Kohtuistungi toimumise aeg 5.10.2012 Kohtuistungil osalesid
Hageja AS VJseaduslik esindaja UP ja hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostjad EM; tema Esindaja Heino Oks, RP ja VP
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjaid EM (isikukood XXX), RP (isikukood XXX) ja VP (isikukood XXX) taluma AS-le VJ, registrikood XXX, kuuluvast VJ kinnistust nr XXX ja sellel asuvast hüdroenergia jaamast tulenevaid mõjutusi kostjatele kuuluva XXX kinnistu nr XXX maa niiskusrežiimile tingimustel: veetaseme tõus paisutamise tagajärjel 61,50 m +/- 15 cm mõõdetuna AS-i VJ hüdroelektrijaama paisregulaatori ülemise nivoo kohalt;
Kohustada kostjaid EM (isikukood XXX), RP(isikukood XXX) ja VP (isikukood XXX) andma nõusolek hagejale AS VJ, registrikood XXX, vee erikasutusloa andmiseks VJ kinnistul, reg.nr XXX jõe tõkestamiseks ja paisutamiseks ning hüdroenergiast elektri toomiseks veetaseme paisutamisega paisregulaatori ülemises veetaseme kõrguseni kuni 61,5 meetrit +/- 15..
5.Jätta menetluskulud kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 11.12.2009.a hagiavalduse kostjate vastu õigussuhte tuvastamise ja nõusoleku kohtuotsusega asendamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on jõel XXX külas olnud ligi 300 aasta jooksul veski või muud vee jõul töötavad rajatised. Tänasega sarnane paisregulaator rajati 1930. aastatel ja veejõudu kasutati kuni 1970.ndate aastateni.
3.Hageja esitas 17.09.2003.a Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistusele avalduse sooviga väljastada vee erikasutusluba paisregulaatori rekonstrueerimiseks ja hüdroelektrijaama rajamiseks. Avaldus rahuldati ja hagejale väljastati vee erikasutusluba. Hageja rekonstrueeris 2003. a veetõkke ja taastas seal kuni 1970.ndate aastateni käigus olnud hüdroelektrijaama. Anija Vallavalitsus ning asjast puudutatud maaomanikud andsid nõusoleku hüdroelektrijaama rajamiseks.
4.Vee erikasutusloa tähtaja lõppemisel esitas hageja taotluse vee erikasutusloa uuendamiseks. Loa uuendamisel selgus hagejale, et tal tuleb uuesti taotleda kohaliku omavalitsuse ja nende maaomanike nõusolekut, kelle maade niiskusrežiimi vee tõkestusrajatis mõjutas. Vee erikasutusloa uuendamiseks ja hüdroelektrijaama tegevuse jätkamiseks andsid nõusoleku kohalik omavalitsus ja puudutatud maaomanikud, kuid nõusolekut ei andnud kostjad. Kostja EMi kaasomandis on 3/6 kinnistust katastritunnusega XXXja XXX. Teised kinnistu kaasomanikud on kostjad RPja VP, kellele mõlemale kuulub eraldi 3/12 osa kinnisasjast.
5.Hageja esitas kostajele ajavahemikus augustist 2008 kuni veebruarini 2009 seitse kirja ettepanekuga kohtuda ja arutada lahendusi paisutuse jätkamiseks, kuid kostjad ei vastanud esitatud ettepanekutele ega võtnud hagejaga ühendust.
6.Hüdroelektrijaama rajamiseks tellis hageja hinnangu hüdrotehnika insenerilt RK. Selle hinnangu kohaselt hinnati 14.08.2003.a märgasid ja liigniiskeid alasid nende seisundi ja kasutamise võimaluste läbi normaalveepinna 61,5 m juures. Hinnangu kohaselt pidi olema liigniiske kostjate kinnistul aiaga külgnev põllulapp, mida varem kasutati kartulimaana. Jõe paisutamisega tõuseb ka pinnasevee tase. Pinnasevee kiireks ärajuhtimiseks soovitas hindaja kaevata madala kuivenduskraavi kuni jõeni. Hinnangu kohaselt oli paisjärve näol tegemist loodusliku veekoguga, millele on tekkinud selgelt äratuntav kaldajoon ja väljakujunenud veeelustik.
