Viktor Kuritsõni hagi Saaremaa Kala OÜ vastu ja Saaremaa Kala OÜ hagi Viktor Kuritsõni vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2467,53 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. detsembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Kuritsõni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) – Viktor Kuritsõn (ik: 36201266018), esindaja Pille Toom Vastustaja (kostja) – Saaremaa Kala OÜ (rk: 11000032)
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 2. detsembri 2011.a otsus muutmata ja Viktor Kuritsõn’i apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud Viktor Kuritsõn’i kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 16.02.2011 otsusega nr 9.2-2/3286-10 rahuldamata Viktor Kuritsõni nõude Saaremaa Kala OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise saamiseks kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest. Töövaidluskomisjon mõistis Saaremaa Kala OÜ-lt V. Kuritsõni kasuks välja lähetustasu 671,07 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 16.02.2011 otsusega nr 9.2-2/3812-10 rahuldamata Saaremaa Kala OÜ avalduse V. Kuritsõnilt töölepingu rikkumisega süüliselt tekitatud kahju 12 316,39 krooni ja enammakstud päevaraha 3500 krooni väljamõistmiseks.
2.V. Kuritsõn esitas 14.04.2011 maakohtule Saaremaa Kala OÜ vastu hagi, milles palus tunnistada Saaremaa Kala OÜ 04.10.2011 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisust ning mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses, hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja (13 päeva) eest, töö- ja puhkusetasu ja päevaraha ülekandmisega viivitamise eest viivis võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni ning välislähetuse päevaraha 671,07 eurot. Hagiavalduse kohaselt asus töötaja Saaremaa Kala OÜ-s tööle 19.10.2009 sõlmitud töölepingu alusel autojuhina. 06.10.2010 andis tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (dateeritud 04.10.2010), millega ütles töölepingu üles alates 08.10.2010 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel. Avalduse kohaselt põhjustasid töölepingu erakorralise ülesütlemise alljärgnevad töötaja teod: 1) 23.-25.09.2010 ei vastanud töötaja tööandja telefonidele ega sõnumitele, töötaja jättis tööandja teavitamata takistustest tööülesannete täitmisel; 2) töölähetuse aruannete raamatupidamislikul kontrollimisel on töötaja esitatud aruannetes ilmnenud märkimisväärne veoauto kütuse ülekulu. Töötaja eespool kirjeldatud käitumine põhjustas tööandjale märkimisväärse varalise kahju, kuivõrd osutus võimatuks tähtaegselt tarnida lepingupartnerile SIA Saiva Anno tellitud kaupa, mis põhjustas konservitööstuse seiskumise, ning tähtaegselt täita lepingupartneri DHL veotellimust, mis tõi kaasa lepingulise sanktsiooni 500 eurot. Töötaja leidis, et ei ole töökohustusi rikkunud. Ta on alati vastu võtnud telefonikõned ja sõnumid. Töötajale ei ole teada antud tema kasutuses olnud auto normaalset kütusekulu, samuti ei ole tööandja kehtestanud kütusekulu normi. Kütusekulu suurenemise põhjuseks oli veoki tehnilise hoolduse puudulikkus. Töötaja on sellest tööandjaga rääkinud, kuid tööandja keeldus remondist. Enne töölt vabastamist ei hoiatatud töötajat seoses kütuse ülekuluga. Saaremaa Kala OÜ hagile vaidles V. Kuritsõn vastu.
3.Saaremaa Kala OÜ esitas 13.04.2011 maakohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras ning V. Kuritsõni vastu hagi kahju 12 316,29 krooni (787,15 eurot) hüvitamiseks ja enammakstud päevaraha 3500 krooni (223,69 eurot) tagastamiseks.
