XX ́i kaebus kohtutäitur Risto Sepa 19.10.2012 ja 08.11.2012 otsustele täiteasjas 027/2012
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.03.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ́i määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX) tehinguline esindaja advokaat Peep Rajavere; Puudutatud isik I: kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn); Puudutatud isik II: CC (isikukood
XXXXXXXXXXX, XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 04.03.2013.a määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas määruses esitatud põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta XX menetluskulud tema enda kanda ja Risto Sepa ning CC menetluskulud XX kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.XX esitas 03.09.2012 kohtutäitur Risto Sepale täitmisavalduse, milles palus täitemenetluse alustamist CC vastu lapse BB väljaandmise nõudes. Täitedokumendina esitas XX Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-57927 järgmise 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-47960 resolutsiooniga: „Kinnitada XX ja CC vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt: 1.1. Otsustusõigus BB viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku suhtes on lapse isal XX-l; 1.2. XX võtab ja CC annab lapse BB üle lapse kodus Maardus 07.veebruaril 2012 kell 11.00-12.00.“
2.Kohtutäitur Risto Sepp keeldus 19.10.2012 otsusega täitemenetluse algatamisest, kuna kohtu 06.02.2012 määrus oli täidetud kohtutäitur Urmas Tärno poolt ning ülejäänud XX ja CC vahelistes vaidlustes tehtud lahendid ei ole täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 tähenduses.
3.XX esitas 29.10.2012 kohtutäituri 19.10.2012 otsusele kaebuse, mille kohtutäitur jättis 08.11.2012 otsusega rahuldamata. Kohtutäitur asus seisukohale, et lapse üleandmise nõue on 06.02.2012 kohtumääruse alusel täitmisel kohtutäitur Urmas Tärno juures, kes ei ole täiteasja menetlust 08.11.2012 seisuga lõpetanud. Sama lahendi täitmine kahe eri täituri juures on võimatu kahel põhjusel, kuna see oleks ebaproportsionaalne kohustatud isiku suhtes, kes allub täitemenetluse sunnile samaaegselt kahekordselt ning peaks maksma täituritasu kahekordses summas ning see oleks raskesti teostatav korralduslikust aspektist, võib juhtuda, et üht last võtavad ühelt vanemalt ära ja annavad teisele vanemale üle samaaegselt kaks kohtutäiturit. Samuti leidis kohtutäitur, et 06.02.2012 määruse täitmine ei ole võimalik, kuna 06.02.2012 määruses on fikseeritud lapse üleandmise koht ja aeg, seega näeb määrus ette lapse üleandmist ühekordselt. Lugedes määrus korduvalt täidetavaks muudaks täitur kohtumääruse resolutsiooni.
4.XX esitas 20.11.2012 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 19.10.2012 ja 08.11.2012 otsuste tühistamiseks ja tuvastushagi Harju Maakohtu 06.02.2012 määruse tsiviilasjas nr 2-10-57927 korduva täidetavuse tuvastamiseks. Harju Maakohtu 07.12.2012 määrusega eraldati tuvastushagi eraldi menetlustesse. Kaebuse kohaselt on Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärusega osaliselt lõpetatud vanemate ühine hooldusõigus BB suhtes. Sisuliselt määrati selle lahendiga, et laps jääb elama isa, XX juurde. Kuna CC ei andnud last isale üle määruses märgitud ajal ja kohas, esitas XX kohtumääruse punkti 1.2 osas täitmiseks kohtutäitur Urmas Tärnole. Laps anti XX-le üle 14.04.2012 ja kohtutäitur Urmas Tärno lõpetas lahendi täitmise, millise asjaolu on kohtutäitur Risto Sepp tuvastanud kirjavahetuses kohtutäitur Urmas Tärnoga. Haapsalu Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja vahendusel sõlmiti 11.05.2012 vanemate vahel suhtlemiskord. CC teatas 12.05.2012, et tühistab ühepoolselt 11.05.2012 sõlmitud kokkuleppe ja kohtuliku kompromissi ega anna last isale tagasi. Pärnu Maakohus keeldus 30.08.2012 määrusega XX avalduse, milles esitati lapse väljaandmise nõue, kohtu menetlusse võtmisest, leides, et XX õigusi kaitseb Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärus, mis on vajadusel korduvalt sundtäidetav. Kohtutäituri seisukoht, mille kohaselt on sama täitedokument esitatud täitmiseks mitmele eri täiturile, on formaalne ega arvesta konkreetse täiteasja asjaoludega. XX esitas kohtutäiturile täitmiseks 06.02.2012 kohtumääruse, taotledes lapse üleandmist ehk täite-toimingu tegemist vastavalt TMS § 179 lg 1. Eeldades 06.02.2012 kohtumääruse