Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu hagi X vastu korteriomandi võõrandamise kohustamiseks ning võla ja viivise väljamõistmiseks ning X vastuhagi 26,20 euro nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja): Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu esindajad (registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin, e-post XXX Kostja (vastuhagis hageja): X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov, e-post XXX Kohtuistungi aeg
toimumise Kohtuistung 15.04.2024.
Tsiviilasja hind
Hagihind 8846,66 eurot
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi võla ja viivise nõudes osaliselt.
1.1.Mõista X’lt (X, isikukood: XXX) hageja Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 712,28 eurot ja kuni kohtuotsusse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 248,86 eurot.
1.2.Mõista X’lt (X, isikukood: XXX) hageja Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kasuks välja viivis põhinõude summalt 712,28 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
Jätta rahuldamata Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu nõue kohustada kostjat X võõrandama korteriomand XXX (kinnistu nr XXX).
3.Rahuldada vastuhagi ja teha selle osas tasaarvestus.
4.Võtta vastu hageja 20.05.2024 esitatud tõendid. Menetluskulude jaotus
5.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (korteriühistu) esitas 10.12.2020 Harju Maakohtule hagi X (korteriomanik) vastu korteriomandi asukohaga XXX võõrandamise kohustamiseks ning avalduse 2954,50 euro nõudes, millest 1835,61 eurot oli majandamiskulude võlgnevus ja 1118,89 eurot viivise nõue. Maakohus võttis nõuded 29.12.2020 määrusega menetlusse.
2.Korteriomanikule kuulub korteriomand asukohaga XXX (kinnistu registriosa nr XXX). Kinnistusraamatu andmetel kuulub korteriomandi koosseisu XXX mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr XXX, mille üldpind on 16,80 m2 ja mille tähistus plaanil on XXX.
3.Hagiavalduse kohaselt võeti korteriühistu liikmete üldkoosolekul 17.12.2019 muu hulgas vastu otsus, millega nõuti kahe korteriomandi (korteriomanikule kuuluva korteriomandi nr XXX ning korteriomaniku ja Y kaasomandisse kuuluva korteriomandi nr XXX) võõrandamist 3 kuu jooksul alates nõude esitamise päevast.
4.Y esitas 14.02.2020 Harju Maakohtule avalduse korteriomanike 17.12.2019 üldkoosoleku otsuste, sh korteriomandi nr XXX võõrandamiseks kohustava otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr XXX). Harju Maakohus rahuldas 08.03.2022 määrusega avalduse osaliselt, tuvastades, et üldkoosoleku otsus on tühine osas, millega kinnitati 2018. a majandusaasta aruanne ja 2020. a majanduskava. Muus osas, sh korteriomandi nr XXX võõrandamiseks kohustava otsuse osas, jättis maakohus avalduse rahuldamata.
4.1.Y esitas maakohtu määruse peale tsiviilasjas nr XXX määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse muu hulgas osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse korteriomandi nr XXX võõrandamise nõude esitamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.08.2022 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
4.2.Y esitas ringkonnakohtu määruse peale tsiviilasjas nr XXX määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus jättis oma 12.04.2023 määrusega muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2022 määruse osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, milles maakohus oli jätnud rahuldamata Y avalduse tunnistada kehtetuks korteriühistu 17.12.2019 üldkoosoleku otsus osas, millega oli otsustatud nõuda korteriomandi nr XXX omanikult korteriomandi võõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast.
5.Praeguses asjas otsustas kohus 14.04.2021 määrusega korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõudes menetluse peatada kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjades nr XXX ja XXX. Viimati nimetatud asjas vaidlustas Y korteriühistu 03.07.2018 üldkoosoleku otsused, sh aastate 2016, 2017, 2018 ja 2019 majandamiskavade kinnitamise otsused. Tallinna Ringkonnakohus tegi selles asjas 31.08.2021 menetlust lõpetava määruse, milles tunnistas kehtetuks korteriühistu otsuse selles osas, milles kinnitati aastate 2016 ja 2017 majanduskavad (määruse resolutsiooni p-d 1 ja 5.2). Korteriühistu otsuseid aastate 2018 ja 2019 majanduskavade kehtestamiseks kohus kehtetuks ei tunnistanud. See ringkonnakohtu lahend on jõustunud.
6.Kohus jätkas menetlust korteriühistu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõuete osas, lähtudes korteriühistu 19.01.2021 hagiavalduse täpsustusest, mille kohaselt põhivõla nõue oli 886,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 200,21 eurot. Kohus tegi 14.05.2021 osaotsuse, millega
rahuldas hagi osaliselt ja mõistis korteriomanikult korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevuse 730,38 eurot ja alates 01.01.2017 kuni 14.04.2021 so kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise 214,06 eurot ja viivise alates 15.05.2021 kuni kohtulahendi täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
6.1.Korteriomanik esitas maakohtu 14.05.2021 osaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 08.04.2022 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas osaotsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.2.Ringkonnakohus heitis maakohtule ette, et see on korteriühistu nõude rahuldanud, jättes selle sisuliselt kontrollimata. Nõude rahuldamise eeldusena tuleb kohtul kontrollida, kas saab lähtuda kehtivast majanduskavast või võib korteriühistu tasumist nõuda ka ilma kehtiva kavata (nt tuginedes varasemale üldkoosoleku otsusele või nõudes kulupõhist tasu nn vahendatud teenuste eest nagu elamu üldkasutatavate ruumide elekter (üldelekter), jäätmevedu, küte, vesi- ja kanalisatsioon, kindlustus jmt).
6.3.Ringkonnakohus leidis ka seda, et korteriühistu majanduskava kehtestamise otsuse vaidlustamine iseenesest otsuse mittekehtivust kaasa ei too, samas aga, arvestades nende otsuste vaidlustamist, oleks maakohus pidanud kaaluma menetluse peatamist ka korteriühistu võlanõude osas.
6.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus võtnud vajalikku seisukohta korteriühistu algselt esitatud nõude vähendamise kohta. Kui menetlusosaline vähendab nõuet, peab kohus välja selgitama, kas ta võtab hagi osaliselt tagasi või loobub osaliselt nõudest. Kui hageja vähendab menetlusse võetud nõuet tulenevalt kostja vastuväidetest või nõude osalisest rahuldamisest, tuleb nõudest loobumine või tagasivõtmine nõuetekohaselt vastu võtta ja arvestada sellega menetluskulude jaotamisel.
7.Korteriomanik esitas maakohtule 12.04.2021 vastuhagi, mida täiendas 19.04.2021 ja 20.04.2021. Korteriomanik palus vastuhagiga tuvastada korteriühistu 12.04.2011 ja 09.01.2012 üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisus ning mõista korteriühistult korteriomaniku kasuks välja 33,47 eurot. Maakohus eraldas 27.04.2021 määrusega korteriomaniku vastuhagi eraldi menetlusse (tsiviilasi nr XXX). Korteriomanik esitas maakohtu 27.04.2021 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.09.2021 määrusega korteriomaniku määruskaebuse läbi vaatamata, sest menetlusosalisel puudub õigus haginõuete eraldamise määrust vaidlustada.
8.Kohus peatas 23.08.2022 määrusega menetluse praeguses asjas võla ja viiviste väljamõistmise nõudes kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjades nr XXX ja XXX. Sama määrusega võttis kohus vastu korteriühistu nõude vähendamise taotlusest taganemise.
9.Kohus uuendas 05.05.2023 määrusega menetluse praeguses asjas korteriomandi võõrandamise kohustamiseks ning võla ja viivise väljamõistmiseks.
10.Kohus eraldas 05.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr XXX iseseisvaks menetluseks korteriomaniku 12.04.2021 avalduse korteriühistu vastu 26,20 euro ja alates 12.04.2021 viivise saamiseks, liitis eraldatud tsiviilasja tsiviilasjaga nr 2-20-18261 ja luges tsiviilasja numbriks 2-20-18261. Korteriomaniku nõue 26,20 eurot koosneb kahest osast: enammakstud 14,46 eurot prügiveo ja 11,74 eurot liftide hooldustööde eest ajavahemikul 01.01.2017 – 31.03.2021.
11.Kohus kohustas 30.10.2023 määrusega korteriühistut esitama hagiavalduse tervikteksti. Korteriühistu esitas hagiavalduse tervikteksti 16.11.2023. Selle kohaselt nõuab korteriühistu korteriomanikult korteriomandi nr XXX võõrandamist ning võlgnevust 1835,61 eurot ja viivist 1118,89 eurot ehk täpselt samas suuruses, nagu esialgu esitatud hagis.
12.Kohus andis 30.01.2024 korteriühistule uue tähtaja hagiavalduse tervikteksti koos selgete haginõuetega esitamiseks. Korteriühistu teatas 05.02.2024, et menetlusosalised peavad kompromissläbirääkimisi teises tsiviilasjas (tsiviilasi nr XXX, milles hagejaks on korteriühistu ning kostjateks korteriomandi nr XXX kaasomanikud korteriomanik ja Y) ning pooltel on soov lõpetada mõlemad tsiviilasjad (nii XXX kui ka 2-20-18261) kompromissi sõlmimisega. Pooled kompromissi sõlmimiseni ei jõudnud.
13.Korteriühistu esitas 31.03.2024 hagiavalduse täpsustuse, mida täiendas 01.04.2024. Selle kohaselt on korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse nõue perioodi 01.01.2014–27.03.2024 eest 5346,66 eurot, millest 2 976,02 eurot on põhivõlgnevus ja 2 370,64 eurot on viivisenõue.
14.Kohus pidas 15.04.2024 korraldava istungi, kus andis korteriomanikule 3 nädalat vastamiseks korteriühistu 31.03.2024 esitatud täpsustatud võlanõudele. Pooled teatasid, et on nõus menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses.
15.Kuna korteriühistu on menetluse käigus olnud erinevatel seisukohtadel küsimuses, milline pindala on korteriomandi nr XXX puhul korrektne majandamiskulude jaotamise alus, palus kohus 13.05.2024 korteriühistul täpsustada, milline on kõigi korteriomandite kogupindala, mida ta oma majandamiskulude arvestuses kasutab. Samuti palus kohus korteriühistul esitada nimekiri kehtivatest majanduskava kinnitamise või muudest korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsustest, millega on kehtestatud need kulud, mille aluseks ei ole teenuse osutaja arve.
16.Korteriühistu teatas oma 20.05.2024 vastuses, et vastavalt õiguslikult siduvale tavale on korteriomandi nr XXX majandamiskulude arvestamise aluseks on 19,7 m 2 ehk korteriomandi suurus koos nende ruumidega, mis faktiliselt on kahe korteriomandi (nr XXX ja XXX) ainukasutuses. Sama põhimõtet rakendatakse kõigi korteriomandite puhul ja kõikide korteriomandite summaarne arvestuslik kogupindala on 4036,80 m2 ehk 283 m2 võrra suurem, kui kinnistusraamatusse kantud pindalade summa (3753,80 m2).
17.Korteriühistu on seisukohal, et tema nõue ajavahemikul 01.01.2014–31.12.2016 ei ole aegunud, sest sel ajavahemikul sissenõutavaks muutunud nõuete hilisema osalise tasumisega on korteriomanik neid nõudeid tervikuna tunnustanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Alternatiivselt leiab korteriühistu, et korteriomanik on oma kohustusi rikkunud tahtlikult ja seega kohaldub TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt on aegumistähtaeg kümme aastat. Kostja vastuväited
18.Korteriomanik on esitanud aegumise vastuväite korteriühistu nõudele ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.12.2016. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Korteriühistu esitas hagi 10.12.2020, seega on korteriomaniku hinnangul enne 2017. aastat sissenõutavaks muutunud nõuded (põhivõlgnevus 1294,59 eurot ja viivis 1681,28 eurot) aegunud.
19.Ülejäänud korteriühistu nõude osas leiab korteriomanik, et korteriühistu poolt esitatud tõenditega (arved, maksekorraldused, koondtabel) ei ole tema nõue tõendatud. Korteriühistu on majandamiskulude jaotamisel võtnud korteriomandi nr XXX suuruseks ekslikult 19,7 m 2, samas kui kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi nr XXX eriomandi eseme üldpind (eluruumi suurus) 16,8 m2. Korteriomandi nr XXX kaasomandi osa suurus on XXX ehk ka selle arvutamisel on aluseks võetud pindala 16,8 m2.
