2-09-40167 AZ hagi OÜ I vastu TLS § 82 alusel hüvitise, saamata jäänud palga, puhkusehüvitise ja viivise nõudes 2024,40 eurot
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AZ(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja RÕS korras vandeadvokaat Edith Sassian (Advokaadibüroo Edith Sassian & KO, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ I (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja prokurist Paul Toom
Kohtuistungi toimumise aeg
16.10.2012, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada AZ ja OÜ I vahel 15.03.2009.a. sõlmitud tööleping nr 35 lõppenuks EV TLS § 82 lg 1 alusel alates 27.04.2009.
3.Välja mõista OÜ I AZ kasuks EV TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis summas 1342,13 (tuhat kolmsada nelikümmend kaks eurot ja kolmteist eurosenti) eurot.
4.Välja mõista OÜ I AZ kasuks saamata jäänud põhipalk summas 682,26 (kuussada kaheksakümmend kaks eurot ja kakskümmend kuus eurosenti) eurot.
Jätta rahuldamata AZ hagi OÜ I vastu saamata jäänud puhkusehüvitise ja viivise nõudes.
6.Jätta rahuldamata OÜ I taotlus 16.10.2012 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 10 % ulatuses AZ ja 90% ulatuses OÜ I kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas 28.04.2009 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) kostja vastu avalduse, milles palus kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel 21 000 krooni ja palga maksmisega viivitamise eest 300 krooni viivist. 21.05.2009 TVK lõpetas menetluse seoses sellega, et hageja ja kostja töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud. 26.05.2009 esitas hageja uue avalduse TVK-le. 16.07.2009 TVK otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/2507-09 TVK rahuldas hageja avalduse, millega luges hageja ja kostja vahel 16.03.2009 sõlmitud töölepingu lõppenuks töötaja algatusel 27.04.2009, mõistis välja kostjalt hageja kasuks kahe kuu keskmise palga summas 21000 krooni ja viivise palga maksmisega viivitamise eest 300 krooni.
2.14.08.2009 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse hageja poolt TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja palus jätta hageja nõude 21 000 krooni saamiseks rahuldamata. Harju Maakohtu 07.09.2010 otsusega rahuldati hagi ja mõisteti kostjalt välja kahe kuu keskmine palk 21 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2011 otsusega tühistati Harju Maakohtu 07.09.2010 otsus ning saadeti tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
3.29.11.2011 esitas hageja Harju Maakohtule täiendava nõude, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks saamata jäänud palk 682,26 eurot ja viivis 141,14 eurot alates 28.04.2009 kuni 29.11.2011 ning alates 30.11.2011 viivisemääras 0,15 eurosenti päevas kuni kostja poolt võla tasumiseni. Harju Maakohtu 16.08.2012 määrusega võeti menetlusse hageja hagi kostja vastu saamata jäänud palga ja viivise nõudes ning liideti hageja hagiga kostja vastu hüvitise nõudes ühte menetlusse. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
4.Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.03.2009 töölepingu. Töölepingu järgi pidi kostja maksma hagejale töötasu 10.04.2009, kuid maksis selle 14.04.2009. 13.04.2009 teatas ettevõtte direktor GT hagejale, et ta on töölt lahti lastud, põhjendades seda asjaoluga, et hageja on kohustatud ületunde tegema. 14.04.2009 tuli hageja oma dokumentidele järele, mille peale GT ütles, et tal ei ole aega hagejaga tegeleda ja käskis hagejal ilma dokumentideta ettevõttest lahkuda. 16.04.2008, 18.04.2008 ja järgnevatel päevadel kostja ei andnud hagejale tööraamatut, lõpparvet ega vallandamisakti. 21.04.2009 tahtis G. T töölepingu lõpetada 14.04.2009 kuupäevaga, millest hageja keeldus. Seejärel visati hageja tööraamat lauale ja ähvardati, et hageja mingit lõpparvet ei saa ja hageja vallandatakse töölt puudumise eest.
