XXXhagi Swedbank AS-i ja XXXvastu vara arestist vabastamiseks
ning
sundtäitmise
lubamatuks
tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2010/10516 Tsiviilasja hind
3190 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja seadusjärgne esindaja: XXX(elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Razguljajev (e-post: [email protected]) Kostja I: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), Kostja I lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (e-post: [email protected]) Kostja II: XXX (isikukood XXX, elu- ja viibimiskoht kohtule teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
30. september 2013
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja esindaja Sergei Razguljajev ja kostja I esindaja Külli Reinfeld
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täiteasjas nr 022/2010/10516 arestitud korteriomandi aadressil XXX, Tallinn, kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXX, arestist 1(7)
2-11-33564 vabastamiseks ja tunnistada täiteasjas nr 022/2010/10516 XXX suhtes alustatud sundtäitmine lubamatuks.
2.Tühistada otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt 20. juuli 2011 kohtumäärusega kohaldatud ning 19. augusti 2013 määrusega muudetud hagi tagamise abinõud.
3.Toimetada
käesolev
kohtuotsus
menetlusosalistele
kätte,
kostjale
XXXtoimetada otsus kätte avalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-tes 3 ja 4 sätestatule. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostjate Swedbank AS-i ja XXX kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades.
2.Mõista kostjatelt Swedbank AS ja XXX võrdsetes osades riigituludesse välja menetluskuluna riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, kogusummas 508,09 eurot (viissada kaheksa eurot ja 9 senti), s.o kummaltki kostjalt summas 254,05 eurot (kakssada viiskümmend neli eurot ja 5 senti). Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 29. oktoobril 2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta 2(7)
2-11-33564 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX(hageja) esitas 18.07.2011 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i (kostja I) ja XXX(kostja II) vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2010/10516. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, paludes hagi tagamiseks peatada kohtumenetluse ajaks täitemenetluse täiteasjas nr 022/2010/10516.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 13.07.2004 notariaalselt tõestatud müügilepingu ja asjaõiguslepingu Tallinnas aadressil XXXasuva korteriomandi (kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXX; edaspidi XXXkorteriomand) võõrandamise kohta kostjale II hinnaga 415 000 krooni. Sellele eelnevalt ja ajavahemikus 2004.a juunist kuni 13.07.2004 lõi kostja II hagejale ebaõige ettekujutuse sellest, et ta hakkab hagejat materiaalselt abistama ning hoolimata müügilepingu sõlmimisest jääb korteriomand hageja omandisse. Kostja II pakkus hagejale 15 000 krooni, et korteriomand ajutiselt tema nimele vormistada. Sellega kasutas XXX ära hageja vaimset seisundit, hageja on psüühiliselt haige. Hageja esitas 13.04.2011 kohtule hagi kostja II vastu 13.07.2004 sõlmitud XXXkorteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühistuse tuvastamiseks ning ebaõige omanikukande parandamiseks kinnistusraamatus. 01.07.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-16833 rahuldas Harju Maakohus nimetatud hagi. Tagaseljaotsus on jõustunud. 20.01.2011 arestis kohtutäituri täiteasjas nr 022/2010/10516 XXXkorteriomandi sissenõudja kostja I kasuks. Korteriomandi arestimisega on tekkinud olukord, kus hageja suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid korter, kus hageja elab ja mis kuulub hagejale, on arestitud. Tulenevalt eelmärgitust palub hageja vara arestist vabastamist ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 022/2010/10516.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja I hagi ei tunnista.
4.Kostja I hinnangul ei ole võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hüpoteek kostja I kasuks on seatud XXXkorteriomandile 13.07.2004 asjaõiguslepingu alusel, mil kinnistusraamatu andmete kohaselt oli vara omanikuks kostja II. Kuna vaidlusalust kinnisasja koormab sissenõudja kasuks seatud hüpoteek, mis tagab kostja II kohustusi sissenõudja ees, siis ei muuda omanikukande muutmine hageja olukorda. Hüpoteek jääb kinnisasja koormama ka pärast omanikukande muutmist. Seega oli kostjal I õigus esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks hüpoteegi realiseerimise eesmärgil. 3(7)
2-11-33564 Kostja I palub eelmärgitule tuginedes jätta hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, läbivaatamise korral rahuldamata.
5.Kostja II ei ole hagile vastanud. Hagiavaldus koos vastuse nõudega on kostjale II kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (vt tl 165).
MENETLUSE KÄIK
6.20.07.2011 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse, peatades täiteasjas nr 022/2010/10516 menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas (vt tl 40-41).