20.Korteriomanik vaidleb vastu korteriühistu väitele, et halduse ja hoolduse ning remondifondi tariifid on kinnitatud korteriühistu 12.07.2011, 14.10.2011, 09.01.2012, 15.12.2014, 03.07.2018 ja 17.12.2019 üldkoosolekute otsustega.
21.Korteriomanik vaidleb vastu korteriomandi võõrandamise nõudele, leides, et puuduvad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldused nõude esitamiseks. Korteriomanik tasus enne võõrandamise otsuse tegemist 17.12.2019 üldkoosolekul korteriühistule kogu võla, mida ta selle hetke seisuga tunnistas (544,64 eurot). Korteriühistu esitas üldkoosolekule valeandmeid, nagu oleks korteriomaniku võla suurus olnud 2404,68 eurot, viies sellega üldkoosolekul osalejad eksitusse.
22.Korteriomanik leiab, et korteriühistu tegelik eesmärk on sundvõõrandamise kaudu vabaneda ebameeldivast korteriomanikust, kes on mitu korda pöördunud kohtusse, seejuures kohus kogu aeg
tühistab korteriühistu majanduskavad ja muud majandamisega seotud otsused.
23.Võlgnevuse tekitamise põhjuseks oli korteriomaniku kinnitusel see, et iga kord korteriomanik pidi tegema arvete ümberarvestuse ja kuna korteriomanikul ei ole raamatupidamise oskusi, siis see oli äärmiselt raskendatud ja korteriomanik pidi kasutama selleks tasulist teenust ja tegi ümberarvestust korraga ühe makseperioodi eest. Maksete tegemine oli venitatud ka seoses sellega, et korteriomanik ootas kohtulahendeid, mis pidid tõendama, et maksed on õigusvastased. Praegu korteriomanik enda väitel tasub arved õigeaegselt.
24.Korteriomanik on esitanud ka väite, et KrtS § 32 lg 2 p 2, mille kohaselt võib korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse korral esitada korteriomandi võõrandamise nõude, on põhiseadusega vastuolus. Korteriomanik leiab, et KrtS § 32 lg 2 p-s 2 sätestatud kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitamine kahjustab teiste korteriomanike huve väheoluliselt. Sellises väheolulises olukorras on põhjendamatu korteriomandi võõrandamise meetme rakendamine, mis kujutab endast isiku põhiõiguse (omandiõiguse) rasket riivet ja on äärmuslik abinõu. Kohtu põhjendused
25.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada võla ja viivise nõudes osaliselt ning jätta korteriomandi võõrandamise nõudes rahuldamata. Vastuhagi tuleb rahuldada ja teha tasaarvestus võlanõudega.
26.Kohus käsitleb kõigepealt menetluslikke küsimusi, lahendab korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse nõude, seejärel nõude korteriomandi võõrandamiseks ja lõpuks korteriomaniku vastuhagi. I. Menetluslikud küsimused
27.Korteriühistu esitas 10.12.2020 kohtule dokumendi, mis oli pealkirjastatud kui hagiavaldus „X vastu kaasomandis oleva korteriomandi võõrandamise kohustamiseks“ ja avaldus „X võlgnevuse 1835,61 ja viivise 1118,89 eurot nõudes“. Korteriühistu palus kohtul lahendada mõlemad nõuded koos ühe tsiviilasja raames.
28.KrtS § 33 lg 1 kohaselt lahendab kohus korteriomandi võõrandamise nõude vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Ka TsMS § 613 lg 1 p 1 sätestab, et hagita menetluses ei lahendata nõuet, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Seega on tegemist asjaga, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses.
29.Tallinna Ringkonnakohus juhtis oma 08.04.2022 otsuses tähelepanu asjaolule, et kui hageja esitab nõude KrtS § 40 lg 1 alusel, siis tuleks see TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendada hagita asjana, aga koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses, tuleneb TsMS § 613 lg-st 4 juhis vaadata see läbi hagimenetluses. Samas tuleb menetluses järgida hagita menetluse põhimõtteid ja sätteid (Riigikohtu 24.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 10 teine lõik, samuti selles viidatud 13.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-13, p 20).
30.Sellise olukorraga on tegemist ka praeguses asjas. Sellises olukorras vaatab kohus kõik ühes asjas esitatud nõuded läbi hagimenetluses, sest kohus ei saa ühes tsiviilasjas korraga lahendada nii hagi kui hagita asja. Samas järgib kohus selle nõude läbi vaatamisel, mis üldjuhul tuleks lahendada hagita menetluses, hagita menetluse põhimõtteid (vt ka Riigikohtu 11.09.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1619005, p 12).
31.Kohus märgib siinkohal, et asjaolu, et korteriühistu majandamiskulude nõue vaadatakse kohtus läbi hagita menetluse põhimõtteid arvestades, ei tähenda, et korteriühistu võib esitada kohtule nõudena mistahes summasid ja neid menetluse käigus pidevalt muuta. Selline käitumine ei ole kooskõlas seaduse nõudega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus selgitab, et iga sent, mida korteriühistu korteriomanikult nõuab, peab tuginema õiguslikule alusele ja selle õigusliku aluse olemasolu tõendamine on korteriühistu kohustus ka hagita menetluses. Hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte ei tähenda, et piisab sellest, kui korteriühistu esitab oma nõude raamatupidamisliku arvestuse ja sinna juurde oma kuludokumendid ning kohus peab talle esitatud tuhandete lehekülgede hulgast ise leidma sobivad tõendid menetlusosalise nõude tõendamiseks, vaid korteriühistu peab iga arve iga rea juurde lisama viite, mis on selle sisu.
32.Kohus vaatab korteriomaniku 12.04.2021 esitatud avalduse selle osa, mis on eraldatud tsiviilasjast nr XXX ja liidetud praeguse asjaga (korteriomaniku nõue korteriühistu vastu 26,20 euro saamiseks), läbi vastuhagina.
33.Tallinna Ringkonnakohus leidis oma 08.04.2022 otsuses ka seda, et maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja algselt esitatud nõude vähendamise kohta (otsuse p 36). Ringkonnakohus leidis, et nõudest osaline loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle osas menetluse lõpetanud. Senini on hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma menetluslikku positsiooni muuta (vt nt Riigikohtu 12.06.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 18 teine lõik). Korteriühistu esitas 19.02.2022 kohtule teate, et võtab tagasi 19.01.2021 nõude vähendamise ja kohus on selle oma 23.08.2022 määrusega vastu võtnud.
34.Korteriühistu esitas 31.03.2024 hagiavalduse täpsustuse, mida täiendas 01.04.2024. Selle kohaselt on korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse nõue perioodi 01.01.2014–27.03.2024 eest 5346,66 eurot, millest 2 976,02 eurot on põhivõlgnevus ja 2 370,64 eurot on viivisenõue. Korteriühistu täiendavat riigilõivu ei tasunud ja kohus seda ka ei nõudnud. Kohus on seisukohal, et kuna selle nõude läbi vaatamisel tuleb järgida hagita menetluse põhimõtteid, kohaldub see ka riigilõivu tasumisele. Avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 5), mille korteriühistu on tasunud algse hagiavalduse esitamisel.
35.KÜ esitas 20.05.2024 vastuse (dtl 3332) koos tõenditega. Kohus võtab need tõendid vastu, sest need on esitatud kohtu nõudmisel ning on asjas olulised. II. Korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse nõue a) 01.01.2014–31.12.2016
36.Ajavahemiku 01.01.2014–31.12.2014 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 705,44 eurot, millest tasutuks on lugenud 427,45 eurot ja võlgnevuseks 277,99 eurot (dtl 1948–1949). Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2014–31.12.2014 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 535,89 eurot (dtl 1948–1949).
37.Ajavahemiku 01.01.2015–31.12.2015 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 1037,71 eurot, millest tasutuks on lugenud 543,44 eurot (dtl 1949–1951) ja võlgnevuseks 494,27 eurot. Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2015–31.12.2015 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 662,12 eurot (dtl 1949–1951).
38.Ajavahemiku 01.01.2016–31.12.2016 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 858,98 eurot, millest tasutuks on lugenud 336,65 eurot ja võlgnevuseks 522,33 eurot (dtl 1951–1953). Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2016–31.12.2016 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 483,27 eurot (dtl 1951–1953).
39.Kuna korteriomanik on esitanud korteriühistu nõudele ajavahemiku 01.01.2014 kuni 31.12.2016 eest aegumise vastuväite (dtl 3147–3148), lahendab kohus kõigepealt selle küsimuse. Kohus leiab, et korteriomaniku vastuväide on põhjendatud ja ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.12.2016 sissenõutavaks muutunud korteriühistu nõue on aegunud. Seetõttu jätab kohus korteriühistu nõude summas 2 975,87 eurot (põhivõlgnevus 1294,59 eurot (277,99 + 494,27 + 522,33) ja viivis 1681,28 eurot (535,89 + 662,12 + 483,27) rahuldamata.
40.Korteriühistu majandamiskulude nõue on Riigikohtu praktika kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 154 kohaselt on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt Riigikohtu 14.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11, p 11). Seega kuni 31.12.2016 sissenõutavaks muutunud nõuded aegusid 31.12.2019. Korteriühistu esitas hagi 10.12.2020 ehk pärast seda kuupäeva.
41.Korteriühistu on seisukohal, et hoolimata TsÜS §-s 154 sätestatud tähtaja möödumisest hagi esitamise ajaks ei ole tema nõue ajavahemiku 01.01.2014 kuni 31.12.2016 eest aegunud, sest nõude osalise tasumisega on korteriomanik seda kogu ulatuses tunnustanud TsÜS § 158 lg 1 tähenduses.
42.Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa perioodiliste maksete korral eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (vt Riigikohtu 20.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p 20.1; 16.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, p 13). See tähendab, et perioodiliste maksete korral võib eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustas kostja hageja nõuet makstust suuremas ulatuses. Praeguses asjas ei ole korteriühistu tõendanud, et korteriomanik oleks tunnustanud tema nõuet makstust suuremas ulatuses. Korteriomanik on järjepidevalt olnud seisukohal, et 17.12.2019 üldkoosoleku otsuse tegemise ajal tal võlgnevus puudus (dtl 3194).
43.Alternatiivselt esitas korteriühistu seisukoha, et tema nõue ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.12.2016 ei ole aegunud, sest korteriomanik rikkus oma kohustusi tahtlikult TsÜS § 146 lg 4 tähenduses.
44.Kohus ei nõustu ka selle seisukohaga. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ainuüksi kohustuste tahtlik täitmata jätmine ilma õigusvastase tagajärje soovimiseta aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 08.12.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19117829, p 15 ja seal viidatud lahendid). Praeguses asjas ei ole korteriühistu tõendanud, et korteriomanik oleks soovinud korteriühistule õigusvastaselt kahju tekitada. b) 01.01.2017–31.12.2017
45.Ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 670,23 eurot (31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1953– 1954), mis jaguneb järgmiselt:
remondifond 98,16 eurot (8,18 eurot kuus);
hooldus ja haldus 158,76 eurot (13,23 eurot kuus);
lift 6,12 eurot;
prügi 31,69 eurot;
vesi ja kanalisatsioon 54,74 eurot;
vee soojendamine 68,17 eurot;
tsirkulatsioon 16,05 eurot;
küte 144,32 eurot;
elekter päevane 68,00 eurot;
üldelekter 18,31 eurot;
üldvesi 5,91 eurot.
46.Korteriühistu on sellest tasutuks lugenud 311,90 eurot ja võlgnevuseks 358,33 eurot (dtl 1953– 1954).
47.Tallinna Ringkonnakohus andis oma praeguses asjas 08.04.2022 tehtud otsuses suunise, et varem kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ega korteriühistuseadus (KÜS) ei näinud ette majanduskava kehtestamist, vaid KÜS § 15 lg 1 kohaselt koostas ja esitas korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava. Varem kehtinud õigus ei sidunud majandamiskulude tasumise kohustust otseselt nimetatud kavaga. KÜS § 13 lg 4 ning § 151 lg-te 1 ja 2, aga ka KOS § 13 lg 1 järgi tuli korteriomanikul maksta tema korteri pindalale vastav osa majandamiskuludest.
48.Ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2017 reguleerisid korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid
õigussuhteid KOS ja KÜS, seega tuleb sellel ajavahemikul sissenõutavaks muutunud kohustuste puhul kohaldada neid seadusi. KÜS § 151 lg 1 kohaselt olid majandamiskulud KÜSi tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
49.Riigikohtu praktika kohaselt pidi korteriühistu KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma (Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Seega pidi ka ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2017 kehtinud õiguse kohaselt olema sellise korteriühistu nõude aluseks, mis ei tulenenud elamu majandamiseks ostetud teenusest, kehtiv korteriühistu otsus.
50.Selleks, et kohus saaks rahuldada korteriühistu otsusest tuleneva nõude (remondifond ning hoolduse ja halduse kulud), peab korteriühistu tõendama vastava kehtiva otsuse olemasolu. Vastuseks kohtu 13.05.2024 nõudele esitada nimekiri kehtivatest majanduskava kinnitamise või muudest korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsustest, millega on kehtestatud need kulud, mille aluseks ei ole teenuse osutaja arve, esitas korteriühistu 20.05.2024 nimekirja otsustest ja majanduskavadest (dtl 3332). Korteriühistu viitas oma vastuses, et 2017. aasta majanduskava on esitatud 16.11.2023 hagi tervikteksti lisas 15 lk-del 8–9 (dtl 1873–1874) ja et sama dokumendi lisas 14 on esitatud 03.07.2018 üldkoosoleku protokoll (dtl 1860–1865), mille p 3 kohaselt kinnitati sellel üldkoosolekul aastate 2016, 2017 ja 2018 majandustegevuse aastakavad (dtl 1862).
51.Teatavasti on kohus tsiviilasjas nr XXX tunnistanud kehtetuks korteriühistu 03.07.2018 korduva üldkoosoleku otsuse punkti 3 osas, milles kinnitati aastate 2016 ja 2017 majanduskavad (vt käesoleva lahendi p 5). Ringkonnakohus leidis viidatud lahendis, et KrtS § 41 ei võimalda majandusaastal kehtestada eelnevate majandusaastate majanduskava, s.o tagasiulatuvalt eelnevate majandusaastate kohta.
52.Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses (TsÜS § 38 lg 8). Seega tuleb ka praeguses asjas lähtuda sellest, et kohus on korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega kinnitati 2017. aasta majanduskava, kehtetuks tunnistanud ja seega puudub korteriühistul alus nõuda 2017. aasta eest korteriomanikelt nende maksete tegemist, mis olid selles dokumendis ette nähtud ja mille nõudmiseks puudub muu alus.
53.Seega on korteriühistu oma 20.05.2024 vastuses kohtule teadlikult viidanud kehtetutele otsustele ja majanduskavadele, mida kohus käsitleb katsena kohut eksitusse viia. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu seadusest tulenevale kohustusele kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus võib kõrvaldada menetlusosalise esindaja menetlusest või keelata tal teha avaldusi, kui esindaja on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse (TsMS § 45 lg 2). Kohus hoiatab, et TsMS § 45 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalist või tema esindajat, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti kuni seitse ööpäeva.
54.Tallinna Ringkonnakohus on praeguses asjas 08.04.2022 tehtud otsuses leidnud, et kui leiab kinnitust, et perioodil 2017–2020 ei kehtestatud korteriomanike üldkoosolekul kehtivalt korteriühistu majanduskava, saab korteriühistu nõuda majandamiskulude tasumist vaatamata majanduskava puudumisele põhikirja ja varasemate üldkoosolekute otsuste alusel (otsuse p 32.4). Kohus on seisukohal, et sellega viitas ringkonnakohus põhimõttelisele võimalusele kohaldada nõude alusena põhikirja ja üldkoosoleku varasemaid otsuseid, mitte sellele, et ringkonnakohus oleks tuvastanud mõne
sellise otsuse kehtivuse. Praeguses asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole korteriühistu teinud sellist otsust, mida saaks kohaldada 2017. aastal. Korteriühistu on oma 20.05.2024 vastuses kohtule (dtl 3332) viidanud muu hulgas 2011. aasta majanduskavale (hagi 16.11.2023 tervikteksti lisa 8) ja 2013. aasta majanduskavale (hagi 16.11.2023 tervikteksti lisa 13). Samuti on korteriühistu viidanud 15.12.2014 korduva üldkoosoleku protokollile (hagi 16.11.2023 tervikteksti lisa 12). Sellel üldkoosolekul kinnitati muu hulgas nii korteriühistu 2011. aasta majandustegevuse aastakava (protokolli p 3, dtl 1857) kui ka 2013. aasta majandustegevuse aastakava (protokolli p 6, dtl 1857). Kohus on seisukohal, et ka kuni 31.12.2017 kehtinud õiguse kohaselt ei olnud võimalik kehtestada korteriomanikele rahalisi kohustusi tagasiulatuvalt ja seega ei saanud 15.12.2014 toimunud üldkoosolek kehtivalt kinnitada 2011. ja 2013 aasta majanduskavasid. Lisaks ei saa dokumenti, mille korteriühistu on esitanud kui 2011. aasta majanduskava (dtl 1831-1832), ka sisuliselt selleks pidada. Sellest dokumendist nähtub, et tegemist on mitte varem kui 2011. aasta detsembris koostatud ülevaatega 2011. aasta esimese 11 kuu kuludest, sest seal on viide 2011. aasta novembri kulude täpsele suurusele. Ka korteriühistu põhikirjas ei sisaldunud sätet, mis võimaldaks korteriühistul korteriomanikult nõuda kindla suurusega haldus- ja hoolduskulu või remondifondi makset ilma selle kulu suurust eraldi otsustamata. Seega ei ole korteriühistu tõendanud sellise kehtiva otsuse või muu aluse olemasolu, mille alusel saaks ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2017 korteriomanikult nõuda halduse ja hoolduse ning remondifondi makset. Samas ei muuda see korteriomandi omanike poolt tehtud makseid ebaseaduslikuks, sest korteriomandi omanikel on kohustus kanda kinnistuga seotud haldus- ja hoolduskulud ning elamu korrashoiuks sh remontimiseks vajalikud kulud.
55.Korteriühistu 31.03.2024 esitatud hagi täpsustuse lisana 1 esitatud analüütilise arvestusliku koondtabeli kohaselt on 2017. aasta eest remondifondi maksetena arvestatud 98,16 eurot ning hoolduse ja halduse maksetena 158,76 eurot (dtl 2787). Neist viimases kategoorias on korteriühistu lugenud tasutuks 62,88 eurot. Seega tuleb jätta rahuldamata korteriühistu nõue 2017. aasta eest summas 256,92 eurot ja tasutuks loetud summa 62,88 eurot arvestada tasutuks muude kulude eest.
56.Kohus selgitab siinkohal, mida peaks korteriühistu tegema, kui otsus, mille alusel on korteriomanikelt majandamiskulude kandmist nõutud, osutub kehtetuks. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas (vt käesoleva lahendi p 50), kehtib korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi korteriühistu ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses (TsÜS § 38 lg 8). Seega, kui kohus on sellise lahendi teinud, puudutab see kõiki korteriomanikke, ka neid, kes on kehtetu otsuse alusel makseid teinud. Sellises olukorras peaks korteriühistu kõigile korteriomanikele enammakstud summad tagastama. Kuna üldjuhul tooks sellise kohustuse täitmine kaasa korteriühistu maksejõuetuse, peaks korteriühistu juhatus kohe tegema korteriomanikele ka ettepaneku sellise majanduskava kehtestamiseks, millega on võimalik korteriühistu maksevõime taastada. Alates 01.01.2018 kehtivas õiguses on see juhatuse kohustus ka selgelt reguleeritud (KrtS § 41 lg 4), kuid ka varem kehtinud õiguse puhul sai selle tuletada juriidilise isiku juhatuse üldisest hoolsuskohustusest (TsÜS § 35). See ei oleks majanduskava tagasiulatuv kehtestamine, sest kohustus tekiks alles uuest otsusest edasiulatuvalt. Seejuures saab korteriühistu korteriomanike poolt varasema kehtetu otsuse alusel või üldse ilma otsuseta juba tasutud summad arvestada ettemakseteks, mis tähendab, et juurde peaksid maksma ainult need korteriomanikud, kes ei ole ettemakseid teinud- või on olnud oma maksetega võlgnevuses.
57.Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt hea usu põhimõttest (TsÜS § 32 ja KrtS § 12 lg 2) on võimalus arvestada varem tehtud maksed uue otsuse kohasteks ettemakseteks ajaliselt piiratud. Korteriühistu juhatus peaks korteriomanike üldkoosoleku kokku kutsuma kohe pärast seda, kui on selgunud mõne varasema otsuse kehtetus ehk kui vastav kohtulahend on jõustunud. Kõige hiljem saaks tasaarvestuse otsuse teha järgmisel korralisel korteriomanike üldkoosolekul. Praegusel juhul jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2021 määrus tsiviilasjas nr XXX 04.10.2021, seega oleks saanud tasaarvestuse otsuse teha 2022. aastal toimunud korteriomanike üldkoosolekul.
58.Muude kui korteriühistu otsusest tulenevate kulude puhul (korteriühistu vahendatud teenuste osas) peab korteriühistu tõendama nii kulude kandmist kui ka seda, et konkreetselt korteriomanikult nõutav kulude osa on põhjendatud suurusega. Kuna poolte vahel on vaidlus ka selle üle, milline on
majandamiskulude jaotuse õige alus, siis lahendab kohus kõigepealt selle küsimuse.
59.Kuna lisaks seadusele võis majandamiskulude jaotus tuleneda ka korteriühistu põhikirjast, tuleb lisaks seadusele kohaldada korteriühistu põhikirja seda versiooni, mis kehtis sel ajavahemikul. Korteriühistute registri andmetel on käsitletaval ajavahemikul korteriühistu põhikirjast kehtinud järgmised versioonid: 07.01.2015 kuni 30.12.2017 ja 30.12.2017 kuni 21.08.2018. Majandamiskulude arvestuse küsimuses nende vahel erinevusi ei olnud, mõlema põhikirja versiooni p 3.2.6 kohaselt oli ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütt-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt oli ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse a) külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteri üldpinna või mõõturi näidu järgi; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest.
60.Korteriühistu on seisukohal, et korteri üldpinnana tuleb seejuures arvestada lisaks eriomandi eseme (reaalosa) pindalale ka seda osa kaasomandi esemest, mis väljakujunenud tava kohaselt on mõne korteriomaniku ainukasutuses või ühises kasutuses teise korteriomanikuga. Praeguses asjas tähendab see, et 16,8 m2 asemel on korteriühistu majandamiskulude jaotamisel korteriomandi nr XXX suuruseks arvestanud 19,7 m2 ja kõigi korteriomandite kogupindalaks 3753,8 m2 asemel 4036,8 m2 (dtl 3330– 3331).
61.Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.
61.1.Vaidlust ei ole selles, et hoone on juba algselt ehitatud selliselt, et kahe toa ühises kasutuses olid esik, WC ja duširuum. Vaidlust ei ole ka selles, et olukorras, kus need ruumid eriomandi kokkuleppe kohaselt osaliselt kuuluvad kaasomandi eseme hulka, kasutavad neid väljakujunenud tava kohaselt ainult külgnevate korteriomandite omanikud. Kohus nõustub korteriühistuga ka selles, et asjakohane on Riigikohtu viidatud seisukoht, mille kohaselt kokkuleppega kaasomandiosa ainukasutusõiguse saanud korteriomanikul on eelduslikult õigus saada endale ka vastava kaasomandiosa kasutusest või kasutusse andmisest tulenev vili (nii loodusvili kui ka üüritulu), samuti et korteriomanikul lasub vastava kaasomandiosa korrashoiu kohustus (analoogselt eriomandi korrashoiukohustusega) (Riigikohtu 07.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-15391, p 14). Praeguses asjas korteriühistu enda esitatud tõendite kohaselt ongi korteriomanik tema ja korteriomandi nr XXX omanike ainukasutuses olnud ruume nii üürile andnud (dtl 3260–3262) kui ka korras hoidnud (dtl 3258–3259).
