2-09-26688/24 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sai hageja 26.05.2009 Pärnu tööpiirkonna kohtutäiturilt Õnne Pajurilt täitmisteate, millisega kohtutäitur teatas täiteasja nr 179/2009/1279 algatamisest kostja poolt esitatud täitedokumendi – Kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu alusel. Kostja poole täiteavalduses kirjeldatud võlasummaks on (nõude sisu) 108 421 krooni. Kostja pole kohtutäiturile esitanud ega kohtutäitur pole esitanud hagejale täitemenetluse raames ühtki muud dokumenti milline kinnitaks just sellise summa õigsust. Täitedokumendi p.4.1.1. kohaselt on esmalt tagatud kõik nõuded millised tulenevad 18.12.2003 sõlmitud laenulepingust nr 117-03 ja selle võimalikest lisadest. Hageja saab sellest aru, et kostja üritab täitemenetluse vahendusel saada summasid, millised temal oleks justkui saada nimetatu laenulepingu järgselt. Pärnu Maakohtu Kuresaare kohtumajas oli käimas menetlus Tsiviilasjas nr 2-07-52693 kus kostja nõuab hagejalt sama lepingu järgselt väidetavalt saamata jäänud summasid. Seega on poolte vahel kohtus vaidlus kas nimetatud täitedokument üldse mingeid reaalseid nõudeid enam tagab või mitte. Nimetatud kohtumenetluse käigus on muuhulgas tõstatatud väited laenu tagastamisest, seal on esitatud taotlus kõrvalnõuete vähendamiseks ning nimetatud kohtumenetluse käigus on selgunud, et varasemalt on kostja õiguseellane osast nõudest sootuks loobunud. Selliselt on algse laenusaaja pankrotimenetluse läbi sisulise tunnustuse saanud vaid nõue 247 ́325.- krooni ulatuses ning sedagi peamiselt põhinõude arvelt, kuivõrd nõue ei leidnud tunnustust kõrvalnõuete kohalt. Nõuete kaitsmise protokollis toob haldur mittekaitstuks lugemise põhjuse alljärgnevalt Arvestades asjaolu, et võlausaldaja on viiviseid arvestanud intressilt, samuti pole laenu tagastamise graafik allkirjastatud võlgniku poolt, laenulepingus puudub võla tagastamise tähtaeg ning viivise suurus ei ole kooskõlas VÕS § 415 lg 1, leiab haldur, et viiviste nõue on antud juhul põhjendamatu ning vaidleb nõudele osaliselt vastu, summas 155 ́018.krooni. 24.11.2006 sai kostja pankrotimenetluse käigus vastavalt jaotisettepanekule 160 225 krooni. 13.02.2009 tasus R Õ kostjale 40 000 põhivõlga ja 138 679 lisanõuete eest. Ülejäänud võlasumma reaalse olemasolu vahel on samas kohtumenetluses poolte vahel vaidlus, teisisõnu on hageja esitanud kohtumenetluses väite, et rohkem ta võlga ei ole. Kostja poolt antud olukorras täitemenetluse algatamine on sisuliselt käimasolevat kohtumenetlust arvestades pahausklik ning arvestades juba tasutud võla suurust (338 904 krooni) ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Lepingu punkt 4.1.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded, mis tulenevad 18.12.2003.a. sõlmitud laenulepingust nr. 117-03 ja selle võimalikest lisadest ning lepingu punkt 4.1.3. kohaselt on tagatud ka kõik nõuded X Õ abikaasa Y Õ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku abikaasa vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest. 18.12.2003.a. sõlmisid Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistu ja X Õ laenulepingu nr. 117-03, millega Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu andis X Õle rahalist laenu summas 200 000.- krooni, aastase intressimääraga 25 % laenu jäägilt ( lisa 1 ). Kuna laen tuli tagastada aasta möödudes s.o. 18.12.2004.a. , siis on intressi summa kokku 50 000 krooni ( 200 000 * 25 % ). 18.12.2003.a. sõlmiti Y Õ ( hageja õiguseellane ) ja Maaelu Edendamise HoiuLaenuühistu vahel käendusleping, millega Y Õ kohustus käendama 18.12.2003.a. sõlmitud laenulepingu nr. 117-03 täitmist s.h. kõrvalnõuete täitmist ( lisa 2 ). X Õ, kui laenusaaja ei ole täitnud endale laenulepinguga nr. 117-03 võetud kohustusi korrektselt ja ei ole tagastanud laenu kokkulepitud tingimustel, samuti ei ole kohustust terviklikult täitnud käendaja. 