Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Malle Seppik 10.03.2014 Tallinnas 2-09-46968 Ü H hagi Vanalinna Kinnisvarabüroo OÜ ja S Si vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks, rikkumisele eelnenud olukorra taastamiseks, tualettruumi funktsionaalsuse taastamiseks ning kostjate kohustamiseks lubada hagejat kasutada kaasomandis olevaid elamu ühiskasutatavaid ruume
Tsiviilasja hind
3195,58 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.07.2012 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Ü H apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ü H (IK xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Kenno Vilippus Kostja Vanalinna Kinnisvarabüroo OÜ (RK 10555621), seaduslik esindaja adv. Mati Senkel Kostja S S (IK 38301190276), esindaja adv. Mati Seenkel
Kohtuistung
04.02.2014
Harju Maakohtu nr. 27.07.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-46968 tühistada osas, millega hageja hagi omandi kaitseks jäeti tervikuna rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus hagi osaliseks rahuldamiseks. Kohustada Vanalinna Kinnisvarabüroo OÜ-d ja S Sit solidaarselt võimaldama Ü Hle takistuseta juurdepääs xxxxxxxxxx läbi II korrusele viiva trepikoja korterite nr. xxxx vahel asuvasse koridori, mitte takistama Ü Ht antud koridori ja selles asuva tualettruumi kasutamist ning mitte takistama teda koridorist tema korterisse nr. xxxx viiv ukseava taastada.
Ü H nõuded kohustada kostjaid likvideerima koridoris asuv duširuum ja eemaldama seal asuv seinakapp jätta rahuldamata. Jätta Ü H menetluskulud kõikides kohtuastmetes 70% ulatuses solidaarselt Vanalinna Kinnisvarabüroo OÜ ja S Si kanda ja Vanalinna Kinnisvarabüroo OÜ ning S Si menetluskulud kõikides kohtuastmetes 30% ulatuses Ü H kanda. Ü H apellatsioonkaebus rahulada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Ü H esitas Harju Maakohtule 17.09.2009 OÜ Vanalinna Kinnisvarabüroo ja S Si vastu hagi, milles palus kohustada kostjaid kõrvaldama hageja omandiõiguse rikkumine ja võimaldama hagejale juurdepääsu tema korteriomandile teise korruse sissepääsu kaudu, lisaks võimaldama hagejal kasutada kaasomandi eset ning taastama rikkumisele eelnenud olukord, sh kõrvaldama hageja korteriomandile ning kaasomandi esemele põhjustatud mehhaanilised vigastused ja taastama elamu teisel korrusel asuva ühiskasutatava tualettruumi funktsionaalsus. 31.08.2010 esitatud hagi eseme täpsustuses palus hageja kohustada kostjaid lubama tal kasutada poolte kaasomandis olevat Tallinnas xxxxxx asuva korterelamu teise korruse korterite xxxxx juurde kuuluvat koridori, tualettruumi ja trepikoda. Selleks palus hageja kohustada kostjaid taastama teise korruse tualettruum ja hageja juurdepääs sellele, eemaldama teise korruse koridorist seinakapp ning duširuum, avama teise korruse koridori ja trepikoja vahelise ukse ja korteri nr 7 ja trepikoja vahelise ukse. Samuti palus hageja kohustada kostjaid mitte takistama hagejal kasutamast elamu teise korruse koridori ja trepikoda. Hageja on alates 11.10.2005 xxxxxxxxx asuva korteriomandi omanik. Korteriomand paikneb maja kahel korrusel. Sissepääs korterisse on nii esimeselt kui ka teiselt korruselt. Pärast kohtumenetluse algust jagas hageja korteriomandi kolmeks korteriomandiks numbritega 1xxxx Teisele korrusele jääb korteriomand nr xxxx OÜ-le Vanalinna Kinnisvarabüroo kuulub korteriomand nr xxxx ja S Sile korteriomand nr xxx. Kostjad sulgesid ja naelutasid kinni hageja korteri teise korruse ukse ning sulgesid sellega ühe sissepääsu hageja korterisse. Kostjad on sulgenud ka ligipääsu maja teisel korrusel asuvale üldkasutatavale koridorile ning ühiskasutatavale tualettruumile, vahetades ustel lukud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Kostjad on rikkunud
hageja omandiõigust, sulgedes hageja korteriomandi reaalosale juurdepääsu. Samuti on kostjad rikkunud hageja õigusi kaasomandile.
Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. OÜ Vanalinna Kinnisvarabüroo väitis, et hageja korterisse on sissepääs elamu esimeselt korruselt. See, et igal korteril on vaid üks sissepääs, on üldtuntud asjaolu. OÜ Vanalinna Kinnisvarabüroo tugines enda korteriomandi ostmisel kinnistusraamatu andmetele, sh kinnistustoimikus olevale plaanile, mille kohaselt ei pääse teiselt korruselt hageja korterisse. Selline on olukord hiljemalt korteriomandite kinnistamisest 2001. aastal.
S S leidis, et hageja korterisse on sissepääs üksnes esimeselt korruselt ning selline on olukord olnud juba alates ajast, mil hageja korteriomandi omandas. Hageja ei ole teise korruse sissepääsu kunagi kasutanud, kuna uksekoht on olnud vähemalt 2001. aastast püsivalt suletud. Teise korruse korterite 5, 6 ja 8 omanikud on ostnud oma korterid teadmisega, et teise korruse koridori kasutavad ainult nemad. Selline on ka välja kujunenud kaasomandi kasutuskord. Menetluse edasine käik 21.02.2011 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata, millele esitas hageja 17.03.2011 apellatsioonkaebuse. 05.10.2011 otsusega jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, mille hageja esitas kassatsioonkaebuse. 28.03.2012 otsusega tühistas Riigikohus maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus võttis vastu hageja loobumise II korruse tualettruumi taastamise nõudest ja lõpetas selles osas menetluse. Asja materjalidest nähtuvalt on II korruse koridoris, kus asub uks hageja korterisse nr xxxx, tehtud remont, mille tagajärjel on uks kaetud seinaga. Kostjad on sulgenud ka II korruse koridori ja trepikoja vahelise ukse. Neile asjaoludele kostjad vastu ei vaidle. Seega ei ole hagejal võimalik kasutada II korruse koridori ja tualettruumi ning siseneda talle kuuluvasse korterisse II korruse koridoris asuva ukse kaudu. Vaatamata eeltoodule tuleb jätta hagi rahuldamata. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt oli korteri omanik enne hagejat T. L, hageja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 20.10.2005. Eelmise omaniku ja hageja vahel sõlmitud lepingu punktist 1.3.5 nähtuvalt asub sissepääs korterisse I korrusel. Pärast hagi esitamist on hageja oma korteriomandist, mille koosseisu kuulus kolm tuba (kaks I korrusel ja üks II korrusel), esimese korruse toad võõrandanud. Seejuures on hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus mõlema moodustatud korteriomandi suhtes. Sisuliselt pole muutunud olukord, mis eksisteeris enne korteri jagamist kolmeks korteriomandiks. Seega on hagejal võimalik siseneda korterisse nr 7 esimese korruse kaudu ning tal ei ole vaja kasutada II korruse ust ja koridori. Duširuum on hagejal II korruse toas, tualettruum I korruse koridoris. Tõendatud ei ole, et hageja oleks II korrusel olevat ust ja
koridori kasutanud alates omanikuks saamisest kuni väidetava õiguste rikkumiseni 09.09.2009. Eeltoodust tulenevalt ei teosta hageja oma õigusi heas usus (TsÜS § 138). Kuigi teise korruse koridor on kaasomandis, puudub mõistlik põhjendus, miks peaks teise korruse koridori kasutama isik, kellel on sissekäik oma korterisse olemas esimese korruse koridorist. Hageja nõue kaasomandiosa (II korruse koridor) kasutamiseks ei ole esitatud heas usus. Kuivõrd hagejal ei ole õigust kasutada II korruse koridori, on välistatud ka teise korruse koridorist hageja korterisse viiva ukse kasutamine. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja hagi rahuldada. Kohus on kohaldanud vääralt korteriomandi seaduse (KOS) § 10 lõikeid 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lõiget 2. Riigikohus andis otsuse 3-2-1-13-12 punktis 12 KOS § 10 lg. 1 tõlgenduse, mille kohaselt vajab tuvastamist, kas omandi rikkujal on rikkumiseks õigustus kasutuskorra näol. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kostjatel oleks teise korruse koridori kasutamise ainuõigus kasutuskorra järgi. Kohus rikkus TsMS § 693 lg 2 ka seetõttu, et pidas vajalikuks tõendada, et hageja oleks II korrusel olevat ust ja koridori kasutanud. Riigikohus leidis samas asjas, et hageja nõude puhul, mille sisuks on kõrvaldada tema korteriomandi reaalosa kasutamise takistus, peab hageja tõendama, et kostjad takistavad tal kasutada tema korteriomandi reaalosasse (korterisse 7) pääsemiseks elamu teisel korrusel asuvat ust. Seejuures ei ole oluline, kas hageja on seda ust varem kasutanud, vaid see, kas uks on mõeldud hageja korterisse sisse pääsemiseks ning kostjate tegevuse tõttu on selle ukse kaudu hagejal takistatud pääsemine tema korterisse. Riigikohus tuvastas, et hageja ei soovinud hagiga määrata kindlaks seda, kuidas kaasomandit tuleks kasutada, vaid leidis, et kostjad rikuvad tema juba olemasolevat õigust kasutada kaasomandi eset s.t korteriomandite reaalosadest väljapoole jäävat elamu osa. Maakohus ei lähtunud kohtuotsuses poolte poolt esitatust ning tugines otsust tehes asjaolule, millel kohta ei olnud pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Maakohus rajas otsuse muuhulgas sellele, et hagejal on elamus kahe esimese korruse korteriomandi suhtes isiklik kasutusõigus, mistõttu on hagejal korteri 7 juurde pääsemiseks võimalus nende kahe korteriomandi kaudu, samuti sellele, et hageja on pahauskne. Kostjad ei ole viidanud sellele, et hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus välistab II korruse koridori ja trepikoja kasutusõiguse. Lisaks, viide sellele, et hageja õigused ei ole rikutud, kuna teiste korteriomandite kasutusõiguse kaudu on tal juurdepääs oma korteriomandile, on vastuolus KOS § 1 lõikes 1 sätestatud korteriomandi mõistega ning § 2 lõikes 1 sätestatud korteriomandi reaalosa mõistega. Sätetest tulenevalt moodustub korteriomand reaalosast, millelt saab otse mõttelisele osale, mitte reaalosast millelt saab mõttelisele osale teise reaalosa kaudu. Korteriomand on asjaõigus, mis kuulub asja igakordsele omanikule. Seetõttu ei ole kohane hakata hindama asjaõiguse sisu lähtudes selle hetke omaniku isikust ja tema vajadustest. Kohus on kohaldanud vääralt TsÜS § 138, sest kohus ei ole nimetanud, millist sätte lõiget ta kohaldab. Seetõttu ei ole kaevatav kohtuotsus kontrollitav. Ei ole selge, kas kohus leiab, et hageja väidetavalt kuritarvitab oma õigusi, või väidetavalt kuritarvitab oma õigusi kahju tekitamise eesmärgil. Kohus on kohaldanud vääralt TsÜS § 138 ka selle tõttu, et sätte kohaldamine on alusetu. Kohus ei nimeta, millist kostjate põhiõigust või –vabadust kohus
kaitseb või millist kostjate õigust või vabadust tuleb austada. Kohus ei nimeta, milles seisneb hageja ebaausus kostjate suhtes. Asjas ei esine ka selliseid asjaolusid, millede järgi Riigikohtu praktika kohaselt (RKTsKo 16.04.2003, 3-2-1-31-03 p. 17) võib tekkida kahtlus hea usu põhimõtte rikkumises. Hageja on protestinud koridori ja ukse kinnipanemisele algusest peale ning ei ole oma käitumisega lasknud kostjatel tekkida arvamust, et hageja pretensioone ei esita (hageja 16.07.2009 nõue) ning on koheselt reageerinud ukse sulgemisele (Põhja PP kiri). Hageja käitumine korteriomandite jagamisel oli õiguspärane ning puuduvad asjaolud, millede alusel lugeda hageja käitumine hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Korteriomanditeks jagamine, kui õiguspärane tegevus ei saa iseenesest veel olla selleks asjaoluks. Kohtuotsus on vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1. Kui maakohus oli otsuses esmalt leidnud, et hagejal pole õigust kasutada II korruse trepikoda ja koridori, siis ei ole võimalik veel lisaks viidata TsÜS § 138, sest see läheb eelnevalt tuvastatuga vastuollu. TsÜS § 138 lg. 2 kohaldamine eeldab kehtiva õiguse olemasolu. Pahausksusele tuginedes ei saa hagejat ilma jätta õigusest, mille kohta kohus on eelnevalt leidnud, et seda õigust olemas ei ole. Hea usu põhimõte annab õigusliku aluse piirata isiku subjektiivsete õiguste kasutamist. Maakohtu otsus on selles osas vastuoluline: tuginedes heausksusele piirab kohus hageja subjektiivset õigust, kuid samal ajal on eelnevalt tuvastanud, et hagejal subjektiivset õigust ei ole. Kui hinnata poole pahausksust vaid selle põhjal, mis õiguse teostamine endaga kaasa võib tuua, siis on pahauskne igasugune omandi kaitse hagi, kui sellega kaasneb taastamise nõue. Mida suurem on omandi rikkumine, seda pahausksem on hageja. Isik ei pea oma õigust omandi kasutamisele põhjendama. Omandi kaitseks piisab, kui isik tõendab, et asi on tema oma ja kolmandal isikul ei ole õigust omandi kasutamiseks (antud juhul omandi ainukasutuseks). Hageja ei pea tõendama, milleks ta asja vajab. Nii hageja, kui kostjad korteriomanikena peavad taluma seda, et reaalosa juurde käivat kaasomandi osa kasutavad korteriomanikud ühiselt. Riigikohus asjas tehtud otsusega näitas kohtule ära asja õige lahendamise eseme: hageja nõude puhul, mis on suunatud elamu kaasomandis oleva osa kasutamisele, peab hageja seega tõendama, et kostjad takistavad tal elamus teise korruse koridori, seal asuvat tualettruumi ning trepikoda nende otstarbe kohaselt kasutamast (KOS § 10 lg. 2). Kostjad on asja menetluses võtnud omaks, et nad takistavad hagejal elamus teise korruse koridori, seal asuvat tualettruumi ning trepikoda nende otstarbe kohaselt kasutamast. Samuti ei eita kostjad ukse kinni ehitamist. Õiguslikku alust, mis kohustaks hagejat neid takistusi taluma ei ole kostjad esile toonud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.12.2012 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 13.11.2013 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2012 otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja uue otsusega hageja nõuded osaliselt rahuldada. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millises maakohus otsustas lõpetada menetluse hageja nõudes taastada elamu II korruse tualettruum, ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Kolleegium märgib, et vastavalt TsMS §-le 693 lg. 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Hageja nõudeks vastavalt 31.08.2010 esitatud hagi eseme täpsustamise avaldusele on kohustada kostjaid lubama tal kasutada kaasomandis olevat Tallinnas Liivalaia 41 asuva korterelamu teise korruse korterite 5, 6 ja 7 juurde kuuluvat koridori, tualettruumi ja trepikoda. Selleks palus hageja kohustada kostjaid eemaldama teise korruse koridorist seinakapp ja duširuum, avama teise korruse koridori ja trepikoja vaheline uks ja korteri nr. 7 ja trepikoja vaheline uks. Samuti palus hageja kohustada kostjaid mitte takistama hagejal kasutada elamu teise korruse koridori ja trepikoda. Hagi õiguslik alus on AÕS § 89, mille kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise lõpetamist, ja KOS § 10 lg. 2, mille kohaselt on korteriomaniku õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Hageja nõue, võimaldamaks tal kasutada elamu teise korruse koridori ja tualettruumi ning eemaldada koridori paigutatud kapp ja lammutada sinna ehitatud duširuum ja trepikoda on suunatud sellele, et hageja saaks kasutada elamu kaasomandis olevat osa. Hageja nõue kohustada kostjaid avama korteri nr. 7 ja trepikoja vaheline uks on suunatud sellele, et hagejal ei takistataks kasutada oma korteriomandi reaalosa. Maakohus tuvastas, et kostjad takistavad hagejal kaasomandis olevat ruumi (elamu II korruse koridor) kasutamast. Seega tulnuks hagi rahuldamata jätmiseks tuvastada, et hagejal on mingi õiguslik kohustus sellist takistust taluda. Nagu Riigikohus käesolevas kohtuasjas tehtud lahendis nr. 3-2-1-81-13 selgitas, saaks selline kohustus eelkõige tuleneda kaasomandi kasutuskorrast. Maakohus aga leidis, et hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane, kuna hageja pääseb oma