61.2.Kohus ei nõustu aga korteriühistu seisukohaga, et viidatud Riigikohtu lahendist tuleb järeldada, et kostjal lasub ka majandamis- ja kommunaalkulude tasumise kohustus sellise kaasomandiosa eest, mis on tema ainuvalduses. Viidatud kohtulahendis Riigikohus midagi sellist ei öelnud ja see ei olnud ka selle tsiviilasja vaidluse ese.
61.3.Korteriühistu viidatud teises lahendis on Riigikohus tõepoolest leidnud, et hoolimata konkreetsel viisil (üldelektri kulu jaotamine korteri elektri kulu järgi) kulujaotuse puudumisest korteriühistu põhikirjas, võib selline iseenesest mõistlik kulujaotus olla välja kujunenud ka hageja liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana (Riigikohtu 09.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-12, p 12). Nii Riigikohtus lahendatud asjas kui ka praeguses asjas ei ole aga tegemist olukorraga, kus põhikirjas puuduks mingi kulu jaotuse alus. Seetõttu leidis ka Riigikohus viidatud asjas, et üldelektri eest arvete esitamisel tuleb korteriühistul lähtuda hageja põhikirja p-s 4.6 sätestatud põhimõttest, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (Riigikohtu 09.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-12, p 12 viimane lause). Seega leidis Riigikohus, et tava võib olla kulude jaotamise alus põhikirjas ette nähtud jaotuse aluse
puudumisel, aga mitte muuta kehtetuks põhikirjas ette nähtud tingimusi. See järeldus kehtib ka praeguses asjas – kulude jaotamisel tuleb lähtuda põhikirjas ette nähtud tingimustest.
61.4.Kohus ei nõustu ka seisukohaga, et korteriühistu põhikirjas ette nähtud tingimust „korteri üldpinna suurus“ saaks praegusel juhul tõlgendada nii, et see hõlmab ka selle osa kaasomandi esemest, mis väljakujunenud tava kohaselt kuulub korteriomanike ainukasutusse. Kuigi kohtu hinnangul oleks selline põhikirja tingimus võinud olla kehtiv nii tol ajal kehtinud õiguse kohaselt kui võiks olla kehtiv ka praegu, ei saa siiski mööda vaadata asjaolust, et seadusjärgsest erinev jaotus oleks pidanud põhikirjast selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma. Tol ajal kehtinud õigus nägi ette korteriomandi reaalosa üldpinna suuruse kinnistusraamatusse kandmise (KOS § 5 lg 2). Kuigi nendel andmetel ei olnud ka tol ajal õigustloovat ega seadusega kaitstud tähendust (vt Riigikohtu 08.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1156-11, p 31), oleks pidanud korteriühistu põhikirjast siiski selgelt nähtuma, et konkreetne korteriühistu käsitleb osade korteriomandite puhul eluruumi või korteri üldpinnana midagi muud kui on kinnistusraamatusse kantud andmed. Praegusel juhul see nii ei olnud ja seega ei ole ka põhjendatud korteriühistu nõue, mis lähtub korteriomandi pindalast 19,7 m2. Seega tuleb majandamiskulude jaotamisel ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2017 lähtuda korteriomandi pindalast 16,8 m2 ja eluruumide kogupindalast 3753,8 m2.
62.Ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2017 on korteri pindalast sõltuvate kulude suuruseks korteriomandi nr XXX jaoks arvestatud 222,40 eurot (lift 6,12 eurot, prügi 31,69 eurot, sooja vee tsirkulatsioon 16,05 eurot, küte 144,32 eurot, üldelekter 18,31 eurot, üldvesi 5,91 eurot, 2017. aastal esitatud arved, dtl 1313–1324, 31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1953–1954), sellest tasutuks on korteriühistu lugenud 175,94 eurot (5,35 + 25,83 + 123,06 + 15,00 + 6,70). Kulude arvestamisel on korteriühistu lähtunud korteri pindalast 19,7 m2. Nagu eelmises punktis tuvastatud, tuleb majandamiskulude jaotamisel lähtuda pindalast 16,8 m2 ja seega suhtarvu 197/40368 asemel suhtarvust XXX. Seega on nende kulude põhjendatud suuruseks 203,96 eurot (222,40 / (197/40368) x (XXX)), millest tasutud on 175,94 eurot ja tasumata 28,02 eurot. Summa 28,02 eurot tuleb korteriomanikult välja mõista.
63.Lisaks korteri pindalast sõltuvatele kuludele on korteriühistu 2017. aasta esimesel neljal kuul arvestanud ka vee ja kanalisatsiooni kuluks 54,74 eurot ning vee soojendamise kuluks 68,17 eurot, kokku 122,91 eurot. Vee ja kanalisatsiooni tariifiks on arvetel 2,0800 eurot/m 3 ning vee soojendamise tariifiks 5,2000 eurot/m3. Arvetel esitatud info kohaselt ei ole tegemist veemõõtjate näitude järgi arvestatud tegeliku tarbimisega, vaid arvestusliku kuluga.
64.Neid kulusid ei ole korteriomanik tasunud. Samas ei ole korteriomanik ka väitnud, et ta neid teenuseid ei ole tarbinud. Kuna korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud sellist kulu jaotust, tuleb ka see kulu korrigeerida põhikirjas ette nähtud jaotusega ja põhjendatud suuruseks on 112,72 eurot (122,91 / (197/40368) x (XXX)). Summa 112,72 eurot tuleb korteriomanikult välja mõista.
65.Elektri kuluks on korteriühistu ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2017 arvestanud 68,00 eurot ja tasutuks lugenud 73,08 eurot, seega on korteriomanik enam tasunud 5,08 eurot. Summa 5,08 eurot tuleb arvestada tasutuks muude kulude katteks.
66.Kokkuvõttes loeb kohus korteriühistu majandamiskulude põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2017 384,68 eurot. Korteriomanik on sellest tasunud 311,90 eurot. Seega rahuldab kohus korteriühistu nõude ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 72,78 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 285,55 eurot (358,33 - 72,78) jääb korteriühistu nõue rahuldamata.
67.Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2017–31.12.2017 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 236,30 eurot (dtl 1954). Kuna viivise täpse suuruse väljaselgitamine iga esitatud arve ja makse kaupa oleks kohtu jaoks ebamõistlikult raske, arvestab kohus TsMS § 233 lg-le 2 tuginedes viivist alates 01.01.2018 sellelt summalt, mille kohus korteriomanikult korteriühistu kasuks ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 eest välja mõistis ehk 72,78 eurolt kuni otsuse tegemiseni 20.06.2024. Alates 01.01.2018 kehtiva õiguse kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud
suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega rahuldab kohus korteriühistu viivise nõude ajavahemikul 01.01.2017– 31.12.2017 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 41,58 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 194,72 eurot (236,30 - 41,58) jääb korteriühistu viivise nõue ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 eest rahuldamata. c) 01.01.2018–31.12.2018
68.Ajavahemiku 01.01.2018–31.12.2018 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 545,01 eurot (31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1954– 1956), mis jaguneb järgmiselt:
remondifond 98,16 eurot (8,18 eurot kuus);
hooldus ja haldus 158,76 eurot (13,23 eurot kuus);
lift 6,12 eurot;
prügi 23,36 eurot;
tsirkulatsioon 22,26 eurot;
küte 155,98 eurot;
elekter päevane 55,80 eurot;
üldelekter 20,51 eurot;
üldvesi 4,06 eurot.
69.Korteriühistu on sellest tasutuks lugenud 297,64 eurot ja võlgnevuseks 247,37 eurot (dtl 1954– 1956).
70.Kuna 01.01.2018 jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, tuleb ajavahemikul 01.01.2018– 31.12.2018 sissenõutavaks muutunud kohustuste puhul kohaldada seda seadust. Sel ajavahemikul kehtinud KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Seega kehtis alates 01.01.2018 põhimõte, et kõigi kulude puhul, mille kohta puudub erireegel põhikirjas, on jaotuse aluseks korteriomandi kaasomandi osa suurus ja need kulud tuleb tasuda ettemaksuna.
71.Ajavahemikul 01.01.2018–31.12.2018 kehtisid korteriühistu põhikirjast järgmised versioonid: 30.12.2017 kuni 21.08.2018 ja 21.08.2018 kuni 17.11.2023. Neist viimase p-s 2.2.9 oli ette nähtud, et arvestuse aluseks võetakse korteriomandi 1 m2 järgmiste kulude puhul: prügivedu, remondifond, hoolduskulud, küte, üldvesi ja üldelekter. Vee ja kanalisatsiooni puhul oli arvestuse aluseks ette nähtud korteriühistu liikme esitatud näit, andmete esitamata jätmise korral eelmise kuu kulu, aga mitte kauem kui kaks kuud.
72.Korteriühistu kinnitas oma 03.07.2018 üldkoosolekul muu hulgas 2018. aasta majanduskava, vaidlus selle otsuse kehtivuse üle (tsiviilasi nr XXX) on lõppenud ja kava kehtiv.
73.Oma 20.05.2024 vastuses kinnitas korteriühistu, et 2018. a. majanduskava on esitatud 16.11.2023 hagi tervikteksti lisas 15, lk 10. Selle dokumendi (dtl 1875) kohaselt oli halduse ja hoolduse tariif 0,8316 eurot ruutmeetri kohta kuus ja remondifondi tariif 0,41 eurot ruutmeetri kohta kuus. Samas 16.11.2023 esitatud hagi tervikteksti lisas 4 esitatud arvete (dtl 1325–1336) kohaselt oli korteriomandi nr XXX haldus- ja hoolduskulu tariif kogu 2018. aasta jooksul 0,6716 eurot/m 2 ja remondifondi tariif 0,4154 eurot/m2. Samadest tariifidest (ja pindalast 19,7 m2) lähtuvalt on arvestatud ka summad koondtabelis (dtl 1954–1956).
74.Ringkonnakohus leidis 31.08.2021 tsiviilasjas nr XXX tehtud otsuses, et erinevalt aastate 2016 ja 2017 majanduskavade tagantjärele kinnitamisest, mis ei ole seadusega kooskõlas, on lubatav KrtS 41 lg 5 alusel majanduskava kinnitamine ka majandusaasta jooksul (otsuse p 45). Seejuures tuleb aga arvestada, et uus majanduskava hakkab kehtima selle kehtestamisest (sama otsuse p 45). Seega sai korteriühistu 2018. aasta majanduskavast tulenevaid tariife rakendada kõige varem alates juulist 2018.
75.Praeguses asjas esitatud tõendite kohaselt korteriühistu seda aga ei teinud, vaid esitas edasi arveid osaliselt madalama (0,6716 eurot/m2) ja osaliselt kõrgema tariifiga (0,4154 eurot/m 2). Kohtu hinnangul tuleb sellises olukorras lähtuda korteriomanikule soodsamast tariifist. Korteriühistu poolt korteriomanikule esitatud arve ei ole küll ise nõude aluseks, kuid hea usu põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus korteriühistu esitab arve ühe summaga, aga hiljem esitab nõude suuremas summas. Võib eeldada, et ka teistele korteriomanikele on esitatud arved sama tariifiga.
76.Kulude jaotusel kasutatava pindala osas leidis kohus ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 kohta, et tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud pindalast 16,80 m2. See järeldus kehtib ka ajavahemikul 01.01.2018–31.12.2018, sest ka sel ajal kehtinud põhikirja versioonid ei näinud ette muud alust.
77.Olukorras, kus alates juulist 2018 oli korteriühistul olemas kehtiv majanduskava, aga arveid esitati sellest erinevalt, loeb kohus korteriühistu halduse ja hoolduse kulu nõude põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2018–31.12.2018 67,70 eurot (6 x 0,6716 x 16,8). Kuna korteriomanik on tasunud 62,68 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 5,02 eurot (67,70 – 62,68).
78.Remondifondi kulu põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2018–31.12.2018 loeb kohus 41,33 eurot (6 x 0,41 x 16,8). Kuna korteriomanik 2018. aasta eest remondifondi makseid tasunud ei ole, tuleb talt korteriühistu kasuks 41,33 eurot välja mõista.
