lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-3407/16

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-3407/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1489
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

19. aprill 2013. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-3407

Tsiviilasi

XXX(X) hagi OÜ XXXvastu töövaidluses (töövaidlusasi nr 4.4-2/2741)

Tsiviilasja hind

2 538,63 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sulev Tammemäe, e-post [email protected] Kostja: OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: Jüri Asari, e-post [email protected]

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 1. aprillil 2013, millel osalesid hageja XXX, hageja lepinguline esindaja advokaat Sulev Tammemäe ja kostja lepinguline esindaja Jüri Asari

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt. Tuvastada, et hageja XXX (isikukood XXX) ja kostja OÜ XXX(registrikood XXX) vahelise 10. juuli 2012 töölepingu kostjapoolne ülesütlemine

12.novembril 2012 on tühine. Lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks 28. novembril 2012. Mõista kostjalt OÜ XXX hageja XXX kasuks välja hüvitis 1 692,42 eurot. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-13-3407 esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.XXX (edaspidi „hageja”) esitas 22. jaanuaril 2013 e-kirja teel kohtule hagiavalduse OÜ XXX(edaspidi „kostja”) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõudes. Seeläbi vaidlustas hageja Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 3. jaanuari 2013. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-2/2741, millega hageja 23. novembri 2012 avaldus samades nõuetes jäeti rahuldamata.
2.Hageja täpsustas oma nõudeid ning täpsustuste kohaselt palub hageja lugeda töölepingu lõppenuks 28. novembril 2012 ja mõista välja hüvitis 2 538,63 eurot, st kolme kuu keskmise töötasu summa.
3.Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasja toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde.
4.Kohus võttis hagiavalduse 4. veebruari 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
13.veebruaril 2013 vastuse hagile ja vaidles hagile vastu. Hageja esitas 20. veebruaril 2013 arvamuse kostja vastuse kohta ja jäi oma nõuete juurde. Pooled esitasid kohtu määratud tähtaja jooksul oma täiendavad seisukohad. Hageja leiab, et pooltevahelise töölepingu kostjapoolne ülesütlemine katseajal ette nähtud alustel on tühine, sest kostja ütles töölepingu üles alles pärast neljakuulise katseaja lõppemist. Kostja väidab, et katseaeg pikenes hageja vahepealse töövõimetuse tõttu.
5.Kohus kuulas pooled ära 1. aprilli 2013 kohtuistungil, kus pooled jäid seni esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Hageja oli nõus vaidluse lahendamisega kokkuleppel, kui kostja maksab talle hüvitise 2 100 eurot. Kostja kompromissiga ei nõustunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Kohus selgitab, et käesoleva otsuse kirjeldav osa on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 esitatud lihtsustatult.

2 (4)