5.Kostja ei teavitanud hagejat töölepingu lõpetamise alusest ega edastanud hagejale töölepingu lõpetamise teadet. EV TLS §-s 71 järgi tööleping lõpeb poolte kokkuleppel,
tähtaja möödumisel, töötaja algatusel, tööandja algatusel, kolmandate isikute nõudmisel või pooltest sõltumatutel asjaoludel. Alused töölepingu lõpetamiseks tööandja algatusel on sätestatud EV TLS §-s 86. Pooltevahelises töösuhtes ühtegi neist töölepingu lõppemise alustest ei tuvastatud. Töölepingu lõpetamise vormistamine eeldab töölepingu lõpetamise aluse äranäitamist. Kui kostja leidis, et ta soovib lõpetada töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis oleks ta saanud sellel alusel tööleping lõpetada järgides EV TLS §-des 86 p 5 ja 102 sätestatut. Kostja ei lõpetanud töölepingut EV TLS-s ette nähtud alusel ja korras. Seega kehtis pooltevaheline tööleping kuni 27.04.2009, mil hageja edastas kostjale töölepingu lõpetamise avalduse EV TLS § 82 alusel tähtkirja teel kostja äriregistris registreeritud aadressile ja hageja töölepingu lõpetamise avaldus tuleb kostjale kätteantuks ja tööleping lõppenuks alates 27.04.2009 EV TLS § 82 lg 1 alusel.
6.EV TLS § 49 punkti 1 alusel tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ja punkti 2 alusel maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Hageja jätkas tööl käimist peale 14.04.2009 kuni töölepingu lõpetamiseni 27.04.2009. Kostja ei lubanud hagejat tööle ega kindlustanud tööga. ITVS § 7 lg 1 alusel nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kostja ei ole ITVS § 7 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud töölepingu EV TLS § 82 alusel lõpetamise õigust. EV TLS § 82 lg 2 alusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1 lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hageja palub mõista kostjalt välja EV TLS § 82 lg 2 järgne hüvitis summas 21 000 krooni. Kostja hilines 2009.a märtsi palga maksmisega 4 päeva ja hageja palub kostjalt välja mõista palga maksmisega viivitamise eest palgaseaduse § 35 alusel viivis 300 krooni.
7.Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on aegunud. Hageja ei ole kasutanud TVK-s
õigusabi, ta ei valda eesti keelt. On näha, et TVK-le esitatud avaldused on tehtud kirjaoskamatult, kuid see ei tähenda, et nendest ei saa lugeda välja hageja tegelikku tahet. Hageja pöördus TVK poole avaldusega 28.04.2009. Selles väljendas hageja selgelt, et 13.04.2009 ütles tööandja talle, et töötaja on töölt vallandatud, seepärast, et töötaja on kohustatud tegema ületunde. Samuti on avalduses väljendatud, et töötaja käis peale 14.04.2009 iga päev tööl, kuid tööandja teda tööle ei lubanud. 21.04.2009 soovis tööandja lõpetada temaga töölepingu tagantjärele 14. kuupäevaga, millega töötaja ei nõustunud ning 21.04.2009 visati talle täidetud tööraamat. Avalduse viimases lauses palus töötaja lahendada tekkinud intsident ja sundida ettevõtet maksma töölepingu tasuna avaldajale kahe kuu töötasu 21 000 krooni (TLS § 82) ning viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest summas 300 krooni. Avaldusele oli lisatud töötaja venekeelne kiri tööandjale, kus töötaja palus selgelt lõpetada tööandjal tööleping TLS § 82 alusel. Nende dokumentide tõlgendamisest selgub töötaja tegelik tahe ja nõue tunnistada töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. 21.05.2009 lõpetas TVK asjas menetluse ITVS § 15 lg 2 p 2 alusel, sest töötaja ei ilmunud TVK istungile. ITVS § 15 lg 3 kohaselt asja menetluse lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel uuendab TVK asja menetluse, kui avaldaja taotleb töövaidlusasja uuesti menetlusse võtmist. Sellisel juhul kohaldatakse aegumise kohta sätestatut. Hageja viimane faktiline tööpäev oli tööandja juures 13.04.2009, peale seda hagejat enam tööle ei lubatud. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada 21.04.2009, kui talle visati tööraamat. Hageja pöördus TVK poole ITVS § 6 lg 2 ettenähtud ühe kuu jooksul. 26.05.2009 esitatud avaldust tuleb lugeda menetluse uuendamise avalduseks ning kohaldada üldist hagi aegumise regulatsiooni. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt hagi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Hagi aegumine peatus 28.04.2009 kuni 21.05.2009 ning jätkus 22.05.2009 kuni 25.05.2009, siis uuesti peatus.
