Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt on Jägala jõel Anija vallas Vetla külas olnud ligi 300 aasta jooksul veski või muud vee jõul töötavad rajatised. Tänasega sarnane paisregulaator rajati 1930-datel aastatel ja veejõudu kasutati kuni 1970-ndate aastateni. Hageja esitas 17.09.2003 Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistusele avalduse sooviga väljastada vee erikasutusluba paisregulaatori rekonstrueerimiseks ja hüdroelektrijaama rajamiseks. Avaldus rahuldati ja hagejale väljastati vee erikasutusluba. Hageja rekonstrueeris 2003 veetõkke ja taastas seal kuni 1970-ndate aastateni käigus olnud hüdroelektrijaama. Anija Vallavalitsus ning asjast puudutatud maaomanikud andsid nõusoleku hüdroelektrijaama rajamiseks. Vee erikasutusloa tähtaja lõppemisel esitas hageja taotluse vee erikasutusloa uuendamiseks. Loa uuendamisel selgus hagejale, et tal tuleb uuesti taotleda kohaliku omavalitsuse ja nende maaomanike nõusolekut, kelle maade niiskusrežiimi vee tõkestusrajatis mõjutas. Vee erikasutusloa uuendamiseks ja hüdroelektrijaama tegevuse jätkamiseks andsid nõusoleku kohalik omavalitsus ja puudutatud maaomanikud, kuid nõusolekut ei andnud kostjad. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi. Hüdroelektrijaama rajamiseks tellis hageja hinnangu hüdrotehnika insenerilt R. K-ult. Selle hinnangu kohaselt hinnati 14.08.2003 märgasid ja liigniiskeid alasid nende seisundi ja kasutamise võimaluste läbi normaalveepinna 61,5 m juures. Hinnangu kohaselt pidi olema liigniiske kostjate kinnistul aiaga külgnev põllulapp, mida varem kasutati kartulimaana. Jõe paisutamisega tõuseb ka pinnasevee tase. Pinnasevee kiireks ärajuhtimiseks soovitas hindaja kaevata madala kuivenduskraavi kuni jõeni. Hinnangu kohaselt oli Vetla paisjärve näol tegemist loodusliku veekoguga, millele on tekkinud selgelt äratuntav kaldajoon ja väljakujunenud vee-elustik. Liigniiske ala näol ei ole tegemist elamumaaga. Kostjad ei ole põllumajandustootjad ega tegele muu majandustegevusega. Kostjate tegelikuks elupaigaks on Tallinna linn. Liigniiske ala ei ole põllumaa ning sellel ei toimu ega ole toimunud majandustegevust. Ainuke kahju, mis kostjatele tekkinud olla saab, seisneb selles, et nad on kartulite kasvatamiseks rentinud maad naabritelt. Kostjate kahju seisneb hageja hinnangul renditava kartulimaa hinnas või äärmisel juhul kartulite hinnas. Nimetatud kahjud on hageja valmis kostjatele hüvitama. Hageja on kostjate ja teiste maaomanike nõusolekute alusel investeerinud Vetla hüdroelektrijaama rajamisse ligi 3 miljonit krooni. Maaomanike poolt varasemalt antud kooskõlastustes oli selgelt märgitud kui kõrgele tõuseb vesi paisjärves normaaltasemel ja milline on maksimaaltase. Vee erikasutusloa uuendamisel sõlmis hageja teiste maaomanikega kokkulepped ning on tasunud viimastele kokkulepete alusel kompensatsioone. Hageja nõudis, et kohus tuvastaks hagejale kuuluvast kinnistust ja kostjatele kuuluvast kinnistust tulenevate naabrusõigussuhete olemasolu ning kohustaks kostjaid taluma naabrusõigussuhte alusel hagejale kuuluvast Vetla Jõujaama kinnistust ja sellel asuvast hüdroenergia jaamast tulenevaid mõjutusi kostjatele kuuluva XXXXX kinnistu maa niiskusrežiimile hagejale väljastatud vee erikasutusloas kehtestatud tingimustel ehk vee taseme tõus paisutamise tagajärjel + 61,5 meetrit +/15 cm mõõdetuna hageja hüdroelektrijaama paisregulaatori ülemise nivoo kohalt. Samuti nõudis