79.Kohtu hinnangul oleks 2018. aasta esimesele poolaastale põhimõtteliselt võimalik kohaldada KrtS § 41 lg-t 5, mille kohaselt kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seda sätet saaks kohaldada ka enne 01.01.2018 tehtud otsustele, mis olid sama sisuga kui majanduskava kehtestamine korteriomanike üldkoosolekul KrtS § 41 lg 3 tähenduses, kuid nagu eelnevalt tuvastatud, ei ole korteriühistu praeguses asjas tõendanud sellise kehtiva otsuse olemasolu (vaata käesoleva lahendi p 52).
80.Ajavahemikul 01.01.2018–31.12.2018 on muude korteri pindalast sõltuvate kulude suuruseks korteriomandi nr XXX jaoks arvestatud 232,29 eurot (lift 6,12 eurot, prügi 23,36 eurot, sooja vee tsirkulatsioon 22,26 eurot, küte 155,98 eurot, üldelekter 20,51 eurot, üldvesi 4,06 eurot, 2018. aastal esitatud arved, dtl 1325–1336, 31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1953–1954), sellest tasutuks on korteriühistu lugenud 179,18 eurot (5,28 + 19,94 + 133,02 + 17,47 + 3,47). Kulude jaotamisel on korteriühistu lähtunud korteri pindalast 19,7 m2. Nagu eelnevalt tuvastatud, tuleb majandamiskulude jaotamisel lähtuda pindalast 16,8 m2 ja seega suhtarvu 197/40368 asemel suhtarvust XXX. Seega on nende kulude põhjendatud suuruseks 213,03 eurot (232,29 / (197/40368) x (XXX)), millest tasutud on 179,18 eurot. Summa 33,85 eurot (213,03 – 179,18) tuleb korteriomanikult välja mõista.
81.Vee ja kanalisatsiooni eest ei ole korteriühistu nõuet esitanud ning elektri eest on korteriomanik tasunud täpselt selle summa, mida korteriühistu on põhjendatuks pidanud (55,80 eurot).
82.Kokkuvõttes loeb kohus korteriühistu majandamiskulude põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2018–31.12.2018 377,85 eurot. Korteriomanik on sellest tasunud 297,66 eurot. Seega rahuldab kohus korteriühistu nõude ajavahemiku 01.01.2018–31.12.2018 eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 80,19 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 217,43 eurot (247,37 - 80,19) jääb korteriühistu nõue rahuldamata.
83.Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2018–31.12.2018 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 115,19 eurot (dtl 1956). Kuna viivise täpse suuruse väljaselgitamine iga esitatud arve ja makse kaupa oleks kohtu jaoks ebamõistlikult raske, arvestab kohus TsMS § 233 lg-le 2 tuginedes viivist alates 01.01.2019 sellelt summalt, mille kohus korteriomanikult korteriühistu kasuks ajavahemiku 01.01.2018–31.12.2018 eest välja mõistis ehk 80,19 eurolt kuni otsuse tegemiseni 20.06.2024. Alates 01.01.2018 kehtiva õiguse kohaselt võib
korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega rahuldab kohus korteriühistu viivise nõude ajavahemikul 01.01.2018– 31.12.2018 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 39,40 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 75,79 eurot (115,19 – 39,40) jääb korteriühistu viivise nõue ajavahemiku 01.01.2018–31.12.2018 eest rahuldamata. d) 01.01.2019–31.12.2019
84.Ajavahemiku 01.01.2019–31.12.2019 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 596,79 eurot (31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1956– 1957), mis jaguneb järgmiselt:
remondifond 113,54 eurot;
hooldus ja haldus 177,66 eurot;
lift 6,12 eurot;
prügi 29,72 eurot;
tsirkulatsioon 23,01 eurot;
küte 173,48 eurot;
elekter päevane 46,09 eurot;
üldelekter 21,16 eurot;
üldvesi 6,01 eurot.
85.Korteriühistu on sellest tasutuks lugenud 391,39 eurot ja võlgnevuseks 205,40 eurot (dtl 1957).
86.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu kinnitas oma 03.07.2018 üldkoosolekul muu hulgas nii 2019. aasta majanduskava (protokolli p 5, dtl 1862) kui ka kinnitas eraldi otsusega haldushooldusfondi ja remondifondi tariifid kindlateks ajavahemikeks (protokolli p 8, dtl 1863). Vaidlus nende otsuste kehtivuse üle (tsiviilasi nr XXX) on lõppenud ja mõlemad otsused on kehtivad.
87.2019. aasta majanduskavas oli halduse ja hoolduse fondi tariifiks 0,83 eurot/m2 ning remondifondi jaoks oli kirjas kaks tariifi (0,4154 ja 0,5454 eurot/m2) ilma täpsustuseta, millal kumbki kehtib. Eelmises punktis viidatud otsusega kehtestati ajavahemikuks 01.05.2019–31.10.2019 haldushooldusfondi tariifiks 0,8316 eurot/m2 kuus ja remondifondi tariifiks 0,5454 eurot/m2 kuus. Ajavahemikuks 01.11.2019–30.04.2020 kehtestati haldus-hooldusfondi tariifiks 0,6716 eurot/m2 kuus ja remondifondi tariifiks 0,4154 eurot/m 2 kuus. Seaduse kohaselt peaks kehtivad tariifid kajastuma majanduskavas endas (KrtS § 41 lg 1) ja juhul, kui majanduskava koosolekul muudetakse, tuleks koostada selle lõplik versioon. Siiski ei oleks seaduse mõttega ja senise kohtupraktikaga kooskõlas eraldi tariifide kehtestamise otsuse kehtetuks lugemine. Selle otsuse sõnastusest võib järeldada ka seda, et 2019. aasta esimesel neljal kuul pidid kehtima 2018. aasta majanduskavas ette nähtud tariifid (haldus-hooldusfondi tariif 0,6716 eurot/m2 ja remondifondi tariif 0,4154 eurot/m 2), mitte majanduskava dokumendis ette nähtud tariif 0,83 eurot/m2 kohta kuus (dtl 1877). Nendest tariifidest lähtuvalt on esitatud ka arved (dtl 2705-2716) ja arvestatud summad koondtabelis (dtl 1956–1957).
88.Kulude jaotusel kasutatava pindala osas leidis kohus ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 kohta, et tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud pindalast 16,80 m2. See järeldus kehtib ka ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019, sest ka sel ajal kehtinud põhikirja versioonid ei näinud ette muud alust.
89.Haldus-hooldusfondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019 loeb kohus 151,52 eurot (4 x 0,6716 x 16,8 + 6 x 0,8316 x 16,8 + 2 x 0,6716 x 16,8). Kuna korteriomanik on tasunud 73,86 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 77,66 eurot (151,52 – 73,86).
90.Remondifondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019 loeb kohus 96,85 eurot (4 x 0,4154 x 16,8 + 6 x 0,5454 x 16,8 + 2 x 0,4154 x 16,8). Kuna korteriomanik on
tasunud 66,75 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 30,10 eurot (96,85 – 66,75).
91.Ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019 on muude korteri pindalast sõltuvate kulude suuruseks korteriomandi nr XXX jaoks arvestatud 259,50 eurot (lift 6,12 eurot, prügi 29,72 eurot, sooja vee tsirkulatsioon 23,01 eurot, küte 173,48 eurot, üldelekter 21,16 eurot, üldvesi 6,01 eurot, 2018. aastal esitatud arved, dtl 2705-2716, 31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1956–1957). Samal ajavahemikul on korteriühistu nende kulude eest tasutuks lugenud 201,67 eurot (5,24 + 25,35 + 147,94 + 18,03 + 5,11). Kulude jaotamisel on korteriühistu lähtunud korteri pindalast 19,7 m2. Nagu eelnevalt tuvastatud, tuleb majandamiskulude jaotamisel lähtuda pindalast 16,8 m2 ja seega suhtarvu 197/40368 asemel suhtarvust XXX. Seega on nende kulude põhjendatud suuruseks 237,98 eurot (259,50 / (197/40368) x (XXX)), millest tasutud on 201,67 eurot. Summa 36,31 eurot (237,98 – 201,67) tuleb korteriomanikult välja mõista.
92.Vee ja kanalisatsiooni eest ei ole korteriühistu nõuet esitanud. Elektri kuluks on korteriühistu ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019 arvestanud 46,10 eurot ja tasutuks lugenud 49,10 eurot, seega on korteriomanik enam tasunud 3,00 eurot. Summa 3,00 eurot tuleb arvestada tasutuks muude kulude katteks.
93.Kokkuvõttes loeb kohus korteriühistu majandamiskulude põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019 532,45 eurot. Korteriomanik on sellest tasunud 391,39 eurot. Seega rahuldab kohus korteriühistu nõude ajavahemiku 01.01.2019–31.12.2019 eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 141,06 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 64,34 eurot (205,40 - 141,06) jääb korteriühistu nõue rahuldamata.
94.Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2019–31.12.2019 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 85,15 eurot (dtl 1957). Kuna viivise täpse suuruse väljaselgitamine iga esitatud arve ja makse kaupa oleks kohtu jaoks ebamõistlikult raske, arvestab kohus TsMS § 233 lg-le 2 tuginedes viivist alates 01.01.2020 sellelt summalt, mille kohus korteriomanikult korteriühistu kasuks ajavahemiku 01.01.2019–31.12.2019 eest välja mõistis ehk 141,06 eurolt kuni otsuse tegemiseni 20.06.2024. Alates 01.01.2018 kehtiva õiguse kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega rahuldab kohus korteriühistu viivise nõude ajavahemikul 01.01.2019– 31.12.2019 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 58,02 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 27,13 eurot (85,15 - 58,02) jääb korteriühistu viivise nõue ajavahemiku 01.01.2019–31.12.2019 eest rahuldamata. e) 01.01.2020–31.12.2020
95.Ajavahemiku 01.01.2020–31.12.2020 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 644,62 eurot (31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1957– 1959), mis jaguneb järgmiselt:
remondifond 165,48 eurot;
hooldus ja haldus 196,20 eurot;
lift 5,18 eurot;
prügi 26,66 eurot;
tsirkulatsioon 23,76 eurot;
küte 147,31 eurot;
elekter päevane 50,88 eurot;
üldelekter 28,46 eurot;
üldvesi 0,69 eurot.
96.Korteriühistu on sellest tasutuks lugenud 303,27 eurot ja võlgnevuseks 341,35 eurot (dtl 1959).
97.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Tsiviilasjas nr XXX rahuldas Harju Maakohus oma 08.03.2022 määrusega osaliselt Y avalduse, tuvastades muu hulgas, et korteriühistu üldkoosoleku 17.12.2019 otsus on tühine osas, millega kinnitati 2020. a majanduskava. Seega ei saa korteriühistu nõude aluseks 2020. aastal olla selle aasta majanduskava.
98.KrtS § 40 lg 5 kohaselt, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Kohtu hinnangul saab seda sätet kohaldada ka olukorras, kus kohus on tuvastanud majanduskava kehtestava otsuse tühisuse. Seega saab korteriühistu lähtuda varem kehtestatud tariifidest ja 2019. aasta majanduskavast.
99.Korteriomanike 03.07.2018 üldkoosoleku otsusega kehtestati erinevad tariifid kindlateks ajavahemikeks: ajavahemikuks 01.05.2019–31.10.2019 haldus-hooldusfondi tariifiks 0,8316 eurot/m2 kuus ja remondifondi tariifiks 0,5454 eurot/m 2 kuus, ajavahemikuks 01.11.2019–30.04.2020 haldushooldusfondi tariifiks 0,6716 eurot/m2 kuus ja remondifondi tariifiks 0,4154 eurot/m2 kuus (vt käesoleva otsuse p 85). Seega tekib küsimus, milliseid tariife tuleks muude kehtivate otsuste puudumisel kohaldada alates 01.05.2020 – kas neid madalamaid tariife, mis kehtisid vahetult enne või varasemaid ehk kõrgemaid. Ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 esitatud arvetel (dtl 2716–2727) ja koondtabelis (dtl 1957–1959) on haldus-hooldusfondi tariifiks 0,8300 eurot/m2 kuus ja remondifondi tariifiks 0,7000 eurot/m2 kuus. Seega ületab arvetel remondifondi tariif mõlemat 03.07.2018 otsusega kehtestatud tariifi.
100.Kohus on seisukohal, et ajavahemikuks 01.11.2019–30.04.2020 kehtestatud madalamad tariifid olid mõeldud ajutistena ja alates 01.05.2020 on põhjendatud need tariifid, mis olid ette nähtud 2019. aasta majanduskavas – haldus-hooldusfondi tariif 0,8300 eurot/m 2 kuus ja remondifondi kõrgem tariif 0,5454 eurot/m2 kuus.