Sellelt tulenevalt mahub TVK menetluse uuendamise avaldus TLS § 143 lg 2 ja ITVS § 6 lg 2 ettenähtud ühekuulisesse tähtaja sisse ning nõue tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel on tähtaegne ning ei ole aegunud.
8.Hagejal on saamata jäänud palk (töötasu aprilli 2009 eest ja puhkusetasu, mis kokku moodustavad lõpparve). Lõpparvet ja aprilli 2009 palka ei ole kostja seni hagejale maksnud. Hageja oli tööl 13.04.2009, kuid samal päeval väidetavalt vormistatud korraldust töölepingu lõpetamise kohta töödistsipliini rikkumise eest ei ole töötajale tutvustatud. Samuti ei ole selles korralduses juttu sellest, et tegelikult on töötaja töölt vabastatud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Korralduses puudub viide seadusele, mille alusel tööleping väidetavalt lõpetati. Aprilli 2009 töötasu ja saamata jäänud puhkusetasu arvestamisel lähtub töötaja sellest, et tööleping on lõpetatud 27.aprillil 2009.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust, et töötaja kuutasu oli 10 500 krooni (671, 07 eurot). Töölepingu punkti 6.1. kohaselt on töötaja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Seega saamata jäänud palk 27.aprilli 2009 seisuga on 10 675 krooni ehk 682, 26 eurot (aprilli 2009 töötasu 9 450 krooni ja puhkusetasu 1 225 krooni).
10.Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates 28.04.2009 järgnevalt: 141, 41 eurot (viivis alates 28.04.2009 kuni täiendava nõude esitamise päevani 29.11.2011) ning alates 30.11.2011 viivisemääras 0, 15 eurosenti päevas kuni tööandja poolt võla tasumiseni. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja vastuväidete kohaselt asus hageja 16.03.2009 neljakuulise katseajaga kostja tehasesse tööle. Märtsikuu töötulemused olid head. Aprilli esimesel poolel rikkus hageja neljal korral jämedalt töökorda: 02.04.2009 ei ilmunud tööle, 08.04.2009 hilines tööle, 09.04.2009 lahkus loata töökohalt kell 15:00 ja 10.04.2009 hilines tööle. Hageja töös esines praak konteineri ML 35 m3 keevitamisel. Tulenevalt eeltoodust lõpetas kostja juhatuse liige G. Tevet alates 14.04.2009 hagejaga töösuhte katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel. Ülalmainitud asjaolud leidsid kajastuse tootmisdirektori poolt koostatud dokumentides ning tehase direktori korraldustes (03.04.2009, 08.04.2009,10.04.2009 ja 13.04.2009), millega hagejale avaldati noomitused. Mainitud korraldused on tehtud hagejale teatavaks kõikide tehase töötajate juuresolekul enne töökäskude tööpäevaks andmist. Korralduse ärakirja vastuvõtmisest hageja keeldus, mille kohta tehti vastav märge kostjapoolses töölepingus ja tööraamatus. Hageja töölepingusse jäi vastav märge tegemata, kuna hageja keeldus töölepingut kostjale andmast. Samuti keeldus hageja andmast allkirja kostja käsutuses olevale töölepingule. Kostja leiab, et ta on hagejaga lõpetanud töölepingu 14.04.2009 TLS § 86 p 5 alusel ja hagejal puudub õiguslik alus töölepingu lõpetamiseks alates 27.04.2009.a TLS § 82 alusel, sest töösuhe temaga lõpetati tööandja algatusel 14.04.09. a EV TLS § 86 p 5 järgi ning vormistati kooskõlas kehtinud õiguskorraga.