2(6)

hageja, et kohtulahendiga asendataks kostjate nõusolek hagejale vee erikasutusloa andmiseks Vetla Jõujaama kinnistul Jägala jõe tõkestamiseks ja paisutamiseks ning hüdroenergiast elektri tootmiseks veetaseme paisutamisega Vetla paisregulaatori ülemises bjefis veetaseme kõrguseni kuni 61,5 meetrit +/- 15. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad ei ole vastu hüdroelektrijaama tööle, kui vesi paisutamise tulemusena ei välju sängist ja kevadel suurvee ajal toimub vaid lammi ajutine üleujutamine. Selleks tuleks hüdrosõlm ümber ehitada tööks madalama veetaseme juures, mis on tehniliselt lihtsasti teostatav. Kostjate talu juurde kuuluv jõeäärne mets on paisutuse tulemusena hävinud ja kostjad ei saa oma kodutalus enam rahulikult puhata. Hageja on kostjate maade hävitamise tulemusena aastate jooksul teeninud elektri müügist suuri kasumeid, millest vabalt piisab jõujaama töö ümber ehitamiseks. Kostja E. M-ilt võeti allkiri paisutamist lubavale dokumendile pettuse teel, sest arendaja kinnitas, et isegi maksimaalselt paisutuskõrgusel vesi ei välju jõesängist ja kostjate maid üle ei ujuta. Vee erikasutusloa taotlemisel 17.09.2003 esitas hageja Harjumaa Keskkonnateenistusele eksitavaid andmeid, märkides, et paisutuse normaalkõrgusel 61,5 m ja maksimaalkõrgusel 61,65 m jääb paisjärv väljakujunenud Jägala jõe sängi. Tegelikult on vesi pidevalt voolanud üle jõe kallaste ja tekitanud kostjatele olulist kahju. Hagejal tuleb nüüd veetaseme alandamiseks taotleda seda võimaldavat vee erikasutusluba, mille saamiseks ei ole hagejal mingeid takistusi. Kostjad pidasid hageja plaani moraalselt õigustamatuks, kuna hageja taotleb vaid maksimaalse kasumi teenimist ega tee juttugi jõujaama ümberehitamisest, mis väldiks maade uputamist. Vaidlust saab lahendada kompromissiga, mille kohaselt hageja alandab paisjärves veetaseme paisutuse eelsele tasemele ja ehitab jõujaama ümber tööks madalamal veetasemel. Täiendavalt on kostjad avaldanud veel, et nende kinnistul toimub aastaringselt üleujutus. Vee all on umbes 2-3 hektarit maad, lisaks sellele on liigniisked alad. Liigniisket maad kasutada ei saa. Kaevuvett ei saa kasutada joogiveena, sest vesi on seisev ja sisaldab helbeid. Vesirotid on tulnud. Silla koht on vee all. Talu ujumiskohta kasutada ei saa. Selliseks on olukord muutunud 2003. aastast ega ole paranenud. Esimene nõusolek anti kostjate poolt enne, kui vett paisutama hakati. Kostjatele öeldi, et veetase jääb samaks ja nad uskusid seda. Kostja E. M on vastanud kõigile hageja kirjadele. Hageja tegi ettepaneku kompenseerida rahaliselt ehk maksta 2000 krooni kuus, kuid sellega kostjad nõus ei ole. Kostjad tahtsid minna tallu püsielanikeks ja kasvatasid seal vilja kuni 2003. aastani. Kinnistu suurus on 19 ha. Enne paisutamist sai jõelammil teha heina. Menetluse edasine käik Harju Maakohus jättis 01.04.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Nimetatud otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 25.10.2010 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus jättis läbi vaatamata hageja tuvastushagi kostjate vastu naabrusõigussuhte tuvastamiseks. Hageja esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas osaliselt ringkonnakohtu otsuse oma 19.04.2011 otsusega ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule talumiskohustuse ja nõusoleku asendamise osas. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused 02.11.2012 otsusega rahuldas maakohus hagi ja kohustas taluma hagejale kuuluvast Vetla Jõujaama kinnistust (nr XXXXXXXX) ja sellel asuvast hüdroenergia jaamast tulenevaid mõjutusi kostjatele kuuluva XXXXX kinnistu (nr XXXXXXXX) maa niiskusrežiimile tingimustel: veetaseme tõus paisutamise tagajärjel 61,50 m +/- 15 cm mõõdetuna AS-i Vetla Jõujaamad hüdroelektrijaama paisregulaatori ülemise nivoo kohalt. Kohus kohustas kostjaid andma nõusolek hagejale vee