korterisse ka elamu esimeselt korruselt ning saab kasutada esimesel korrusel asuvat tualettruumi. See seisukoht, nagu Riigikohus antud asjas selgitas, ei ole õige. Ainuüksi asjaolu, et hagejal on alternatiivsed võimalused enda korterisse pääsemiseks ning tualettruumi kasutamiseks, ei tähenda, et hageja nõue kaasomandis oleva teise korruse trepikoja, koridori ja tualettruumi kasutamiseks oleks hea usu põhimõtte vastane. Maakohus on hageja nõude võimaldada tal korteriomandi reaalosa kasutamine II korrusel asuva ukse korteriukse kaudu jätnud rahuldamata põhjusel, et hagejal ei ole hea usus põhimõttest tulenevalt õigust kasutada koridori, kuhu tema korteri II korruse uks käib. Nagu eespoolt toodud, ei ole selline käsitlus õige. Seega on maakohtu otsus vastuolus AÕS §-ga 89 ja KOS §-ga 10 lg. 2 ning tuleb kaevatavas osas tühistada. Antud osas on võimalik teha uus otsus hagi osaliseks rahuldamiseks. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et kostjad takistavad hagejal vaidlusaluse koridori kasutamist, kuna lukustatud ukse tõttu koridori ja sinna viiva trepikoja vahel ei pääse hageja
trepikoja kaudu koridori, võtmeid selle ukse jaoks aga keelduvad kostjad hagejale andmast. Sellega takistavad kostjad ühtlasi hagejat kasutada oma korteri (nr. 7) reaalosa, kuna koridori juurdepääsu tõkestamine takistab hagejat taastamast korterist koridori viiva ukse funktsionaalsust, mis on häiritud sellega, et ukseava on koridori poolt kinni ehitatud (kaetud seinakattematerjaliga). Vastavalt käesolevas asjas antud Riigikohtu juhistele leiab ringkonnakohus, et kuna uks korteri nr. 7 ja II korruse koridori vahel oli algse ehitusprojekti kohaselt ette nähtud ja sellisena ka ehitatud, ja kuivõrd kostjad on kinnitanud, et „II korruse koridori poolt oli korteri uksekoht ajal, kui hageja korteri ostis, nähtav“ (toimiku I kd. lk. 210), siis on see uks mõeldud hageja korterisse nr. 7 sissepääsuks. Kostjad on väitnud, et remondi teostas korteri nr. 2 omanik Karl S, hageja väitis, et seda tegi Mati S, kes oli remondi teostamise ajal kostja seaduslik esindaja. Asja materjalid ei võimalda ringkonnakohtul tuvastada, kes II korruse korteriomanikest tegi või laskis teha remondi II korruse koridoris, mille käigus kaeti koridori poolt korteri nr. 7 ukseava, ehitati koridori seinakapp ja duširuum. Sellega seoses ei saa kohustada kostjaid vabastama ukseava seinakattematerjalist, vaid tuleb kohustada kostjaid mitte takistama seda tegemast hagejal. Nagu riigikohus selgitas, ei oma tähtsust see, kas ja kuipalju hageja korteri nr. 7 ja koridori vahelist ust enne ukseava koridori poolt kinnikatmist kasutas. Tunnistajate Lenne Kase, Riina Niinemäe ja Piret Nõmmanni ütlustest ning Põhja Politseiprefektuuri õiendist (I kd., lk. numbriga 81, enne lk. 84) nähtub, et koridori remont, mille käigus ehitati kinni korteri nr. 7 ukseava, toimus 2009.a. septembris, kusjuures hageja pöördus selle pärast politseisse. Juba seetõttu on alusetud vastustajate väited, mille kohaselt oli koridori kasutuskord poolte konkludentse käitumisega kokku lepitud selliselt, et hageja ei kasuta teise korruse koridori korterisse nr. 7 pääsemiseks. Antud ulatuses ja viisil hagi rahuldamise aluseks on AÕS § 89 ja KOS § 10 lg. 2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjaid lammutama koridori ehitatud duširuum ja seinakapp, kuna nende olemasolu ei ole selliseks takistuseks, mis jätaks hageja ilma võimalusest koridori kasutada. Kuna hageja nõuded rahuldatakse osaliselt ja kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et II korruse koridori tualettruumi funktsionaalsus oleks olnud kunagi häiritud (antud nõudest hageja loobus), siis jaotab ringkonnakohus poolte menetluskulud selliselt, et jätab hageja menetluskuludest 70% solidaarselt kostjate ja kostjate menetluskuludest 30% hageja kanda.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.