13.Kostja on seisukohal, et isegi kui lähtuda hageja sõnadest, et 21.04.2009. a „GT tahtis töölepingu lõpetada 14-da kuupäevaga millest mina keeldusin. [...] Siis visati minu tööraamat lauale...“, siis nendest ühemõtteliselt tuleneb, et hagejal tekkis õiguslik alus mitte töölepingu lõpetamiseks tema algatusel, vaid õigus vaidlustada selle lõpetamise õigsust ning tuginedes TLS §-le 119 nõuda hüvitist tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest. Eeltoodust tuleneb, et hageja teadis täpselt, et tööleping temaga on lõpetatud tööandja algatusel 14.04.2009. a TLS § 86 p 5 järgi. Peale seda oli tal seaduslik alus (TLS § 143 lg 2, ITVS § 6 lg 2) ühe kuu jooksul pöörduda töövaidlusorgani poole üksnes töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudega. Selle asemel esitas ta
28.04.2009. a avalduse TVK-le ja palus tunnistada tööleping lõppenuks tema algatusel ehk TLS § 82 järgi. 21.05.2009. a TVK istungile hageja ei ilmunud ning TVK lõpetas vaidlusasja menetluse. Täpselt samasisulise avaldusega pöördus hageja TVK poole 26.05.2009 ehk rohkem kui 30 päeva pärast töölepingu kostja poolt ülesütlemist 14.04.2009. a. Järelikult hageja esimene nõue kostja vastu aegus ning ei kuulu rahuldamisele, sest ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Peale seda kui hageja ei ilmunud TVK 21.05.2009 istungile ja TVK lõpetas vaidlusasjas menetluse, puudus töövaidlusorganil õiguslik alus hageja samasisulise 26.05.2009 avalduse läbivaatamiseks TLS §143 lg 2 ja ITVS § 6 lg 2 tähendustes. TVK pidi lõpetama asja menetlemise aegumise tõttu. Kostja leiab, et hageja nõuded kostja vastu on aegunud ning ei kuulu rahuldamisele.
14.Kostja on seisukohal, et hageja nõue tema vastu aprillikuu palga saamiseks on vastuolus faktiliste asjaoludega, sest tööleping hagejaga lõpetati 14.04.2009 tööandja algatusel. Töötasu aprillikuu eest jäi maksmata, kuna hageja süül tekkis praak konteiner ML 35 m3 keevitamisel (PalS § 19 lg 1). Puhkusetasu kasutamata puhkuse eest (27 päeva) hagejale ei makstud 02.04.2009. a tööle mitteilmumise, 08.04.2009 ja 10.04.2009 hilinemiste ning 09.04.2009. a töölt loata lahkumise eest. Hageja poolt 29.11.2011 esitatud täiendav saamata jäänud palga nõue kostja vastu on TLS § 143 lg 1 alusel aegunud. Kostja leiab, et hagejal oli peale töölepingu ülesütlemist seaduslik alus pöörduda töövaidlusorgani poole tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise ning mitte saamata jäänud palga nõudega, sest palk on töötasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 9.4-2/2507 olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
16.Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on 16.03.2009 sõlmitud tööleping nr 35 ja hageja samal päeval asus 4- kuulise katseajaga keevitajana tööle kostja tehases. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud 14.04.2009 kostja algatusel TLS § 86 lg 5 alusel või 27.09.2009 hageja algatusel TLS § 82 alusel. Samuti on pooltel erimeelsused, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt saamata jäänud palka ja puhkusehüvitist. Kostja on palunud kohaldada hageja nõudele aegumist.
17.Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kõigepealt tuvastada, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu on lõppenud 14.04.2009 kostja algatusel või 27.09.2009 hageja algatusel.