Maakohus liitis 07.10.2011 määrusega V. Kuritsõni hagi Saaremaa Kala OÜ vastu ja Saaremaa Kala OÜ hagi V. Kuritsõni vastu töövaidluses ühte menetlusse. Saaremaa Kala OÜ töötaja hagi ei tunnistanud ning leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole tühine. Töötaja pani tööandja suhtes toime vääritu teo, omastades tööandja arvel soetatud kütust ja jättes põhjendamatult ilmumata tööülesannete täitmisele. Veoki Renault Magnum kütusekulu tõendamiseks esitas tööandja väljatrüki Auto24 foorumi autoriseerimata kasutaja arvamusest, mille kohaselt peaks veoki keskmine kütusekulu jääma 29 – 33 l/100 km. Portaalis Autoline.co.ee oleva müügikuulutuse järgi on müügis oleva veoki Renault Magnum kütusekulu 27 l/100 km. Töötaja kasutuses olnud veoki kütusekulu ei saanud ületada 40 l/100 km. Veokil oli luba teha rahvusvahelisi vedusid, seega vastas see kõigile kehtestatud nõuetele. Tööandja kontrollis veoki kütusekulu perioodil 06.07.-23.08.2010. Kontrolltabelist nähtub, et kütusekulu kasvas märkimisväärselt alati pärast veoki saabumist laadimisele Saaremaale (kus asub töötaja elukoht). Tööandja ei ole kehtestanud kütusekulu norme, kuid on üldtuntud asjaolu, et veoki kütusekulu ei saa ületada 40 l/100 km. Kontrolltabelist nähtub, et veoki keskmine tavaline kütusekulu oli 37 l/100 km.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 2. detsembri 2011 otsusega V. Kuritsõni hagi Saaremaa Kala OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks rahuldamata. V. Kuritsõni ja Saaremaa Kala OÜ vahel sõlmitud tööleping on Saaremaa Kala OÜ poolt kehtivalt üles öeldud alates 8. oktoobrist 2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kohus mõistis välja Saaremaa Kala OÜ-lt V. Kuritsõni kasuks hüvitise töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest 349,74 eurot, välislähetuse päevaraha 671,07 eurot, viivise lõpparve tasumisega viivitamise eest 62,96 eurot, kokku 1083,77 eurot, ja viivise summalt 671,07 eurot alates 3. detsembrist 2011 kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (7% + EKP intress aastas). Kohus jättis rahuldamata Saaremaa Kala OÜ hagi V. Kuritsõni vastu kahju hüvitamiseks 787,15 euro ulatuses ja välislähetuse päevaraha tagastamiseks 223,69 euro ulatuses. Kohus jättis Saaremaa Kala OÜ kanda tema enda kõik menetluskulud ja 25% V. Kuritsõni õigusabikuludest. V. Kuritsõni kanda jäävad kõik tema enda menetluskulud, välja arvatud 25% tema õigusabikuludest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 7 alusel ebaseaduslik, kuna tööandja poolt töötajale süüks pandud rikkumine – ei vastanud 23.-25.09.2010 tööandja telefonidele ja sõnumitele, ei ole põhjuslikus seoses tööandjal väidetavalt tekkinud kahjuga. Kohus oli seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on põhjendatud. Töötaja kasutuses olnud veokil oli kütuse ülekulu, mis on tõendatud ka töötaja vande all antud seletusega, mille kohaselt on tal olnud T.R. juttu suurest kütusekulust. Tööandja on veoki kütusekulu kohta teinud arvestuse (TVK tl 167-168), algandmeteks on töötaja poolt lähetuse aruandesse märgitud tankimised, läbisõidud sõidumeerikute kohaselt, maksete tegemise kviitungid ja sõidulehed (TVK tl 95-161). Arvestusest nähtuvalt on tööandja kokku arvutanud perioodil 10.07.-25.09.2010 (peakirjas ja loendis ekslikult 25.08) läbitud kilomeetrid ja tangitud kütuse. Kokkuvõttest nähtub, et 06.07.-10.07.2010 on veok läbinud 163 km marsruudil Maardu-Nasva-Pärnu, tangitud on 283,16 l kütust ja kütusekulu on 69,92 l/100 km. Edasi on sama sõiduk tarbinud kütust pikema aja jooksul (10.07.06.08.2010) 36,48 – 39,7 l/100 km, mida tööandja peab normaalseks. 06.08.-07.08.2010
marsruudil Maardu-Nasva-Pärnu on lühikesel vahemaal kütusetarbimine 53,5 l/100 km. 13.09.