korduvat täidetavust võib sissenõudja peale lahendi esmakordset täitmist, kui lahend on ühel korral täidetud, taotleda uue täitemenetluse alustamist. Korduva täidetavuse keelu põhjuseks ei saa olla võlgniku kaitse eesmärk ja täitekulude suurus. XX teavitas täiturit lahendi vabatahtlikust täitmisest ja seega pidi kohtutäitur Urmas Tärno täitemenetluse lõpetama TMS § 48 p-i 2 alusel. Uue täitemenetluse alustamine ei võta Urmas Tärnolt õigust saada tasu 14.04.2012 tehtud toimingu eest ega suurenda tema tasu selle eest. Uue toimingu eest on täituril õigus saada uus tasu vastavalt seadusele. Sissenõudja täitedokumendi korduv täidetavus ei saa sõltuda sissenõudjast mittesõltuvast asjaolust. Kohtutäituri seisukoht, et lahendi korduvat täitmist teise täituri poolt välistab tehniline
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-47960 teostatavus, kuidas kaks täiturit samaaegselt last ühelt vanemalt ära võtavad ja teisele vanemale üle annavad, ei ole asjakohane. Ekslik on täituri seisukoht, et kuna kohtumääruses on ära näidatud lapse üleandmise aeg ja koht, siis see iseloomustab lahendi ühekordset täidetavust. 06.02.2012 kohtumäärus on hoolimata lahendis lapse esmakordse üleandmise tingimuste kindlaksmääramisest hooldusõiguse absoluutset olemust arvestades CC suhtes korduvalt täidetav. Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärus on korduvalt sundtäidetav - see näeb ette lapse viimiskoha suhtes ainuotsustusõigust omava isiku õiguse nõuda lapse emalt CC-lt lapse BB väljaandmist korduvalt. Määruses lapse esmakordse üleandmise vabatahtliku täitmise korra kindlaksmääramine ei oma õiguslikku toimet lahendi hilisemale sundtäidetavusele või korduvale sundtäidetavusele. Kohtutäitur tõlgendab lahendit liiga kitsalt. Kohtumääruses on olulisem määruse punkt 1.1, millega piiratakse CC hooldusõigust. Punkt 1.2 oli sisult korralduslik. Ainuotsustusõigus BB viibimiskoha, sh elukoha suhtes kuulub XX-le. See õigus on absoluutne ja kehtib tähtajaliselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Puudutatud isiku CC seisukoht
5.CC nõustub kohtutäitur Risto Sepa seisukohaga ja leiab, et juhul, kui kohtutäitur Urmas Tärno on jätnud toimingud õigeaegselt tegemata, tulnuks avaldajal esitada kaebus kohtutäitur Urmas Tärno tegevusele. Vanema ja lapse suhtlemist korraldava jõustunud kohtumääruse rikkumise korral toimub tulenevalt TsMS § 563 rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Lepitusmenetlust ei ole toimunud ning täitemenetluse läbiviimiseks puudub määrus, mistõttu muutub täitmine lubamatuks. Lisaks on avaldaja nõudest loobunud, määrates kirjavahetuses lapse elama CC juurde. Kohtutäituri seisukoht
6.Kohtutäitur leiab, et sama täitedokumendi täitmine kahe või enama kohtutäituri poolt üheaegselt ei ole seaduse ja kehtiva kohtupraktika kohaselt õige. 04.09.2012 registreeris kohtutäitur avaldaja täitmisavalduse, milles paluti täitemenetluse alustamist CC vastu laps BB väljaandmiseks lapse isale XX-le. 26.09.2012 selgus, et sama täitmisnõuet täidab kohtutäitur Urmas Tärno. Algatades täitemenetluse ühe võlgniku vastu sama nõude alusel on võlgnik kohustatud kandma mitut kohustust: mõlema kohtutäituri vahendusel lapse üleandmine sissenõudjale ja mõlema kohtutäituri täitekulude tasumine lapse üleandmise menetluses. Mitut kohustust samaaegselt täita on tehniliselt teostamatu ning võlgniku suhtes ebaproportsionaalne. Kui kaks kohtutäiturit täidavad üheaegselt või erineval ajal lapse väljanõudmise lahendit, siis kerkivad küsimused lapse esmase väljanõudmise õigusest. Seega üheaegselt kahe või enama kohtutäituri poolt algatatud samale õigusele põhinevat nõuet ei ole võimalik täitemenetluses täita. Kui võlgnik ei allu kohtutäituri korraldusele ning ei anna last üle, võib kohtutäitur rakendada sanktsioonina sunniraha. Sanktsiooniks ei saa olla täiteasja edastamine täitmisele rohkem kui ühele kohtutäiturile samaaegselt. Täitmiseks esitatud määruse resolutsioonis märgitud sõnastusega on kohus andnud selgelt mõista tehtava toimingu ja selle aja ning koha. Kohtulahendit täites peab kohtutäitur lähtuma resolutsioonist ja tal puudub õigus kohtu otsuses märgitud resolutsiooni muutmiseks või tõlgendamiseks. Kohtutäituril puudub õigus anda resolutsioonist ühekordne või igavesti jätkuv õigus sama toimingu tegemiseks või määrata uus koht toimingu läbiviimiseks. Selleks peab huvitatud isik kasutama seadusest tulenevat õigust esitada tuvastushagi kohtulahendi täitmise selgitamiseks.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-47960
Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 04.03.2013 määrusega XX kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 19.10.2012 ja 08.11.2012 otsustele täiteasjas nr 027/2012 rahuldamata. 06.02.2012 kohtumäärusega on tõendatud asjaolu, et otsustusõigus BB viibimiskoha, lasteaiaja koolivaliku suhtes on lapse isal XX-l. Otsustusõigus on lapse isal tähtajatult. Sama täitedokumendi täitmine kahe või enama kohtutäituri poolt üheaegselt ei ole võimalik. Seni kuni kohtutäitur Urmas Tärno ei ole lõpetanud täiteasja nr 052/2012/697, mille sissenõude sisuks on XX-le CC poolt lapse, BB üleandmine ja täitedokumendiks Harju Maakohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-57927, ei ole teisel kohtutäituril (Risto Sepal) alust uue täitemenetluse algatamiseks. Juhul kui täitemenetluse võlgnik ei täida kohtutäiturile, Urmas Tärnole täitmiseks esitatud kohtumäärust, tuleb avaldajal teavitada sellest kohtutäitur Urmas Tärnot. Mitme kohtutäituri juures sama täitedokumendiga täitemenetluse alustamine (samal ajal kui teine menetlus on lõpetamata) tekitab täitemenetluses võlgnikule põhjendamatuid täitekulusid. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lõike 1 kohaselt peatab või lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Eeltoodud sättest tulenevalt ei saa kohtutäitur Urmas Tärno täitemenetlust lõpetada (lugeda lõppenuks) e-kirjaga. Seega ei ole tõendatud, et täitemenetlus täiteasjas nr 027/2012/697 oleks lõpetatud. TMS § 218 lõike 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega saab kohus hinnata käesolevas menetluses kohtutäitur Risto Sepa otsust täitetoimingu tegemisest keeldumisel, kohtul puudub õigus hinnata täitedokumenti. Samuti puudub käesolevas menetluses kohtul õigus hinnata kohtutäitur Urmas Tärno otsuseid ja tegevust. Määruskaebus
8.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palub XX Harju Maakohtu 04.03.2013 kohtumääruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega tühistatakse kohtutäitur Risto Sepa 19.10.2012 otsus ja 08.11.2012 otsus täiteasjas nr 027/2012. Kohus ei ole asja lahendades arvestanud täitedokumendi eripära – et tegu on vajadusel korduvalt täidetava lahendiga. Kohus jättis tähelepanuta, et otsustusõiguse tähtajatust üleandmisest tuleneb vanema õigus esitada sama lahendit vajadusel korduvalt täitmiseks. Avaldaja taotles kohtutäitur Risto Sepalt 06.02.2012 kohtumääruse alusel täitemenetluse alustamist TMS § 179 täitetoimingu tegemiseks. Seda õigust ei välista näiteks erinevalt raha sissenõudmise täitedokumendist asjaolu, et sama lahendi alusel on TMS § 179 sätestatud täitetoimingu varem juba teinud sama või teine kohtutäitur. Avaldaja esitab ja palub tsiviilasja juurde võtta Urmas Tärno tõendi 19.03.2013, millest nähtub, et Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärus on täidetud ja täituri hinnangul puudub alus seda edasi täita. Täitemenetlus on lõpetamata, kuna võlgniku poolt on siiani tasumata täitemenetluse kulud. Avaldajal ei olnud seda tõendit võimalik varem esitada, kuna see väljastati 19.03.2013. Avaldajal oli õigus esitada lapse üleandmiseks kohustav täitedokument teistkordsele sundtäitmisele, kuna tal on seadusjõus 06.02.2012 kohtulahend mis vastab TMS § 2 lg 1 p-i 1 tunnustele, määrus oli ja on täitmata – puudutatud isik CC hoiab õigusvastaselt laps BB enda
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-47960 juures ning Urmas Tärno ei toimetanud täitemenetlust lapse üleandmiseks, kuna ta oli määruse täitnud. Vastavalt TMS § 7 lg-le 1 keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Ei kohtutäitur Risto Sepa otsustest ega vaidlustatavast kohtumäärusest ei nähtu õiguslikku alust, mille esinemisel võinuks Risto Sepp täitetoimingu tegemisest keelduda. Mitte ükski TMS-i säte ei keela korduvalt täidetava lahendi hilisemat teistkordset täitmist eri kohtutäituri juures ega sea lahendi täidetavust sõltuvusse täituritasu maksmisest eelmises täiteasjas. Puudutatud isik I
9.Vastuses määruskaebusele jääb kohtutäitur oma varasemate seisukohtade juurde. Puudutatud isik II
10.Vastuses määruskaebusele leiab CC, et määruskaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
11.Maakohus määruskaebust ringkonnakohtule.