18.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist kostja poolt hagejaga 14.04.2009 töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel. Töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg 2 järgi kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutel, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.a. 1. juulit senikehtinud seadust. 01.01.2009 — 30.04.2009 kehtinud
Eesti Vabariigi Töölepingu seadus (edaspidi EV TLS) § 73 lg 1 alusel tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Töölepingu lõpetamise kanne tuli teha töölepingu mõlemale eksemplarile. EV TLS ei näinud ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ning lepingu lõpetamist vormistamata (Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07 ja Riigikohtu 25. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-09). Töölepingu lõppemiseks peab olema alati seaduses sätestatud alus. Kohus leiab, et juhul kui kostjal oli alus lõpetada hagejaga tööleping katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, siis oleks ta saanud sellel alusel töölepingu lõpetada järgides EV TLS §-des 73, 86 p 5 ja 102 sätestatut. Kostja väidab, et kostja juhatuse liige GT lõpetas oma 13.05.2009 korraldusega alates 14.04.2009 töösuhted hagejaga TLS § 86 p 5 alusel. Kostja väidete kohaselt korralduse ärakirja vastuvõtmisest hageja keeldus, selle kohta on tehtud vastav märge tööandjapoolsesse töölepingusse ning tööraamatusse. Oma töölepingu esitamisest kostjale hageja keeldus. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks teavitanud hagejat töölepingu lõpetamise alusest ning edastanud hagejale töölepingu lõpetamise teate. Hageja pöördus 28.04.2009 ja 26.05.2009 avaldusega töövaidluskomisjoni. Kostja ei ole esitanud töövaidluskomisjonile kostja poolt 03.04.2009, 08.04.2009, 09.04.2009, 10.04.2009 ja 13.04.2009 vormistatud korraldusi (TLK 14-18). Nimetatud korraldused on välja ilmunud alles 14.08.2009 kohtule esitatud taotluses. Kõigile nendele korraldustele on alla kirjutanud ühed ja samad isikud. GT, IR, MK ja R . GT ja IR on kostja juhatuse liikmed. Vaidlust ei ole selles, et MK on GT poeg, kes ei töötanud kostja juures. Kohus leiab, et tegemist on omavahel seotud ja asjast huvitatud isikutega ning nende allkirjad antud korraldustel ei tõenda hagejale väidetavate noomituste tegemist ja korraldustest hageja teavitamist. Samuti on nimetatud korraldused vastuolus teiste kostja poolt esitatud tõenditega. Kostja poolt esitatud aprill 2009 töögraafikust nähtub, et R ei viibinud 1.-3. aprill 2009 tööl, 8. ja 9. aprillil jäi tööle hiljaks ning 10. ja 11. aprilli 2009 kanded on ilmselgelt parandatud (tlk 12). Eelnimetatu tõendab, et R ei saanud viibida hagejale noomituste tegemise juures. Kohtu hinnangul eelnimetud korraldused on tõenäoliselt vormistatud kostja poolt tagantjärele õigustamaks kostja käitumist. Kostja poolt 13.04.2009 tehtud korraldust hagejaga töölepingu lõpetamise kohta alates 14.04.2009 ei ole üritatud hagejale kätte toimetada.
19.Kostja väidab, et lähtudes TLS –st 73 tegi töölepingu lõpetamise kohta kande hageja tööraamatusse ja tööandja kasutuses olnud töölepingusse, hageja valduses olnud töölepingusse jäi kanne töölepingu lõpetamise kohta tegemata, sest hageja keeldus lepingut tööandjale esitamisest. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et töölepingu lõpetamiseks piisab kande tegemiseks tööraamatusse. Töölepingu lõpetamise kande tegemine tööraamatus ei vabasta tööandjat TLS § 73 lg-1 sätestatud kohustustest töölepingu lõpetamise vormistamiseks. Hageja tööraamatu väljavõttest ei nähtud töölepingu lõpetamise alus (TVK tlk 12). Samas töölepingu lõpetamise vormistamine tähendab just töölepingu alusel äranäitamist.