-14.09.2010 marsruudil Ventspils-Nasva-Riia on kütusekulu taas 61,75 l/100 km. Edasi on veoki kütusetarbimine normilähedane 41,11 l/100 km. Tööandja esindaja on väitnud, et kütusetarbimine suurenes järsult siis, kui töötaja sõitis veokiga koju Nasvale. Sellisele fenomenile ei osanud mõistlikku selgitust anda ka töötaja, kelle väitel kütusekulu sõltub koorma kaalust, sõidukiirusest ja veoki tehnilisest seisundist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega põhjendust veoki ootamatult ja lühiajaliselt halvenenud tehnilise seisundi kohta, samuti eriliselt suure sõidukiiruse ja koorma kaalu osas teatud lühikestel marsruutidel. Kütuse erakorraline ja seletamatu suurenenud kulu võrreldes tavapärasega võib olla põhjustanud tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. Veoki kütusekulu on selle tehniline näitaja ja sõltub sõidukist. Seega ei pea tööandja kehtestama sõidukile kütusekulu normi. Sõidukile valmistaja poolt ettenähtud kütusekulu olulist ületamist peab suutma põhjendada sõiduki kasutaja. Töötaja ei ole tõendanud, et 53,5 – 69,92 l suurune kütusekulu 100 km kohta on tema kasutuses olnud veoki tavapärane kütusekulu. Kui see ei ole tavapärane kütusekulu, tuleb töötajal tõendada, millistel asjaoludel on kütusekulu aeg-ajalt kindlatel asjaoludel hüppeliselt suurenenud. Töötaja väitel ei olnud veok tehniliselt korras. Veoki juht vastutab teel olles sõiduvahendi tehnilise korrasoleku eest. Milles seisnes veoki (ajutine) tehniline mittekorrasolek, seda töötaja selgitada ei osanud. Töötaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduk ei olnud aeg-ajalt tehniliselt korras, tarbides liialt palju kütust, ja et ta pöördus selle probleemiga juhtkonna poole. Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatuse tõttu ei ole töötajal õigust nõuda hüvitist töölepingu lõpetamise eest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.V. Kuritsõn esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. detsembri 2011 otsuse tühistamist osaliselt, osas, millega jäeti rahuldamata V. Kuritsõni hagi Saaremaa Kala OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja tuvastati, et V. Kuritsõni ja Saaremaa Kala OÜ vahel sõlmitud tööleping on Saaremaa Kala OÜ poolt kehtivalt üles öeldud alates 8. oktoobrist 2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, ja jäeti V. Kuritsõni kanda kõik tema enda menetluskulud, välja arvatud 25% õigusabikuludest, ning uue otsuse tegemist, millega tunnustada Saaremaa Kala OÜ poolt V. Kuritsõnile esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisust, mõista V. Kuritsõni kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses, summas 2467,53 eurot, ja panna kõik menetluskulud Saaremaa Kala OÜ kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine ka ülesütlemisavalduse p-st 2 tulenevalt. Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, siis tuleb tööandjalt vastav hüvitis välja mõista. Apellandi keskmine töötasu oli 822,51 eurot kuus, seega kolme kuu hüvitis on 2467,52 eurot; 2) ei olnud tööandja kehtestatud firmas veoautode kütusenorme. Apellant näitas aruannetes kütusekulu sellisena nagu see tegelikult oli. Ei saa rääkida kütuse märkimisväärsest ülekulust teadmata kütuse normaalkulu. Tööandja ei ole tõendanud ega kohus tuvastanud, milline oli veoauto normaalne kütusekulu ja kui palju oli ülekulu ning et selles on süüdi töötaja. Kohus on tuginenud ülekulu osas tööandja esindaja ütlustele ja tööandja poolt suvaliselt tehtud arvestusele perioodi 10.07.-25.08.2010 kohta, millest ei nähtu väidetav kütusekulu/ülekulu. Tööandjal tulnuks esitada väidetava raamatupidamisliku kontrolli materjalid ning apellandi poolt tööandjale esitatud originaalaruanded ja sõidulehed, millest nähtub ka kütusekulu. Kuna originaaldokumente ei esitatud, siis puudus kohtul võimalus
kontrollida, kas ja kui palju ülekulu esines. Apellant vaidleb vastu ka väitele, et kütusetarbimine suurenes siis, kui apellant sõitis Nasvale. Eeltoodud väide on paljasõnaline, kuna ei toetu ühelegi dokumentaalsele tõendile. Apellandil oli tööandjaga juttu sellest, et auto võtab liialt palju kütust. Apellant esitas tööaruanded ja sõidulehed, millelt oli näha ka kütusekulu. Seega oli tööandjal ülevaade, palju kütust kulub, ning tööandja kohustus oli võtta tarvitusele meetmed olukorra parandamiseks. Tööandja ei võtnud midagi ette, et välja selgitada ja likvideerida ülekulu põhjus. Apellandi arvates ei olnud veoki pihustid korras. On üldteada fakt, et kui diiselautode pihustid ei ole korras, siis suureneb oluliselt kütusekulu. Tööandja remonti teha ei lasknud; 3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et töötaja peab tõendama, millistel asjaoludel veoki kütusekulu suurenes. Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et „töölähetuse aruannete raamatupidamislikul kontrollimisel on töötaja poolt esitatud aruannetes ilmnenud märkimisväärne kütuse ülekulu“, siis ta peab seda asjaolu faktiliselt põhjendama eelkõige ülesütlemisavalduses. Kuigi ülesütlemise alusena on nimetatud raamatupidamislikku kontrolli, siis sellist dokumenti ei ole kohtule esitatud. Tekib kahtlus, kas üldse mingit kontrolli teostati. Ülesütlemisavaldus on kütuse ülekulu osas paljasõnaline ja põhistamata. Tööandja ei ole tõendanud, et töötaja käitumise/töökohustuste rikkumise ja kütuse ülekulu vahel esineb põhjuslik seos ning milline on töötaja osa/süü ülekulus. Tõendamiskoormis töötaja põhjustatud väidetava ülekulu osas on tööandjal, mitte töötajal; 4) peab üldjuhul TLS § 88 lg-st 3 tulenevalt töölepingu ülesütlemisele eelnema hoiatus. Ei saa pidada normaalseks, et kui kogu töötamise aja esines apellandi kasutuses olnud veokil ülekulu töötaja süül, siis tööandja ei hoiatanud töötajat ja ei andnud aega vea parandamiseks, vaid ütles töölepingu erakorraliselt üles. Kuna tööandja on jätnud töötaja hoiatamata, on töölepingu erakorraline ülesütlemine seaduse kohaselt tühine; 5) täitis apellant oma tööülesandeid korralikult. Ka tööandja kinnitas kohtuistungil, et „meie tahe oli töösuhet jätkata, meil ei olnud etteheiteid Kuritsõnile tööülesannete täitmise kohta. Kahjuks läks suhtlemine inetuks, sõnumite vastastikune vahetamine ei toonud edu“. Kuna tööandja kinnitas kohtuistungil, et neil ei olnud töötajale etteheiteid tööülesannete täitmise osas, jääb arusaamatuks ülesütlemisavalduse etteheide märkimisväärsest kütuse ülekulust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustas apellant maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata V. Kuritsõni hagi OÜ Saaremaa Kala vastu temaga sõlmitud töölepingu erakorralise avalduse tühisuse tunnustamiseks ning luges, et pooltevaheline tööleping on kehtivalt üles öeldud alates 08.10.2010.a TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, jättes V. Kuritsõni kanda kõik tema menetluskulud, v.a 25 % tema õigusabi kuludest. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus vaidlustatud ka osas, millega kohus jättis OÜ-lt Saaremaa Kala apellandi kasuks välja mõistmata 2467,53 € suuruse hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel seoses töösuhte ebaseadusliku lõpetamisega.
Seega sõltub asja lahendamine peamiselt sellest, kas tõendamist on leidnud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud asjaolud. Vaidluse all on TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamine. Nimetatud sätte kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, mh kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
8.Tööandja Saaremaa Kala OÜ on menetluses asunud seisukohale, et töötajast tulenevaks mõjuvaks põhjuseks, mis mõlemapoolseid huve arvestades ei võimaldanud töösuhteid jätkata, oli töötaja V. Kuritsõni tegu, mille tagajärjel kaotas tööandja usalduse töötaja vastu. Usalduse kaotuse põhjustanud teona tõi tööandja esile selle, et V. Kuritsõni poolt tööülesannete täitmiseks kasutatud veokil esines ajavahemikul 10.07. – 25.09.2010.a märkimisväärne kütuse ülekulu. Tööandja oli seisukohal, et kütusekulu suurenemine teatud perioodidel ei saanud olla seotud muude asjaoludega kui töötaja käitumisega. Pooltel ei ole vaidlust iseenesest selles, et teatud perioodidel tarbis apellandi poolt kasutatud veok tavapärasest rohkem kütust. Vaidlus on aga selles, kas kütusekulu suurenemist oli alust ette heita autojuhina töötanud apellandile. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses piisava põhjalikkusega kontrollinud kõiki neid väiteid ja asjaolusid, millele tugineb apellant oma apellatsioonkaebuses.
9.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kütuse ülekulu tekkimise hindamise eelduseks ei ole tööandja poolt eelnevalt kütusekulu piirnormide kehtestamine. Maakohus märkis põhjendatult, et veoki kütusekulu on selle tehniline näitaja ja sõltub sõidukist, mitte tööandjast. Samuti on maakohus teinud kindlaks kütuse ligikaudse normaalkulu ca 40 l 100 km kohta ning seda eelkõige lähtudes konkreetse sõidukiga apellandi poolt läbitud marsruutidel tavapäraselt keskmiselt kulunud kütuse hulgast. Küll aga pidanuks sõidukile selle tootja poolt ettenähtud kütusekulu olulist ületamist suutma põhjendada sõiduki vahetu kasutaja (s.o autojuhina töötanud apellant), mida aga viimane usutavalt teinud ei ole.
