Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

014/2012/206 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulude jaotus

19528 kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõigust, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse, tulnuks otsus vaidlustada. Harju Maakohtu otsus nr 2-05-19528 on käesolevaks ajaks jõustunud ning selle vaidlustamine on võimalik üksnes läbi teistmismenetluse, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise või täitedokumendi täitmise toime tuvastamise nõude esitamise abil.

26.03.2012 esitasid XXX ja XXX kohtule hagi täiteasjades 014/2012/205 ja 014/2012/206 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-12-12191). 02.10.2012 kohtuistungil selgitas kohus hagejatele vajadust kaaluda TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastushagi esitamiseks, kuna pooled vaidlevad täitedokumendi s.o 31.05.2011 kohtuotsuse selguse üle. 16.10.2012 esitasid hagejad kohtule uue hagi paludes tuvastada, et Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtulahendist nr 2-05-19528 ei tulene hagejatele kohustust tasuda XXX kohtulahendis viidatud summasid (tsiviilasi nr 2-12-41635). 13.11.2012 määrusega liitis kohus ühte menetlusse tsiviilasjad nr 2-12-41635 ja 2-12-12191. Pärast liitmist jäi tsiviilasja numbriks 2-12-12191. 27.02.2013 eelistungil leidis hagejate esindaja, et kohus peaks mõlemad nõuded läbi vaatama, kuna kui kohustus puudub, siis ongi sundtäitmine lubamatu. Kostja leidis, et kohustuse puudumise tuvastamisega on tsiviilasi lahendatud, kuna puudub kohustus, mida täita. Kohus leiab, et X ja XXX nõue XXX vastu täiteasjades 014/2012/205 ja 014/2012/206 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu kolleegium ei ole 19.01.2011 kohtuotsuses kohtuasja nr 3-2-1-134-10 punktis 11 nõustunud kohtute seisukohaga, et kohus võib TMS § 221 kohaselt tunnistada sundtäitmise lubamatuks muu hulgas ka juhul, kui täitedokument ei ole selge. Sama punkti viimases lõigus leiab kolleegium, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib TsMS § 368 lg 2 järgi sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Osundatust tulenevalt tuleb hagejate nõue XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 014/2012/205 ja 014/2012/206 jätta rahuldamata, kuna sundtäitmist ei saa tunnistada lubamatuks juhul, kui täitedokument ei ole selge. Käesoleval juhul ei ole täitedokument selge ning seetõttu on hagejad esitanud TsMS § 368 lg 2 alusel hagi tuvastamaks, kas täitedokumendist tuleneb hagejatele konkreetne kohustus. 21.Tuvastusnõue TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Hagejad esitasid 16.10.2012 nõude paludes tuvastada, et Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtulahendist nr 2-05-19528 ei tulene hagejatele kohustust tasuda XXX kohtulahendis viidatud summasid. Kohus leiab, et hagejate poolt märgitud viisil kohustuse puudumist Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtulahendist nr 2-05-19528 ei nähtu.