20.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-99 märkinud, et kui töölepingu lõpetamist pole võimalik töötajale teatavaks teha töökohas, tuleb tööandja kohustus teatada töötajale töölepingu lõpetamisest, lugeda täidetuks tähitud kirjaga vastava teate saatmisega töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta. Seega juhul kui kostjal ei olnud võimalik mingil põhjusel töölepingu lõpetamist teatavaks teha hageja töökohas, oleks kostja saanud edastada töölepingu lõpetamise teate hagejale tähitud kirjaga, seda kostja aga teinud ei
ole. Samuti oleks kostjal olnud võimalik töölepingu lõpetamine teatavaks teha tunnistajate juuresoleku. Ka seda võimalust ei ole kostja kasutanud.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukoha, et kostja ei lõpetanud hagejaga töölepingut EV TLS-s ette nähtud alusel ja korras, mistõttu hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping ei lõppenud 14.04.2009 TLS § 86 p 5 alusel.
22.EV TLS § 49 punkti 1 alusel tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ja punkti 2 alusel maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Hageja väidetel jätkas ta tööl käimist peale 14.04.2009 kuni töölepingu lõpetamiseni 27.04.2009. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ei lubanud hagejat tööle ega kindlustanud tööga. EV TLS § 82 lg 1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Hageja on edastanud kostjale 27.04.2009 tähitud kirjaga avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ja 2 kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks (TVK tlk 18). Kostja väidab, et ta ei ole hageja poolt 27.04.2009 edastatud teadet töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel kätte saanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ( TsÜS) § 29 lg 1 alusel on juriidilise isiku asukoht tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Osaühingu asukoht ja aadress tuleb äriseadustiku § 145 p 2 kohaselt kanda registrisse. Kostja pidanuks ise hoolitsema, et ta oleks töölepingu lõpetamise avalduse registrisse märgitud aadressilt kätte saanud. TsÜS § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama sätte lõike 2 järgi tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sama sätte lõike 3 alusel lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja esindajatel pidi olema mõistlik võimalus kostja registrisse kantud aadressil saadetud dokumentidega tutvuda. Seega tuleb lugeda hageja töölepingu lõpetamise avaldus kostjale kätteantuks. Kostja ei ole vastanud hageja avaldusele ega vaidlustanud hageja poolt töölepingu lõpetamise avaldust ITVS § 6 lg 1 sätestatud ühe kuu jooksul. Seega kehtis pooltevaheline tööleping kuni 27.04.2009, mil hageja edastas kostjale töölepingu lõpetamise avalduse EV TLS § 82 alusel tähtkirja teel kostja Äriregistris registreeritud aadressile.
23.Järgnevalt käsitleb kohus kostja poolt hageja nõude suhtes esitatud aegumise vastuväidet. Kohus leiab, et nimetatud kostja vastuväide ei ole põhjendatud ja hageja nõue töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ei ole aegunud. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
24.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega hagi esitamiseks nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p-le, on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seadusega sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. TsÜS § 160 lg 3 sätestab, et nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva
menetluse jõustunud lahendi lõppemisega. TsÜS §168 lg 1 näeb ette, et aega, mille kestel aegumine on peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka ning lg 2 sätestab, et nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. ITLS § 15 lg 2 sätestab, et töövaidluskomisjon lõpetab asja menetluse, kui avaldaja ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. ITLS § 15 lg 3 näeb ette, et asja menetluse lõpetamisel ITLS § 15 lg 2 p-s sätestatud alusel uuendab töövaidluskomisjon asja menetluse, kui avaldaja taotleb töövaidlusasja uuesti menetlusse võtmist. Sellisel juhul kohaldatakse aegumise kohta sätestatut. Töövaidluskomisjoni otsusega asjas menetlus lõpetada ilma asja sisuliselt lahendamata (ITLS § 15) ei ole tegemist kohtu korras vaidlustatava otsusega. ITLS § 15 lg 2 p 2 sätestatud otsuse puhul saab töövaidluskomisjon ise otsustada, kas võtta vaidlusasi menetluse uuendamise avalduse esitamise korral uuesti menetlusse või mitte.