20.11.2006.a. ostis tsessioonilepingu alusel laenulepingust nr. 117-03 tuleneva nõudeõiguse (s.h. õiguse nõuda viiviseid ja intresse ning koos nõuet tagavate tagatistega) Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistult OÜ Maja Kagus (kostja, uue ärinimega HansaPlast OÜ) ( lisa 3 ). Nõude täitmisele andmise ajal s.o. seisuga 20.05.2009.a. oli viidatud laenulepingu ja käenduslepingu alusel täitamata kohustus summas 108 421,00 krooni, mis kujuneb alljärgnevalt: Laenulepingu kohaselt tuli laen summas 200 000 krooni tagastada hiljemalt 18.12.2004.a. Intressid laenu kasutamise eest vastavalt lepingule olid kokku 50 000 krooni, kuna X Õ oli osaliselt tasunud intressi, siis intressi jääk oli 47 325 krooni. Kokku seega kuulus 18.12.2004.a. laenusaaja poolt tagastamisele 247 325 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Pooled on kokku leppinud laenulepinus nr. 117-03 , et viivisemääraks on 0,5 % päevas. Viiviste suurus alates 18.12.2004.a. kuni 24.11.2006.a. ( s.o. ajani mil toimus esimene laekumine laenulepingu täitmiseks ) oleks arvestuslikult kokku 706 000 krooni ( 706 päeva * 200 000 * 0,5 % päevas ). Võlausaldaja, käitudes kohtupraktikast ja mõistlikkuse põhimõttest, on viiviseid arvestanud üksnes põhinõude suuruseni s.o. summas 200 000 krooni, mis ei ole ebamõistlik nagu seda väidab hageja. Seega seisuga 24.11.2006.a. olid laenulepingu alusel täitmata kohustused kokku 447 325 krooni ( põhinõue 200 000 krooni, intress 47 325 krooni ja viivised 200 000 krooni ). 24.11.2006.a. laekus laenu tagastamiseks esimene makse summas 160 225 krooni, seega tasumata summa jääk oli peale osalist laekumist 287 100 krooni ( 447 325 -160 225 ). 13.02.2009.a. on Y Õ õigusjärglase R Õ ( hageja ) poolt laekunud kostjale kaks makset:

lk 6 mis ei seondu iseseisva majandus – või kutsetegevusega. Hageja oma vastavasisulist väidet tõendanud ei ole. Laenusaaja X Õ kontolt ( lisa 1 ) on näha, et võetud laenu on kasutatud majandus - ja kutsetegevuses. Pool laenust, mida käendas Y Õ on üle antud tulu saamise eesmärgil OÜle Mora Turism. Äriregistri väljavõttest ( lisa 2 ) on ilmekalt näha, et laenuandjalt laenuks saadud vahendid paigutati koheselt edasi Rein ja Y Õ ühisesse ettevõtlusesse. Laenuraha paigutati osaliselt laenuna edasi OÜ-sse Mora Turism, samuti tasuti saadud laenu arvelt OÜ Mora Turism majandustegevusega seotud arveid. OÜ Mora Turism osanikuks ja juhatuse liikmeteks oli vastavalt registriandmetele R Õ ( Y Õ ja X Õ poeg), kes on üheselt mõistetavalt lähikondseks Y Õle ja X Õle, kes nimetatud isiku vahendusel tegutsesid ettevõtluses. Samuti on laenu arvelt tasutud laenusaajale ja käendajale kuuluvate äriühingute arveid. 05.11.2008.a. Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-89-08 on asutud seisukohale, et “Juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel”. Kostja leiab, et kui äriühingu osaniku ja juhatuse liikme lähikondne võtab laenu ja käendab võetud laenu eesmärgiga suunata rahalised vahendid edasi ettevõtlusesse tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses. Seega on laenuandjalt saadud rahalisi vahendeid kasutatud majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu on ka Y Õ käendus antud majandus – ja kutsetegevuses. Lisaks on 18.12.2003.a. sõlmitud käenduslepingus fikseeritud käenduse maksimumsumma. Olenemata asjaolust, kas tegemist on tarbijakäenduslepinguga või mitte on vastav leping kehtiv, kuna selles on märgitud käenduse maksimumulatus. Käenduslepingu punktis 2 on märgitud, et käendaja vastutab laenuandja poolt antud laenu summas 200 000 krooni ja laenuintresside mittetähtaegse tagastamise korral laenusaaja poolt kogu laenusumma, intresside ja viiviste ulatuses vastavalt laenulepingu tingimustele. Seega oli käenduslepingus fikseeritud käendaja poolt vastustuse ulatus, milleks on laenu põhiosa, intressid ja viivised. Seadusest ei tulene, et käenduse maksimumsuurus oleks määratletud numbritega. Antud juhul on see fikseeritud sõnades, mis ei ole vastuolus seadusest tulenevaga. Puudub vaidlus, et X Õ, kui laenusaaja ei ole täitnud endale laenulepinguga nr. 117-03 võetud kohustusi korrektselt ja ei ole tagastanud laenu kokkulepitud tingimustel, samuti ei ole kohustust terviklikult täitnud käendaja. 20.11.2006.a. ostis tsessioonilepingu alusel laenulepingust nr. 117-03 tuleneva nõudeõiguse (s.h. õiguse nõuda viiviseid ja intresse ning koos nõuet tagavate tagatistega) Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistult OÜ-g Maja Kagus (kostja, uue ärinimega HansaPlast OÜ). Nõude täitmisele andmise ajal s.o. seisuga 20.05.2009.a. oli viidatud laenulepingu ja käenduslepingu alusel täitamata kohustus summas 108 421,00 krooni, mis kujuneb alljärgnevalt: Laenulepingu kohaselt tuli laen summas 200 000 krooni tagastada hiljemalt 18.12.2004.a.