101.Kulude jaotusel kasutatava pindala osas leidis kohus ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 kohta, et tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud pindalast 16,80 m 2. See järeldus kehtib ka ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020, sest ka sel ajal kehtinud põhikirja versioonid ei näinud ette muud alust.
102.Haldus-hooldusfondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 loeb kohus 167,33 eurot (12 x 0,83 x 16,8). Kuna korteriomanik on tasunud 60,42 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 106,91 eurot (167,33 – 60,42).
103.Remondifondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 loeb kohus 109,95 eurot (12 x 0,5454 x 16,8). Kuna korteriomanik on tasunud 27,92 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 82,03 eurot (109,95 – 27,92).
104.Ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 on muude korteri pindalast sõltuvate kulude suuruseks korteriomandi nr XXX jaoks arvestatud 232,06 eurot (lift 5,18 eurot, prügi 26,66 eurot, sooja vee tsirkulatsioon 23,76 eurot, küte 147,31 eurot, üldelekter 28,46 eurot, üldvesi 0,69 eurot, 2020. aastal esitatud arved, dtl 2716–2727, 31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1957–1959). Samal ajavahemikul on korteriühistu nende kulude eest tasutuks lugenud 176,06 eurot (4,44 + 22,75 + 125,62 + 23,25). Kulude arvestamisel on korteriühistu lähtunud korteri pindalast 19,7 m2. Nagu eelnevalt tuvastatud, tuleb majandamiskulude jaotamisel lähtuda pindalast 16,8 m2 ja seega suhtarvu 197/40368 asemel suhtarvust XXX. Seega on nende kulude põhjendatud suuruseks 212,82 eurot (232,06 / (197/40368) x (XXX)), millest tasutud on 176,06 eurot. Summa 36,76 eurot (212,82 – 176,06) tuleb korteriomanikult välja mõista.
105.Elektri kuluks on korteriühistu arvestanud 50,90 eurot ja korteriomanik on tasunud 38,90 eurot. Kuna seda kulu arvestatakse tegeliku tarbimise järgi, loeb kohus selle põhjendatuks kogu ulatuses ja mõistab korteriomanikult välja 12,00 eurot (50,88 – 38,88).
106.Kokkuvõttes loeb kohus korteriühistu majandamiskulude põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 540,98 eurot. Korteriomanik on sellest tasunud 303,27 eurot. Seega rahuldab kohus korteriühistu nõude ajavahemiku 01.01.2020–31.12.2020 eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 237,71 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 103,64 eurot
(341,35 - 237,71) jääb korteriühistu nõue rahuldamata.
107.Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 99,98 eurot (dtl 1959). Kuna viivise täpse suuruse väljaselgitamine iga esitatud arve ja makse kaupa oleks kohtu jaoks ebamõistlikult raske, arvestab kohus TsMS § 233 lg-le 2 tuginedes viivist alates 01.01.2021 sellelt summalt, mille kohus korteriomanikult korteriühistu kasuks ajavahemiku 01.01.2020–31.12.2020 eest välja mõistis ehk 237,71 eurolt kuni otsuse tegemiseni 20.06.2024. Alates 01.01.2018 kehtiva õiguse kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega rahuldab kohus korteriühistu viivise nõude ajavahemikul 01.01.2020– 31.12.2020 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 78,75 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 21,23 eurot (99,98 – 78,75) jääb korteriühistu viivise nõue rahuldamata. f) 01.01.2021–31.12.2021
108.Ajavahemiku 01.01.2021–31.12.2021 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 636,39 eurot (31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1959– 1961), mis jaguneb järgmiselt:
remondifond 165,48 eurot;
hooldus ja haldus 196,20 eurot;
lift 5,60 eurot;
prügi 23,63 eurot;
tsirkulatsioon 23,56 eurot;
küte 163,34 eurot;
elekter päevane 30,96 eurot;
üldelekter 27,14 eurot;
üldvesi 0,48 eurot.
109.Korteriühistu on sellest tasutuks lugenud 471,82 eurot ja võlgnevuseks 164,57 eurot (dtl 1961).
110.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu esitatud andmetel 2021. aasta jaoks majanduskava kehtestatud ei ole (dtl 3332) ja kohus on tuvastanud 2020. aasta majanduskava kehtestava otsuse tühisuse (Harju Maakohtu 08.03.2022 määrus tsiviilasjas nr XXX). Seega ei saa korteriühistu nõude aluseks 2021. aastal olla selle aasta ega eelmise aasta majanduskava.
111.KrtS § 40 lg 5 kohaselt, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Kohtu hinnangul saab seda sätet kohaldada ka olukorras, kus kohus on tuvastanud majanduskava kehtestava otsuse tühisuse, samuti võib senine majanduskava olla kehtestatud rohkem kui üks aasta varem. Seega saab korteriühistu lähtuda varem kehtestatud tariifidest ja 2019. aasta majanduskavast. Ajavahemikul 01.01.2021– 31.12.2021 esitatud arvetel (dtl 2728–2739) ja koondtabelis (dtl 1959–1961) on haldus-hooldusfondi tariifiks 0,8300 eurot/m2 kuus ja remondifondi tariifiks 0,7000 eurot/m2 kuus. Kohus asus ajavahemiku 01.01.2020–31.12.2020 kohta seisukohale, et alates 01.05.2020 on põhjendatud need tariifid, mis olid ette nähtud 2019. aasta majanduskavas – haldus-hooldusfondi tariif 0,8300 eurot/m 2 kuus ja remondifondi kõrgem tariif 0,5454 eurot/m2 kuus. Seda järeldust saab kohaldada ka ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021.
112.Kulude jaotusel kasutatava pindala osas leidis kohus ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 kohta, et tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud pindalast 16,80 m 2. See järeldus kehtib ka ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021, sest ka sel ajal kehtinud põhikirja versioonid ei näinud ette muud alust.
113.Haldus-hooldusfondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021 loeb kohus 167,33 eurot (12 x 0,83 x 16,8). Kuna korteriomanik on tasunud 141,67 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 25,66 eurot (167,33 – 141,67).
114.Remondifondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021 loeb kohus 109,95 eurot (12 x 0,5454 x 16,8). Kuna korteriomanik on tasunud 90,74 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 19,21 eurot (109,95 – 90,74).
115.Ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021 on muude korteri pindalast sõltuvate kulude suuruseks korteriomandi nr XXX jaoks arvestatud 243,75 eurot (lift 5,60 eurot, prügi 23,63 eurot, sooja vee tsirkulatsioon 23,56 eurot, küte 163,34 eurot, üldelekter 27,14 eurot, üldvesi 0,48 eurot, 2021. aastal esitatud arved, dtl 2728–2739, 31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1959–1961). Samal ajavahemikul on korteriühistu nende kulude eest tasutuks lugenud 208,45 eurot (4,77 + 20,14 + 21,12 + 139,29 + 23,13). Kulude arvestamisel on korteriühistu lähtunud korteri pindalast 19,7 m 2. Nagu eelnevalt tuvastatud, tuleb majandamiskulude jaotamisel lähtuda pindalast 16,8 m 2 ja seega suhtarvu 197/40368 asemel suhtarvust XXX. Seega on nende kulude põhjendatud suuruseks 223,54 eurot (243,75 / (197/40368) x (XXX)), millest tasutud on 208,45 eurot. Summa 15,09 eurot (223,54 - 208,45) tuleb korteriomanikult välja mõista.
116.Elektri kuluks on korteriühistu arvestanud 30,96 eurot ja korteriomanik on tasunud 30,96 eurot.
117.Kokkuvõttes loeb kohus korteriühistu majandamiskulude põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021 531,78 eurot. Korteriomanik on sellest tasunud 471,82 eurot. Seega rahuldab kohus korteriühistu nõude ajavahemiku 01.01.2021–31.12.2021 eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 59,96 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 104,61eurot (164,57 - 59,96) jääb korteriühistu nõue rahuldamata.
118.Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 73,61 eurot (dtl 1959). Kuna viivise täpse suuruse väljaselgitamine iga esitatud arve ja makse kaupa oleks kohtu jaoks ebamõistlikult raske, arvestab kohus TsMS § 233 lg-le 2 tuginedes viivist alates 01.01.2022 sellelt summalt, mille kohus korteriomanikult korteriühistu kasuks ajavahemiku 01.01.2021–31.12.2021 eest välja mõistis ehk 59,96 eurolt kuni otsuse tegemiseni 20.06.2024. Alates 01.01.2018 kehtiva õiguse kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega rahuldab kohus korteriühistu viivise nõude ajavahemikul 01.01.2021– 31.12.2021 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 15,07 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 58,54 eurot (73,61-15,07) jääb korteriühistu viivise nõue rahuldamata. g) 01.01.2022–31.12.2022
119.Ajavahemiku 01.01.2022–31.12.2022 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 777,29 eurot (31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1961– 1963), mis jaguneb järgmiselt:
remondifond 165,48 eurot;
hooldus ja haldus 196,20 eurot;
lift 5,68 eurot;
prügi 24,07 eurot;
tsirkulatsioon 42,90 eurot;
küte 248,93 eurot;
elekter päevane 71,04 eurot;
üldelekter 22,55 eurot;
üldvesi 0,44 eurot.
120.Korteriühistu on sellest tasutuks lugenud 584,78 eurot ja võlgnevuseks 192,51 eurot (dtl 1963).
121.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu esitatud andmetel 2022. aasta jaoks majanduskava kehtestatud ei ole (dtl 3332) ja kohus on tuvastanud 2020. aasta majanduskava kehtestava otsuse tühisuse (Harju Maakohtu 08.03.2022 määrus tsiviilasjas nr XXX). Seega ei saa korteriühistu nõude aluseks 2022. aastal olla selle aasta ega kahe eelmise aasta majanduskava.
122.KrtS § 40 lg 5 kohaselt, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Kohtu hinnangul saab seda sätet kohaldada ka olukorras, kus kohus on tuvastanud majanduskava kehtestava otsuse tühisuse, samuti võib senine majanduskava olla kehtestatud rohkem kui üks aasta varem. Seega saab korteriühistu lähtuda varem kehtestatud tariifidest ja 2019. aasta majanduskavast. Ajavahemikul 01.01.2022– 31.12.2022 esitatud arvetel (dtl 2740–2751) ja koondtabelis (dtl 1961–1963) on haldus-hooldusfondi tariifiks 0,8300 eurot/m2 kuus ja remondifondi tariifiks 0,7000 eurot/m2 kuus. Kohus asus ajavahemiku 01.01.2020–31.12.2020 kohta seisukohale, et alates 01.05.2020 on põhjendatud need tariifid, mis olid ette nähtud 2019. aasta majanduskavas – haldus-hooldusfondi tariif 0,8300 eurot/m 2 kuus ja remondifondi kõrgem tariif 0,5454 eurot/m2 kuus. Seda järeldust saab kohaldada ka ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022.
123.Kulude jaotusel kasutatava pindala osas leidis kohus ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 kohta, et tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud pindalast 16,80 m 2. See järeldus kehtib ka ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022, sest ka sel ajal kehtinud põhikirja versioonid ei näinud ette muud alust.
124.Haldus-hooldusfondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 loeb kohus 167,33 eurot (12 x 0,83 x 16,8). Kuna korteriomanik on tasunud 135,42 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 31,91 eurot (167,33 – 135,42).
125.Remondifondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 loeb kohus 109,95 eurot (12 x 0,5454 x 16,8). Kuna korteriomanik on tasunud 83,76 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 26,19 eurot (109,95 – 83,76).
126.Ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 on muude korteri pindalast sõltuvate kulude suuruseks korteriomandi nr XXX jaoks arvestatud 344,57 eurot (lift 5,68 eurot, prügi 24,07 eurot, sooja vee tsirkulatsioon 42,90 eurot, küte 248,93 eurot, üldelekter 22,55 eurot, üldvesi 0,44 eurot, 2022. aastal esitatud arved, dtl 2740–2751, 31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1961–1963). Samal ajavahemikul on korteriühistu nende kulude eest tasutuks lugenud 294,56 eurot (4,84 + 20,54 + 36,59 + 212,30 + 20,29). Kulude arvestamisel on korteriühistu lähtunud korteri pindalast 19,7 m 2. Nagu eelnevalt tuvastatud, tuleb majandamiskulude jaotamisel lähtuda pindalast 16,8 m 2 ja seega suhtarvu 197/40368 asemel suhtarvust XXX. Seega on nende kulude põhjendatud suuruseks 316,00 eurot (344,57 / (197/40368) x (XXX)), millest tasutud on 294,56 eurot. Summa 21,44 eurot (316,00 - 294,56) tuleb korteriomanikult välja mõista.