25.Hageja pöörudus töövaidluskomisjoni poole avaldusega 28.04.2009. 21.05.2009 töövaidluskomisjon lõpetas asjas menetluse ITLS § 15 lg 2 alusel, sest töötaja ei ilmunud istungile (TVK tlk 5). 26.05.2009 esitas hageja töövaidluskomisjonile uue avalduse, mida töövaidluskomisjon ja ka kohus käsitleb menetluse uuendamise avaldusena. Hagi aegumine peatus 28.04.209 kuni 21.05.2009 ning jätkus 22.05.2009 kuni 25.05.2009 ja siis peatus uuesti. Kuna töövaidluskomisjoni poolt 21.05.2009 menetluse lõpetamise ja avaldaja poolt 26.09.2009 esitatud avalduse, mida kohus loeb menetluse uuendamise avalduseks, esitamise vahele jäi lühem periood, kui kaks kuud, ei olnud hageja nõue töövaidluskomisjoni poolt uuesti menetlusse võtmisel TsÜS § 168 lg 2 järgi aegunud.
26.Hageja on palunud tunnistada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppenuks EV TLS § 82 alusel alates 27.04.2009 ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis EV TLS § 82 lg 2 alusel summas 21 000 krooni (1342,13eurot). EV TLS § 49 p 1 kohaselt tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Vaidlust ei ole selles, et pärast 14.04.2009 kostja hagejale tööd ei andnud. Kohus leiab, et tööga mittekindlustamine on oluline tööandjapoole kohustuse rikkumine ja hageja oli õigustatud nõudma temaga sõlmitud töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel 16.03.2009 sõlmitud tööleping on lõppenud TLS § 82 lg 1 alusel alates 27.04.2009.
27.EV TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hageja on palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis summas 21 000 krooni. Kostja vastuväiteid hageja poolt keskmise palga arvutusele esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks TLS § 82 lg 2 alusel hüvitise summas 21 000 krooni so. 1342,14 eurot.
28.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 300 krooni palga tasumisega viivitamise eest. Viivis palga maksmisega viivitamise eest on kostja poolt kantud hageja arvele 10.03.2010.
29.Järgmisena käsitleb kohus hageja poolt esitatud saamata jäänud palga, puhkusehüvitise ja viivise nõuet. Hageja poolt 29.11.2011 esitatud täiendava nõude kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista aprilli 2009 eest saamata jäänud töötasu 9 450 krooni s.o 603,97 eurot ja puhkusetasu 1225 krooni s.o 78,29. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 28.04.2009 kuni täiendava nõude esitamise päevani 29.11.2011 summas 141,41 eurot ja alates 30.11.2011 määras 0,15 eurosenti päevas kuni kostja poolt võla tasumiseni. Kostja ei vaidle vastu hageja poolt aprill 2009 eest saamata jäänud palga ja puhkusehüvitise nõude suurusele, kuid on seisukohal, et tööleping lõpetati hagejaga
14.04.2009 kostja algatusel ning aprillikuu töötasu jäi hagejale välja mõistmata Palgaseaduse § 19 lg 4 alusel kuna hageja süül tekkis praak konteiner ML 33 keevitamisel ning puhkusetasu hagejale ei makstud seoses 02.04.2009 tööle mitteilmumise, 08.04.2009 ja 10.04.2009 hilinemise ja 09.04.2009 töölt loata lahkumise eest. Lisaks eelnevale palub kostja kohaldada TLS § 143 lg 1 alusel hageja poolt saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja viivise nõudele aegumist.
30.Kohus võtab kõigepealt seisukoha kostja poolt esitatud aegumise vastuväite osas. Vastavalt ITVS § 6 lg-le 1 on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks reeglina neli kuud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
31.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes 27.04.2009 TLS § 82 alusel. Riigikohus on oma 28.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-165-01 leidnud, et TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval; kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Palgaseaduse § 32 lg 1 esimese lause kohaselt tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes 27.04.2009, siis oli kostja kohustatud tasuma 27.04.2009 hagejale saamata jäänud palga ja puhkusehüvitise. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Seega algas hageja saamata jäänud palga ja puhkusehüvitise nõude esitamise tähtaeg 28.04.2009. Hageja on saamata jäänud palga, puhkushüvitise ja palga tasumisega viivitamise eest viivise nõude esitanud kohtule 29.11.2011. ITLS § 6 lg 3 näeb ette üksnes lõpparvena saamata jäänud palga nõudele kolme aastase aegumistähtaja. Vastavalt ITLS § 6 lg 1 saamata jäänud puhkusehüvitise ja palga maksmisega viivitamise eest viivisenõudega kohtusse pöördumise tähtaeg on 4 kuud. Käesoleval juhul on hageja esitanud saamata jäänud puhkusehüvitise ja palga maksmisega viivitamise eest viivise nõude pärast nelja kuu möödumist päevast, mil ta pidi töölepingu lõpetamise päeval lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama ning sellest tulenevalt tuleb hageja poolt esitatud puhkusehüvitise ja viivise nõudele kohaldada aegumist.