2-13-3407

7.Pooltel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 10. juulil 2012 töölepingu (TVK tlk 34–36), millele rakendus töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 ja töölepingu p 2.2 järgi nelja kuu pikkune katseaeg. Töölepingu p 2.1 järgi asus hageja kostja juures a la carte kokana tööle samal päeval. Hageja puudus töövõimetuse tõttu töölt 30. augustist kuni 4. septembrini 2012 (TVK tlk 16) ja 31. oktoobrist kuni 27. novembrini 2012 (TVK tlk 17). Kostja ütles töölepingu 12. novembri 2012 avaldusega (TVK tlk 40) üles töölepingu katseajal ülesütlemiseks ette nähtud alustel ja korras ning põhjendas seda täiendavalt
14.novembril 2012 (TVK tlk 44). Samale alusele viitas kostja 28. novembril 2012 töölepingu lõpetamise vormistamisel (TVK tlk 25). Hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud (TVK tlk 42). Pooled on üksmeelsed ka selles, et töösuhe lõppes faktiliselt 28. novembrist 2012, hageja ühe kuu töötasu keskmine töötasu kostja juures oli 846,21 eurot (TVK tlk 23 ja 28) ja kui kostjapoolne ülesütlemine osutub tühiseks, siis tuleb kohtul tööleping lõpetada alates
28.novembrist 2012. Järelikult on kohtul käesoleva vaidluse lahendamiseks vaja eelkõige hinnata, kas TLS-s ja töölepingus ette nähtud katseaeg pikeneb töötaja töövõimetuse tõttu.
8.Hageja esimese nõude (ülesütlemise tühisuse tuvastamine) õiguslik alus on TLS § 104 lg 1. Kostja tugineb töölepingu ülesütlemisel TLS § 86 lg-le 1, mis sätestab, et nii tööandja kui ka töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaeg mõeldud selleks, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lg 2 järgi võib töölepinguga kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nendevahelises töösuhtes ei ole katseaega lühendatud ega sellest loobutud. Kohus leiab, et katseaeg ei pikene töötaja töövõimetuse või muu sarnase asjaolu tõttu. Põhjendatud on hageja seisukoht, et nimetatud alustel katseaja pikenemine peaks olema seaduses piisava selgusega ette nähtud. Katseaja pikenemine ei ole üldjuhul töötaja huvides. Seaduse tõlgendamine sel viisil, et töötaja ajutine töölt puudumine pikendab katseaega on ilmses vastuolus TLS § 2 ja § 86 lg-ga 2. Kuna katseaja pikenemise kohta norm puudub, siis on TLS § 86 lg-s 1 ette nähtud maksimaalne tähtaeg, mille kestel saavad töösuhte pooled töölepingu katseajal üles öelda. Kostja ütles lepingu üles pärast neljakuulise ajavahemiku möödumist, järelikult on see TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Kohus märgib lisaks, et TLS-st ei tulene tööandjale keeldu öelda tööleping üles ajal, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu (Riigikohtu 7. detsembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17 üheksas lõik). Sellest järeldab kohus muu hulgas, et kui tööandja leiab katseaja lõpul, et töötaja ei ole viibinud tööl piisavalt kaua, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel, siis on võimalik katseajal tööleping üles öelda ka hindamise võimatuse tõttu.
9.Hageja teise nõude (töölepingu lõpetamine kohtus) õiguslik alus on TLS § 107 lg 2. Viidatud normi sõnastuse kohaselt lõpetab kohus töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (vt ka Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Kui kostja ülesütlemisavaldus on kehtiv, siis lõppenuks tööleping kõige varem 15 päeva möödumisel alates avalduse hagejale kättetoimetamisest (TLS § 96). Pooled on üksmeelsed, et vastav töölepingu lõppemise päev on 28. november 2012. Hageja esimese nõude rahuldamise tõttu lõpetab kohus töölepingu sellest päevast.
10.Hageja kolmanda nõude (hüvitis) õiguslik alus on TLS § 109 lg 1, mille teine lause annab kohtule ulatusliku kaalutlusruumi. TLS eelnõu (299 SE III) seletuskiri näeb ette järgmist: „Töövaidlusorgan ei ole seotud hüvitise määraga. Hüvitise suurust on võimalik muuta arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve“ (lk 81). Kohus võtab arvesse, et hageja töötas kostja juures lühikest aega (veidi enam üle nelja kuu) ja sisulisi olulisi

3 (4)

2-13-3407 etteheiteid hageja tööle ei tehtud. Kohus ei pea hüvitise suuruse määramisel asjakohaseks kostja väidet, et ta juhindus TVK senisest praktikast ja Sotsiaalministeeriumi juhistest. Juriidilisest isikust tööandja peab olema võimeline töösuhtes korrektselt käituma ja ise hindama töösuhtega seonduvaid olulisi küsimusi. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu keskmise töötasu summale vastav hüvitis 1 692,42 eurot.

11.Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata kostja töötajate (sh avaldaja) seletuskirjad (TVK tlk 18–22), hageja ametijuhendi (TVK tlk 37–38), hagejale preemia maksmise dokumendid (TVK tlk 24 ja 39), poolte e-kirjad (TVK tlk 46–47 ja 49–50), töökuulutuse (TVK tlk 48) ning menüü ja tehnoloogilised kaardid (TVK tlk 51–58), sest eespool p 7 viimases lauses ja p-s 8 märgitud kaalutlustel ei oma need tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Kohus ei hinda hageja sobivust tööle, vaid üksnes küsimust katseaja kestusest.
12.Hagi hind on TsMS § 134 lg 3 ja § 124 lg 1 järgi hageja rahalise nõude summa ehk 2 538,63 eurot.
13.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud hageja, siis jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Kohtu hinnangul ei ole ligikaudu 400 euro suurune erinevus hageja pakutud kompromissi (eespool p 5) ja kohtu välja mõistetava hüvitise (p 10) vahel käesoleval juhul nii suur, et väljuks eelviidatud sättes märgitud „sarnase ulatuse“ piiridest. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel lisaks arvesse, et hageja ülejäänud kaks nõuet rahuldab kohus täielikult. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja