07.veebruaril 2013.a. kell 15.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-12971
Tsiviilasi
AUhagi BMOÜ vastu töövaidluses ja BMOÜ hagi AU vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
AU hagi 32 331,22 eurot BMOÜ hagi 1 595 eurot AU(isikukood XXX, elukoht XXX), AU tehinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma (OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, Tallinn 10116 e-post: [email protected]). BMOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), Kostja seaduslik esindaja MR, Kostja tehinguline esindaja Heli Raidve-Kostenok (Heli Raidve Tööõigusabi AS, asukoht: Gonsiori 25-12, Tallinn, e-post: [email protected]), Kostja tehinguline esindaja Peeter Tava (e-post: [email protected]),
15.jaanuaril 2013.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja seaduslik esindaja MR. Kostja tehinguline esindaja Heli Raidve-Kostenok Kostja tehinguline esindaja Peeter Tava
RESOLUTSIOON
1.Jätta AU hagi BMOÜ vastu töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töötasu, puhkusehüvitise, ülesütlemise hüvitise ja viivise saamiseks rahuldamata.
3.Tuvastada AU poolt BMOÜ ja AU vahelise 27.12.2010.a. sõlmitud töölepingu nr.
14 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ülesütlemise tühisus. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud AU kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.AU esitas 29.03.2012.a Harju Maakohtule hagi BMOÜ vastu töövaidluses. Harju Maakohus võttis AU hagiavalduse 11.04.2012.a määrusega menetlusse. Tööandja BMOÜ esitas 08.04.2012.a. Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse töötaja AU vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. 05.06.2012.a. otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/790 rahuldas töövaidluskomisjon avalduse ja tuvastas BMOÜ ja AU vahel 27.12.2010.a. sõlmitud töölepingu nr. 14 ülesütlemise alates 08.03.2012 TLS § 91 lg 2 p 2 järgi tühisuse. AU ei nõustunud töövaidluskomisjoni 05.06.2012.a. otsusega ja esitas kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 10.08.2012.a. määrusega võttis Harju Maakohus taotluse menetlusse ja liitis BMOÜ hagi AU vastu ühte menetlusse (tsiviilasi nr. 2-12-12971). Töötaja nõue ja selle põhjendused
2.Töötaja poolt kohtule 29.03.2012.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.12.2010.a. töölepingu nr. 14, mille kohaselt asus töötaja alates 01.01.2011.a. tööandja juures tegevjuhina täistööajaga tööle. Tööleping sõlmiti tähtajatult ja katseajata. Töölepingu kohaselt kohustus tööandja töölepingu lõppemisel tasuma hüvitist brutosummas 20 000 eurot. Põhipalgaks leppisid pooled kokku 1 800 eurot. Tööandja on perioodil 01.09.2011.a. kuni 08.03.2012.a tasunud töötajale töötasu 8 614,76 euro võrra töölepingus kokkulepitust vähem. Kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, ütles töötaja töölepingu erakorraliselt üles. Töölepingu ülesütlemise avalduse saatis töötaja 08.03.2012.a. kell 09:00:39 tööandja üldisele ja juhatuse liikme elektronposti aadressile. Samal päeval edastas tööandja vastavalt kell 18:55:11 ja 21:51:13 töötajale kaks töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust. Tööandja on tasunud töötajale 08.03.2012.a. 597,31 eurot selgitusega „veebruari töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis.“ Töötaja on seisukohal, et tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine on tühine. Töötaja leiab, et lähtuda saab vaid esimesest töölepingu ülesütlemiseavaldusest, mille tööandja edastas talle 08.03.2012.a. kell 18:55:11. Kuivõrd tööandja saatis oma töölepingu ülesütlemise avalduse töötajale samalt elektronposti aadressilt, kuhu töötaja oli 09:00:39 edastanud omapoolse töölepingu ülesütlemise avalduse, pidi tööandja selleks
ajaks olema kätte saanud töötaja avalduse töölepingu ülesütlemiseks. Töötaja märgib, et ei nõustu ühegi tööandjapoolses töölepingu ülesütlemise avalduses talle etteheidetava teoga, mida tööandja on 08.03.2012.a ülesütlemisavalduses käsitlenud. Töötaja on seisukohal, et tööandja on tasunud talle perioodil 01.09.2011.a. kuni 08.03.2012.a. töötasu kokkulepitust vähem, samuti ei ole tööandja hüvitanud kasutamata jäänud ning aegumata põhipuhkust rahas ega ole tasunud töölepingus kokkulepitud töölepingu ülesütlemise hüvitist. Töötaja palub tuvastada BMOÜ ja AU vahel 27.12.2010.a. sõlmitud töölepingu tööandjapoolne 08.12.2012.a. ülesütlemise tühisus, mõista BMOÜlt välja brutosummadena vähemmakstud töötasu summas 8 614,79 eurot, kasutamata jäänud ning aegumata puhkusehüvitis summas 2 121,43 eurot, ülesütlemise hüvitis summas 20 000 eurot ning sätestatud summa sissenõutavaks muutunud viivis (29.03.2012.a seisuga 284,27 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras põhinõudelt kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi põhinõudelt kuni kostja poolt põhinõude täieliku tasumiseni. Jätta kõik menetluskulud BMOÜ kanda.