lk 7 Intressid laenu kasutamise eest vastavalt lepingule olid kokku 50 000 krooni, kuna X Õ oli osaliselt tasunud intressi, siis intressi jääk oli 47 325 krooni. Kokku seega kuulus 18.12.2004.a. laenusaaja poolt tagastamisele 247 325 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Pooled on kokku leppinud laenulepinus nr. 117-03 , et viivisemääraks on 0,5 % päevas. Viiviste suurus alates 18.12.2004.a. kuni 24.11.2006.a. ( s.o. ajani mil toimus esimene laekumine laenulepingu täitmiseks X Õ pankrotimenetluses ) oleks arvestuslikult kokku 706 000 krooni ( 706 päeva * 200 000 * 0,5 % päevas ). Võlausaldaja käitudes kohtupraktikast ja mõistlikkuse põhimõttest on viiviseid arvestanud üksnes põhinõude suuruseni s.o. summas 200 000 krooni, mis ei ole ebamõistlik nagu seda väidab hageja. Seega seisuga 24.11.2006.a. olid laenulepingu alusel täitmata Y Õl kohustused kokku 447 325 krooni ( põhinõue 200 000 krooni, intress 47 325 krooni ja viivised 200 000 krooni ). Põhivõlgniku X Õ pankroti väljakuulutamine 06.04.2005.a. ei mõjuta viivise arvestust käendaja suhtes. Riigikohus on oma 30.11.2010.a. lahendi nr. 3-1-1-121-10 punktis 13 märkinud: Kolleegium ei nõustu kostja arusaamaga, et kostja sai võlausaldaja nõude vastu esitada põhivõlgnikule PankrS § 35 lg 1 p-st 6 tuleneva vastuväite, et põhivõlgniku pankroti väljakuulutamise päeval tuli lõpetada põhivõlalt viivise arvestamine. Kolleegiumi arvates ei saa käendaja VÕS § 149 lg 2 järgi üldjuhul sellist põhivõlgniku vastuväidet esitada, sest käenduse olemusest tulenevalt on käenduslepingu eesmärgiks tagada võlausaldaja nõuete rahuldamine põhivõlgniku vastu ka juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja sellest tulenevalt kaotab võlausaldaja PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi õiguse nõuda pankroti väljakuulutamisest kuni nõude rahuldamiseni pankrotivõlgnikult viivist. Seega saab põhivõlgnik esitada PankrS § 35 lg 1 p-st 6 tuleneva vastuväite võlausaldaja vastu, kuid käendajal puudub üldjuhul VÕS § 149 lg 2 järgi sellise vastuväite esitamise õigus. Käendaja saaks sellise vastuväite esitada võlausaldaja vastu üksnes siis, kui käenduslepingus oleksid pooled sellise vastuväite esitamise õiguses kokku leppinud. Ka käesoleval juhul ei ole käenduslepingus sellise vastuväite esitamise õiguses kokku lepitud, mistõttu ei saa hageja kasutada PankrS § 35 lg 1 p-st 6 tulenevat vastuväidet. Seega on/oli võlausaldajal õigus jätkata käendaja suhtes viiviste ja intresside arvestamist, mida on ka kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega tehtud üksnes põhinõude ulatuses. 24.11.2006.a. laekus laenu tagastamiseks esimene makse summas 160 225 kroonii, seega tasumata summa jääk oli peale osalist laekumist 287 100 krooni ( 447 325 -160 225 ). 13.02.2009.a. on Y Õ õigusjärglase R Õ ( hageja ) poolt laekunud Y Õ käenduslepingust tuleneva kohustuse katteks kostjale kaks makset: 40 000,00 krooni, selgitusega “põhivõla lõppmakse nõude loovutamise leping 20.11. 2006.a.” 138 679,00 krooni selgitusega “kõrvalnõuded nõude loovutamise leping 20.11.2006.a.” Seega peale 13.02.2009.a. makset oli Y Õ võlajääk kokku 108 421 krooni ( 287 100 40 000 krooni – 138 679 krooni ). 20.05.2009.a. on kostja esitanud täitmisavalduse summas 108 421 krooni. Lähtudes nimetatud arvestuskäigust on kostja poolt 20.05.2009.a. täitmisele antud nõue põhjendatud ja seaduslik ning tugineb sõlmitud lepingutele.