127.Elektri kuluks on korteriühistu arvestanud 71,04 eurot ja korteriomanik on tasunud 71,04 eurot.
128.Kokkuvõttes loeb kohus korteriühistu majandamiskulude põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 664,32 eurot. Korteriomanik on sellest tasunud 584,78 eurot ehk 79,54 eurot vähem. Seega rahuldab kohus korteriühistu nõude ajavahemiku 01.01.2022–31.12.2022 eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 79,54 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 112,97 eurot (192,51 - 79,54) jääb korteriühistu nõue rahuldamata.
129.Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 54,82 eurot (dtl 1963). Kuna viivise täpse suuruse väljaselgitamine iga esitatud arve ja makse kaupa oleks kohtu jaoks ebamõistlikult raske, arvestab kohus TsMS § 233 lg-le 2 tuginedes viivist alates 01.01.2023 sellelt summalt, mille kohus korteriomanikult korteriühistu kasuks ajavahemiku 01.01.2022–31.12.2022 eest välja mõistis ehk 79,54 eurolt kuni otsuse tegemiseni 20.06.2024. Alates 01.01.2018 kehtiva õiguse kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud
suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega rahuldab kohus korteriühistu viivise nõude ajavahemikul 01.01.2022– 31.12.2022 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 13,63 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 41,19 eurot (54,82 - 13,63) jääb korteriühistu viivise nõue rahuldamata. h) 01.01.2023–31.12.2023
130.Ajavahemiku 01.01.2023–31.12.2023 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 825,12 eurot (31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1963– 1965), mis jaguneb järgmiselt:
remondifond 165,48 eurot;
hooldus ja haldus 196,20 eurot;
lift 6,38 eurot;
prügi 24,96 eurot;
tsirkulatsioon 44,23 eurot;
küte 271,46 eurot;
elekter päevane 79,39 eurot;
üldelekter 37,02 eurot.
131.Korteriühistu on sellest tasutuks lugenud 682,64 eurot ja võlgnevuseks 142,48 eurot (dtl 1965).
132.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu esitas oma 20.05.2024 vastuses kohtule 2023. aasta majanduskava (dtl 3419–3420) ja selle kinnitamise otsuse protokolli (dtl 3414–3418). Kuna majanduskava kinnitati 25.10.2023 toimunud koosolekul, saab selles ette nähtud tariife (haldushooldusfondi tariif 0,83 eurot/m2 kuus ja remondifondi tariif 0,7 eurot/m2 kuus) kohaldada alles alates 2023. aasta novembrist. 2023. aasta esimese kümne kuu jaoks kehtivad korteriomanike 03.07.2018 üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifid (haldus-hooldusfondi tariif 0,83 eurot/m 2 kuus ja remondifondi tariif 0,5454 eurot/m2 kuus).
133.Kulude jaotusel kasutatava pindala osas leidis kohus ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 kohta, et tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud pindalast 16,80 m 2. See järeldus kehtib ka ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023, sest ka sel ajal kehtinud põhikirja versioonid ei näinud ette muud alust.
134.Haldus-hooldusfondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 loeb kohus 167,33 eurot (12 x 0,83 x 16,8). Kuna korteriomanik on tasunud 156,66 eurot, tuleb talt korteriühistu kasuks välja mõista 10,67 eurot (167,33 - 156,66).
135.Remondifondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 loeb kohus 115,15 eurot (10 x 0,5454 x 16,8 + 2 x 0,7 x 16,8). Korteriomanik on tasunud 122,00 eurot, seega 6,85 eurot rohkem. Summa 6,85 eurot tuleb arvestada tasutuks muude kulude katteks.
136.Ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 on muude korteri pindalast sõltuvate kulude suuruseks korteriomandi nr XXX jaoks arvestatud 384,05 eurot (lift 6,38 eurot, prügi 24,96 eurot, sooja vee tsirkulatsioon 44,23 eurot, küte 271,46 eurot, üldelekter 79,39 eurot, 2023. aastal esitatud arved, dtl 2752-2763, 31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1963–1965). Samal ajavahemikul on korteriühistu nende kulude eest tasutuks lugenud 332,39 eurot (5,44 + 21,85 + 35,38 + 239,14 + 30,58). Kulude arvestamisel on korteriühistu lähtunud korteri pindalast 19,7 m2. Nagu eelnevalt tuvastatud, tuleb majandamiskulude jaotamisel lähtuda pindalast 16,8 m2 ja seega suhtarvu 197/40368 asemel suhtarvust XXX. Seega on nende kulude põhjendatud suuruseks 352,21 eurot (384,05 / (197/40368) x (XXX)), millest tasutud on 332,39 eurot. Summa 19,82 eurot (352,21-332,39) tuleb korteriomanikult välja mõista.
137.Elektri kuluks on korteriühistu arvestanud 79,39 eurot ja korteriomanik on tasunud 71,59 eurot.
Kuna seda kulu arvestatakse tegeliku tarbimise järgi, loeb kohus selle põhjendatuks kogu ulatuses ja mõistab korteriomanikult välja 7,80 eurot (79,39 - 71,59).
138.Kokkuvõttes loeb kohus korteriühistu majandamiskulude põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 714,07 eurot. Korteriomanik on sama aja eest tasunud 682,64 eurot ehk 31,43 eurot vähem. Seega rahuldab kohus korteriühistu nõude ajavahemiku 01.01.2023–31.12.2023 eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 31,43 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 111,05 eurot (192,51 - 31,43) jääb korteriühistu nõue rahuldamata.
139.Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 23,61 eurot (dtl 1965). Kuna viivise täpse suuruse väljaselgitamine iga esitatud arve ja makse kaupa oleks kohtu jaoks ebamõistlikult raske, arvestab kohus TsMS § 233 lg-le 2 tuginedes viivist alates 01.01.2024 sellelt summalt, mille kohus korteriomanikult korteriühistu kasuks ajavahemiku 01.01.2023–31.12.2023 eest välja mõistis ehk 31,43 eurolt kuni otsuse tegemiseni 20.06.2024. Alates 01.01.2018 kehtiva õiguse kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega rahuldab kohus korteriühistu viivise nõude ajavahemikul 01.01.2023– 31.12.2023 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 1,85 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 52,97 eurot (54,82 - 1,85) jääb korteriühistu viivise nõue rahuldamata. i) 01.01.2024–27.03.2024
140.Ajavahemiku 01.01.2024–27.03.2024 eest on korteriühistu korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks arvestanud 209,78 eurot (31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1965– 1966), mis jaguneb järgmiselt:
remondifond 27,58 eurot;
hooldus ja haldus 32,70 eurot;
lift 1,22 eurot;
prügi 4,27 eurot;
tsirkulatsioon 12,89 eurot;
küte 103,84 eurot;
elekter päevane 17,46 eurot;
üldelekter 9,82 eurot.
141.Korteriühistu on sellest tasutuks lugenud 180,35 eurot ja võlgnevuseks 29,43 eurot (dtl 1966).
142.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu esitas oma 20.05.2024 vastuses kohtule 2023. aasta majanduskava (dtl 3419–3420) ja selle kinnitamise otsuse protokolli (dtl 3414–3418). Kuna majanduskava kinnitati 25.10.2023 toimunud koosolekul ja uuema majanduskava kohta ei ole korteriühistu tõendeid esitanud, saab selles ette nähtud tariife (haldus-hooldusfondi tariif 0,83 eurot/m 2 kuus ja remondifondi tariif 0,7 eurot/m 2 kuus) kohaldada ka 2024. aasta esimesel kahel kuul, mille kohta korteriühistu on nõude esitanud.
143.Kulude jaotusel kasutatava pindala osas leidis kohus ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2017 kohta, et tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud pindalast 16,80 m 2. See järeldus kehtib ka ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023, sest ka sel ajal kehtinud põhikirja versioonid ei näinud ette muud alust.
144.Haldus-hooldusfondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2024–27.03.2024 loeb kohus 27,89 eurot (2 x 0,83 x 16,8). Korteriomanik on tasunud 27,88 eurot, seega 0,01 eurot vähem. Summa 0,01 eurot tuleb korteriomanikult korteriühistu kasuks välja mõista.
145.Remondifondi makse põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2024–27.03.2024 loeb kohus
23,52 eurot (2 x 0,7 x 16,8). Korteriomanik on tasunud 23,52 eurot, seega täpselt sama summa.
146.Ajavahemikul 01.01.2024–27.03.2024 on muude korteri pindalast sõltuvate kulude suuruseks korteriomandi nr XXX jaoks arvestatud 132,04 eurot (lift 1,22 eurot, prügi 4,27 eurot, sooja vee tsirkulatsioon 12,89 eurot, küte 103,84 eurot, üldelekter 9,82 eurot, 2024. aastal esitatud arved, dtl 2764–2765, 31.03.2024 esitatud koondtabel, dtl 1965–1966). Samal ajavahemikul on korteriühistu nende kulude eest tasutuks lugenud 111,49 eurot (1,06 + 3,64 + 9,87 + 88,55 + 8,37). Kulude arvestamisel on korteriühistu lähtunud korteri pindalast 19,7 m2. Nagu eelnevalt tuvastatud, tuleb majandamiskulude jaotamisel lähtuda pindalast 16,8 m2 ja seega suhtarvu 197/40368 asemel suhtarvust XXX. Seega on nende kulude põhjendatud suuruseks 121,09 eurot (132,04 / (197/40368) x (XXX)), millest tasutud on 111,49 eurot. Summa 9,60 eurot (121,09 – 111,49) tuleb korteriomanikult välja mõista.
147.Elektri kuluks on korteriühistu arvestanud 17,46 eurot ja korteriomanik on tasunud 17,46 eurot. Kuna seda kulu arvestatakse tegeliku tarbimise järgi, loeb kohus selle põhjendatuks kogu ulatuses.
148.Kokkuvõttes loeb kohus korteriühistu majandamiskulude põhjendatud suuruseks ajavahemikul 01.01.2024–27.03.2024 189,96 eurot. Korteriomanik on sama aja eest tasunud 180,35 eurot ehk 9,61 eurot vähem. Seega rahuldab kohus korteriühistu nõude ajavahemiku 01.01.2024–27.03.2024 eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 9,61 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 19,82 eurot (29,43 - 9,61) jääb korteriühistu nõue rahuldamata.
149.Viivise suuruseks 27.03.2024 seisuga ajavahemikul 01.01.2024–27.03.2024 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest on korteriühistu arvestanud 0,71 eurot (dtl 1966). Kuna viivise täpse suuruse väljaselgitamine iga esitatud arve ja makse kaupa oleks kohtu jaoks ebamõistlikult raske, arvestab kohus TsMS § 233 lg-le 2 tuginedes viivist alates 28.03.2024 sellelt summalt, mille kohus korteriomanikult korteriühistu kasuks ajavahemiku 01.01.2023–27.03.2024 eest välja mõistis ehk 9,61 eurolt kuni otsuse tegemiseni 20.06.2024. Alates 01.01.2018 kehtiva õiguse kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Seega rahuldab kohus korteriühistu viivise nõude ajavahemikul 01.01.2024–27.03.2024 sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustuste eest osaliselt ja mõistab korteriomanikult korteriühistu kasuks välja 0,56 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 0,15 eurot (0,71 - 0,56) jääb korteriühistu viivise nõue rahuldamata. j) Kokkuvõte
150.Kokkuvõttes rahuldab kohus korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse nõude 2976,02 eurot osaliselt summas 712,28 eurot ja jätab rahuldamata summas 2263,74 eurot.
151.Korteriühistu viivise nõude 2370,64 eurot rahuldab kohus osaliselt summas 248,86 eurot ja jätab rahuldamata summas 2121,78 eurot.