7.Hageja leidis, et liigniiske ala näol ei ole tegemist elamumaaga. Kostjad ei ole põllumajandustootjad ega tegele muu majandustegevusega. Kostjate tegelikuks elupaigaks on
Tallinna linn. Liigniiske ala ei ole põllumaa ning sellel ei toimu ega ole toimunud majandustegevust. Ainuke kahju, mis kostjatele tekkinud olla saab, seisneb selles, et nad on kartulite kasvatamiseks rentinud maad naabritelt. Kostjate kahju seisneb hageja hinnangul renditava kartulimaa hinnas või äärmisel juhul kartulite hinnas. Nimetatud kahjud on hageja valmis kostjatele hüvitama.
8.Hageja leidis, et kostjate põhjused vee erikasutusloa väljastamiseks vajaliku nõusoleku andmisest keeldumiseks on väljamõeldud ja praktiliselt kostjatele kahju ei teki. Hageja on aga kostjate ja teiste maaomanike nõusolekute alusel investeerinud hüdroelektrijaama rajamisse ligi 3 miljonit krooni. Maaomanike poolt varasemalt antud kooskõlastustes oli selgelt märgitud, kui kõrgele tõuseb vesi paisjärves normaaltasemel ja milline on maksimaaltase. Vee erikasutusloa uuendamisel sõlmis hageja teiste maaomanikega kokkulepped ning on tasunud viimastele kokkulepete alusel kompensatsioone.
9.Eeltoodu alusel nõudis hageja, et kohus tuvastaks AS-le VJ kuuluvast VJ kinnistust registrinumbriga XXX ja kostjatele EM, RP ja VP kuuluvast XXX kinnistust registrinumbriga XXX tulenevate naabrusõigussuhete olemasolu ning kohustaks kostjaid taluma naabrusõigussuhte alusel AS-le VJ kuuluvast VJ kinnistust ja sellel asuvast hüdroenergia jaamast tulenevaid mõjutusi kostjatele kuuluva XXX kinnistu maa niiskusrežiimile hagejale väljastatud vee erikasutusloas kehtestatud tingimustel ehk vee taseme tõus paisutamise tagajärjel + 61,5 meetrit +/- 15 cm mõõdetuna AS VJ hüdroelektrijaama paisregulaatori ülemise nivoo kohalt. Samuti nõudis hageja, et kohtulahendiga asendataks kostjate EMi, RP ja VP nõusolek hagejale vee erikasutusloa andmiseks VJ kinnistul jõe tõkestamiseks ja paisutamiseks ning hüdroenergiast elektri tootmiseks veetaseme paisutamisega paisregulaatori ülemises veetaseme kõrguseni kuni 61,5 meetrit +/- 15.
10.Hageja taotles kostjalt ka menetluskulude väljamõistmist.
KOSTJATE VASTUVÄITED
11.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu.
12.Kostjad esitasid hagiavaldusele 15.02.2010. a kirjaliku vastuse, milles nad märkisid, et ei ole vastu hüdroelektrijaama tööle, kui vesi paisutamise tulemusena ei välju sängist ja kevadel suurvee ajal toimub vaid lammi ajutine üleujutamine. Selleks tuleks hürdosõlm kostjate hinnangul ümber ehitada tööks madalama veetaseme juures, mis on tehniliselt lihtsasti teostatav. Kostjate talu juurde kuuluv jõeäärne mets on paisutuse tulemusena hävinud ja kostjad ei saa oma kodutalus enam rahulikult puhata. Hageja on kostjate maade hävitamise tulemusena aastate jooksul teeninud elektri müügist suuri kasumeid, millest vabalt piisab jõujaama töö ümber ehitamiseks. Kostja EMilt võeti allkiri paisutamist lubavale dokumendile pettuse teel, sest arendaja kinnitas, et isegi maksimaalselt paisutuskõrgusel vesi ei välju jõesängist ja kostjate maid üle ei ujuta.