3.Kohtuistungil jäi töötaja kõikide varasemas avalduses esile toodud asjaolude ning seisukohtade juurde. Töötaja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Tööandja vastuväited ja põhjendused, tööandja nõue töötaja vastu
4.Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt tööandja hagi ei tunnista. Tööandja on seisukohal, et BMOÜ on kõik rahalised kohustused AU ees täitnud ja töötaja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tööandja vastuse kohaselt on AUBMOÜ vähemusosaniku I OÜ juhatuse liige. 2010.a. oktoobris-novembris selgusid probleemid BMOÜ raamatupidamises, mille eest vastutas AU. BMOÜ juhatuse liige püüdis 05.11.2010.a. saada AU käest finantsaruandlust, sh 2009.a. ja 2010.a. raamatupidamise väljavõtteid ning ligipääsu BMOÜ raamatupidamisprogrammile, kuid hageja ei vastanud sellekohasele kostja esindaja e-kirjale. Ühtlasi selgus, et AU on asutanud BMOÜ-ga konkureeriva ettevõtte IMPSI, lisaks on registreerinud internetidomeeni XXX, millest sai sisuliselt kostja poolt hallatava internetiportaali XXX Hispaanias tegutsev koopia. Kostja leiab, et hageja kopeeris sellega BMOÜ ärilahendusi nii kontseptsiooni- kui ka infotehnoloogilises vallas. Kuivõrd AU volitused BMOÜ juhatuse liikmena olid lõppenud juba 09.07.2010.a. otsustas BMOÜ enamusosanik, et juhatuse liikmena jätkab Marge Rahu. Äriregister tegi vastavasisulise kande 16.12.2010.a. AU kandis 17.12.2010.a. omavoliliselt BMOÜ pangakontodelt oma isiklikule kontole 145 000 krooni ja lasi samal päeval kolmandal isikul ära viia BMOÜ ruumidest BMOÜ raamatupidamisdokumendid. 20.12.2010.a. saatis BMOÜ juhatuse liige AU kirja, milles tegi muuhulgas AU ettepaneku omastatud raha ja raamatupidamisdokumentide tagastamiseks ning tegi ettepaneku, et BMOÜ sõlmib AU tähtajatu töölepingu tegevjuhi ametikohal põhimõttel, et nii AU kui ka MR saavad BMOÜ-st täpselt ühesuurust tasu ja hüvesid. 21.12.2010.a selline kokkulepe sõlmiti. 27.12.2010.a. sõlmisid BMOÜ ja AU töölepingu, mille kohaselt asus AU tööle BMOÜsse töölepingu nr. 14 alusel tegevjuhina alates 01.01.2011.a. AU tööülesandeks oli muuhulgas ka raamatupidamise korraldamine äriühingus. Töölepingus oli sätestatud AU palgaks 1800 eurot, kuid pooled sõlmisid 31.01.2011.a. tagasiulatuvalt kokkuleppe töölepingu tingimuste muutmiseks perioodil 01.01.-30.04.2011.a. Nimetatud muudatusega lepiti kokku, et nii AU kui ka MR põhipalk on 360 eurot. 2011.a. mais leppisid pooled suuliselt kokku, et AU töötasu ei taastata ja töötasuks on jätkuvalt 360 eurot. AU töötasu suurust ei vaidlustanud, saamata töötasu kohta nõudeid ei esitanud, samas maksis AU endale töötasu ise. 06.07.2011.a. sõlmisid pooled kokkuleppe töölepingu tingimuste muutmiseks, mille kohaselt otsustasid pooled kehtestada perioodiks 01.07.-30.08.2011.a põhipalgaks senise 360 euro asemel 329 eurot. Pärast nimetatud muudatuse kehtivuse lõppemist pidi AU töötasu taastuma endises määras so summas 360 eurot. Nimetatud tasu
on AU ka makstud. Töötasu ülekandeid tegi töötaja endale ise. Samas suuruses maksti töötasu ka BMOÜ juhatuse liikmele Marge Rahule. 2012.a veebruaris selgus, et AU on oma töökohustusi oluliselt rikkunud ja tekitanud BMOÜ-le olulises ulatuses kahju. 22.02.2012.a. esitas kostjat esindav advokaadibüroo AU nõude kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 27 800 eurot. AU on rikkunud tegevjuhi finantsjuhtimise juhendi nõudeid. Nii on AU väljastanud fiktiivseid arveid BMOÜ nimel, väljastanud korduvalt arveid tegelikult BMOÜ poolt osutatud teenuste eest enda juhitava äriühingu BMOÜ poolt. Alates 23.02.2012.a. AU enam tööle ei ilmunud, kirjadele ja sõnumitele ei vastanud, tööandja poolt määratud tähtajaks seletuskirja ei esitanud. Tööandja oli seisukohal, et sellises olukorras ei ole töösuhte jätkamine võimalik ja otsustas töötajaga töölepingu erakorraliselt lõpetada töötajast tuleneval põhjusel alates 08.03.2012.a. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise avaldusse sattus eksitav kirjaviga, saatis tööandja samal päeva töötajale uue, parandatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. AU esitas 08.03.2012.a. tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tööandjast tuleneval põhjusel. Tööandja on seisukohal, et töötaja töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine, tööandja ei ole hilinenud töötasu maksmisega. Samuti ei ole tööandja kohelnud töötajat ebaväärikalt. Tööandja esitas Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse nõudega tuvastada AU töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus. Kohtuistungil jäi tööandja oma seisukohtade juurde ja palus jätta töötaja hagi rahuldamata ning rahuldada tööandja hagi töötaja vastu. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et AU hagiavaldus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et tuleb rahuldada BMOÜ hagi AU vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
6.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et BMOÜ ja AU sõlmisid 27.12.2010.a. töölepingu nr. 14. (t/l 8-11, 86-92, TVK t/l 21-22). Nimetatud lepingu p. 1.1 järgi asus AU tööle alates 01.01.2011.a. BMOÜ tegevjuhi ametikohale brutopõhipalgaga 1 800 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et nii töötaja kui ka tööandja on 08.03.2012.a. esitanud teineteisele vastastikku töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused. Poolte vahel on vaidlus selles, kelle töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on kehtiv.
7.Töötaja on 08.03.2011.a. esitanud tööandjale avalduse, milles ütles erakorraliselt üles 27.12.2010.a. töölepingu alates 08.03.2011.a. põhjusel, et tööandja ei ole pikema perioodi vältel vaatamata tööandja juhatuse liikme korduvatele suulistele lubadustele töötasu võlgnevust töötaja ees kõrvaldanud. Lisaks tugines töötaja avalduses sellele, et tööandja on töötaja suhtes esitanud kolme viimase kuu jooksul erinevaid alusetuid süüdistusi, mis rikuvad töötaja mainet (t/l 15-16, 115-116, TVK t/l 27).
8.Töölepingu seaduse (TLS) § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 104 lg 1 peab tulenevalt töölepingu ülesütlemine
vastama materiaalsetele ja formaalsetele tingimustele. Kui töölepingu ülesütlemine ei vasta sellistele tingimustele, on ülesütlemine tühine. TLS § 91 lg 1 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 1 j 2 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel ja/või tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
9.Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja tugineb sellele et tööandja ei ole talle pika aja vältel maksnud töölepingus kokkulepitud tasu. Kohus ei nõustu töötaja seisukohaga selles, et tal oli käesoleval juhul mõjuv põhjus töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt ülesütlemiseks. Tööandja on selgitanud, et pooled leppisid pärast töölepingu sõlmimist tagasiulatuvalt kokku väiksemas töötasus kui töölepingus märgitud. Nii selgub kohtule esitatud tõenditest, et 31.01.2011.a. on pooled allkirjastanud lisa nr. 2 töölepingule nr. 14 töölepingu tingimuste muutmise, millise järgi töötaja bruto põhipalk ajavahemikul 01.01.-30.04.2011.a. on 360 eurot, mille tähtaja möödumisel taastub töötaja palk endises määras (t/l 93, TVK t/l 23). 06.07.2011.a on pooled allkirjastanud lisa nr. 2 töölepingule nr. 14 töölepingu tingimuste muutmise, millise järgi töötaja bruto põhipalk ajavahemikul 01.07.-30.08.2011.a. on 329 eurot, mille tähtaja möödumisel taastub töötaja palk endises määras (t/l 94, TVK t/l 23 pöördel). Tööandaja on seisukohal, et endiseks määraks oli 360 eurot, kuivõrd pooled leppisid mais 2011.a. suuliselt kokku, et AU töötasu suurust ei taastata ning brutopalgaks jääb 360 eurot.