3(6)

erikasutusloa andmiseks Vetla Jõujaama kinnistul Jägala jõe tõkestamiseks ja paisutamiseks ning hüdroenergiast elektri toomiseks veetaseme paisutamisega Vetla paisregulaatori ülemises bjefis veetaseme kõrguseni kuni 61,5 meetrit +/- 15. Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda. Vaidlus puudus, et kostjatele kuuluv kinnistu on ca 2 hektari ulatuses üle ujutatud ja kostjad pole hagejale andnud uut nõusolekut vee paisutamiseks. Kostjate kinnistu materiaalsel mõjutamisel (kinnistu osalisel üleujutamisel ning maa niiskusrežiimi mõjutamisel) on tegemist kostjate omandiõiguse rikkumisega Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Siiski ei tähenda eelnev, et kostjatel oleks absoluutne õigus keelduda hagejale nõusoleku andmisest. Nimelt on negatoornõue AÕS § 89 kolmanda lause järgi välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Sarnaselt ei saa VÕS § 1055 lg 2 järgi nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu, kuigi ka sel juhul tuleb tekitatud kahju hüvitada. Menetluses on tõendamist leidnud eeltoodud asjaolude üheaegne esinemine: a) Kostjatele tulenevad kitsendused ei takista neil oluliselt oma kinnisasja kasutamist või kitsendusi tuleb mõistlikult taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Hageja tegevusest kostjatele tulenevad kitsendused ei takista neil kinnistu kasutamist olulisel määral. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjate kinnistu suuruseks 19,14 ha. Hageja on menetluse käigus võtnud omaks, et vee alla jääb ca 2 ha kostjatele kuuluvat maad. Ka paikvaatlus ei tuvastanud, et kostjate tegevus oleks kinnistul oluliselt piiratud. Liigniiskust paikvaatlusel ei täheldatud. Kostjate nõusoleku puudumine tooks kaasa elektritootmise lõpetamise hagejale kuuluval kinnistul, mis omakorda takistaks hagejal omandi kasutamist AÕS § 68 mõttes. Hageja on ka nõustunud vee paisutuse alandamisega tasemelt 61,50 abs tasemeni 61,30 abs. b) Kitsendused ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Harjumaa Keskkonnateenistus on väljastanud korralduse 60 19.12.2003. Selle kohaselt kahjulikku mõju looduskeskkonnale ei kaasne. c) Kitsenduste vältimine või vähendamine (mh hüdroelektrijaama ümberehitamisega kostjate soovitud viisil) on hagejale majanduslikult ebamõistlikult koormav või piirab hagejat ebamõistlikult oma kinnisasja kasutamast. Nimetatu on tuvastatud hageja esitatud Vetla hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojektiga, Harjumaa Keskkonnateenistuse korraldusega 60 19.12.2003, hüdrotehnika inseneri R. K-u poolt koostatud Vetla hüdroelektrijaama ökoloogilis-majanduslik hinnanguga. d) Hageja on korduvalt pakkunud kostjatele hüvitust. Kostjad ise pole esitanud seisukohta hüvitise suuruse kohta.

omapoolset

Kostjate esitatud tõenditest ei tulene, et jõujaam oleks lihtsasti ümberehitatav madalamal veesurvel töötamaks. Kahjuliku keskkonnamõju kohta tõendid puuduvad. Kostjad on seisukohal, et kahju suurust pole võimalik hinnata. Eeltoodust tulenevalt on kostjate kohustamine kitsenduste talumiseks võimalik ka ilma hüvitise suurust kindlaks määramata. Kostjad võivad nõuda hüvitise kindlaksmääramist hilisemas kohtumenetluses hagiga. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi uuesti läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Kohus kohustas otsusega taluma AS Vetla Jõujaamad tulenevaid mõjutusi kostjatele kuuluva XXXXX kinnistu maa niiskusrežiimile veetaseme paisutusel 61,50m +/- 15 cm