7.Harju Maakohtu 14.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63134 määrati hagejale eestkostja XXXkõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamiseks tähtajaga kuni 13.03.2017.
8.04.10.2012 esitas hageja esindaja taotluse hagi tagamise määruse muutmiseks, taotledes anda kohtutäiturile vaatamata täitemenetluse peatamisele täiteasjas nr 022/2010/10516 eraldi kohtu nõusolek kirjaliku nõusoleku esitamiseks kinnistusosakonnale kinnistusraamatu kannete tegemiseks (kostja II omanikukande kustutamiseks ja uue omanikuna hageja sissekandmiseks). 19.08.2013 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamise määruse muutmiseks, lubades uuendada kohtutäitur Elin Vilippusel täiteasja nr 022/2010/10516 menetluse nõusoleku andmise otsustamiseks hageja avalduse alusel korteriomandi omanikukande muutmiseks. Pärast nõusoleku andmise otsustamist loeti täiteasjas nr 022/2010/10516 menetlus uuesti peatatuks (vt tl 170-172). Nimetatud kohtumäärus on jõustunud.
9.30.09.2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja kostja vastu esitatud nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja I esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja II kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud istungile ilmumata jäämise põhjustest. Kohtukutse on kostjale II kätte toimetatud avalikult selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.09.2013 (vt tl 195).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
11.TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur TMS § 222 lg 4 järgi vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Hageja nõuab käesolevas asjas nii vara, XXXkorteriomandi, arestist vabastamist kui ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 022/2010/10516.
12.Kostja II ei ole hagile vastanud, mistõttu kohus eeldab TsMS § 231 lg-st 4 lähtudes kostja II poolt hagi alusena toodud faktilise asjaolude omaksvõttu. Seega puudub poolte vahel vaidlus vähemalt järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: 4(7)
-
-
-
-
2-11-33564 hageja ja kostja II vahel on 13.07.2004 sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping XXXkorteriomandi võõrandamiseks, lepingute ja kinnistamisavalduse alusel kanti kostja II 13.08.2004 korteriomandi (uue) omanikuna kinnistusraamatusse; XXXkorteriomand on koormatud hüpoteegiga kostja I kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, hüpoteek on kinnistusraamatusse esmakordselt sisse kantud 12.11.2004 (02.11.2004 kinnistamisavalduse alusel); kohtutäitur Elin Vilippus on alustanud kostja I (kui sissenõudja) avalduse alusel täitemenetluse (täiteasja nr 022/2010/10516) ülalmärgitud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks ning arestinud 20.01.2011 XXXkorteriomandi; täitemenetluse alustamise avalduses oli võlgnikuks märgitud kostja II (kui kinnisasja kinnistusraamatust nähtuv omanik); Harju Maakohtu jõustunud kohtulahendiga (01.07.2011 tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr 2-11-16833 on tuvastatud 13.07.2004 sõlmitud XXXkorteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühistus, samuti kostja II kohustus anda nõusolek omanikuande muutmiseks kinnistusraamatus selliselt, et kustutatakse omanikuna kostja II ja kantakse omanikuna sisse hageja.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas ülalmärgitud vaidlusvälistel asjaoludel on täitemenetluse läbiviimine ja korteriomandi arestimine täiteasjas nr 022/2010/10516 kostja I täitmisavalduse alusel lubatav.
14.TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Täitemenetluses varale sissenõude pööramine kujutab endast vara arestimist ja sundmüümist (TMS § 52 lg 1) ja vastavalt TMS § 142 lg-le 1 peab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek üles kirjutama, keelama nende käsutamise ja laskma kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 5 lg-st 1 tulenevalt on täitemenetluses sissenõudjaks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude, ja võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks nõue esitatud.
15.Vaidlusaluses täiteasjas on kostja I sissenõudjana alustanud täitemenetlust kostja II suhtes. Kuivõrd kostja I on soovinud nõude rahuldamist XXXkorteriomandit koormava hüpoteegi arvelt, tuleb võlgnikuks TMS § 5 lg 1 mõttes lugeda korteriomandi omanikku. XXXkorteriomandi omanikuna oli alates 13.08.2004 kinnistusraamatusse kantud kostja II (alates 22.10.2013 on omanikuna kinnistusaamatusse uuesti kantud hageja). Samas oli omanikukanne kostja II kohta kohtule esitatud asjaoludel selle tegemisest peale ebaõige. Tegelikult on kostja I kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuks olnud hageja. Nagu eelnevalt märgitud on Harju Maakohtu 01.07.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-16833 tuvastatud 13.07.2004 sõlmitud XXXkorteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühistus ning kostja II kohustus anda nõusolek omanikuande muutmiseks kinnistusraamatus (vt tl 8-12). See otsus on hagejale ja kostjale II nende omavahelistes suhetes siduv (TsMS § 457 lg 1). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei ole tühistel tehingutel algusest peale õiguslikke tagajärgi.