Tsiviilasjas nr 2-05-19528 Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtuotsuse resolutsiooni esimese lause kohaselt rahuldas kohus X ja XXX hagi X ja XXX vastu 78 722 euro nõudes. Resolutsiooni teise lausega mõistis kohus X ja XXX solidaarselt X ja XXX kasuks välja 78 722 eurot. Tsiviilasjas nr 2-05-19528 kohtuotsuse põhjendava osa 11 lehel (I kd lk 20 alates 4. lõigust) märgib kohus, et kostja on asunud seisukohale, et kostja vastutus piirneb üksnes pärandvara suurusega tulenevalt pärimisseaduse (PärS) § 143 lõikega 1, mille kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kostja leiab, et tulenevalt sellest vastutavad pärijad X ja XXX üksnes pärandvara väärtuse ulatuses. Kohtutäitur Kristina Feinmani koostatud pärandvara nimekirjast nähtuvalt on XXX pärandvara väärtus kokku 863 eurot ja 20 senti. Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et pärandvara suurus ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna pärandvara väärtus võib omada tähendust kohtuotsuse täitmise käigus. PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. TsMS § 446 lg kohaselt otsuses mitme hageja kasuks märgib kohus, mis osas iga hageja kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt, tuleb seda otsuses märkida. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt otsuses mitme kostja vastu märgib kohus, mis osas iga kostja peab otsust täitma. Kui vastutus on solidX , tuleb seda otsuses märkida. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 151 lg 2 alusel vastutavad pärijad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt. Seega tuleb kostjatel kohustus hagejate ees täita solidaarselt. Kohus on seisukohal, et vaadates tsiviilasjas nr 2-05-19528 kohtuotsuse resolutsiooni koostoimes põhjendava osaga on ilmne, et kohus pidas põhjendatuks XXX ja XXX hagi rahuldamist kostjate X ja XXX suhtes ainult XXX pärijatena. Otsuse põhjendavas osas kohus selgitas, et kohustus tuleb X ja XXX täita vaid pärandvara arvelt ning selgitas, et juhul kui pärandvara on väiksem kui 31.05.2011 pärandvaral lasuvad kohustused, siis tuleb esitada avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara nimekirjaga XXX pärimisasjas (I kd lk 28-29) loeb kohus tõendatuks, et pärandvara väärtus oli kokku 863,196 eurot. Samuti nähtub nimetatud dokumendist, et kohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-05-19528 (X ja XXX hagi XXX vastu). Tsiviilasjas nr 2-11-31787 Harju Maakohtu 07.11.2011 kohtumäärusega (I kd lk 31-36) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et 07.07.2011 esitasid X ja XXX kohtule avalduse XXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ning et pankrotimenetlus lõpetati XXX (ik XXX, surnud XXX) pärandvara pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse leheküljelt 5 (I kd lk 35) nähtub, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku surm ja Harju Maakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-05-19528 tulenev potentsiaalne kohustus summas 78 722 eurot. Seega saab teha järelduse, et ka pankrotihaldur käsitles tsiviilasjas nr 2-05-19528 tekkinud kohustust XXX kohustusena.

Kohus leiab, et õige ei ole hagejate X ja XXX seisukoht, et Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtulahendist nr 2-05-19528 ei tulene hagejatele kohustust tasuda XXX kohtulahendis viidatud summasid. Viidatud kohtuotsusest tuleneb küll X ja XXX kohustus võlgnevuse tasumiseks, kuid seda vaid XXX pärandvara arvelt. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud taotlus menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-05-19528 (I kd lk 135) ei tõenda, et nimetatud tsiviilasjas ei oleks kohus kostjaid X ja XXX käsitlenud XXX pärijatena. Samuti leiab kohus, et hagejad ei pidanud tsiviilasjas nr 2-05-19528 esitama apellatsioonkaebust, sest hagejad on käesolevas selgitanud, et nende jaoks oli 31.05.2011 kohtuotsuse sundtäitmine üllatuslik, kuna nad arvasid, et XXX pankrotiavalduse esitamisega olid nemad oma kohustused täitnud. Osundatud põhjustel tuleb hagi tuvastusnõudes osaliselt rahuldada ja lugeda tuvastatuks, et Harju Maakohtu 31.05.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-19528 mõisteti XXX ja XXX kui XXX pärijatelt välja XXX pärandvara arvelt solidaarselt XXX ja XXX kasuks 78 722 eurot. Menetluskulud

Hageja on tuvastusnõude hagihinnaks nimetanud TsMS § 125 ja § 132 lg 1 alusel 3500 eurot ja tasunud sellelt riigilõivu 250 eurot (II kd lk 4, 37). Harju Maakohtu 13.11.2012 määrusega on XXX ja XXX hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja XXX ning XXX hagi XXX vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks liidetud ühte menetlusse. Mõlema hagiavalduse esitamisel kehtinud TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 134 lõike 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Vastavalt lõikele 3 kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Käesoleval juhul on kohtu menetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue ja tuvastusnõue. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb hagihinnaks lugeda 78 722 eurot, kuna nimetatud summa ulatuses soovisid hagejad kohustustest vabaneda (tuvastada kohustuse puudumist). 01.10.2012 kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub tsiviilasjalt hagihinnaga kuni 100 000 eurot tasumisele riigilõiv avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.etoimik.ee kaudu 1000 eurot. Hagejad esitasid 01.10.2012 hagiavalduse veebilehe www.etoimik.ee kaudu (II kd lk 1). Hagejad on kokku tasunud riigilõivu 569,55 eurot. Seega on hagejad tasunud hagilt riigilõivu vähem 430,45 eurot ning see tuleb hagejatelt täiendavalt riigituludesse mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.