10.Töötaja on seisukohal, et palgakokkuleppe muutmine perioodil september 2011.a kuni töösuhte lõpuni ei ole tõendatud. Kohus sellega ei nõustu. TLS § 12 lg 1 järgi saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma kokkulepe makstava töötasu kohta, mistõttu peab muudatus töötasu suuruses olema vormistatud kirjalikult, kuid selle nõude rikkumine ei muuda lepingumuudatust tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg-st 1 tuleneb tehingu vormivabaduse põhimõte, mille kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tööleping sõlmitakse TLS § 28 lg 1 järgi kirjalikult. Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab TsÜS § 77 lg 3 esimese lause kohaselt muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 83 lg 1 rakendub ka tehingu muutmise vormile. Töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (RKTKO 3-2-1-608). Ka on Riigikohtu tsiviilkolleegium seisukohal, et juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud (RKTKO 3-2-1-17-09).
11.Kohtule esitatud pangaväljavõttest selgub, et AU töötasu jaanuaris 2011.a. oli netosummas 277 eurot, veebruaris 306,70 eurot. Märtsist kuni juulini 2011.a maksti töötaja kontole palgana igakuiselt 301,10 eurot, augustipalk maksti välja 08.09.2011.a. summas 236,87 eurot. Edasi maksis tööandja töötajale töötasu alates septembrist 2011.a. kuni jaanuarini 2012.a. netosummas 301,10 eurot (t/l 95). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole töötajale makstud ka mais ega juunis 2011.a. (so ajal, kui 31.01.20111.a sõlmitud palgakokkuleppe muudatus oli lõppenud) töötasu esialgselt kokkulepitud summas 1 800
eurot. Töötaja ei ole esile toonud, et mais ja juunis 2011.a. eest sai ta vähem palka, kui oli kokkulepitud. Vastavasisulist nõuet töötaja esitanud ei ole. Ka ei ole töötaja tuginenud mai ja juuni vähemsaadud palgale oma 08.03.2012.a. töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses. Vastupidi, töötaja esindaja kinnitas 15.01.2013.a kohtuistungil, et pooltel oli kokkuleppe töötasu alandamise kohta. Seega on töötaja nõustunud sellega, et pooled leppisid mais 2011.a. kokku, et töötasu ei taastata töölepingus sätestatud määras ning tema töötasu suuruseks jääb 360 eurot.
12.Kohus nõustub tööandja käsitlusega selles, et kui juulis 2011.a leppisid pooled kokku tähtajaliselt töötasu vähendamise summani 329 eurot, siis tähtaja möödumisel oli töötasu suuruseks enne vähendamist kokkulepitud summa so 360 eurot, mitte töölepingus märgitud summa 1 800 eurot nagu ekslikult leiab töötaja. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et töötajale on töötasu makstud vastavalt kokkulepitud töötasu suurusele.
13.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et töötaja tegelikkuses ei nõustunud 360 euro suuruse palgaga alates septembrist 2011.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 23 lg 2 kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Sama seaduse § 196 lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega tuleb nimetatud VÕS üldsätetest, et ka töölepingulistes suhtes on vajalik eelnev tähelepanu juhtimine kohustuste rikkumisele. Antud juhul töötaja nimetatud viisil käitunud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuivõrd töötaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks ta tööandjalt vähem makstud töötasu varem ei nõudnud, saab sellest teha järelduse, et tegelikult olid pooled jõudnud kokkuleppele selles, et töötasu suurus oli nii mais ja juunis 2011.a. ning ka alates septembrist 2011.a. 360 eurot, sest töötaja on oma käitumisega sellega nõustunud.