lk 9 18.12.2004.a. Laenu tagastamise tähtajad vastavalt graafikule, tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule summas 350000 krooni; 18.12.2003.a. Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu ja Y Õ vahel sõlmitud käendusleping /t.l.55/, mis kuulub HLÜ ja X Õ vahel sõlmitud laenulepingu nr117-03 juurde. Käenduslepingu alusel kohustus käendaja Y Õ vastutama Hoiu-laenuühistu ees Hoiulaenuühistu poolt antud laenu 200000 krooni ja laenuintresside mittetähtaegse tagastamise korral Laenusaaja poolt kogu laenusumma, intresside ja leppetrahvi (viivise ulatuses vastavalt laenulepingu tingimustele. Käendusleping kehtib alates käenduslepingu sõlmimisest kuni laenulepingust ja selle täiendustest tulenevate kohustuste täitmiseni Hoiu-laenuühistu ees kas laenusaaja või käendaja poolt; 18.12.2003.a. koostas Rapla notar Kille Piibur’i kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping nr. 9859/t.l. 7/. Nimetatud lepingu punkt 3 kohaselt leppisid lepinguosalised kokku ning omanik seadis hüpoteegipidaja kasuks K Vallas K külas XXXXX asuvale kinnisasjale esimesele järjekohale hüpoteegi summas 350 000 krooni kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Lepingu punkt 4.1.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded, mis tulenevad 18.12.2003.a. sõlmitud laenulepingust nr. 117-03 ja selle võimalikest lisadest ning lepingu punkt 4.1.3. kohaselt on tagatud ka kõik nõuded X Õ abikaasa Y Õ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku abikaasa vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest. Tsessioonlepinguga /t.l. 56/ (nõude loovutamise lepingut), mille kohaselt HLÜ on 20.11.2006.a. loovutanud oma nõude X Õ ja käendaja Y Õ vastu Maja Kagus OÜ-le /t.l.56/; Lepinguga loovutas Hoiu-laenuühistu oma nõude X Õ kui laenusaaja ja käendaja Y Õ vastu Maja Kagus OÜ-le ( uus nimi OÜ HansaPlast). Lepingu kohaselt loovutati nõue summas 200 000 krooni põhivõlana, 136357,36 krooni intressi võlg ja viivised 689553,12 krooni. Kokku 1 025910,48 krooni. Kostja on 20. 05. 2009 kohtutäiturile esitanud täitmisavalduse, täitedokumendiks oli Rapla notari Kille Piiburi poolt 18. 12. 2003 koostatud notariaalne dokument 9859 /t.l. 7/, milleks oli kinnistu koormamise lepingu ja asjaõigusleping millega koormati X Õ ja Y Õ omandisse kuuluv XXXX K asuv kinnistu hüpoteegiga. Nõude suurus oli 108 421 eurot. Kostja on arvestanud nõude järgmiselt : Kostja nõue oli tagastamata laenuna 200 000 krooni, millele lisandus intress 47 325 krooni ja viivis 200 000 krooni, kokku 447 000 krooni. 24.11.2006.a. laekus laenu tagastamiseks esimene makse summas 160 225 krooni, seega tasumata summa jääk oli peale osalist laekumist 287 100 krooni ( 447 325 -160 225 ). 13.02.2009.a. on Y Õ õigusjärglase R Õ ( hageja ) poolt laekunud Y Õ käenduslepingust tuleneva kohustuse katteks kostjale kaks makset: 40 000,00 krooni, selgitusega “põhivõla lõppmakse nõude loovutamise leping 20.11. 2006.a.” 138 679,00 krooni selgitusega “kõrvalnõuded nõude loovutamise leping 20.11.2006.a.” Seega peale 13.02.2009.a. makset oli Y Õ võlajääk kokku 108 421 krooni ( 287 100 40 000 krooni – 138 679 krooni ).