13.Vee erikasutusloa taotlemisel 17.09.2003. a esitas hageja Harjumaa Keskkonnateenistusele eksitavaid andmeid, märkides, et paisutuse normaalkõrgusel 61,5 m ja maksimaalkõrgusel 61,65 m jääb paisjärv väljakujunenud jõe sängi. Tegelikult on vesi pidevalt voolanud üle jõe kallaste ja tekitanud kostjatele olulist kahju. Hagejal tuleb nüüd veetaseme alandamiseks taotleda seda võimaldavat vee erikasutusluba, mille saamiseks ei ole hagejal mingeid takistusi. Kostjad pidasid hageja plaani moraalselt õigustamatuks, kuna hageja taotleb vaid maksimaalse kasumi teenimist ega tee juttugi jõujaama ümber ehitamisest, mis väldiks maade uputamist.
14.Kostjad leidsid, et vaidlust saab lahendada kompromissiga, mille kohaselt hageja alandab paisjärves veetaseme paisutuse eelsele tasemele ja ehitab jõujaama ümber tööks madalamal vee tasemel.
15.Harju Maakohtu 22.03.2010. a istungil loobusid kostjad oma tunnistajate ülekuulamise taotlustest ja tõendeid puudutavatest taotlustest. Täiendavalt on kostjad avaldanud veel, et nende kinnistul toimub aastaringselt üleujutus. Vee all on umbes 2-3 hektarit maad, lisaks sellele on liigniisked alad. Liigniisket maad kasutada ei saa. Kaevuvett ei saa kasutada joogiveena, sest vesi on seisev ja sisaldab helbeid. Vesirotid on tulnud. Silla koht on vee all. Talu ujumise kohta kasutada ei saa. Selliseks on olukord muutunud 2003. aastast ega ole paranenud. Esimene nõusolek anti kostjate poolt enne, kui vett paisutama hakati. Kostjatele öeldi, et veetase jääb samaks ja nad uskusid seda. Kostja EM on vastanud kõigile hageja kirjadele. Hageja tegi ettepaneku kompenseerida rahaliselt ehk maksta 2000 krooni kuus, kuid sellega kostjad nõus ei ole. Kostjad tahtsid minna tallu püsielanikeks ja kasvatasid seal vilja kuni 2003. aastani. Kinnistu suurus on 19 hektarit. Enne paisutamist sai jõelammil teha heina.
17.Harju Maakohtu 1.04. 2010 otsusega jäeti AS VJ hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2010 otsusega tühistati maakohtu lahend. Riigikohtu 19.04. 2011 lahendiga tühistati Tallinna Ringkonnakohtu lahend osaliselt ja saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohutule. Riigikohtu lahendist tulenevalt peab maakohus lahendama AS VJ nõuded kostjate kohustamiseks taluma hageja kinnisasjalt tulenevaid mõjutusi kostjate kinnisasja niiskusrežiimile ning kostjate nõusoleku kohtuotsusega asendamiseks hagejale vee erikasutusloa andmiseks kinnistul XXX.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostjate seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
19.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostjatele kuuluv kinnistu on ca 2 hektari ulatuses üle ujutatud. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostjad pole hagejale andnud uut nõusolekut vee paisutamiseks.