14.Kohtul puudub käesoleval juhul alus eeldada, et töötaja ei soovinud pöörduda saamatajäänud töötasu nõudega tööandja poole, sest ei tahtnud tööandjaga konflikti sattuda. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et tegemist ei ole tavapärase tööandja – töötaja töösuhtega, vaid töötaja AU ja tööandja seaduslik esindaja MR olid pikaajalised äripartnerid. Ka oli AU ajavahemikul 09.07.2007.a.-16.12.2010.a. tööandja juhatuse liige. Äripartnerlus nähtub kohtule esitatud MRG C OÜ ja OÜ poolt 13.01.2011.a. sõlmitud osanikevahelisest lepingust ning samal päeval sõlmitud käenduslepingutest, millega AU ja MR käendavad vastastikku oma äriühingute osanikevahelisest lepingust tuleneva leppetrahvi kohustusi (t/l 34-42). Ei ole eluliselt usutav, et ettevõtte üks äripartner ning tegevjuht ja pikaaegne endine juhtorgani liige ei pöördu teise partneri poole ei kirja ega eposti või muus nõude taasesitamist võimaldavas vormis, et juhtida tähelepanu vähemsaadud töötasule. Lisaks märgib kohus ka seda, et töötaja oli käesoleval juhul tööandja tegevjuht, kelle ametikohustuste hulka kuulus muuhulgas ka palgaarvestuse korraldamise tagamine ja sellega kaasneva aruandluse koostamine ja esitamine (TVK t/l 26). Samuti vastutas töötaja raamatupidamise korraldamise korrektsuse ja seaduslikkuse eest (t/l 86). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et töötaja on saanud tööandjalt töötasu vastavalt kokkulepitud töötasu suurusele ning töötajal puudus alus lõpetada tööandjaga tööleping põhjusel, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
15.Ka tugines töötaja töölepingu ülesütlemisel sellele, et lisaks on töötaja suhtes esitanud kolme viimase kuu jooksul erinevaid alusetuid süüdistusi, mis rikuvad töötaja mainet. Konkreetseid asjaolusid töötaja avalduses esile toonud ei ole. TLS § 95 lg 1 järgi töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
ülesütlemisavaldusega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus juhib tähelepanu, et töötaja ei pea töölepingu ülesütlemise avalduses viitama konkreetsele seadusesättele, kuid seadus kohustab töötajat töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses esile tooma põhjuse st asjaolu, mis ajendab töötajat töölepingut erakorraliselt lõpetama. Töölt erakorralise lahkumise põhjuse esiletoomine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on vajalik ka selleks, et tööandja (ning vajadusel töövaidlust lahendav organ) saaks hinnata töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust. Käesoleval juhul ei ole töötaja toonud esile konkreetseid asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, millest nähtuvalt saaks kohus hinnata kas tööandja on rikkunud töötaja mainet. Seega ei ole töötaja töölepingu ülesütlemise avalduses toodud põhjendused kinnitust leidnud ning kohus on seisukohal, e töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.
16.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et töötaja on saanud töötasu vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele, jätab kohus rahuldamata ka töötaja nõude töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks. Töötaja taotles tööandjalt lisaks põhivõlgnevusele ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 ja TsMS 367 alusel. Kuna kohus ei pea hageja töötasunõuet tööandja vastu põhjendatuks, siis ei rahulda kohus ka töötaja viivisenõuet.
17.Järgmisena annab kohus hinnangu, kas tööandjal oli mõjuv põhjus töölepingu erakorralises ülesütlemiseks. TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ja/või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Tööandja on töötajale 08.03.2012.a. edastanud kaks 27.12.2010.a. töölepingu nr. 14 erakorralise ülesütlemise avaldust. Tööandja lõpetas töölepingu töötajaga erakorraliselt põhjusel, et töötaja on tekitanud tööandjale kahju summas 4 690,40 eurot ning on lisaks seadnud ohtu tööandaja vara säilimise. Töötajale edastatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused on sisult identsed, kuid esimene avaldus kannab 08.02.2012.a kuupäeva ja töölepingu ülesütlemise kuupäevaks on 08.03.2011.a.(t/l 19-21), teise avalduse kuupäevaks on märgitud 08.03.2012.a ning töölepingu ülesütlemise kuupäevaks on samuti 08.03.2012.a (t/l 24-26). Tööandja juhatuse liige on teise avalduse kaaskirjas märkinud, et esimeses avalduses oli kirjaviga ning teine avaldus on lõplik ja korrigeeritud versioon (t/l 28). Kohus nõustub käesoleval juhul tööandajaga selles, et tegemist on ühe ja sama töölepingu ülesütlemise avaldusega, ning teise avaldusega on tööandja parandanud esmases avalduse märgitud kuupäevades esinenud ebatäpsused. Mõlemad avaldused on tööandja poolt allkirjastatud 08.03.2012.a., kuigi esimesena töötajani jõudnud avaldus kandis 08.02.2012.a kuupäeva. Seega leiab kohus, et tegelikkuses on tööandja esitanud töötajale ainult ühe töölepingu ülesütlemise avalduse.