32.Kuivõrd saamata jäänud palga nõude esitamise tähtaeg algas 28.04.2009 ja vastavalt ITLS § 6 lg-le 3 lõpparvena saamata jäänud palga maksmise nõude esitamise 3 aastane aegumistähtaeg saabub 28.04.2012 ning hageja on esitanud kostja vastu saamata jäänud palga nõude 29.11.2011, siis ei ole hageja saamata jäänud palga nõue aegunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja vastuväite saamata jäänud palga nõude osas aegumise kohaldamiseks.
33.Hageja nõuab kostjalt aprilli 2009 eest palka summas 9 450 krooni s.o 603,97 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja hagejale 2009.a aprilli palka ei ole maksnud. Samuti vaidlust ei ole selles, et hageja viimaseks töötamise päevaks oli 13.04.2009 ja edaspidi kostja hagejat enam tööle ei lubanud. Kostja on seisukohal, et tööleping lõpetati hagejaga 14.04.2009 kostja algatusel ning aprillikuu töötasu jäi hagejale välja mõistmata Palgaseaduse § 19 lg 4 seoses sellega, et hageja süül tekkis praak konteiner ML 33 keevitamisel. Puhkusetasu hagejale ei makstud seoses 02.04.2009 tööle mitteilmumise, 08.04.2009 ja 10.04.2009 hilinemise ja 09.04.2009 töölt loata lahkumise eest. Kostja vastuväiteid hageja töötasu suuruse osas ei ole esitanud.
34.01.01.2009-30.09.2009 kehtinud palgaseaduse PalS § 19 lg 4 sätestas, et töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astme. Kostja väited hageja poolt praagi tekitamise ja tööle hilinemise ja töölt puudumise osas on paljasõnalised ja tõendamata. PalS § 3g lg 2 sätestab, et tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks andnud kirjaliku nõusoleku hageja poolt kostjale tekitatud kahju hüvitamise summade hageja palgast kinnipidamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus teha kinnipidamisi lõpparvena hagejale väljamaksmisele kuuluvast palgast.
35.TLS § 48 lg 1 p 1 kohaselt on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi. EV TLS § 49 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. PaS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale tehtud töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv-või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. EV TLS § 38 kohaselt toob tööga mitte kindlustamine (tööle mitte lubamine) kaasa palga või hüvitise maksmise kohustuse sõltuvalt töötaja nõudest. Töötajal on õigus nõuda töölepingu täitmist ja kokkulepitud palka või hüvitist töölepingu täitmisest keeldumise eest kolme kuupalga ulatuses. Kuivõrd hageja on täitnud oma töökohustusi kuni 13.04.2009 ja alates 14.04.2009 kuni 27.04.2009 ei ole kostja hagejast sõltumatutel asjaoludel kindlustanud hagejat kokkulepitud tööga, siis on hageja aprill 2009 eest saamata jäänud palga nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud palga summas 9450 krooni so. 603,97 eurot.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna määramine
37.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 on tsiviilasja hind 2024,40 eurot. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
38.Hageja on esitanud ka taotluse 16.10.2012.a toimunud istungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et 16.10.2012 toimunud istungi protokoll sisaldab antud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist ja kostja seisukohtade põhisisu, mistõttu tuleb kostja taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
39.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust
lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
40.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda.
Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.