06.04. 2005 kuulutas kohus välja X Õ pankroti. (ts. asi 2-05-24910) X Õ pankrotimenetluses on pankrotivara arvel kostjale makstud 160 225 krooni, tunnustatud nõue 247 325 krooni, seega saamata osa tunnustatud nõudest 87 100 krooni. Kostja on tunnistanud, et 13. 02. 2009 on hageja poolt tasutud veel 40 000 krooni ja 138 679 krooni, kokku 178 679 krooni. Kokku on laenulepingust tuleneva võla katteks makstud 338 904 krooni, e. 21659,91 eurot. Seega on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue rahuldatud. Kohus on seisukohal, et isegi kui arvestada , et tunnustatud põhinõudele ja intressidele summas 247 000 krooni peaks lisanduma viivis, siis ei saa viivisenõue põhivõlgniku vastu olla 200 000 krooni, nagu seda on käsitlenud kostja. Pankrotiseadus § 35 lg. 1 p. 6 järgi pankroti väljakuulutamisest lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Pankroti väljakuulutamise hetkeks oli sissenõutavaks muutunud viivis 109 000 (o.5 % 200 000x109) krooni Kokku nõue 356 325, makstud 338 904 krooni. Seega on võlg laenusaaja ja käendaja õigusjärglase poolt tasutud täielikult. Põhivõlgniku viivisevõlana saab käsitleda vaid 17 421 krooni e. 1113,40 €. Kuna kohus on tuvastanud käenduslepingu tühisuse, puudub alus selle väljamõistmiseks hagejalt kui käendaja õigusjärglaselt. Samal põhjusel ei saa viiviste arvestust käendaja suhtes jätkata peale põhivõlgniku pankroti väljakuulutamist, mis annaks kostjale võimaluse oma nõude suurendamiseks. VÕS § 6 sätestab hea usu põhimõtte järgimise kohustus teineteise suhtes, mis tagab õigluse võlasuhetes. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli alus nõude täitmisele pööramiseks käendaja õigusjärglase (hageja) suhtes. TMS § 2 p. 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Samas ei anna kohese sundtäitmise kokkuleppe olemasolu hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müüki, vaid seda saab teha üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. See tähendab, et võlgnik peab olema nõude rahuldamisega viivituses. Sissenõudja peab tõendama, et nõue on muutunud sissenõutavaks ja kui hüpoteegipidaja seda ei põhista, peab täitur keelduma täitemenetluse algatamisest, alustatud täitemenetluse aga TMS p 4 või 7 alusel lõpetama. Hüpoteegi realiseerimine on keelatud tagatava nõudeta, ehk siis teisisõnu tuleb täitmise alustamiseks esitada täiturile lisaks hüpoteegi seadmise lepingule lepingud, millest nõue tuleneb ja täpne võla arvestus, kuivõrd hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu. Täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest, kuid sissenõutavaks muutumist tuleb

12.2007 oli kostja esitanud hagi käendaja vastu (ts. asi nr. 2-07-52693) võla väljamõistmiseks. Tsiviilasja menetlus oli täitmisavalduse esitamise ajaks veel lõpetamata , lahend tehti 23. märtsil 2012 ja jõustus 22. 12. 2012. Kohus leiab, et kostja väide, et kuigi käendaja Y. Õ õigusjärglane on õigusliku aluseta Y Õ kohustuse täitmiseks maksnud 178 679 krooni, ei puuduta see summa X Õ kohustuse täitmist, viitab ilmselgelt asjaolule, et kostja ei soovigi teise poole suhtes käituda hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sisuliselt täideti samast laenulepingust tulenevat nõuet ja seadus ei keela kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt, vaatamata sellele, et temal puudub lepinguline suhe laenuandjaga. Kohus on asunud seisukohale, et täitmisavalduse esitamise ajaks puudus kostjal tegelikult selgelt väljendatud nõue hageja vastu, mistõttu täitemenetluse läbiviimine on lubamatu ja põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitmine tuleb tunnistada lubamatuks ja täitemenetlus lõpetada. Menetluskulu TsMS § 162 järgi hagimenetluse kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg. 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg. 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldaja peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.