18.Tööandja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses tuginenud sellele, et töötaja on väljastanud fiktiivseid arveid BMOÜ nimel, väljastanud korduvalt arveid tegelikult BMOÜ poolt osutatud teenuste eest enda juhitava äriühingu BMOÜ poolt. Oma väidete kinnitamiseks esitas tööandja kohtule arved, mis olid väljastatud erinevatele ettevõtetele töötajale kuuluva BMOÜ nimelt. Tööandja on seisukohal, et tegelikkuses on arved esitatud teenuste eest, mida osutas teenustesaajatele tegelikkuses BMOÜ. Töötaja nimetatud seisukohtadele sisulisi vastuväiteid ei esitanud ega esitanud ka tõendeid, et arved on esitatud teenuste või kauba eest mida vahendas lepingupartneritele talle kuuluv äriühing BMOÜ. Samuti nähtub kohtule esitatud e-kirjadest, et arvete saajad mõistsid, et tegelikkuses osutas neile teenuseid BMOÜ (t/l 106,108-109). Ka nähtub kohtule esitatud
e-kirjast, et BMOÜ kajastas sisendkäibemaksu hulgas fiktiivset OÜ BM arvet summas 6 000 eurot ning asjas on tehtud maksuotsus 12.2-3/3913-19 (t/l 101). Samuti on BMOÜ esindaja pöördunud kuriteoteatega õiguskaitseorganite poole ning AU suhtes on Põhja Ringkonnaprokuratuur alustanud 06.08.2012.a. kriminaalmenetlust nr. 12730000346 KarS § 201 tunnustel (t/l 162-165). Töötaja väited, et tegelikkuses toimus arvete väljastamine tööandja juhatuse liikme teadmisel ja heakskiidul ei ole tõendamist leidnud. Töötaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks juhatuse liikme heakskiit või suunis arvete esitamiseks teise ettevõtte nimel, kui teenuseid on osutanud tegelikkuses BMOÜ. Lisaks oli töötajal töölepingu- ja ametijuhendijärgne kohustus tagada BMOÜ raamatupidamise korraldamise korrektsus ja seaduslikkus. Ei saa asuda seisukohale, et fiktiivsete arvete esitamine või teise ettevõtte nimel arvete esitamine teenuste eest, mida osutas tööandja oleks korrektne ja seaduslik. Kohus leiab, et ülaltoodut tuleb kvalifitseerida kui tegu, mis on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse töötaja suhtes ja millega on tööandjale tekitatud kahju ning seega on töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatud. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades oli põhjendatud TLS § 98 lg 2 alusel töölepingu ülesütlemine ilma etteteatamistähtaega järgimata alates 08. märtsist 2012.
19.Töötaja nõuab ka hüvitist vastavalt töölepingule, mille p. 9.3 leppisid pooled kokku, et töölepingu lõppemisel kohustub tööandja tasuma töötajale hüvitist brutosummas 20 000 eurot. Tööandjal tekib õigus nimetatud hüvitise maksmisest keelduda ja seda välja maksmisel vähendada üksnes juhul, kui tööandja on töölepingu erakorraliselt ülesöelnud mõjuval põhjusel, mille alusel oleks tööandja poolt töötajale nimetatud hüvitise maksmine ebaõiglane ja põhjendamatu (t/l 10). Kohus leiab, et kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et tööandja ütles töötajale kehtivalt töölepingu erakorraliselt töötajast tulenevast põhjusel üles TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7 alusel, oleks töölepingu p 9.3 kokkulepitud hüvitise töötaja kasuks väljamõistmine ebaõiglane. Töötaja nõue hüvitise summas 20 000 eurot saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
20.Eeltoodu alusel tuleb rahuldad BMOÜ hagi AU vastu, AU hagi BMOÜ vastu tuleb jätta rahuldamata.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 1 595 eurot. Eeltoodust tulenevalt on töötaja hagi hind 32 331,22 eurot ning tööandja hagi hind 1 595 eurot. Menetluskulude jaotamine
23.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud käesoleval juhul AU kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.