AI kaebus kohtutäitur Risto Sepa 19.10.2012 ja 08.11.2012 otsustele täiteasjas XXX
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja AI(isikukood XXX, XXX)
esindajad
Avaldaja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere (Andres Rüütli advokaadibüroo, Karja 20, Haapsalu 90503, e-post: [email protected]) Puudutatud isikud Kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn; e-post: [email protected]) KR (isikukood XXX, XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AI kaebus kohtutäitur Risto Sepa 08.11.2012 ja 19.10.2012 otsustele täiteasjas XXXrahuldamata.
2.Jätta kõik AI menetluskulud tema enda kanda ja kõik Risto Sepa ja KRmenetluskulud AI kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Esitatud asjaolud
1.Tallinna kohtutäitus Risto Sepp keeldus 19.10.2012 otsusega täitetoimingu tegemisest: lapse RI üleandmisest Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-57927 alusel. Kohtutäitur jättis oma 08.11.2012 otsusega rahuldamata sissenõudja kaebuse 19.10.2012 otsusele. Avaldaja ei nõustu täituri 19.10.2012 ja 08.11.2012 otsustega.
2.Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärusega on osaliselt lõpetatud vanemate ühine hooldusõigus RI suhtes ja antud AI üle RI viibimiskoha, lasteaia ja koolivaliku otsustusõigus. KR kohustati andma laps R isa AI üle enda elukohas XXX 07.02.2012 kell 11.00-12.00. Kuna KR ei andnud last isale üle, esitas AI kohtumääruse täitmiseks kohtutäitur Urmas Tärnole. Laps anti AI üle 14.04.2012.
3.Lastekaitsetöötaja vahendusel sõlmiti 11.05.2012 vanemate vahel suhtlemiskord. KR sai lapse kokkuleppe alusel 11.05.2012 külla ning pidi lapse isa juurde tagasi tooma 13.05.2012. KR saatis 12.05.2012 AI e-kirja, milles teatas, et tühistab ühepoolselt 11.05.2012 sõlmitud kokkuleppe ja kohtuliku kompromissi ega anna last isale tagasi. AI esitas Pärnu Maakohtule avalduse lapse väljaandmise nõudes, kuid Pärnu Maakohus keeldus 30.08.2012 määrusega avalduse kohtu menetlusse võtmisest, leides, et AI õigusi kaitseb Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärus, mis on vajadusel korduvalt sundtäidetav.
4.AI esitas 03.09.2012 kohtutäitur Risto Sepale täiteavalduse ja Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumääruse ning taotles lapse üleandmist. Kohtutäitur Risto Sepp keeldus 19.10.2012 otsusega täitetoimingu tegemisest, kuna kohtu 06.02.2012 määrus oli täidetud kohtutäitur Urmas Tärno poolt ning ülejäänud AI ja KR vahelistes vaidlustes tehtud lahendid ei ole täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 tähenduses.
5.AI esitas otsusele 29.10.2012 kaebuse, milles leidis, et 06.02.2012 kohtumäärus on korduvalt täidetav.
6.Kohtutäituri seisukoht, mille kohaselt on sama täitedokument esitatuid täitmiseks mitmele eri täiturile, on formaalne. AI esitas kohtutäiturile korduvaks täitmiseks 06.02.2012 kohtumääruse, taotledes lapse üleandmist ehk täitetoimingu tegemist vastavalt TMS § 179 lg
1.Korduva täidetavuse keelu põhjuseks ei saa olla võlgniku kaitse eesmärk ja täitekulude suurus. 17.04.2012 e-kirjavahetusest nähtub, et AI teavitas täiturit lahendi vabatahtlikust täitmisest ja Urmas Tärno oli vastuses seisukohal, et täitetoiming on tehtud. Seega pidi kohtutäitur Urmas Tärno täitemenetluse lõpetama TMS § 48 p 2 alusel. Uue toimingu eest on täituril õigus saada uus tasu. Kaebaja arvab, et Urmas Tärno ei ole täitemenetlust lõpetanud, kuna tal ei ole KR õnnestunud sisse nõuda täituritasu.