10.Apellatsioonkaebuses ei ole töötaja (apellant) toonud esile, missugused tema esitatud väiteid või tõendid sõiduki ülekulu põhjustada võinud tehniliste rikete kohta jättis maakohus asja lahendamisel arvestamata. Hageja on avaldanud paljasõnaliselt arvamust, et veoauto vajas remonti ja et pihustid ei olnud korras, kuid tõendeid selle kohta esitatud ei ole, mida on põhjendatult märkinud ka maakohus. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, nagu oleks töötaja teavitanud tööandjat vajadusest kõrvaldada veokil tehnilisi rikkeid, mis põhjustasid ülemäärast kütusekulu. Maakohtu 11.11.2011.a protokollist (t lk 87) nähtuvalt on apellant andnud vande all ütlusi selle kohta, et Ratas (s.o tööandja seaduslik esindaja T. Ratas) on paaril korral ülekulu maininud. Ütluste sisust ei nähtu, et probleemist oleks tööandjat teavitanud apellant, vaid tegemist võis olla ka tööandja poolse tähelepanu juhtimisega kütusekulu ülemäärasele suurusele. Esitatud ei ole usutavat selgitust, miks avaldusid väidetavad rikked üksnes aeg-ajalt ning seejärel muutus kütusekulu taas normilähedaseks.
11.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks maakohus jaotanud asjas ebaõigesti tõendamiskoormise. Maakohus on õigesti leidnud, et apellandil (hagejal) tulnuks tõendada oma väiteid seoses veoki tehniliste riketega, mis võisid põhjustada aeg-ajalt kütusekulu suurenemise. Kuna vaidlust ei ole selles, et vaidlusalustel perioodidel oli veoauto apellandi otseses valduses ja kasutuses, siis ei vajanud täiendavat tõendamist põhjuslik seos kütuse ülekulu ja apellandi käitumise vahel.
12.Õige on iseenesest apellandi seisukoht, et kütuse ülekulu tekkimise fakti pidi tõendama tööandja, kuid seda on tööandja asja materjalidest nähtuvalt ka teinud. Maakohus on põhjalikult analüüsinud tööandja esitatud dokumentatsiooni, mille põhjal tuvastas tööandja kütuse ülekulu (kohtuotsuse lk 6). Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtu arvates alust hinnata tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et
asjas ei nähtu kontrolli läbiviimist, mille tulemuste põhjal võinuks kütusekulu ilmneda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tööandja poolt koostatud kütusekulu arvestustabel (TVK toimiku lk 167-168) põhineb töötaja enda poolt esitatud lähetusaruannetel, sõidumeerikutel, maksekviitungitel ja sõidulehtedel (TVK toimiku lk 95161). Tegemist on dokumentidega, mille õigsust ei ole kahtluse alla seatud ning mis võivad olla aluseks ka raamatupidamise korraldamisel. Põhjendamatud on apellatsioonkaebuse väited, nagu ei oleks kohtule esitatud kontrollimist võimaldavaid materjale originaalaruannete ja sõidulehtede näol. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 6 kohaselt võetakse töövaidluskomisjonis asja lahendamise materjalid tsiviilasja toimikusse ning esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Toimikus olevatelt dokumentidelt nähtuvad nii töötaja poolt veokiga läbitud marsruudid, kilometraaž kui ka keskmine kütusekulu.
13.Põhjendatud ei ole ka apellandi seisukoht, nagu pidanuks TLS § 88 lg 3 kohaselt tööandja poolsele töölepingu erakorralisele ülesütlemisele kohustuslikus korras eelnema tööandja hoiatus. Tööandja poolt hoiatuse esitamine on kohustuslik juhul, kui tööleping öeldakse üles töötaja kohustuse rikkumise (TLS § 88 lg 1 p 3) või tema töövõime vähenemise tõttu (§ 88 lg 1 p 2). Hoiatamine ei ole aga kohustuslik juhul, kui töösuhe lõpetatakse erakorraliselt usalduse kaotuse tõttu (§ 88 lg 1 p 5).
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele, samuti kohtu põhjendustega, ega pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kütusekulu erakorraline ja seletamatu suurenemine võrreldes tavapärasega võib olla põhjustanud tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu ning see andis tööandjale aluse öelda töötajaga sõlmitud tööleping kehtivalt erakorraliselt üles 04.10.2010 avaldusega alates 08.10.2010.a. Sellest tulenevalt jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja 2467,53 € suurune hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
15.Maakohus jaotas õigesti ja põhjendatult ka esimese astme kohtu menetluses kantud menetluskulud ning ringkonnakohus ei muuda selles osas maakohtu otsust.
16.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.