4(6)

mõõdetuna AS Vetla Jõujaamad hüdroelektrijaama paisregulaatori ülemise nivoo kohalt. Sellist otsust ei saanuks teha ilma teaduslik-tehnilise ekspertiisi ja üsna keerukate arvutusteta. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel hüdrotehnika inseneri R. K-u arvamusest jõujaama töö võimatuse kohta madalama veetaseme juures, kuid on ignoreerinud TTÜ dotsendi P. R-e ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler H. L-i seisukohti. Kohus luges tõendatuks asjaolu, nagu oleks juba aastasadu veetase jões olnud lähedane praegusele enneolematult kõrgele paisutusele. Ometi on kostjad kohtule korduvalt näidanud fotosid varasemast olukorrast ja toonud kohalike inimeste kirjalikke kinnitusi. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki kostjate seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks kuulub hageja nõue rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Pooltevaheline vaidlus taandus küsimusele, kas ja millises ulatuses võib hageja oma kinnisasjal kasutada omaniku õigusi, kui riivab sellega kostjate omandiõigust. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (TsMS § 693 lg 2). Riigikohus andis oma 19.04.2011 otsusega maakohtule suunised vaidluse lahendamiseks. Maakohus on nimetatud suuniseid järginud. Apellatsioonkaebuses heidavad apellandid maakohtule ette sisuliselt seda, et maakohus kohustas kostjaid taluma maa niiskusrežiimi teatud kindlal veetasemel. Kostjad viitavad vajadusele, mille kohaselt tuleb uue vee erikasutusloa andmisel tellida uus eksperthinnang vajaliku optimaalse veetaseme probleemi lahendamiseks. Nimetatu ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Nagu kostjad apellatsioonkaebuses märgivad, väljastab uue vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Tegemist on haldusotsusega, mis on ka halduskohtus vaidlustatav. Käesolevas menetluses ei vaadanud kohus läbi hagejale uue vee erikasutusloa andmist, mistõttu tuleb vastavad apellantide väited jätta tähelepanuta. Ekslik on apellantide seisukoht, et kohus luges tõendatuks asjaolu, nagu oleks juba aastasadu veetase jões olnud lähedane praegusele kõrgele paisutusele. Sellist seisukohta kohtuotsuse põhjendustes ei esine ja ka hageja ei ole sellele tuginenud. R. K-u arvamusest tulenevalt on paisjärv eksisteerinud arvatavasti sajandeid /.../ paisutuse kõrgus pärast 1970-daid olnud juhuslik, see võis olla ka madalam, millele viitab ka puistu arenemine jõelammil. Asjas ei omanud tähendust veepaisutuse ajalooline tase aastasadade vältel või ennesõjaaegsel ajal, mistõttu puudus kohtul vajadus hinnata veetaset fotode või külaelanike seletuskirjade järgi. Kostjad heidavad ette, et kohus pole arvestanud A. P-i selgitusega (III kd, tl 20). A. P-i selgituse kohaselt tuleks tellida korralik insener-tehniline ekspertiis, et uurida hüdrojaama ümberehitamise võimalusi tööks madalama veetaseme juures. Ekspertiisi tegemise vajadusele on viidanud ka omaalgatuslikult kohtu poole pöördunud insener-hüdrotehnik H. L (III kd, tl 27), kelle arvamust ei

5(6)

saa tõendina käsitleda, kuna kumbki pool pole taotlenud selle arvamuse asja juurde võtmist. Isegi kui arvamust tõendina käsitleda saaks, tuleneb sellest vajadus viia läbi ekspertiis, hindamaks kostjate poolt esitatud väiteid jaama ümberehitamise võimalikkuse kohta. P. R-e arvamuse esitamist kostjate poolt toimiku materjalidest ei nähtu. Kostjad pidid maakohtu menetluses muuhulgas tõendama, et veehoidla töö on võimalik ka madalama paisutuse juures. Kohus on vastavat tõendamiskoormust kostjatele selgitanud, kostja E. M on esitanud 25.01.2012 kohtuistungil ekspertiisi määramise taotluse, kohus on kohustanud pooli esitama ekspertiisiküsimused, kuid neid kostjad maakohtus ei esitanud. Seega on kostjad jätnud kasutamata oma menetluslikud võimalused hageja esitatud asjaolude ümberlükkamiseks. Kuivõrd kostjad oma vastuväiteid ei tõendanud, lähtus kohus kitsenduste vältimise või vähendamise võimaluste hindamisel põhjendatult hüdrotehnika inseneri R. K-u hüdroelektrijaama ökoloogilismajanduslikust hinnangust (I kd, tl 102-103). Muus osas kordavad apellandid juba varasemalt maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte kohtukulud ringkonnakohtus kostjate kanda võrdsetes osades (TsMS § 171 lg 1 ja § 173 lg 4).

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.