7.Kohtutäituri seisukoht, et lahendi korduvat täitmist teise täituri poolt välistab tehniline teostavus, kuidas kaks täiturit samaaegselt last ühelt vanemalt ära võtavad ja teisele vanemale üle annavad, ei ole asjakohane. Kohtutäituri Risto Sepa ja Urmas Tärno e-kirjavahetuse kohaselt on viimase hinnangul täitetoiming tehtud ja kohtumäärus täidetud. Seega ei esine tegelikkuses Risto Sepa poolt 08.11.2012 otsuses kirjeldatud olukorda. Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärus on korduvalt sundtäidetav - see näeb ette lapse viimiskoha suhtes ainuotsustusõigust omava isiku õiguse nõuda lapse emalt KR lapse RI väljaandmist korduvalt. Määruses lapse esmakordse üleandmise vabatahtliku täitmise korra kindlaksmääramine ei oma õiguslikku toimet lahendi hilisemale sundtäidetavusele või korduvale sundtäidetavusele. Kohtutäitur tõlgendab lahendit liiga kitsalt. Kohtumääruses on olulisem määruse punkt 1.1, millega piiratakse KR hooldusõigust. Punkt 1.2 oli sisult korralduslik. Ainuotsustusõigus RI viibimiskoha, sh elukoha suhtes kuulub AI. See õigus on absoluutne ja kehtib tähtajaliselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 19.10.2012 otsus ja 08.11.2012 otsused täiteasjas nr 027/2012. Puudutatud isiku KR seisukoht
8.KR nõustub kohtutäituri seisukohaga ja leiab, et juhul, kui kohtutäitur Urmas Tärno on jätnud toimingud õigeaegselt tegemata, tulnuks avaldajal esitada kaebus kohtutäitur Urmas Tärno tegevusele. Vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral toimub tulenevalt TSMS § 563 rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Lepitusmenetlust ei ole toimunud ning täitemenetluse läbiviimiseks puudub määrus, mistõttu muutub täitmine lubamatuks. Lisaks on avaldaja nõudest loobunud, määrates lapse elama KR juurde. Kohtutäituri seisukoht
9.Kohtutäitur leiab, et sama täitedokumendi täitmine kahe või enama kohtutäituri poolt üheaegselt ei ole seaduse ja kehtiva kohtupraktika kohaselt õige. 04.09.2012 registreeris kohtutäitur avaldaja täitmisavalduse, milles paluti täitemenetluse alustamist KR vastu laps RI väljaandmiseks lapse isale AI. 26.09.2012 selgus, et sama täitmisnõuet täidab kohtutäitur Urmas Tärno. Algatades täitemenetluse ühe võlgniku vastu sama nõude alusel on võlgnik kohustatud kandma mitut kohustust: mõlema kohtutäituri vahendusel lapse üleandmine sissenõudjale ja mõlema kohtutäituri täitekulude tasumine lapse üleandmise menetluses. Mitut kohustust samaaegselt täita on tehniliselt teostamatu ning võlgniku suhtes ebaproportsionaalne. Kui kaks kohtutäiturit täidavad üheaegselt või erineval ajal lapse väljanõudmise lahendit, siis kerkivad küsimused lapse esmase väljanõudmise õigusest. Seega üheaegselt kahe või enama kohtutäituri poolt algatatud samale õigusele põhinevat nõuet ei ole võimalik täitemenetluses täita. Kui võlgnik ei allu kohtutäituri korraldusele ning ei anna last üle, võib kohtutäitur rakendada sanktsioonina sunniraha. Sanktsiooniks ei saa olla täiteasja edastamine täitmisele rohkem kui ühele kohtutäiturile samaaegselt.