ei
rahuldanud
ja
edastas
selle
läbivaatamiseks
Määruse põhjendused
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Maakohtu 04.03.2013 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.
13.Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale TMS §-s 217 ja 218 sätestatud korras, kuna kohtutäitur on keeldunud täitmast Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-10-57927. Kohtutäitur on keeldunud täitemenetluse algatamisest põhjustel, et täitedokumenti täidab juba teine kohtutäitur ning et kohtulahend ei ole korduvalt täidetav. Maakohus on jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata põhjendusega, et kuna täitedokumendi täitmine teise kohtutäituri juures ei ole lõpetatud, siis sama täitedokumendi samaaegne täitmine erinevate kohtutäiturite poolt ei ole lubatav ning sellest tulenevalt ei saa kohus hinnata ka täitedokumenti selle täidetavuse aspektist.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega kaebuse rahuldamata jätmise osas, kuid ei nõustu maakohtu põhjendustega. Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 3 selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud. Käesolevas asjas peab kohus kontrollima ja otsustama, kas kohtutäitur keeldus õigesti täitemenetluse algatamisest. Menetlusosalistel on vaidlus selles, kas avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kohtumäärus on täitemenetluses täidetav. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluses tsiviilasjas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja –määrusest tulenevad nõuded. Ringkonnakohus märgib, et mitte kõik kohtulahendid ei ole täitemenetluses täidetavateks täitedokumentideks. Täitemenetluses ei ole täidetavad kohtulahendid, mille resolutsiooniga ei kohustata midagi tegema või ei nõuta midagi välja. Avaldaja esitas kohtutäiturile Harju Maakohtu kohtumääruse, millega on kinnitatud TsMS § 550 lg 1 p-s 2 sätestatud lapse hooldusõiguse asjas menetlusosaliste vahelises vaidluses kompromiss selles, et: 1) otsustusõigus lapse BB viibimiskoha, lasteaia ja kooli määramisel on avaldajal ja 2) menetlusosalised lepivad kokku, et XX võtab ja CC annab lapse BB üle lapse kodus Maardus 07.02.2012 kell 11.00-12.00. Nimetatud
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-12-47960 kohtumäärus ei ole täitedokumendiks, sest selles on antud isikule õigus otsustada lapsesse puutuvaid teatud küsimusi, sealhulgas õigus otsustata lapse viibimiskohta, kuid selle lahendiga ei kohustata kedagi midagi tegema ega määrata ka lapse väljaandmist.
15.Vaidlusalune kohtumäärus ei ole ringkonnakohtu arvates ka kohtumääruse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis TsMS § 563 lg 6 p 1 nimetatud sunnivahendi rakendamise määrus, mille alusel sai sama paragrahvi lõike 7 järgi läbi viia täitemenetluse. TsMS § 563 lg 7 kohaselt võis lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse läbi viia üksnes käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 6 punkt 1 sätestas, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada.
16.Seega võib lapsega suhtlemise korra asjas olla täitedokumendiks üksnes TsMS § 563 kohane sunnivahendite rakendamist ettenägev kohtulahend. Nagu eespool öeldud, oli käesoleval juhul määruses antud avaldajale lapse suhtes otsustusõigus teatud küsimustes, aga ei olnud kohaldatud kellegi suhtes mingeid sunnivahendid. Seega oli kohtutäitur õigustatud keelduma Harju Maakohtu 06.02.2012 tsiviilasjas nr 2-10-57927 tehtud määruse alusel täitemenetluse algatamisest.
17.Maakohus määras kindlaks maakohtu menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Menetlusosaliste poolt määruskaebuse menetluses kantud menetluskulud tuleb kooskõlas TsMS § 172 lg 10 jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.