕS § 89 alusel esitatud hageja omandi kaitse nõue tuleb lahendada ainuüksi poolte huve kaaludes. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega ei saa ainuüksi teiste isikute huvid omaniku õigusi kitsendada, sh ei saa ainuüksi teiste isikute huvidest tuletada omaniku kohustust omandiõiguse rikkumist taluda AÕS § 89 kolmanda lause mõttes.
20.Kolleegium märgib, et kostjad ei ole praeguses asjas palunud kaasomandi kasutuskorda kindlaks
määrata. Kui kostjad seda soovivad, tuleb neil selleks esitada eraldi avaldus TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Sellesse menetlusse tuleb TsMS § 614 järgi kaasata kõik korteriomanikud. Kui kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb ühe isiku ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal üldjuhul maksta selle eest teistele hüvitist (vt nt Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 13). TsMS § 613 lg 4 kohaselt oleksid kostjad võinud esitada kasutuskorra kindlaksmääramise nõude ka vastuhagina, kuid praeguseks on möödunud TsMS § 373 lg-s 1 sätestatud tähtaeg vastuhagi esitamiseks. Samuti oleks olnud juhul, kui kostjad oleksid esitanud avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, võimalik liita see praeguse hagiga ühte menetlusse TsMS § 374 ja § 613 lg 4 järgi. Kui kohus TsMS § 613 lg 4 alusel vaatab kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise asja läbi hagimenetluses, tuleb selle asja läbivaatamisel järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut (vt ka Riigikohtu 24. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-12, p 16).
21.Hageja nõude korteriomandi reaalosa kasutamise võimaldamiseks on kohtud jätnud rahuldamata üksnes põhjusel, et hagejal ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt õigust kasutada koridori, kuhu tema korteri II korruse uks viib. Nagu eespool toodud, ei ole selline käsitlus õige. Samas asjas tehtud 28. märtsi 2012. a otsuses märkis kolleegium, et hageja nõude puhul, mille sisuks on kõrvaldada tema korteriomandi reaalosa kasutamise takistus, peab hageja tõendama, et kostjad takistavad tal kasutada tema korteriomandi reaalosasse pääsemiseks elamu teisel korrusel asuvat ust. Seejuures ei ole oluline, kas hageja on seda ust varem kasutanud, vaid see, kas uks on mõeldud hageja korterisse sissepääsemiseks ning kostjate tegevuse tõttu on selle ukse kaudu hagejal takistatud pääsemine oma korterisse. Kohtud on jätnud võtmata seisukoha, kas uks on mõeldud hageja korterisse sissepääsemiseks ning kas kostjate tegevuse tõttu on selle ukse kaudu hagejal takistatud pääsemine oma korterisse. Ainuüksi kostjate väidete väljatoomine ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas ei ole asjaolude tuvastamine. Asja uuel läbivaatamisel tuleb lahendada ka see nõue, arvestades mh ka samas asjas tehtud Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsuse põhjendusi.
22.Menetluskulude jaotuse määrab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 järgi kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.
23.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Villu Kõve, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.