10.Määruse resolutsioonis märgitud sõnastusega on kohus andnud selgelt mõista tehtava toimingu ja selle aja ning koha. Kohtulahendit täites peab kohtutäitur lähtuma resolutsioonist ja tal puudub õigus kohtu otsuses märgitud resolutsiooni muutmiseks või tõlgendamiseks. Kohtutäituril puudub õigus anda resolutsioonist ühekordne või igavesti jätkuv õigus sama toimingu tegemiseks või määrata uus koht toimingu läbiviimiseks. Selleks peab huvitatud isik kasutama seadusest tulenevat õigust esitada tuvastushagi kohtulahendi täitmise selgitamiseks. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud kaebusega, puudutatud isikute vastustega kaebusele ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et AI kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 19.10.2012 ja 08.11.2012 otsustele täiteasjas XXXtuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
13.Kohus loeb 06.02.2012 kohtumääruse punktiga (t.lk 13) tõendatuks asjaolu, et otsustusõigus RI viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku suhtes on lapse isal AI. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud asjaolu, et tegemist on jõustunud kohtulahendiga. Kohus
leiab, et Haapsalu linnavalitsuse lastekaitsetöötaja vahendusel XXX vanemate vahel sõlmitud suhtlemiskord (t.lk 15) ei ole täitedokumendiks TMS § 2 mõttes. Kohtutäitur Risto Sepa 08.11.2012 otsus, millega ta jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse 19.10.2012 otsusele
14.19.10.2012 otsusega (t.lk 21-22) keeldus kohtutäitur Risto Sepp täiteasjas nr XXX täitetoimingu tegemisest. Otsuse punkti 6 (t.lk 22, 78) kohaselt kinnitas kohtutäitur Urmas Tärno kohtutäitur Risto Sepa päringule, et tema menetluses on sama täitedokument, mille kaebaja esitas kohtutäitur Risto Sepale täitmiseks. Punktis 7 leiab kohtutäitur, et avaldaja AI ei ole esitanud kohtutäiturile täitedokumenti, mis vastaks täitmisavalduses märgitud nõudele.
15.Kohus nõustub kohtutäitur Risto Sepa poolt kaebuse vastuses märgituga, et sama täitedokumendi täitmine kahe või enama kohtutäituri poolt üheaegselt ei ole võimalik. Kohus leiab, et seni kuni kohtutäitur Urmas Tärno ei ole lõpetanud täiteasja nr XXX(t.lk 31), mille sissenõude sisuks on AI KR poolt lapse RI üleandmiseks ja täitedokumendiks Harju Maakohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-57927, ei ole teisel kohtutäituril (Risto Sepal) alust uue täitemenetluse algatamiseks. Juhul kui täitemenetluse võlgnik ei täida kohtutäiturile Urmas Tärnole täitmiseks esitatud kohtumäärust, tuleb avaldajal teavitada sellest kohtutäitur Urmas Tärnot. 16 Kohus nõustub ka Pärnu Maakohtu 30.08.2012 määruses (t.lk 18-19) märgituga, et Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärusega on lapse isal AI otsustusõigus RI viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku suhtes. Otsustusõigus on lapse isal tähtajatult.
17.Samuti nõustub kohus kohtutäituri seisukohaga selles, et mitme kohtutäituri juures sama täitedokumendiga täitemenetluse alustamine (samal ajal kui teine menetlus on lõpetamata) tekitab täitemenetluses võlgnikule põhjendamatuid täitekulusid. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lõike 1 kohaselt peatab või lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Osundatud sättest tulenevalt ei saa kohtutäitur Urmas Tärno täitemenetlust lõpetada (lugeda lõppenuks) e-kirjaga. Seega ei ole tõendatud, et täitemenetlus täiteasjas nr XXX oleks lõpetatud.
18.Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumääruse (t.lk 13-14) korduvast täidetavusest TMS § 218 lõike 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohus leiab, et eeltoodud sättest tulenevalt saab kohus hinnata käesolevas menetluses kohtutäitur Risto Sepa otsust täitetoimingu tegemisest keeldumisel, kohtul puudub õigus hinnata täitedokumenti. Samuti puudub käesolevas menetluses kohtul õigus hinnata kohtutäitur Urmas Tärno otsuseid ja tegevust.
19.Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb puudutatud isikute menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.