152.Ülevaatlikkuse huvides esitab kohus rahuldatud nõuete suurused ja rahuldamise määrad aastate kaupa.
III. Korteriomandi võõrandamise nõue a) Korteriomandi võõrandamise nõude põhiseaduspärasus
153.Korteriühistu on esitanud korteriomandi võõrandamise nõude KrtS §-de 32 ja 33 alusel, tuginedes KrtS § 32 lg 2 p 2 alusel tehtud otsusele. Korteriomanik on seisukohal, et viimati nimetatud säte ei ole põhiseadusega kooskõlas ja seega peaks kohus põhiseaduse § 152 lg 1 kohaselt jätma praeguse kohtuasja lahendamisel selle sätte kohaldamata. Seetõttu käsitleb kohus kõigepealt küsimust, kas KrtS § 32 lg 2 p 2 on kooskõlas põhiseadusega.
154.Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt tähendab tsiviilkohtumenetluses õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamise nõude esitamine õigusliku väite esitamist, mitte menetlusliku taotluse esitamist (vt Riigikohtu 20.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, punkt 46). Seega ei pea kohus selle taotluse suhtes seisukohta võtma otsuse resolutsioonis või eraldi määruses.
155.Seaduse sätte põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas tegemist on asjassepuutuva normiga. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt nt RKÜK 26.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12, p 18).
156.Praeguses asjas on korteriühistu esitanud korteriomandi võõrandamise nõude. Selle nõude õiguslikuks aluseks on KrtS § 32 lg 1, mille kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 2 p-des 1–3 on sätestatud olukorrad, mille puhul võõrandamisnõude võib eelkõige esitada. Korteriühistu on oma nõudes tuginenud KrtS § 32 lg 2 p 2 tingimuse täitmisele, mitte ainult ja otse KrtS § 32 lg-le 1, seega on KrtS § 32 lg 2 p 2 praeguses asjas kohalduv säte.
157.Asjassepuutuvuse peamiseks kriteeriumiks on vaidlusaluse normi otsustavus asja lahenduskäigu määramisel. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (vt nt RKÜK 28.10. 2002 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-02, p 15). Kohtu hinnangul KrtS § 32 lg 2 p 2 praeguses kohtuasjas otsustava tähtsusega ei ole. See säte loob ainult eelduse, et majandamiskulude kindla suurusega võlgnevus on piisav põhjus võõrandamisnõude esitamiseks. Kui see säte seaduses puuduks, siis saaks korteriühistu võõrandamisnõude esitamisel tugineda otse KrtS § 32 lg-le 1, mis muudaks nõude põhjendamise keerulisemaks, kuid ei välistaks selle rahuldamist. Teisest küljest ei tähenda KrtS § 32 lg 2 p-s 2 nimetatud olukorra esinemine ja vastava otsuse tegemine korteriomanike poolt, et kohus võõrandamise nõude kindlasti ka rahuldab. Seega ei peaks kohus selle sätte puudumisel tingimata otsustama teisiti kui selle kehtivuse korral.
158.Kohtu hinnangul on põhiseaduspärane ka KrtS § 32 lg 1 kui võõrandamisnõude üldine õiguslik alus. Kuna selline võimalus on Eesti Vabariigi õiguskorras kehtinud alates KOSi jõustumisest 01.07.2001 ja vastavaid sätteid (kuni 31.12.2017 KOS § 14) on kohtupraktikas, sh Riigikohtu praktikas pika aja jooksul korduvalt rakendatud (vt näiteks Riigikohtu 22.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10706; 27.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-07), ei käsitle kohus seda küsimust siinkohal põhjalikumalt. b) Korteriomandi võõrandamise nõude lahendamine
159.Kohus jätab rahuldamata korteriühistu nõude korteriomanikule kuuluva korteriomandi nr XXX võõrandamiseks.
160.KrtS § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KrtS § 32 lg 3 kohaselt otsustavad korteriomanikud korteriomandi võõrandamise nõude üle häälteenamuse alusel. Tallinnas, Randla tn 15 asuva kinnisasja korteriomanikud on teinud otsuse, millega nõutakse korteriomanikule kuuluva korteriomandi nr XXX võõrandamist. Menetlus selle otsuse vaidlustamiseks on lõppenud ja kohus seda otsust kehtetuks ei tunnistanud (vt Riigikohtu 12.04.2023 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 17).
161.KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. Praeguses asjas otsustasid korteriomanikud võõrandamise nõude esitada 17.12.2019 toimunud üldkoosolekul ja korteriühistu esitas hagi kohtusse 10.12.2020. Seega on hagi esitatud tähtaegselt.
162.Korteriühistu on võõrandamise nõude otsustamisel tuginenud KrtS § 32 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib võõrandamise nõude esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kohtu hinnangul saab korteriühistu võlana KrtS § 32 lg 2 p 2 tähenduses arvestada ainult nõuet, mis ei ole otsuse tegemise ajaks aegunud. Seega sai korteriühistu otsuse tegemise ajal 17.12.2019 arvestada ka 2016. aasta võla nõudega, aga mitte varasemate aastate omaga (TsÜS § 154).
163.Teiseks saab arvestada ainult sellise võlaga, mis on olemas otsuse tegemise ajal. Korteriühistu 17.12.2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli korteriomaniku võlgnevus 01.12.2019 seisuga korteriühistu ees 3280,56 eurot, millest põhivõlg oli 2217,38 eurot ja viivis 1068,11 eurot (dtl 90). Protokolli kohaselt oli tegemist 13 kuu võlaga. 16.12.2019 ehk päev enne üldkoosoleku toimumist maksis korteriomanik korteriühistule 422,75 eurot (dtl 90). Seega pidi korteriühistu võlast maha arvama selle summa, mille korteriomanik eelmisel päeval tasus.
164.Praeguses asjas esitatud andmetel oli korteriühistu nõude suurus aastate 2016-2019 eest 1333,43 eurot. See summa on oluliselt väiksem kui märgitud protokollis, kuid siiski selgelt rohkem kui kuue kuu majandamiskulud. Praeguses asjas esitatud tõendite kohaselt arvestas korteriühistu ise korteriomandi nr XXX majandamiskulude suuruseks 2014. aastal 705,44 eurot, 2015. aastal 1037,71 eurot, 2016. aastal 858,98 eurot, 2017. aastal 670,23 eurot ja 2018. aastal 545,01 eurot.
165.Võõrandamise otsuse tegemisel saab aga arvestada ainult sellise võlaga, mis on ka põhjendatud. Kuna praeguses asjas mõistis kohus korteriomanikult aastate 2017-2019 eest välja 811,10 eurot, saab korteriühistu nõude selles ulatuses lugeda põhjendatuks ka KrtS § 32 lg 2 p 2 tähenduses. Seega oli otsuse tegemise ajal korteriomanikul korteriühistu ees vähemalt kuue kuu majandamiskulude suurune võlgnevus, mille tasumisega korteriomanik oli viivitanud üle kolme kuu. Seaduses sätestatud suurusega võla olemasolu ei tähenda siiski, et kohus peaks võõrandamise nõude automaatselt rahuldama. Seaduse kohaselt lähtub kohus korteriomandi võõrandamise nõude otsust tehes võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest (KrtS § 33 lg 1 teine lause). Praegusel juhul on korteriühistu ja korteriomanik aastaid vaielnud korteriühistu otsuste kehtivuse ja majandamiskulude õige suuruse üle. On selge, et iga otsuse vaidlustamine tähendab täiendavat koormust ja kulutusi korteriühistule. Sellest ei saa siiski järeldada, et olukorras, kus vähemalt osaliselt on need vaidlused olnud korteriomaniku jaoks edukad, saaks korteriomanikule kohtusse pöördumist ette heita ja pidada seda tegevust asjaoluks, mis peaks toetama võõrandamise nõuet. Praeguses asjas on kohus leidnud, et korteriühistu nõue aastate 2017 ja 2018 eest tuleb rahuldada ainult vastavalt 20% ja 32% ulatuses ehk suuremas osas on see nõue olnud põhjendamatu. Sellises olukorras oleks korteriomandi võõrandamise nõude rahuldamine ebaproportsionaalne.
166.Kohus on selgitanud, mida peaks korteriühistu tegema olukorras, kus on ilmnenud mõne otsuse kehtetus (vt otsuse p-d 54 ja 55). Seega on korteriühistul olemas võimalused, kuidas tagada enda majanduslik jätkusuutlikkus ja kõigi korteriomanike võrdne kohtlemine ka olukorras, kus tema otsused vaidlustatakse.
167.Kohus märgib ka seda, et rahalise nõude puhul peaks korteriühistu juhatus esmajärjekorras tegelema selle sissenõudmisega, mitte laskma võlal aastaid koguneda ja lõpuks aeguda. Seadusandja on muutnud korteriühistu majandamiskulude nõude lahendamise kohtus soodsamaks võrreldes paljude muude rahaliste nõuetega – selle asja lahendamine toimub hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on väiksem (25 eurot) kui teiste nõuete puhul (riigilõivuseaduse § 59 lg-d 6 ja 6 1). Seega ei ole põhjendatud hakata majandamiskulude suuruse üle kohtus vaidlema alles koos korteriomandi võõrandamise nõudega. IV.
Korteriomaniku vastuhagi
168.Kohus menetleb vastuhagina korteriomaniku 12.04.2021 avaldust korteriühistu vastu 26,20 euro ja alates 12.04.2021 viivise saamiseks. Korteriomaniku nõue põhineb väitel, et kuna korteriühistu on tema korteri pindalaks arvestanud 19,7 m2, mitte 16,8 m2, on ta ajavahemikul 01.02.2017–31.03.2021 korteriühistule prügiveo eest maksnud alusetult rohkem 14,46 eurot ja lifti hoolduse eest 11,74 eurot. Vastuhagi tuleb sisuliselt rahuldada ja teha tasaarvestus korteriühistu võlanõudega. Kohus on seotud asjaoluna korteriomaniku väitega, et rahaline nõue põhineb pindala arvestuse veal. Samuti on kohus seotud rahalise nõude suurusega, kuid mitte otseselt korteriomaniku välja toodud väitega, et tegemist on kommunaalteenuste alusel enamamakstud summaga. Tegemist on sisuliselt vastuväitega korteriühistu nõudele ja selle saaks rahuldada juhul, kui korteriühistu nõue jääks täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustub korteriomanikuga, et korteriühistu praktika arvestada korteri pindalaks suurem pindala kui on kinnistusraamatusse kantud, ei ole õiguspärane. Selline arvestuse alus võiks olla seadusega kooskõlas, kui see oleks põhikirjas selgelt ette nähtud, aga senistes põhikirjades seda tehtud ei ole (vt ka otsuse p-d 58–59.4).
169.Kuna kohus on pindalade erinevust juba arvestanud majandamiskulude nõude põhjendatud suuruse hindamisel, teeb kohus sisulise tasaarvestuse korteriomaniku nõude ja korteriühistu rahalise nõude osas. Resolutsioonis täpse arvutustehingu tegemine ei ole seetõttu põhjendatud. V.
Tsiviilasja hinna määramine
170.Kohus määrab hagi hinnaks 8846,66 eurot. TsMS § 132 lg 11 kohaselt on TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud nõuete puhul hagihind 3500 eurot. TsMS § 132 lg 4 p 4 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks kaasomandi lõpetamise nõue. Seda sätet tuleb kohaldada ka KrtS § 32 alusel korteriomandi võõrandamise nõude esitamisel.
171.Kuna lisaks korteriomandi võõrandamise nõudele on korteriühistu esitanud ka majandamiskulude võlgnevuse nõude, mille lõplik suurus oli 5346,66 eurot, on selle nõude hagi hind TsMS § 124 lg 1 kohaselt 5346,66 eurot. Kuna aga selle nõude läbi vaatamisele hagimenetluses kohaldatakse hagita menetluse põhimõtteid, laieneb see ka hagi hinnale, kuid ei mõjuta riigilõivu suurust. VI.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
172.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja vastuhagi täiel määral. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on praeguse asjas põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastuhagi menetluskulude osas märgib kohus, et kostjal puudus tegelikult vajadus vastuhagi esitamise vajadus ja vastuhagi esitamine ei mõjuta hagi rahuldamise määra. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks eraldi käsitleda vastuhagi menetluskulusid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2025 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.06.2024 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.