20.Voolava vee paisutamisega ning sellest tulenevate mõjutustega seotud õiguslikke küsimusi reguleerib kohtu hinnangul veeseadus. Veeseaduse (VeeS) § 1 lg 2 kohaselt reguleerib veeseadus vee kasutamist ja kaitset, samuti maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Kooskõlas VeeS § 8 lõikega 1 peab vee erikasutuseks olema kasutajal tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Vee erikasutusluba peab isikul muuhulgas olemas olema siis, kui toimub veekogu toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine (VeeS § 8 lg 2 p 5). Kooskõlas VeeS § 17 lõikega 4 peab vee paisutamist kavandav isik saama veekogu paisutamiseks kirjaliku nõusoleku maaomanikult, kellele kuuluvale maale pais ehitatakse või kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada. VeeS § 21 p 2 kohaselt on veekasutaja kohustatud hoiduma teiste maaomanike õiguste rikkumisest. VeeS § 34 sätestab, et maaomanik ei tohi muuhulgas põhjustada üleujutust. Viidatud veeseaduse sätetest tuleneb kohtu hinnangul see, et vee erikasutusluba sooviv isik on kohustatud võõra maa niiskusrežiimi mõjutamisel küsima selle maa omanikult nõusolekut.
21.Kohtu hinnangul on kostjate kinnistu materiaalsel mõjutamisel (kinnistu osalisel üleujutamisel ning maa niiskusrežiimi mõjutamisel) tegemist kostjate omandiõiguse rikkumisega Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumisest hoidumist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega on igal omanikul põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise
järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna. Kinnistu materiaalsel mõjutamisel vähenevad kinnistu omanike võimalused oma kinnisasja vallata ja kasutada.
22.Siiski ei tähenda eelnev, et kostjatel oleks absoluutne õigus keelduda hagejale nõusoleku andmisest. Lisaks seadusele võivad omaniku õigused olla AÕS § 68 lg 2 järgi kitsendatud ka teiste isikute õigustega. Kostjate hoidumisnõue ei ole piiramatu. Nimelt on negatoornõue AÕS § 89 kolmanda lause järgi välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Sarnaselt ei saa VÕS § 1055 lg 2 järgi nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu, kuigi ka sel juhul tuleb tekitatud kahju hüvitada. Nimetatud sätted piiravad omaniku nõudeid kolmandate isikute (sh teiste omanike) vastu. Olukorras, kus kostjate nõusoleku andmata jätmise tagajärjeks on hageja hüdroelektrijaama tegevuse seiskamine, on kahjustatud ka hageja õigust kasutada oma kinnisasja sihipäraselt, st elektri tootmiseks. Selliselt on võimalik lugeda kostjate nõusoleku andmisest keeldumine ka hageja kinnisasja kasutamise õiguse rikkumiseks, mis annab omakorda hagejale AÕS § 89 esimese ja teise lause järgse nõude kostjate vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks, st sisuliselt hageja kinnisasjast tulenevate mõjude talumiseks kohustamiseks.
23.Kohtu hinnangul võib kinnisasja omaniku keeldumist hüdroenergia tootmiseks vajaliku vee paisutamisega nõusoleku andmisest või kokkuleppe sõlmimisest keeldumisest erandlikult lugeda õigusvastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1043 mõttes. Kostjate tegevus (nõusoleku mitteandmine) võib olla vastuolus VÕS § 1045 lg 1 p 5 kui hageja omandit rikkuva käitumisena või ka hageja majandustegevuse seiskamisena VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1049 mõttes. VÕS § 136 lg-le 5 kohaselt on sellisel juhul hagejal võimalik kahju tekitamisest tulenevalt nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab hageja keelata kostjatel kahju tekitamine.