16.Eeltoodust järeldub, et hageja on olnud kogu aeg täiteasjas nr 022/2010/10516 sundtäitmise esemeks oleva korteriomandi omanik, kelle vastu aga täitemenetluses nõuet esitatud ei ole. Seega on kohtu hinnangul hageja omandiõiguse näol olemas TMS § 222 lg-s 1 sätestatud asjaolu vara arestist vabastamise või sundtäitmise (muul põhjusel) lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Sundtäitmist täiteasjas nr 022/2010/10516 takistab see, et kinnisasja omanikuks on hageja, mistõttu ei saa kostja II vastu alustatud täiteasjas nr 022/2010/10516 kinnisasjale sissenõuet pöörata. 5(7)
2-11-33564
17.Ülalmärgitu põhjal leiab kohus, et hagi XXXkorteriomandi arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2010/10516 tuleb rahuldada. Kohus rõhutab samas, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 222 lg 1 alusel tuleb eristada TMS § 221 lg 1 kohasest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist, sest viimasel juhul nõutakse täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Praegusel juhul on vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmine takistatud vaid seetõttu, et täiteasja täitemenetluse võlgnikuks on kostja II, kes ei ole kinnisasja omanik. Käesolev lahend ei välista sundtäitmise lubatavust kinnisasja omaniku (kelleks praegusel hetkel on hageja) suhtes.
18.Kohus märgib täiendavalt, et TMS § 140 lg 1 järgi võib nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Kohtu hinnangul ei anna see norm õigust kinnisasjale sissenõude pööramiseks olukorras, kus kinnistusraamatusse omaniku kohta kantud andmete ebaõigsus on teada. Vastasel juhul muutuks TMS § 222 lg 1 norm sisutuks osas, mis võimaldab hagi esitada ka isikul, kellel on sundtäitmise eseme suhtes omandiõigus. Lisaks pole kohtu arvates selge, kas TMS § 140 lg 1 peab silmas ka olukordi, kus kinnisasja omanik ei ole n-ö isiklik võlgnik.
19.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja I on käitunud täiemenetluse alustamisel tema suhtes pahauskselt. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja I poolt enda hüpoteegipidaja õiguste realiseerimist ei saa iseenesest pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Vähemalt praeguses asjas esitatu põhjal oli kostja I kinnistusraamatu ebaõigete andmete suhtes heauskne, st kostja I ei teadnud ega pidanud teadma, et kostja II ei ole tegelikult XXXkorteriomandi omanik. Samuti ei olnud kostja I täitemenetluse alustamisel teadlik tsiviilasjas nr 2-11-16833 toimuvast menetlusest ja tehtavast kohtulahendist. Täiemenetluse alustamise ajal ei olnud hageja tema enda väidetest järelduvalt veel isegi esitanud hagi kostja II vastu 13.07.2004 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühistuse tuvastamiseks ning kinnistusraamatu kande parandamiseks.
20.Vastavalt TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused ning rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb, et hagi rahuldamise korral jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul ei ole vajalik jätta käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna. Seetõttu kohus tühistab eeltoodust lähtudes käesoleva otsusega 20.07.2011 kohtumäärusega kohaldatud ning 19.08.2013 määrusega muudetud hagi tagamise abinõud. Täiteasjas nr 022/2010/10516 tuleb kohtutäituril vara aresti alt vabastada ja esitada avaldus registrile keelumärke kustutamiseks (TMS § 222 lg 4).
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise 6(7)
2-11-33564 suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või kostjad TsMS § 165 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostjate I ja II kanda võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
22.Harju Maakohtu 20.07.2011 määrusega on antud hagejale menetlusabi ning vabastatud hageja hagilt hinnaga 3190 eurot tasumisele kuulunud riigilõivu summas 479,33 eurot tasumisest ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 28,76 eurot tasumisest (vt tl 42-43). TsMS § 190 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Võttes aluseks ülalesitatud menetluskulude jaotuse, mõistab kohus eelnimetatud menetluskulu (mille tasumisest hageja oli vabastatud) kostjatelt täies ulatuses riigituludesse välja. Väljamõistmisele kuulub seega riigilõiv kokku summas 508,09 eurot. Kohus mõistab riigilõivu kostjatelt välja võrdsetes osades.
23.Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale II avalikult kätte toimetada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.