24.Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis 3-2-1-12-11 selgitanud, et kostjate keeldumine nõusoleku andmisest võib olla lubamatu ja nad võivad olla seega kohustatud hageja kinnisasjast tulenevaid kitsendusi taluma ja ka nõusolekud andma järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel: a) kostjatele tulenevad kitsendused ei takista neil oluliselt oma kinnisasja kasutamist või kitsendusi tuleb mõistlikult taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Kohus on seisukohal, et hageja tegevusest kostjatele tulenevad kitsendused ei takista neil kinnistu kasutamist olulisel määral. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjate kinnistu suuruseks 19,14 ha, millest vee all on 1.2 ha (I kd tl 67). Hageja on menetluse käigus võtnud omaks, et vee alla jääb ca 2 ha kostjatele kuuluvat maad. Ka paikvaatlus (III kd tl 96) ei tuvastanud , et kostjate tegevus oleks kinnistul oluliselt piiratud. Liigniiskust paikvaatlusel ei täheldatud. Kostjate nõusoleku puudumine tooks kaasa elektritootmise lõpetamise hagejale kuuluval kinnistul, mis omakorda takistaks hagejal omandi kasutamist AÕS §68 mõttes. Hageja on ka nõustunud vee paisutuse alandamisega tasemelt 61,50 abs tasemeni 61,30abs (I kd tl 69; II kd tl 63,III kd tl 42-43). b) kitsendused ei ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega; Harjumaa Keskkonnateenistus on väljastanud korralduse 60 19.12.2003 (I kd tl 34-38). Selle kohaselt kahjulikku mõju looduskeskkonnale ei kaasne. c) kitsenduste vältimine või vähendamine (mh hüdroelektrijaama ümberehitamisega kostjate soovitud viisil) on hagejale majanduslikult ebamõistlikult koormav või piirab hagejat ebamõistlikult oma kinnisasja kasutamast; Hageja on esitanud hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojekti (tl 14-30), Harjumaa Keskkonnateenistus on väljastanud korralduse 60 19.12.2003(I kd tl 34-38), hüdrotehnika inseneri R. K poolt koostatud hüdroelektrijaama ökoloogilismajanduslik hinnang (tl 101 - 103). d) kitsendusest tulenev kahju hüvitatakse kostjatele. Hageja on korduvalt pakkunud kostjatele hüvitust (I kd tl 64- 71, II kd tl 42-43). Kostjad ise pole esitanud omapoolset seisukohta hüvitise
suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud eeltoodud asjaolude üheaegne esinemine. Kohus on 25.01.2012 istungil selgitanud kostjatele nende tõendamiskoormist. Kostjad taotlesid küll ekspertiisi läbiviimist, kuid küsimusi ei esitanud. Kostjate esitatud tõenditest (III kd tl 21-24; 27) ei tulene, et jõujaam oleks lihtsasti ümberehitatav madalamal veesurvel töötamaks. Kahjuliku keskkonnamõju kohta tõendid puuduvad.
25.Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostjad on kohustatud kitsenduse talumiseks nõusoleku andma, saab kostjate nõusoleku TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada. See kehtib nii veeseaduse järgi hagejale vajaliku kostjate nõusoleku kohta veekogu paisutamise talumiseks kui ka haldusmenetluses vee erikasutusloa saamiseks vajaliku kostjate nõusoleku andmise kohta.
26.Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-12-11 ei hagi saa rahuldada, ilma et kostjatele määrataks tekkinud või tekkivate kitsenduste eest mõistlik hüvitis. Samas on Riigikohus ka märkinud, et kui kostjad hüvitise summat ei nimeta, on võimalik neid kohustada kitsendusi taluma ka hüvitise suurust kindlaks määramata. Kohus on kostjatele selgitanud vajadust kujundada seisukohad talumiskohustuse võimalike tingimuste suhtes. Kostja sõnul on ta küll põhimõtteliselt nõus kokkuleppe sõlmimisega ja ei välista ka täielikult talumiskohustust, kuid hüvitise suuruse kohta kostjad seisukohta võtnud pole. Kostjad on seisukohal, et kahju suurust pole võimalik hinnata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjate kohustamine kitsenduste talumiseks on võimalik ilma hüvitise suurust kindlaks määramata. See ei tähenda aga seda et hagejal puuduks hüvitamiskohustus. Kostjad võivad nõuda hüvitise kindlaksmääramist hilisemas kohtumenetluses hagiga.
27.Kostjad on esitanud ka taotluse 25.01.2012 eelistungi protokolli parandamiseks. Kohus jätab taotluse rahuldamata kuivõrd asja lahendamise seisukohalt ei oma see tähtsust.
28.Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.